3-23-321/27 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

29.03.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-321

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja JJ

Puudutatud isik X, esindaja UP

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16.02.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 16.02.2023 määruse

resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale haldusasjas nr 3-23-321.

2. Tagastada X-le 06.03.2023 määruskaebuse lisa 1.

3. Võtta haldusasja materjalide juurde 06.03.2023 määruskaebuse lisad 2–3 ja 13.03.2023

esitatud tõendid ning Politsei- ja Piirivalveameti 24.03.2023 vastusele lisatud tõendid.

4. Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 16.02.2023 määruse

resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata.

5. Jätta määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

6. Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Venemaa Föderatsiooni kodanik X esitas 28.07.2021 taotluse lühiajalise (C-liiki) viisa

saamiseks. Taotluses on reisi eesmärgina märgitud ärireis ning AS-i O külastamine. Viisa anti

kehtivusega 05.08.2021–04.07.2026. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas viisa 13.02.2023

otsusega kehtetuks, sest viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta esitatud põhjendused ei ole

usaldusväärsed ning tõendatud ei ole liikmesriigi territooriumilt lahkumine enne viisa

kehtivusaja lõppu (viisaeeskirja art 34 lg 2).

3-23-321

2(6)

2. PPA rahuldas 09.12.2022 kirjaga Hollandi ametivõimude palve X vastuvõtmiseks Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määruse (EL) nr 604/2013 (Dublini III määrus) alusel.

Puudutatud isik saabus 14.02.2023 Hollandist Eestisse ja esitas PPA-le rahvusvahelise kaitse

taotluse. Puudutatud isik põhjendas taotlust sellega, et ei ole rahul Venemaa poliitilise

olukorraga. Kuna puudutatud isik on sõja vastu, esineb Venemaal oht tema elule ja tervisele.

Puudutatud isiku väitel oli tal telefonis kutse ilmuda sõjaväekomissariaati.

3. PPA esitas Tallinna Halduskohtule 15.02.2023 taotluse X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse

(VRKS) § 361 lg 2 p 4 ja § 362 lg 2 alusel.

Kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik rahvusvahelise kaitse

menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Puudutatud isiku väited rände ja

rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise põhjuste kohta on vastuolulised ja ebausaldusväärsed.

Isikule oli väljastatud 2021. a-l lühiajaline viisa ärilisel eesmärgil, et kohtuda AS-ga O. PPA

andmebaasidest ei nähtu, et isik oleks viisa alusel Eestisse sisenenud. Isik kasutas viisat hoopis

reisimiseks Hollandisse ja seal rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. Seega esitati viisa saamiseks

valeandmeid, mis osutab väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 2 mõistes

põgenemisohule. Eluliselt ei ole usutav, et isik taotles viisat, kuid ei teadnud, et Eestis on

võimalik taotleda rahvusvahelist kaitset. Kuna Schengeni riikide vahel puudub piirikontroll, on

isikul võimalik igal ajal Eestist lahkuda sobivasse liikmesriiki. PPA-le pole teada, millises seisus

on Hollandis esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus. Põgenemisohu tõttu ei ole muid

järelevalvemeetmeid võimalik tõhusalt kohaldada.

4. Puudutatud isik selgitas 16.02.2023 toimunud kohtuistungil, et teda ei lastud üle piiri, kui ta

soovis osaleda raudteetöötajate võistlusel ning ta ei kasutanud viisat koroonapiirangute tõttu.

Samuti kartis ta, et ei saa Eestis varjupaika, sest meedias kajastati, et mobilisatsiooni eest

põgenejatele ei anta Eestis rahvusvahelist kaitset, ning ta saadetakse Venemaale tagasi.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 16.02.2023 määrusega PPA taotluse ja andis loa puudutatud

isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.04.2023 (resolutsiooni p-d 1 ja 2).

