1-22-3897/22 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. märts 2023. a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-22-3897

Kohtukoosseis

kohtunik Rutt Teeveer, rahvakohtunikud Külliki Paas ja

Merle Mumm

Kohtuistungi sekretär

Helju Rebane

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin

Lindpere, abiprokurör Laura Jõgisoo

Kriminaalasi

Tõnu Leppik süüdistatuna KarS § 334 lg 2 p 1 järgi

üldmenetluses

Süüdistatav

Tõnu Leppik

isikukood: 36505165719

elukoht: XXX

kodakondsus: XXX

emakeel: XXX

haridus: XXX

töökoht: XXX, XXX

kriminaalkorras karistatud ühel korral

kahtlustatavana kinnipeetud 08.09.2020. a - 09.09.2020. a

tõkendit ei ole kohaldatud

Kaitsja

riigi õigusabi korras vandeadvokaat Margo Normann

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Tõnu Leppik KarS § 334 lg 2 p 1 järgi ja mõista temale karistuseks

3 (kolm) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata Tõnu Leppiku eelvangistuses viibitud aeg 08.09.2020. a -

09.09.2020. a, so 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning lugeda Tõnu Leppiku

kandmata karistuseks 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend

kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes Tõnu Leppikule Tartu Maakohtu

01.04.2020. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-3710 mõistetud karistus – 2 (kaks)

aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust kaetuks käesoleva kohtuotsusega KarS § 334 lg 2

p 1 järgi mõistetud karistuse, so 2 (kahe) aasta 11 (üheteist) kuu ja 28 (kahekümne

kaheksa) päeva pikkuse vangistusega ning mõista Tõnu Leppikule liitkaristuseks

kohtuotsuste kogumis 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend

kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 3 ja KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28

(kakskümmend kaheksa) päeva vangistust Tõnu Leppiku suhtes tingimisi

kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Tõnu Leppik ei pane 5 (viie)

aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so alates

28.03.2023. a.

2. Asitõendid ja salvestised

KarS § 83 lg 1, KarS § 343 alusel konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kollektsiooni säilitamiseks ekspertiisiks (akt 20E-

DM0007 ja akt 20E-DM0022) esitatud kaheksateist 50-eurost pangatähte.

KarS § 83 alusel konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudi kollektsiooni säilitamiseks Tõnu Leppiku kodu

läbiotsimisel leitud Euroopa Liidu 50-eurosed pangatähed seerianumbriga

RA3446237562 (pakend nr 3) ja RA1936181166 (pakend nr 11).

KarS § 83 alusel konfiskeerida ning anda üle Eesti Pangale Tõnu Leppiku kodu

läbiotsimisel leitud erinevad paberraha tükid (pakend nr 3), musta värvi

rahataolised paberid (pakend nr 3) ning kolm omavahel ühendatud Lääne-Aafrika

10 000 CFA frangist rahatähte (pakend nr 16).

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde:

-

arvuti väline kõvaketas Seagate (P/N: XXX; XXX), millele on kopeeritud Tõnu

Leppiku telefoni iPhone 11 digitaalsed andmed, sülearvuti MacBook Air ja lauaarvuti

protsessor Acer digitaalsed andmed,

-

DVD-plaat, millel Tartus Ülikooli tn 2a asuva AS LHV panga sularahaautomaadi

kaamera 26.10.2019. a salvestis,

-

mälupulk, millel Tartus Ringtee tn 75 asuva Apollo Kino turvakaamera 05.12.2019. a

videosalvestis.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada pärast kohtuotsuse jõustumist Tõnu Leppikule

-

mobiiltelefon iPhone 11 (IMEI XXX) koos musta värvi silikoonist kaitseümbrisega ja

SIM-kaardiga (pakend 1TLKP),

-

Tõnu Leppiku kodu läbiotsimisel leitud kaks 10-eurost rahatähte ja üks USA dollar

(pakend nr 3), kilekott, milles paberraha puru ja tükid (pakend nr 12)

ning Venezuela Bolivari Vabariigi boliivari 83 tk (pakend nr 13).

3. Menetluskulu/makseinfo

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta paberrahaekspertiisi (akt 20E-DA0001) maksumus 77

eurot ja paberrahaekspertiisi (akt 20E-DA0002) maksumus 77 eurot riigi kanda.

2 (22)

KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Tõnu

Leppikult menetluskulud 4 944,30 (neli tuhat üheksasada nelikümmend neli eurot ja

kolmkümmend senti) eurot alljärgnevalt:



ekspertiisi maksumus 721 eurot;



kaitsja tasu 2 410,80 eurot,



sundraha 1 812,50 eurot.

