2-23-4413/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1/(1)

K O H T U M Ä Ä R U S Menetlusse võtmisest keeldumine

Määruse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 29. märts 2023 Tsiviilasi nr 2-23-4413 O.S hagi K.Svastu abielu lahutamiseks hagimenetlus Määruse tegemine eelmenetluses Menetleja kohtunik Kadi Aavik Hageja

O.S (isikukood: xxxxxxxxxxx ; aadress: xxxx-xxxxxx xx-xx, xxxxxxxxxxx ; e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxx.xxx ) Kostja K.S(isikukood: xxxxxxxxxxx ; aadress: xxxxxxxxx xx xx-x xxxxxxxxxxx ; e-post: xxxxxxxxxxxxxxxx@xxxxx.xxx m) RESOLUTSIOON

1. Keelduda hagi menetlusse võtmisest ja tagastada hagejale hagiavaldus koos lisadega.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Toimetada määrus kätte hagejale.

Edasikaebekord Määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest (TsMS §§ 660-661).

ASJAOLUD

1. Hageja esitas 21.03.2023 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajja hagi kostja vastu abielu lahutamiseks. Hageja märkis hagis, et abielu sõlmiti 25.11.2011 Ukrainas. Poolte abielulised suhted lõppesid juba 2022. aastal. Samuti märkis hageja, et kuigi nii hageja ja kostja elavad hetkel Eestis, on kostja esitanud juba lahutusavalduse Ukraina kohtusse.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et selle menetlusse võtmisest tuleb järgnevatel põhjendustel keelduda.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 1 ja lg 2 kohaselt, rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub Eesti kohtule, kuhu avaldus esitati (TsMS § 75 lg 1).

4. Nähtuvalt kohtule esitatud abielutunnistusest on nii hageja kui ka kostja Ukraina kodanikud. Seega on täidetud Eesti-Ukraina õigusabilepingu kohaldamise tingimused ning kohtualluvusel tuleb lähtuda Eesti Vabariigi ja Ukraina vahel sõlmitud lepingust õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviilning kriminaalasjades (edaspidi: välisleping). Välislepingu art 21 lg 1 kohaselt, kui välisleping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Antud juhul on nii hagejal kui ka kostjal elukoht Eesti Vabariigis. Välislepingu art 21 lg 3 kohaselt kui mõlemate lepingupoolte kohtutes, kes on käesoleva lepingu kohaselt pädevad, algatatakse asja menetlus samade poolte vahel, sellesama eseme kohta ja selsamal alusel, lõpetab menetluse kohus, kes algatas asja hiljem. Hageja on märkinud, et kostja on esitanud Ukraina kohtusse abielu lahutamise avalduse. Kohus leiab, et kuivõrd abielu lahutamise menetlus on juba algatatud Ukraina kohtus, ei ole Eesti Vabariigi kohus välislepingu art 21 lg-st 3 tulenevalt pädev poolte abielu lahutamise asja lahendama. Analoogne säte on ka TsMS § 371 lg 1 p 5, mille kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Kaks kohut ei saa samaaegselt sama asja lahendada.

5. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 75 lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Kuna asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule, keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastab hagi koos lisadega hagejale.

6. TsMS § 372 lg 5 kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. MENETLUSKULUD

7. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt, on hageja tasunud 22.03.2023 riigilõivu 100 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse. Tulenevalt TsMS § 150 lg 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Eeltoodu alusel on võimalik hagejale hagilt tasutud riigilõiv tagastada. Selleks tuleb hagejal esitada käesoleva määruse jõustumisel kohtule avaldus, kus muu hulgas märkida kellele ja millisele pangakontole riigilõivu tagastust soovitakse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Aavik kohtunik