Isik ei pruugi kinnipidamiseta olla PPA-le menetlustoiminguteks kättesaadav. Põgenemisohule

osutab VSS § 68 p-s 2 nimetatud asjaolu ning isikuga seotud muud asjaolud kogumis. Isik taotles

Eesti viisat, kuid esitas rahvusvahelise kaitse taotluse Hollandis. Ta ei soovinud tulla Eestisse

eesmärgil, milleks oli viisat taotlenud, vaid Venemaalt lahkuda ja esitada taotlus talle sobivas

riigis. Pole usutav, et ta ei teadnud võimalusest taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset. Kuna

Schengeni alal ei ole piirikontrolli, ei saa välistada tema soovi Eestist lahkuda. Põgenemisohu

tuvastamisel ei aita muud VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmed põgenemist eelduslikult

ära hoida. Kinnipidamiskeskuses kinnipidamine ei ole ebaproportsionaalne. Isikul ei ole Eestiga

sotsiaalseid sidemeid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. X palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 16.02.2023 määrus tühistada ja vabastada

ta kinnipidamiskeskusest.

Puudutatud isikul ei olnud juurdepääsu Internetile ja telefonile, mistõttu tal ei olnud võimalik

oma väiteid põhistada ega tõendada. Talle ei võimaldatud menetluses esindajat. PPA-le oli

puudutatud isik teada juba 09.12.2022, sest siis rahuldati Hollandi ametivõimude palve isiku

vastuvõtmiseks. Seega ei ole õige PPA väide, et pole teada, kust ja miks isik Eestisse tuli.

Puudutatud isikul olid kaasas rahvusvahelise kaitse menetluse raames koostatud dokumendid,

kuid PPA ei tutvunud nendega. Puudutatud isik elas Hollandis avatud keskuses ning tegi

Hollandi ametivõimudega koostööd. Ta tuli Eestisse vabatahtlikult, mis osutab, et ta ei asuks

3-23-321

3(6)

end varjama. Ei ole võimalik mõista, kuidas halduskohus jõudis järeldusele, et puudutatud isik

on esitanud viisa taotlemisel valeandmeid. Talle oli väljastatud viisa kehtivusega

05.08.2021–04.07.2026, kuid Eestisse tulemist takistas COVID-19 ulatuslik levik Eestis ja

Venemaal. Ta proovis tulla Eestisse 2021. a augustis, kuid teda ei lubatud üle piiri. 2022. a-l

piirati Eestisse sisenemist lühiajalist viisat omavatel Venemaa kodanikel. PPA tunnistas

puudutatud isiku viisa kehtetuks, kuid isik tuli Eestisse rahvusvahelise kaitse taotlejana.

Tähtsust ei ole sellel, missuguses seisus on puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetlus

Hollandis. Dublini III määruse olemusest tulenevalt ei vaata Holland taotlust sisuliselt läbi.

Sisuline menetlus toimub Eestis. Puudutatud isiku väide, et ta ei teadnud, et Eestis saab

rahvusvahelist kaitset taotleda, on seotud meedias väljendatuga, et mobilisatsiooni eest

põgenejatele ei anta rahvusvahelist kaitset. Istungil ei toimunud mingit sisulist arutelu.

7. PPA palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Puudutatud isik ei ole määruskaebuses välja toonud konkreetseid asjaolusid, mille halduskohus

jättis põgenemisohu hindamisel arvesse võtmata. Isik taotles Eesti viisat, kuid esitas

rahvusvahelise kaitse taotluse Hollandis, tutvudes eelnevalt rahvusvahelise kaitse taotlemise

korraga ja planeerides põhjalikult oma teekonda. Pole eluliselt usutav, et puudutatud isik ei

teadnud võimalusest esitada Eestis rahvusvahelise kaitse taotlus. Tegelikult ta ei soovinud tulla

Eestisse ärilisel eesmärgil, vaid Venemaalt lahkuda ning esitada rahvusvahelise kaitse taotlus

talle sobivas riigis.