Võimaldada Tõnu Leppikul menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast kuust alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE522200221013264447

Swedbank AS-is, nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või nr

EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, märkides viitenumbri 99923700009622 ning

selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda

kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral

pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon

esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada

apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu

Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või

pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I MENETLUSE KÄIK JA SÜÜDISTUSE SISU

22.06.2022. a saatis Lõuna Ringkonnaprokuratuur Tartu Maakohtule üldmenetluse korras

kohtulikuks arutamiseks kriminaalasja nr 19278002114 Tõnu Leppiku süüdistuses KarS §

334 lg 2 p 1 järgi. Tartu Maakohtu 28.10.2022. a määrusega anti Tõnu Leppik temale

esitatud süüdistuses kohtu alla.

27.02.2023. a edastas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin Lindpere

Tartu Maakohtule muudetud süüdistuse kriminaalasjas nr 1-22-3897. 28.02.2023. a toimunud

kohtuistungil avaldas prokurör, et süüdistuses muutus

AS LHV panga

sularahaautomaati 50-eurose pangatähe sisestamise kuupäev, mis esialgu

oli süüdistuse kohaselt 26.10.2019. a, kuid AS LHV Panga vastusega

edastatud salvestiselt nähtub, et tehing sooritati 21.10.2019. a.

Tõnu Leppikut süüdistatakse selles, et tema

3 (22)

- sisestas teadlikult ja raha käibele laskmise eesmärgil 21.10.2019 kell

00.27 Tartus Ülikooli tn 2a asuvasse AS LHV panga sularahaautomaati

LHV00625 OÜ OrgaminTechnology (registrikood 14052779) kontolt temale

väljastatud pangakaardiga 516904 *6805 ühe võltsitud Euroopa Liidu

50-eurose pangatähe, emiteerimisaastaga 2017, seerianumbriga

EB4487613732 ja plaadinumbriga E009B3;

- maksis Tartus Ringtee tn 75 asuvas Apollo Kino OÜle kuuluvas kinos

asuvas sularahavõimekusega iseteeninduskassas 03.12.2019:

kl 18.37 Euroopa Liidu 50-eurose pangatähega 2 euro 99 sendi väärtuses

ostu eest,

kl 18.40 Euroopa Liidu 50-eurose pangatähega 2 euro 49 sendi väärtuses

ostu eest,

kl 18.50 Euroopa Liidu 50-eurose pangatähega 2 euro 99 sendi väärtuses

ostu eest ja

kl 18.50 Euroopa Liidu 50-eurose pangatähega 99 sendi väärtuses ostu

eest.

Kõik 50-eurosed pangatähed, mida Tõnu Leppik 03.12.2019 maksmiseks

kasutas, olid võltsitud ning Tõnu Leppik kasutas neid teadlikult võltsitud

raha käibelelaskmise eesmärgil.

- maksis Tartus Ringtee tn 75 asuvas Apollo Kino OÜle kuuluvas kinos

asuvas sularahavõimekusega iseteeninduskassas 05.12.2019:

kl 19.24 Euroopa Liidu 50-eurose pangatähega 1 euro 29 sendi väärtuses

ostu eest,

kl 19.25 Euroopa Liidu 50-eurose pangatähega 1 euro 29 sendi väärtuses

ostu eest ja

kl 19.26 Euroopa Liidu 50-eurose pangatähega 0 euro 99 sendi väärtuses

ostu eest.

Kõik 50-eurosed pangatähed, mida Tõnu Leppik 05.12.2019 maksmiseks

kasutas, olid võltsitud ning Tõnu Leppik kasutas neid teadlikult võltsitud

raha käibelelaskmise eesmärgil.

Sellega pani Tõnu Leppik toime KarS § 334 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo – võltsitud raha kasutamise käibelelaskmise eesmärgil, kui see oli

toime pandud vähemalt teist korda.

II KOHTU SEISUKOHT SÜÜDISTUSE OSAS

KarS § 334 lg 2 p 1 näeb ette vastutuse võltsitud raha kasutamise eest käibele laskmise

eesmärgil, kui see on toime pandud vähemalt teist korda.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et 26. oktoobril 2019. a avastati G4S Eesti AS Lõuna

esinduses, et Tartus Ülikooli tn 2a LHV Panga sularahaautomaati on sisestatud

võltsimistunnustega Euroopa Liidu 50-eurone pangatäht.

