5-23-17/4 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 5-23-17 Otsuse kuupäev 29. märts 2023 Kohtukoosseis Eesistuja Julia Laffranque, liikmed Hannes Kiris ja Urmas Volens Kohtuasi Meelis Kaldalu kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 14. märtsi 2023. a otsuste nr 68, 69, 70 ja 71 peale Menetlusosalised Meelis Kaldalu Vabariigi Valimiskomisjon Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Meelis Kaldalu kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Meelis Kaldalu esitas 8. ja 9. märtsil 2023 Vabariigi Valimiskomisjonile neli kaebust.

2. Esimeses kaebuses vaidlustas M. Kaldalu valimispäeval toimunud häälte ja elektrooniliste häälte korduslugemise ning valimistulemuste teatavaks tegemise. Kaebaja taotles valimiste korraldaja poolt eksimuse tunnistamist ning valimiskorralduse põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist, sest kinnipeetavatel ei olnud võimalik valida. Alternatiivselt taotles kaebaja valimistulemuste kehtetuks tunnistamist ja erakorraliste valimiste väljakuulutamist.

3. Teises kaebuses vaidlustas kaebaja valimispäeval toimunud hääletamise ja häälte lugemise ning valimistulemuste teatavaks tegemise. Kaebaja taotles elektrooniliste häälte uut avalikku lugemist või alternatiivselt valimistulemuste tühistamist ja erakorraliste valimiste väljakuulutamist. Kaebaja leidis, et valimiste organisatoorne korraldus ei täitnud valimiste põhiseaduslikke nõudeid, nt ei olnud rahval õigust valimiskomisjoni liikmeid valida, Vabariigi Valimiskomisjoni erapooletus riigi valimisteenistusest ei olnud tagatud ja koalitsiooniläbirääkimised ei eeldanud valimistulemuste väljakuulutamist.

4. Kolmas kaebus esitati valimispäevale järgnenud päeval toimunud elektrooniliste häälte korduslugemise ning valimistulemuste teatavaks tegemise vaidlustamiseks. Kaebaja taotles elektrooniliste häälte uut avalikku lugemist või alternatiivselt valimistulemuste tühistamist ja erakorraliste valimiste väljakuulutamist. Kaebaja leidis, et Vabariigi Valimiskomisjon ei täitnud enda seadusjärgset ülesannet teha riigi valimisteenistuse üle järelevalvet. Tagatud ei olnud põhiseaduslikud eeldused valimiste korraldamiseks. Elektrooniline hääletamine on reguleeritud seadusest madalamal seisva aktiga, mistõttu ei järgitud valimiste aususe ja ühetaolisuse põhimõtet. Samuti ei olnud

5-23-17

2(4) elektroonilise hääletamise rakkerühma liikmed kui e-hääletamise tegelikud korraldajad avalikustatud, kuid on alust arvata, et üks neist võis teisi rakkerühma liikmeid ja muid valimiste korraldamisega seotud isikuid oluliselt mõjutada. Valimiste korraldaja lekitas tõenäoliselt valimisnimekirjad väljaspoole Euroopa Liitu.

5. Neljanda kaebuse põhjenduste kohaselt eksitas Vabariigi Valimiskomisjon kaebajat, jättes mulje, et ta kandideerib Riigikogu 2023. a valimistel, kuid tegelikult jättis M. Kaldalu kandidaadina registreerimata, mistõttu Riigikogu valimiste päeval ei olnud teda kantud kandidaatide nimekirja. Valimistel kandideerimiseks rahalise kautsjoni nõudmine on vastuolus põhiseaduses sätestatud diskrimineerimiskeeluga. Kaebaja taotles, et valimiste korraldaja tunnistaks oma eksimusi ning vabandaks kaebaja ees. Alternatiivselt taotles kaebaja valimistulemuste tühistamist ja erakorraliste valimiste väljakuulutamist.

6. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 14. märtsi 2023. a otsustega nr 68, 69, 70 ja 71 kõik kaebused läbi vaatamata (Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 71 lõige 3).

7. Esimese kaebuse kohta tehtud otsuses nr 68 leidis Vabariigi Valimiskomisjon, et kaebaja subjektiivseid õigusi ei rikutud (RKVS § 70). Kaebaja ei toonud välja ühtegi rikkumise fakti vaidlustatud toimingute korraldamisel. Valimiskomisjoni pädevusse ei kuulu seaduste põhiseadusele vastavuse kontrollimine. Valimiste korraldaja korraldas valimised RKVS kohaselt. Kaebaja ei ole kinnipeetav, kes oleks jäetud hääleõigusest ilma.