Alates 21.06.2021 võisid Eestisse reisida kolmandatest riikidest pärit vaktsineeritud inimesed.

Asjaomast teavet kajastati nii eesti- kui ka venekeelses meedias. See oli ka põhjus, miks sai

viisat taotleda välisesinduses. Ainus takistus Eestisse sisenemisel sai olla see, kui puudus

vaktsineerimispass või 72 tundi enne Eestisse sisenemist tehtud koroonaviiruse PCR test või 48

tundi varem tehtud antigeeni kiirtest ning tõend negatiivse tulemuse kohta. 19.09.2022

jõustunud piirangud on seotud Euroopa Liidu sanktsioonidega Venemaa kodanikele, vastuseks

sõjalisele olukorrale Ukrainas. Seetõttu peatati Eesti välisesindustes C-liiki viisade

väljastamine, kuid juba väljastatud viisade alusel sai Eestisse siseneda. Puudutatud isik on

aastatel 2017–2019 korduvalt Eesti ja Soome väljastatud Schengeni viisade alusel Eestis

käinud, mistõttu ei olnud Eesti tema jaoks tundmatu riik, kuhu ta ei oleks julgenud tulla

rahvusvahelist kaitset taotlema.

Tõele ei vasta väide, et puudutatud isikut ei lastud 06.08.2021 Eesti Vabariiki COVID-19

piirangute tõttu. Puudutatud isik on passis olevate templite järgi ületanud väljuval suunal

Ivangorodi piiripunkti, kuid ei ole jõudnud Eesti Vabariigi piirikontrolli. Kui puudutatud isik

oleks jõudnud Eesti piirikontrollini, oleks selle kohta olnud vastav kanne PPA andmebaasis

(lahtris „Piiriületuse staatus“ oleks märge „Piiriületus tõkestatud“). Selline kanne 06.08.2021

seisuga puudub. Riiki mittelubamise korral lüüakse välismaalase passi ka tempel, mis

puudutatud isiku passis puudub. Seega ei ole Eesti puudutatud isikul riiki sisenemist keelanud.

Määruskaebuses viidatud artiklis on välja toodud, et Venemaa kodanikukohustuse täitmisest

keeldumine ei anna piisavat alust rahvusvahelise kaitse saamiseks Eestis ega üheski teises riigis.

On arusaamatu, miks isik ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust Eestis. Tekib põhjendatud

kahtlus tema tegelikus soovis Eestis rahvusvahelist kaitset saada ja Eestisse elama jääda.

Puudutatud isik andis kohtuistungil selgitusi (Eestisse tulemata jätmine koroonapiirangute

tõttu, hirm rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmise ja väljasaatmise ees), millega

kohus arvestas määruse tegemisel. Otsus puudutatud isiku kinnipidamise kohta ei ole tehtud

kergekäeliselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

3-23-321

4(6)

8. Ringkonnakohus võtab X määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine halduskohtu

määruse peale, millega halduskohus andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks, on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud

nõuetele

määral,

et

see

lahendada.

Puudutatud

isiku

eesmärk

on

vabaneda

kinnipidamiskeskusest. Selleks tuleb taotleda Tallinna Halduskohtu 16.02.2023 määruse

resolutsiooni p-de 1 ja 2 tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta PPA taotlus

puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks

rahuldamata (HKMS § 205 lg 1 p 3). Ringkonnakohus tõlgendab HKMS § 2 lg 4 alusel

puudutatud isiku tahet esitada asjaomased taotlused. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba

(HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

9. Puudutatud isik on esitanud määruskaebemenetluses järgmised tõendid: kinnipidamiskeskuse

ametniku e-kiri halduskohtu määruse kätteandmise kohta, e-kiri kinnipidamiskeskusele seoses

puudutatud isikuga kokkusaamisega, passi koopia, otsus esmase kinnipidamise tühistamise kohta