4 (22)

Valeraha tunnustega sularaha avastamise ja üleandmise aktist (kd 1, lk 25) tuleneb, et sularaha

- üks 50-eurone kupüür seerianumbriga EB4487613732 - võeti vastu AS LHV Pank Tartus

Ülikooli tn automaadist LHV625.

AS LHV Pank vastusest (kd 1, lk 35-37) nähtuvalt sisestati Euroopa Liidu 50-eurone

pangatäht (emiteerimisaasta 2017, seerianumber EB4487613732, plaadinumber E009B3)

LHV Panga sularahaautomaati LHV00625 26. oktoobril 2019. a kell 00.27 OÜ

OrgaminTechnology (registrikood 14052779) kontolt väljastatud pangakaardiga 5169 04

*6805 ning selle pangakaardi valdajaks on Tõnu Leppik. Automaati sisestati 6x10 ja 1x50

eurot. Vastuse lisas on salvestis tehingu sooritanud isikust. Salvestisel olev isik sarnaneb

kahtlemata süüdistatav Tõnu Leppikuga.

Kuigi AS LHV Pank vastuses on märgitud, et 50-eurone pangatäht sisestati sularahaautomaati

26. oktoobril 2019. a kell 00.27, nähtub panga vastusega kaasas olnud videosalvestisest

tegelik raha sisestamise aeg, milleks on 21. oktoober 2019. a kell 00.27.

Äriregistri väljatrüki (kd 1, lk 39) kohaselt on Tõnu Leppik OÜ OrgaminTechnology

(registrikood 14052779) asutaja, juhatuse liige ja osanik.

Süüdistatav Tõnu Leppik tunnistas kohtus, et ta üritas LHV pangaautomaati mitu rahatähte

sisestada. Ta soovis raha sisestada OÜ OrgaminTechnology pangakontole, kus ta on juhatuse

liige. Üks läks ainult läbi. Esimesel korral andis automaat kõik tagasi. Järgmisel korral ühe

rahatähe võttis pank sisse ja tuli kiri, et see rahatäht võetakse ära kontrollimiseks ja raha tema

arvele ei pandud. 50-eurose kupüüriga oli probleeme.

Eelnevalt analüüsitud tõenditega on tuvastamist leidnud, et Tõnu Leppik sisestas 21.10.2019.

a kella 00.27 paiku Tartus Ülikooli tn 2a asuvasse AS LHV Panga sularahaautomaati

LHV00625 OÜ OrgaminTechnology (registrikood 14052779) kontolt temale väljastatud

pangakaardiga 5169 04 *6805 ühe Euroopa Liidu 50-eurose pangatähe,

emiteerimisaastaga 2017, seerianumbriga EB4487613732 ja plaadinumbriga E009B3.

30. detsembril 2019. a avastati teine võltsitud raha kasutamise juhtum, mil G4S Eesti AS

Lõuna esinduses tuvastati, et Tartus Ringtee 75 asuvas Apollo Kino OÜ-lt on saadud 17

võltsimistunnustega Euroopa Liidu 50-eurost pangatähte.

Valeraha tunnustega sularaha avastamise ja üleandmise akti (kd 1, lk 40) kohaselt võeti

sularaha - seitseteist 50-eurost kupüüri - vastu Tartus Ringtee 75, Lõunakeskuses asuva

Apollo Kino OÜ-lt.

Tunnistaja K. K., kes töötab Apollo Kino Lõunakeskuse juhina alates 2017. aasta detsembrist,

andis kohtus ütlusi selle kohta, et kord kuus toimub sularaha inventuur. Üleliigse raha

saadavad nad inkassatsiooni teel G4S-i, kes korraldab Apollo kinodes sularaha vedu, raha

inkassatsiooni ja sularaha käitlemist. G4S teostas Apollo Kinost raha vedu 30. novembril.

Peale novembri lõppu oli järgmine sularaha vedu 29. detsembril. 30.12.2019. a tuli G4S-i

poolt teade, et on leitud G4S-ile edastatud raha hulgast valeraha. G4S-i ekspert teatas

kupüüride summa ja et tuvastatud on valeraha. Kupüüre oli 17 ja need olid 50-eurosed. See

raha oli pärit Lõunakeskuse Apollo Kinost.

