Legislator Case Law & Legislation
5-23-23/2 AI generated

5-23-23/2 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

Case Number 5-23-23/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

R I I G I K O H U S

Legislator headnote

AI generated

5-23-23/2 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium: R I I G I K O H U S

Keywords

AI generated
refusal under eea agreement defective electronic filing violation of echr article refusal of electronic monitoring revocation of consumer credit unauthorized credit card usage
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 5-23-23 Määruse kuupäev 30. märts 2023 Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Volens, liikmed Velmar Brett ja Julia Laffranque Kohtuasi Pait Kongo kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 17. märtsi 2023. a otsuse nr 73 peale Menetlusosalised Pait Kongo Vabariigi Valimiskomisjon Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta kaebus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pait Kongo esitas 13. märtsil 2023 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles leidis, et elektroonilisel hääletamisel ei ole tagatud salajasus ning hääli ei loeta avalikult ja samal ajal paberhäältega. Samuti märkis ta, et Riigikogu valimistel kasutasid e-identsusega kodanikud valimiseelistuse avaldamisel ID-kaarti ja digitaalset allkirja, digitaalallkirja seadus tunnistati ID- kaardi turvariskide tõttu aga 2016. aastal kehtetuks. Kaebaja taotles elektroonilise hääletamise tulemuste kehtetuks tunnistamist, samuti seda, et tühistataks hääletamistulemusi hävitada lubamine.

2. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 17. märtsi 2023. a otsusega nr 73 (RT III, 21.03.2023, 1) kaebuse läbi vaatamata, tuginedes Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 71 lõikele 3, §-le 70 ja § 72 lõikele 1. Valimiskomisjoni hinnangul oli kaebaja vaidlustanud elektroonilise hääletamise korraldamise ja elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise, kuid kaebusest ei nähtunud, kuidas need rikkusid kaebaja subjektiivseid õigusi. Avalikes huvides kaebuse esitamist seadus ette ei näe. Lisaks oli kaebus esitatud kolmepäevast kaebetähtaega rikkudes. Elektrooniline hääletamine lõppes 4. märtsil 2023 ja riigi valimisteenistuse juht allkirjastas otsuse elektroonilise hääletamise tulemuste kohta 6. märtsil 2023. Elektrooniliste häälte hävitamise kohta märkis valimiskomisjon, et seda tehakse seadusest tulenevalt pärast ühe kuu möödumist valimispäevast, kuid mitte enne, kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused (RKVS § 771 lõige 2).

3. Vabariigi Valimiskomisjon selgitas otsuses, et digitaalallkirja seadus tunnistati 1. juulil 2016 kehtetuks e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadusega. Põhjuseks oli usaldusteenuse õigusraamistiku edaspidine tulenemine otsekohalduvast Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuni 2014 määrusest (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93 (ET 28.08.2014 L 257/73). Elektroonilise

5-23-23

2(3) hääletamise toimimiseks vajalik taristu (ID-kaardid, ID-kaardi lugejad, tarkvara) ei ole spetsiaalselt valimiste ajaks üles seatav, vaid igapäevaselt kasutuses tööprotseduurides, panganduses jne.

4. Samuti selgitati valimiskomisjoni otsuses, et RKVS § 601 lõike 3 punkti 2 järgi eraldab riigi valimisteenistus lugemisele minevad elektroonilised hääled valija isikuandmetest. Elektrooniliselt antud hääled avatakse ja loetakse alles pärast häälte anonüümistamist. Sellega tagatakse valija elektroonilise hääle salajasust. RKVS § 601 lõike 1 kohaselt teeb riigi valimisteenistus elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks valimispäeval pärast kella 20.00. RKVS § 601 lõike 7 kohaselt on elektrooniliselt antud häälte lugemine avalik. Elektroonilise hääletamise süsteemi tööd jälgivad sõltumatud audiitorid ja elektroonilist hääletamist võib iga huviline vaadelda. Valimisjaoskonnas hääletamisel avab jaoskonnakomisjon hääletamiskastid ja teeb kindlaks hääletamistulemused pärast hääletamise lõppemist valimispäeval kell 20.00. RKVS § 57 lõike 12 kohaselt tehakse jaoskonnakomisjonis hääletamistulemused kindlaks avalikult. Seega loetakse nii elektrooniliselt kui pabersedeliga antud hääled ühel ajal ja avalikult.

5. P. Kongo esitas 22. märtsil 2023 Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse, milles palub tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni 17. märtsi 2023. a otsuse nr 73 ning kohustada valimiskomisjoni tema 13. märtsil 2023 esitatud kaebust läbi vaatama istungil kaebaja osavõtul.

6. Vabariigi Valimiskomisjon edastas P. Kongo kaebuse Riigikohtule 23. märtsil 2023.

KAEBAJA SEISUKOHT RIIGIKOHTUS

7. Kaebaja on seisukohal, et Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe allkiri otsusel nr 73 on kehtetu, kuivõrd digitaalallkirja seadus tunnistati 2016. aastal kehtetuks. E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuseid kasutatakse siseturul, Riigikogu valimistel hääle andmine pole aga siseturu toiming. Lisaks on kaebaja arvamusel, et elektrooniline hääletamine on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega, kuna elektrooniliselt antud häält on võimalik hiljem jaoskonnas muuta.

VABARIIGI VALIMISKOMISJONI SEISUKOHT

8. Vabariigi Valimiskomisjon palub jätta kaebuse läbi vaatamata, kuna see on esitatud kaebetähtaega rikkudes. Kaebaja sai Vabariigi Valimiskomisjoni 17. märtsi 2023. a otsuse nr 73 tähitud kirjaga kätte 18. märtsil 2023 ning kaebus on esitatud 22. märtsil 2023. Kaebuse läbivaatamise korral palub valimiskomisjon jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 38 lõike 1 teise lause kohaselt esitatakse kaebus Riigikohtule Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest (sama kordab RKVS § 721 lõige 3). PSJKS § 48 lõike 1 kohaselt arvestatakse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses tähtaegu tsiviilkohtumenetluses sätestatud korras.

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 62 lõike 1 kohaselt kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 135 lõigete 1 ja 2 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti, ja tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. TsMS § 62

5-23-23

3(3) lõike 2 esimese lause kohaselt võib menetlustoimingu, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

11. Vabariigi Valimiskomisjon saatis oma 17. märtsi 2023. a otsuse nr 73 kaebajale tähitud kirjaga, mille kaebaja sai väljastusteate kohaselt kätte 18. märtsil 2023. Seega hakkas kolmepäevane kaebetähtaeg Riigikohtule kaebuse esitamiseks kulgema 19. märtsil ja lõppes 21. märtsil 2023.

12. P. Kongo kaebuse saatmise ümbrikult nähtub, et see on postiasutusele üle antud 22. märtsil 2023. Seega oli P. Kongo kaebus Riigikohtule esitatud seaduses sätestatud kaebetähtaega rikkudes ja Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jätab P. Kongo kaebuse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)