Hollandis ning pildid Hollandist. Ringkonnakohus järeldab sellest, et puudutatud isik soovib

nende tõendite asja juurde võtmist. Ringkonnakohus tagastab puudutatud isikule

kinnipidamiskeskuse ametniku e-kirja, sest asjaolu, mida puudutatud isik soovib sellega

tõendada, on juba tõendatud PPA 20.02.2023 e-kirjaga. Ühtlasi luges ringkonnakohus

27.02.2023 esitatud riigi õigusabi taotluse puudustega määruskaebuseks ning puudutatud isikul

oli võimalik kõrvaldada määruskaebuse puuduseid kuni 13.03.2023 (vt Tallinna Ringkonnakohtu

03.03.2023 e-kiri). Seega ei pidanud esitama tõendeid selle kohta, et 06.03.2023 esitatud

määruskaebus on tähtaegne. Ringkonnakohus võtab ülejäänud puudutatud isiku esitatud tõendid

asja materjalide juurde, sest neil võib olla tähtsus asja lahendamisel (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg

3). Puudutatud isik soovib nendega tõendada oma väiteid kaasaaitamiskohustuse täitmise, viisa

kasutamise asjaolude ning rahvusvahelise kaitse menetluse kohta Hollandis. PPA 15.02.2023

taotlusele on küll lisatud koopia puudutatud isiku passist, kuid määruskaebusele lisatud tõendis

on puudutatud isiku väiteid kinnitav koht markeeritud.

10. PPA 24.03.2023 vastusele on lisatud väljavõtted puudutatud isiku piiriületustest. PPA

soovib nende tõenditega ümber lükata puudutatud isiku piiriületust puudutavad väited.

Ringkonnakohus võtab need tõendid samuti asja materjalide juurde, sest need on vajalikud asja

õigemaks lahendamiseks (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3).

II

11. PPA tugines taotluses VRKS § 361 lg 2 p-le 4. Selle sätte järgi võib rahvusvahelise kaitse

taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel

tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht.

Selle sätte peamine eesmärk on tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse

menetluses tähtust omavate asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt

ärakuulamiseks). Väljaselgitamist vajavad asjaolud seonduvad eelkõige pagulase staatuse

aluseks olevate väidete kontrollimisega (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud), mis eeldavad

isiklikku osalust ja kättesaadavust. Kuna vajadus teha menetlustoiminguid ei tingi taotleja

kinnipidamiskeskusesse paigutamist, peab kinnipidamiseks esinema põhjendatud kahtlus, et isik

võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma

põgenemisoht (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5 ja seal viidatud

kohtupraktika; Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2023 määrus nr 3-22-1649, p 11). Esmase loa

taotlemisel ei saa kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded olla nii kõrged kui

võimalike järgnevate taotluste ja lubade puhul, sest esmakordset luba taotletakse sageli piiratud

aja ja informatsiooni tingimustes. Seetõttu võib esmakordse loa taotlemiseks olla piisav, kui

kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ega ole ilmselgelt mittemõõdukas (Riigikohtu

29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 14).

3-23-321

5(6)

12. Puudutatud isik taotles rahvusvahelist kaitset Venemaal valitseva poliitilise olukorra tõttu.

Puudutatud isiku väitel on ta sõjavastane, millest tulenevalt on Venemaal oht tema tervisele ja

elule. Samuti on ta kutsutud sõjaväekomissariaati. Puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse

taotluse 14.02.2023 ning PPA taotles halduskohtult luba isiku kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks järgmisel päeval. Seega oli menetlus algusjärgus ning

jaatada võis vajadust kontrollida rahvusvahelise kaitse taotlemise aluseks olevaid asjaolusid, sh

teha menetlustoiminguid, mis eeldavad isiklikku osavõttu.

13. VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse VSS §-s 68 nimetatud

asjaolu või loata lahkumist teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (VRKS § 361 lg 21).