Tunnistaja K. K. kirjeldas kohtus ütlusi andes, kuidas ta proovis välja selgitada, kuidas

valeraha Apollo Kino sularaha sekka sattus. Esiteks palus ta IT osakonna juhi käest saada

5 (22)

väljavõte kahtlastest tehingutest, mis on toimunud sularaha masinatega. Kuna ta teadis, et

eelmine sularaha inventuur ei olnud mingeid probleeme esile toonud, siis ta välistas varasema

perioodi. Võltsimise periood sai olla alates viimasest sularaha inventuurist, kuni selle hetkeni,

kui tekkis probleem. Ta palus välja sorteerida kõik ostud, kus on kasutatud 50-euroseid

kupüüre ja püüdis visuaalselt vaadata, kas joonistub välja kahtlaseid seiku, kus on mitu korda

järjest tasutud 50-eurose kupüüriga või kas on mõni ost kahtlaselt väikese summa eest. Ta

sorteeris tehingud välja tavapäratu maksekäitumise alusel. Need väikesed ostud ja mitu korda

järjest joonistusid sealt väga hästi välja. Ebatavalised tehingud toimusid 03.12.2019. a

ajavahemikul kell 18.37 kui 18.50 ja 5. detsembril kell 19.24 kuni 19.26. Tehingud olid tehtud

piletiväravate 3-6 juures olevates sularaha automaatides, mis on suitsuruumi vastas. Nende

kaamerapildi salvestised säilivad täpselt kaks nädalat. Kuna kahtlased tehingud on tehtud kuu

alguses, siis neil puudub salvestise aegumise tõttu kaamera pilt. Neil küll üks video on, mille

nad said keskuse turvameeskonnalt. Ühelt salvestiselt, mille nad said, on näha, kuidas

härrasmees sooritab saalide 3-6 vastas sularaha iseteeninduslikust masinast mitu ostu järjest ja

tegutseb seal väga oskuslikult mitu minutit. Selle aja jooksul on näha, et mees sooritab mitu

ostu, et see mees ei ole seal ainult ühe ostu pärast ja ei ole näha tema käes jooki ega popkorni,

vaid midagi väga väikest, mida kaamerapildist kahjuks välja lugeda ei ole võimalik.

Tunnistaja K. K. ütlustest saab järeldada, et Apollo Kino iseteeninduskassasse valeraha

sisestamine sai toimuda ajavahemikul 30. november 2019. a kuni 29. detsember 2019. a, mil

G4S teostas sularaha vedu. Tunnistaja otsis kahtlust äratavaid tehinguid alates viimasest

sularaha inventuurist, kuni selle hetkeni, mil tekkis probleem.

Kirjavahetuses tunnistaja K. K. ja menetleja vahel (kd 2, lk 132) edastas K. K. menetlejale

tabeli Apollo Kino saalide 3-6 sissepääsude juures oleva iseteeninduskassa kahtlaste tehingute

kohta. Tabelist nähtuvalt on 03.12.2019. a

kell 18.37 tasutud Euroopa Liidu 50-eurose pangatähega 2 euro 99 sendi väärtuses ostu eest,

kell 18.40 tasutud Euroopa Liidu 50-eurose pangatähega 2 euro 49 sendi väärtuses ostu eest,

kell 18.50 tasutud Euroopa Liidu 50-eurose pangatähega 2 euro 99 sendi väärtuses ostu eest ja

kell 18.50 tasutud Euroopa Liidu 50-eurose pangatähega 99 sendi väärtuses ostu eest.

05.12.2019. a on tasutud

kell 19.24 Euroopa Liidu 50-eurose pangatähega 1 euro 29 sendi väärtuses ostu eest,

kell 19.25 Euroopa Liidu 50-eurose pangatähega 1 euro 29 sendi väärtuses ostu eest ja

kell 19.26 Euroopa Liidu 50-eurose pangatähega 0 euro 99 sendi väärtuses ostu eest.

Kohtus ülekuulamisel selgitas tunnistaja K. K., et tabelis on näha vasakpoolse sularahamasina

ehk saalide 3-6 vastas kahtlased tehingud, mis on sooritatud kas ajaliselt väga lähestikku või

millel on lihtsalt tasutud väga väikese summa eest tooteid. Esimene veerg näitab ostu

sooritamise aega. Teine tulp on masina nimi ehk siin ongi kõik vasaku masina tehingud,

tehingu maksumus ja ka tehingu number.