8. Teise kaebuse kohta tehtud otsuses nr 69 märkis Vabariigi Valimiskomisjon, et kaebaja ei toonud välja tema subjektiivsete õiguste väidetava rikkumise asjaolusid (RKVS § 70). Kaebusest ei selgunud, miks vaidlustatud toimingud ei olnud kaebaja arvates seaduslikud, vaid väljendati üldsõnaliselt rahulolematust Vabariigi Valimiskomisjoni moodustamise põhimõtete ning Vabariigi Valimiskomisjoni ja riigi valimisteenistuse tegevuse üle. Kaebaja vaidlustas valimistulemuste teatavaks tegemist. Kui kaebaja pidas silmas valimistulemuste väljakuulutamist, siis Vabariigi Valimiskomisjon ei ole veel valimistulemusi välja kuulutanud (RKVS § 74 lõige 3). Kui kaebaja pidas silmas hääletamistulemuste või valimistulemuste kindlakstegemist, ei ole kaebaja näidanud, kuidas nende toimingutega on tema subjektiivseid õigusi rikutud.

9. Kolmanda kaebuse kohta tehtud otsuses nr 70 selgitas Vabariigi Valimiskomisjon, et M. Kaldalu ei näidanud, kuidas on elektrooniliste häälte korduslugemine tema õigusi rikkunud (RKVS § 70). Kaebaja esitatud kahtlustused olid hüpoteetilised ja nendest ei nähtunud ühtegi konkreetset näidet rikkumiste kohta, mis oleksid mõjutanud või võinud mõjutada hääletamistulemuse kujunemist. Elektroonilise hääletamise rakkerühm moodustati Vabariigi Valimiskomisjoni 3. veebruari 2021. a otsuse nr 4 ,,Elektroonilise hääletamise organisatsiooni kirjeldus“ punkti 18 alusel. Riigi valimisteenistuse 18. jaanuari 2023. a korraldus nr 6 ,,Elektroonilise hääletamise rakkerühma liikmete nimetamine 2023. a Riigikogu valimisteks“ on juurdepääsupiiranguta dokument ja Riigikogu Kantselei dokumendiregistris avalikult kättesaadav.

10. Neljanda kaebuse kohta tehtud otsuses nr 71 leidis Vabariigi Valimiskomisjon, et kaebus M. Kaldalu kandidaadina registreerimata jätmise kohta esitati RKVS § 72 lõikes 1 sätestatud tähtaega ületades. Riigi valimisteenistus tegi M. Kaldalule ettepaneku esitada kautsjoni tasumist tõendav dokument hiljemalt 21. jaanuaril 2023 enne kella 18.00, mis oleks võimaldanud registreerida ta kandidaadina Riigikogu valimistel hiljemalt 40. päeval enne valimispäeva. Kuivõrd M. Kaldalu Riigikogu valimistel kandidaadina registreerimise eelduseks olevat kautsjoni maksmist tõendavat maksekorraldust ei esitanud, puudus alus tema kandidaadina registreerimiseks. Sellekohase 24. jaanuaril 2023 tehtud otsuse edastas Vabariigi Valimiskomisjon samal päeval e-posti-aadressile,

5-23-17

3(4) millelt kaebaja oli Vabariigi Valimiskomisjonile edastanud oma registreerimisdokumendid ning muud pöördumised. Otsus avaldati ka Riigi Teatajas. Riigi valimisteenistuse e-kirjas M. Kaldalule ei märgitud, et ta on kandidaadina registreeritud. Kaebaja väited kautsjoni maksmise kohustuse diskrimineeriva olemuse kohta ei ole põhjendatud.

KAEBAJA SEISUKOHT RIIGIKOHTUS

11. M. Kaldalu esitas Riigikohtule kaebuse, milles soovib Vabariigi Valimiskomisjoni otsuste nr 68, 69, 70 ja 71 tühistamist. Kaebaja leiab, et Vabariigi Valimiskomisjon keeldus ebaõigesti kaebuste sisulisest arutamisest ja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamisest. Valimiste korraldamisel pole järgitud seaduses sätestatud nõudeid. Täiendavate väidetena märkis kaebaja, et digitaalallkirja andmise teenus ei toimi ning elektroonilise hääletamise kontrollrakendust ei saa paljud valijad alla laadida.