Halduskohus selgitas õigesti, et kuigi põgenemise ohu kindlakstegemiseks peab esinema

vältimatult mõni VRKS § 361 lg-s 21 või VSS §-s 68 nimetatud asjaolu, tuleb ohu lõplikuks

kindlakstegemiseks hinnata seda asjaolu kogumis muude isikut ja juhtumit iseloomustavate

asjaoludega. Kinnipidamiseks peab põgenemisoht olema ka piisavalt suur (Riigikohtu

19.06.2019 määrus nr 3-19-415, p 16; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13; 29.01.2015

määrus nr 3-3-1-52-14, p 12).

14. PPA seostas põgenemisohu VSS § 68 p-s 2 nimetatud asjaoluga, s.o isik on esitatud

viisamenetluses valeandmeid, kuid märkis lisaks, et isiku selgitused rände ja rahvusvahelise

kaitse taotlemise asjaolude kohta on vastuolulised ja ebausaldusväärsed. Halduskohus nõustus

PPA hinnanguga põgenemisohule. Puudutatud isik väidab, et ta ei ole viisamenetluses

valeandmeid esitanud. Ta proovis Eestisse tulla viisataotluses osutatud eesmärgil 06.08.2021,

kuid teda ei lastud üle piiri. Ta ei tulnud Eestisse pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist, sest

arvas meedias väljendatust lähtudes, et mobilisatsiooni eest põgenejatele Eestis rahvusvahelist

kaitset ei anta.

15. Asja materjalide järgi taotles puudutatud isik viisat ärilisel eesmärgil AS-i O

külastamiseks ning see väljastati kehtivusega 05.08.2021–04.07.2026 (PPA 15.02.2023

taotluse lisa 3, dtl 37). Ringkonnakohus nõustub PPA seisukohaga, et puudutatud isik ei ole

viisat taotletud eesmärgil kasutanud. Puudutatud isik selgitas 16.02.2023 toimunud istungil, et

proovis Eestisse tulla raudteetöötajate võistlusele, kuid teda ei lastud koroonapiirangute tõttu

üle piiri. Määruskaebuses on välja toodud, et sisenemist piirati põhjusel, et vaktsiini tegemisest

möödunud aega oli pikendatud. Puudutatud isiku passis on küll 06.08.2021 tempel Venemaalt

(Ivangorodist) lahkumise ja samal päeval tagasisaabumise kohta (vt 06.03.2023 määruskaebuse

lisa 3, lk 4), kuid puuduvad andmed Eestisse sisenemise kohta. PPA on oma vastuses

määruskaebusele selgitanud, et kui isiku Eestisse sisenemist oleks sel päeval tõkestatud, siis

oleks selle kohta tehtud kanne andmebaasi. Sama vastuse lisa 1 järgi on selline lahter

andmebaasis olemas (piiriületuse lubamise/tõkestamise aeg ja piiriületuse staatus), mistõttu

puudub ringkonnakohtul põhjus kahelda PPA väite õigsuses. PPA sõnul pannakse sellises

olukorras passi ka tempel, mida puudutud isiku passi koopiast ei nähtu. Puudutatud isiku

vastuväited piiriületuse takistamise kohta on samas üldsõnalised. Ta ei ole välja toonud ühtegi

konkreetset põhjust, miks teda ei lubatud üle piiri või missugust vaktsineerimisnõuet ta ei

täitnud. Samas oli tal see võimalus nii 16.02.2023 toimunud istungil kui ka määruskaebuses.

Vabariigi Valitsuse 16.05.2020 korraldusest nr 169 „ Riigipiiri ületamise ajutine piiramine

COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 uue puhangu ennetamiseks“ ei

nähtu, et maksimaalse kaitse saabumise aega oleks viisa taotlemise ja väidetava sisenemise

vahelisel ajal muutunud. Puudutatud isiku istungil antud ütlused on ka vastuolulised: istungil

mainis ta soovi Eestisse siseneda ja selle takistamist 2020. a-l (10:05:50–10:07:50), kuigi ta

taotles viisat 2021. a-l ning ka väidetav piiriületus toimus 2021. a-l. Ringkonnakohtu hinnangul

võib neid asjaolusid arvestades kahelda viisamenetluses esitatud andmete õigsuses (VSS § 68 p

2).

