2-20-16898/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse kuupäev

29.3.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-16898

Tsiviilasi

K.K Diamond Group OÜ hagi X vastu võlgnevuse ja

viivise nõudes. Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 13.12.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja K.K Diamond Group OÜ, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Marko Pikani

Kostja X, lepinguline esindaja vandeadvokaat Sven

Veltmann

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 13.12.2022 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli K.K Diamond Group OÜ (hageja) hagi X (kostja) vastu

võla ja viivise nõudes.

2-20-16898

2 (4)

2. Harju Maakohus rahuldas 19.04.2021 otsusega hageja hagi ning jättis menetluskulud kostja

kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12.4.2022 otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda.

Riigikohus keeldus 24.10.2022 määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

Harju Maakohtu 19.4.2021 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 12.4.2022 otsus jõustusid

24.10.2022.

3. Hageja esitas 5.4.2021, 13.4.2021 ja 22.3.2022 menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt

on hageja menetluskulud kokku 5625 eurot (= 2865 + 1500 + 1260).

4. Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu, leides, et neid tuleb vähendada.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Maakohus määras 13.12.2022 määrusega (vaidlustatud määrus) hageja menetluskulud

kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 5475 eurot ja sellelt summalt viivise

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest kuni

nõude täitmiseni. Hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks jäi rahuldamata

150 euro ulatuses.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hageja tõendanud riigilõivu tasumise 600 euro

ulatuses ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.

Lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest, saab hageja

menetluskulude nimekirjades toodud toiminguid pidada põhjendatuks osaliselt. Maakohus

vähendas ajakulu, mis kulus hageja esindajatel kostja erinevate vastustega tutvumiseks hagile

ja 5.2.2021 seisukoha koostamiseks ning kostja 28.2.2021 seisukohaga tutvumiseks ja selle

kohta seisukoha koostamiseks. Ülejäänud osas on hageja esindajate toimingud põhjendatud,

arvestades toimingute vajalikkust, dokumentide sisu, mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke

probleeme ning esitatud lisasid.

Samuti pidas maakohus põhjendatuks hageja poolt mitme esindaja kasutamist. Hageja

menetluskulude nimekirjast ei nähtu, et esindajad oleksid töid dubleerinud ning dokumentide

koostamise ajakulud oleksid ülepaisutatud mitme esindaja kasutamise tõttu. Hageja

dokumendid olid argumenteeritud ja asjakohased ning nende koostamise ajakulu vastab hageja

esindajate poolt nimetatud ajakulule.

Maakohus pidas põhjendatuks hageja esindajate toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu

kokku 32,5 tunni ulatuses. Hageja esindajate tunnitasu 150 eurot (ilma käibemaksuta) on

mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

6. Kostja esitas 30.12.2022 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse osaliselt

tühistada resolutsiooni p-de 1–3 osas selliselt, et hageja menetluskulude avaldus jäetaks

rahuldamata enamas määras kui 150 eurot.

Määruskaebuse kohaselt on maakohtu määruse põhjendused ja resolutsioon ebaselged.

Maakohtu määruse põhjendustes toodud arvestuskäigud ei ole arusaadavad. On ebaselge,

kuidas on kujunenud väljamõistetud menetluskulude täpne suurus. Maakohus ei ole hageja

menetluskulude põhjendatust sisuliselt hinnanud. Maakohtu põhjendatuks ja vajalikuks peetud

hageja menetluskulud on ebaproportsionaalselt suured arvestades kõiki asjaolusid kogumis,

menetluse keerukust ja kulgu. Kostjale on ebaselge, kuidas maakohus rakendas diskretsiooni

menetluskulude hindamisel. Kostja hinnangul rikkus maakohus diskretsioonipiire. Hageja

maakohtu astme menetluskulud ei tohiks ületada 1440 eurot (ilma käibemaksuta) ning

2-20-16898

3 (4)

apellatsiooniastme menetluskulud 975 eurot (ilma käibemaksuta). Vaidlustatud määrus on

põhjendamata.

7. Maakohus võttis kostja määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja sellele

vastamiseks. Hageja vaidles määruskaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud

ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle

muutmiseks.

9. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi

kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 5.2.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536, p 15

ja 23.3.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

maakohus õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ega esindaja tasumäära

hindamisel kaalumispiire ületanud. Samuti on määrus piisavalt põhjendatud. Maakohus on

hinnanud hageja lepinguliste esindajate kulude põhjendatust ja vajalikust, lähtudes

dokumentide mahust, sisust ja toimingute vajalikkusest. Ringkonnakohtul ei ole alust ümber

hinnata maakohtu põhjendatuks peetud hageja kulu õigusabile pelgalt seetõttu, et kostja arvates

pidanuks hageja esindajatel menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu

tegemiseks kuluma vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks (vt Riigikohtu 26.11.2011

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12).

10. Vaidlustatud määrusest on nähtav hageja menetluskulude kujunemine. Hageja

menetluskulud olid 5475 eurot, millest 4875 eurot oli kulu õigusabile ja 600 eurot riigilõiv

(II kd, tl 187 pöördel, p 21). Maakohus ei pidanud põhjendatuks hageja menetluskulu kokku

ühe tunni ulatuses (vt II kd, tl 187 pöördel, p-d 16 ja 17). Kostja erinevate vastustega

tutvumiseks hagile ja 5.2.2021 seisukoha koostamiseks kulunud 3,5 t asemel pidas maakohus

põhjendatud ajakuluks 3 t, vähendades seega ajakulu 0,5 t võrra (= 3,5 – 3). Samuti vähendas

maakohus hageja kostja 28.2.2021 seisukohaga tutvumiseks ja selles osas omapoolse seisukoha

koostamisele kulunud ajakulu 0,5 t ulatuses (= 2,7 – 2,2) (samas, p 17). Maakohus on

vaidlustatud määruses ära märkinud, millises ulatuses ta ei pea põhjendatuks hageja ajakulu

õigusabile ning on esile toodud ajakulu ja õigusabikulu kogusumma, mida maakohus pidas

põhjendatuks. Nende põhjal on põhjendatuks peetud hageja menetluskulude suurus arusaadav

ja jälgitav. Miks kostjale ei ole maakohtu arvestuskäigud arusaadavad, ei ole kostja selgitanud.

11. Samuti ei ole määruskaebuses selgitatud, miks kostja peab vaidlustatud määruse

resolutsiooni ebaselgeks ning resolutsiooni ja põhjendavat osa vastuolulisteks. Ringkonnakohtu

hinnangul vastab vaidlustatud määruse resolutsioon TsMS § 442 lg 5 teisele lausele

(koostoimes § 463 lg-ga 2). Samuti ei tuvastanud ringkonnakohus vastuolusid määruse

resolutsiooni ja põhjendava osa vahel.

12. Eelnevatel põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

13. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

14. Praeguse määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3

esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

2-20-16898

4 (4)

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)