VABARIIGI VALIMISKOMISJONI SEISUKOHT

12. Vabariigi Valimiskomisjon vaidleb kaebusele vastu, jääb otsustes nr 68, 69, 70 ja 71 esitatud seisukohtade juurde ning palub jätta kaebuse rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Kolleegium mõistab M. Kaldalu kaebust selliselt, et tema hinnangul ei järgitud valimiste korraldamisel seaduses sätestatud nõudeid ning valimiskomisjon jättis valesti tema kaebused läbi vaatamata.

14. RKVS § 70 järgi on kaebuse esitamise õigus üksikisikul, kandidaadil ja erakonnal, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud. Kaebuses tuleb muu hulgas märkida põhjused, miks kaebaja leiab, et vaidlustatav toiming rikub tema õigusi ja ei olnud seaduslik (RKVS § 71 lõike 1 punktid 4 ja 5). Tegemist on menetlusega, milles isik saab esitada kaebuse üksnes enda õiguste kaitseks. RKVS § 71 lõike 3 esimese lause kohaselt võib valimiskomisjon jätta läbi vaatamata kaebuse, mis ei vasta RKVS § 71 lõigetes 1 ja 2 ettenähtud nõuetele või on esitatud RKVS §-s 70 ja § 72 lõikes 1 ettenähtud korda rikkudes.

15. M. Kaldalu kolm esimest kaebust jättis Vabariigi Valimiskomisjon otsustega nr 68, 69 ja 70 läbi vaatamata põhjusel, et kaebustes ei olnud näidatud, kuidas rikuvad vaidlustatud toimingud kaebaja õigusi. Seetõttu ei olnud kaebused Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul esitatud kaebaja õiguste kaitseks, vaid üldistes huvides.

16. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni hinnanguga. Nimetatud kaebustes vaidlustas M. Kaldalu valimispäeval toimunud häälte ja elektrooniliste häälte lugemist ja valimistulemuste teatavaks tegemist ning valimispäevale järgnenud päeval toimunud häälte ja elektrooniliste häälte korduslugemist. Kaebustest nähtus, et kaebaja ei olnud üldiselt rahul riigi valimisteenistuse ja Vabariigi Valimiskomisjoni tegevusega ning esitatud on üldised kahtlustused valimiste korralduse kohta. Kaebaja ei esitanud konkreetsemaid väiteid, miks on vaidlustatud toimingud tema arvates õigusvastased, ega selgitanud, kuidas need rikkusid tema subjektiivseid õigusi. Väited kinnipeetavate isikute hääletamisõiguse kohta ei olnud samuti esitatud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18. juuni 2019. a otsus asjas nr 5-19-35/3, punkt 12). Ka Riigikohtule esitatud kaebuses ei ole kaebaja näidanud, kuidas rikuvad vaidlustatud toimingud tema õigusi. Avalikes huvides valimiskaebuse esitamise võimalust seadus ette ei näe (vt ka

5-23-17

4(4) Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 12. märtsi 2013. a otsus asjas nr 3-4-1-6-13, punkt 20).

17. Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 71 aluseks olevas kaebuses vaidlustas M. Kaldalu tema Riigikogu valimistel kandidaadina registreerimata jätmist. Kaebaja Riigikogu valimistel kandidaadina registreerimata jätmise vaidlustamise tähtaeg oli kaebuse esitamise ajaks möödunud (vt RKVS § 72 lõige 1). Kaebaja ei taotlenud valimiskomisjonilt kaebetähtaja ennistamist (RKVS § 71 lõike 1 punkt 7), mistõttu jättis Vabariigi Valimiskomisjon pärast kaebetähtaja möödumist esitatud kaebuse põhjendatult läbi vaatamata (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 27. märtsi 2019. a otsus asjas nr 5-19-19/2, punkt 10).

18. Kolleegium vaatab Riigikohtule esitatud kaebuse läbi üksnes ulatuses, milles vaidlustatakse Vabariigi Valimiskomisjoni otsust (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 13. märtsi 2019. a otsus asjas nr 5-19-10/2, punkt 15). Seetõttu ei käsitle kolleegium kaebust ulatuses, mis puudutab esimest korda alles Riigikohtule esitatud väiteid digitaalallkirja andmise teenuse ning elektroonilise hääletamise kontrollrakenduse toimimise kohta.

19. Eeltoodust lähtudes on kolleegium seisukohal, et Vabariigi Valimiskomisjoni 14. märtsi 2023. a otsused nr 68, 69, 70 ja 71 ei riku kaebaja õigusi.

20. M. Kaldalu kaebus jääb põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 46 lõike 1 punkti 2 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)