3-23-321

6(6)

16. Võimalikku põgenemisohtu kinnitavad ka muud isikuga seotud asjaolud. Kuigi Venemaa

Föderatsiooni kodanike lühiajaliste viisade alusel Eestisse sisenemist piirati alates 19.09.2022,

võis juba välja antud viisaga Eestisse siseneda Vabariigi Valitsuse 08.09.2022 korralduse nr

247 §-s 2 sätestatud tingimustel, sh humaansetel kaalutlustel. Isik on varem korduvalt Eestisse

reisinud, mistõttu pidi ta olema teadlik võimalusest taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset. Info

rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse kohta on vene ja inglise keeles kättesaadav PPA

veebilehel. Kuna kvalifitseerimistingimused on EL riikides ühtlustatud, ei saanud puudutatud

isik eeldada, et teistes EL liikmesriikides oleks talle antud rahvusvahelist kaitset

mobilisatsiooni eest põgenemise alusel. Asja materjalidest nähtuvalt viibis puudutatud isik

pärast Venemaalt lahkumist Valgevenes, Egiptuses ja Türgis, enne kui reisis Hollandisse, kus

esitas rahvusvahelise kaitse taotluse (PPA 15.02.2023 taotluse lisa 3, dtl 8). Ringireisimine

osutab, et isik soovis taotleda rahvusvahelist kaitset talle sobivas EL riigis (Hollandis).

Arvestades isiku varasemat käitumist ja tema ütluste ebausaldusväärsust, ei ole välistatud, et ta

võib sel eesmärgil Eestist lahkuda, ega ole enam kättesaadav toiminguteks, mis eeldavad

isiklikku kohaolu. PPA ei ole küll väitnud, et puudutatud isik pole seni täitnud

kaasaaitamiskohustust, kuid asjaolusid arvestades puudub kindlus, et see jätkuks isiku

vabaduses viibides. Hinnang põgenemisohule on prognoosotsus, st põgenemisohu

tuvastamiseks ei pea oht olema realiseerunud, ning esmakordset luba taotletakse piiratud

informatsiooni tingimustes. Praegusel juhul viitasid isikuga seotud asjaolud kogumis (VSS § 68

p 2, vastuolulised ütlused, ringireisimine) piisavalt suurele põgenemisohule ning nii PPA kui

halduskohus on ohtu õigesti hinnanud.

17. Kuna isikust lähtub põgenemisoht, pole alust kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid.

Eelduslikult ei suuda VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmed põgenemisohu tuvastamisel

põgenemist tõhusalt ära hoida (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18).

Puudutatud isik ei ole väitnud, et kinnipidamine on vastuolus tervist või turvalisust puudutavate

kaalutlustega. Seega ei saa praegust kinnipidamist pidada taotletavat eesmärki arvestades

ebaproportsionaalseks.

18. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga, et halduskohus rikkus tema õigust ausale

kohtumenetlusele. Isik sai esitada oma vastuväited kohtuistungil ning halduskohus on nende

väidetega arvestanud. See, et halduskohus ei pidanud isiku väiteid usaldusväärseks, ei tähenda,

et väidetega poleks arvestatud. Asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isik oleks taotlenud

halduskohtult riigi õigusabi korras esindajat vms. Isik on saanud kasutada esindaja abi

määruskaebemenetluses.

19. Eelneva põhjal jääb puudutatud isiku määruskaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 16.02.2023 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata.

20. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad puudutatud isiku menetluskulud tema enda

kanda (HKMS § 108 lg 1). PPA ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad ka

PPA võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

21. Tulenevalt VRKS §-st 13 ja HKMS § 175 lg-st 3 tuleb kohtumääruse avaldamisel

asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)