1-08-10448/14 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Legislator summary
AI generated1-08-10448
Legislator headnote
AI generated1-08-10448/14 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: 1-08-10448
Full text
1-08-10448
1(3)
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2.veebruar 2011.a. Kuressaare Kriminaalasja number 1-08-10448 Kohtunik Reena Undrest Menetlustoiming Paide kohtutäitur Heimo Vilpuu avalduse T.J-ile mõistetud rahalise karistuse asendamiseks lahendamine Menetlusosalised Paide kohtutäitur Heimo Vilpuu (asukoht Tallinna tn 18 Paide) Ringkonnaprokurör Svetlana Maripuu
Süüdimõistetu/võlgnik T.J (isikukood xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 1.02.2011.a. Kohtuistungil osalesid
RESOLUTSIOON Süüdimõistetu/võlgnik T.J Prokurör Svetlana Maripuu
1. Asendada T.J-ile Pärnu Maakohtu 25.09.2008.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr
1-08-10448 mõistetud rahaline karistus 500 miinimumpäevamäära so 25 000 krooni
üldkasuliku tööga 332 tundi, mis tuleb ära teha 1 (ühe) aasta jooksul arvates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.
2. Määrata T.J üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS §-is 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui
1-08-10448
2(3) viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.
3. Kui süüdimõistetu T.J hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid
või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud karistuse täitmisele.
4. Välja mõista T.J-ilt KrMS § 173 lg 1 p 2, lg 2 ja 3; § 176 lg 1 p 2 alusel riigituludesse kriminaalmenetluse kulud - sundtoomise kulud 25.56 eurot. Sundtoomise kulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas nr
10220034796011 või Swedbank AS-is nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida
viitenumber 2800049696. Makse selgitusse märkida: „ maksja-süüdistatava nimi, 1-08- 10448, sundtoomise kulud “. Sundtoomise kulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates.
Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Saata käesoleva määruse koopia menetlusosalistele ja süüdimõistetu elukohajärgsesse kriminaalhoodustalitusele. Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruse teinud kohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK
1. Pärnu Maakohtu 25.09.2008.a. kohtuotsusega tunnistati T.J süüdi kuriteos KarS § 386 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks rahaline karistus – 500 miinimumpäevamäära (500x50) so 25 000 krooni riigituludesse.
2.
13.12.2010.a. esitas kohtutäitur Heimo Vilpuu Pärnu Maakohtule avalduse T.J-ile karistuse asendamiseks /V kd t.l. 134/.
Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses alates 8.12.2008.a. täiteasi nr 039/2008/1907
Pärnu Maakohtu eelnimetatud otsuse alusel T.J suhtes rahalise karistuse 25 000 krooni sissenõudmiseks. Käesolevaks ajaks on nimetatud summa tasumata. Täituri andmetel võlgnik ei oma vara ja tal puudub sissetulek. Täitur palub ™S § 206 alusel otsustada rahatrahvi asendamine.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3. T.J kinnitab fakti, et talle määratud rahaline karistus on maksmata, kuna karistuse
pidid tasuma kaaskohtualused, kes ei ole oma lubadust täitnud. Temal endal ei ole olnud võimalik väikese sissetuleku tõttu rahalist karistust tasuda. Ta on töövõimetuspensionär kelle
pensioni suuruseks on 86.99 eurot. T.J on nõus rahalise karistuse asendamisega üldkasuliku tööga. 4.
Prokurör leiab, et T.J puhul võib rahalise karistuse asendada üldkasuliku tööga.
KOHTU SEISUKOHT
5. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud süüdimõistetule mõistetud rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga.
KrMS § 417 lg 3 sätestab, et kui kohtutäitur on maavõi linnakohtule saatnud avalduse,
milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust
1-08-10448
3(3) määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise
karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole KrMS §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale.
Sama paragrahvi 4.lõike kohaselt rahalise karistuse või varalise karistuse osalise tasumise
korral arvestatakse tasutud osa asenduskaristuse pikkuse määramisel võrdeliselt tasutud
summa suurusega. Asenduskaristuse mõistmise või süüdimõistetu varale sissenõude pööramise lahendab täitmiskohtunik KrMS § 432 lõigetes 1 ja 3 sätestatud korras. Määruse koopia saadetakse menetlusosalistele, keda see puudutab, ja kohtutäiturile.
KarS § 70 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s
69 sätestatud korras (lg 1). Rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust (lg 2). Rahalise karistuse vangistusega asendamise korral on vangistuse alammäär kümme päeva (lg 3).
KarS § 69 lg 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt mõistes kuni kaheaastase vangistuse, võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku
tööd. Vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdimõistetu nõusolekul (lg 1).
Üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi
päevas. Üldkasuliku töö eest süüdimõistetule tasu ei maksta (lg 2). Üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kahtekümmend nelja kuud.
Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel tähtaja kulgemise peatada
süüdimõistetu haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, mil süüdimõistetu on
kutsutud tegevteenistusse või õppekogunemisele kaitsejõududesse (lg 3). Üldkasuliku töö
tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi
vastavalt KarS §-s 75 sätestatule (lg 4). Üldkasulikule tööle rakendatud süüdimõistetule laienevad tööja tervisekaitset reguleerivad õigusaktid. Vajaduse korral määrab kohus enne
vangistuse asendamist süüdimõistetule tervisekontrolli eesmärgiga selgitada, kas süüdimõistetu tervise seisund võimaldab tal teha üldkasulikku tööd (lg 5). Kui süüdimõistetu
hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud
vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega (lg 6).
Asjas on tuvastamist leidnud, et süüdimõistetu ei ole käesolevaks ajaks talle mõistetud
rahalise karistuse summat tasunud ja seega on rahalise karistuse asendamine põhjendatud.
Kohus leiab aga, et T.J puhul ei ole rahalise karistuse asendamine vangistusega otstarbekas ning asendab rahalise karistuse üldkasuliku tööga. Süüdimõistetu on selleks oma nõusoleku andnud ja kinnitanud, et tema tervislik seisund võimaldab teha üldkasulikku tööd. T.J-ile mõistetud ja tänaseni tasumata rahalise karistuse summa on 25 000 krooni so
500 miinimumpäevamäära, mille asendamisel vangistusega oleks vangistuse pikkuseks 166
päeva. Kuivõrd ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, tuleb
süüdimõistetule määratud rahaline karistus asendada üldkasuliku tööga 332 tundi. Kohus määrab üldkasuliku töö tegemise tähtajaks ühe aasta ja määrab süüdimõistetu üldkasuliku töö
tegemise ajaks elukoha järgse kriminaalhooldaja järelevalve alla ja kohustab teda järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.
1-08-10448
4(3)
6. KrMS § 173 lg 1 p 2, lg 2 ja 3; § 176 lg 1 p 2; § 180 lg 1 alusel mõistab kohus T.J-ilt riigituludesse välja kriminaalmenetluse kulud - sundtoomise kulud 25.56 eurot.
R.Undrest kohtunik