Miks pidas tunnistaja K. K. eelnevalt väljatoodud tehinguid kahtlaseks, põhjendas tunnistaja

järgnevalt. K. K. sõnul ei tule enamus kliente neile ostma ühte väikest šokolaadibatooni või

nätsupakki. Üldjuhul hõlmab üks ostutehing popkorni, kinopileteid, sööki ja jooki. See ei ole

reegel muidugi, aga üldjuhul. Need väikesed ostud ja mitu korda järjest joonistusid väga hästi

välja. Nad sorteerisid tehingud välja tavapäratu maksekäitumise alusel. Selline

käitumismuster ei iseloomusta nende tavapärast külastajat. Sellise hinna eest saab Apollo

Kinos kas väikese šokolaadi batooni või nätsupaki.

6 (22)

29.07.2019. a asitõendi vaatlusprotokollis (kd 1, lk 59-62) vaadeldi R. K., kes on tunnistaja K.

K. ütlustest nähtuvalt tema vana alluv, Tartus Ringtee 75 asuva Apollo Kino OÜ poolt saadud

videosalvestist Lõunakeskuses paiknevast turvakaamerast. Prokurör avaldas kohtus, et

vaatlusprotokolli kuupäev on ilmselt eksitus, sest see peaks olema koostatud 2020. aastal.

Vaatlusprotokollis on välja toodud, et 05.12.2019. a kella 19.24 ajal on Apollo Kino

iseteeninduskassa keskmise kassa juures tumedate juustega meesterahvas. Isik kummardub ja

sirutab parema käe hästi alla. Kell 19.25 sisestab isik midagi iseteeninduskassasse. Isik sirutab

käe uuesti alla ja sätib midagi käte vahel. Järgnevalt isik sirutab käe uuesti alla, ootab, siis

kummardub taas alla ja tõstab saadud raha rahakotti. Isik eemaldub iseteeninduskassa juurest

ja hoiab midagi käes. Seejärel isik naaseb iseteeninduskassa juurde, kus ta sätib midagi käte

vahel. Kella 19.26 paiku vajutab ta ekraani, sirutab parema käe alla, tõuseb üles, kummardub

alla ja paneb midagi rahakoti vahele. Edasi tegutseb isik veel mõnda aega ekraani taga. Kella

19.28 ajal lahkub ta iseteeninduskassa juurest.

Tunnistajale K. K. näidati asitõendi vaatlusprotokolli ning tunnistaja avaldas, et fotol nr 1 on

näha saalide 3-6 poolset kassade plokki. Seal on viis iseteeninduslikku kassat, millest

keskmine kassa on sularaha võimekusega. Näha on ühte hetke nende jaoks kahtlastest

tehingutest toimumas. Kahtlasele tehingule on punane ring ümber tehtud.

Vaadates asitõendi vaatlusprotokollis välja selekteeritud fotosid ning videosalvestist

Lõunakeskuses paiknevast turvakaamerast, on 5. detsembril 2019. a Apollo Kino

iseteeninduskassa juures tegutsev meesterahvas kohtu hinnangul äratuntav kui süüdistatav

Tõnu Leppik. Ka süüdistatav ise tunnistas, et ta tõepoolest sel ajal Lõunakeskuses Apollo

Kino iseteeninduskassa juures viibis, kuivõrd XXX käivad Lõunakeskuses uisutrennis. Tõnu

Leppiku viibimine 5. detsembril 2019. a Tartus Lõunakeskuses on tõendatud ka sideettevõtjalt

andmete nõudmise loa (kd 1, lk 64-65) alusel sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga (kd

1, lk 66-70). Protokollist nähtuvalt kasutas Tõnu Leppik telefoninumbrit XXX ning sellelt

numbrilt helistatakse välja 05.12.2019.a kella 19.33 ajal. Kõne ajal asub numbri kasutaja

U4766-T-Lounakeskus tugijaama teeninduspiirkonnas, mille asukoht on Ringtee 75, Tartu

linn.

Kuivõrd Apollo Kino kaamerapildi salvestised säilivad tunnistaja K. K. sõnul kaks nädalat, ei

ole kahjuks videosalvestust 3. detsembril 2019. a Apollo Kino iseteeninduskassas tehinguid

teinud inimesest. Sellest hoolimata on kohus veendunud, et Tõnu Leppik oli isik, kes tasus 3.

detsembril 2019. a Apollo Kino iseteeninduskassas neljal korral 50-euroste pangatähtedega

ning seda järgnevatel põhjustel. Esiteks ei ole süüdistatav eitanud, et ta 03.12.2019. a Apollo

Kino iseteeninduskassas ostude eest tasus. T. Leppiku sõnul sisestas ta Apollo Kino

iseteeninduskassase raha paaril päeval. Ta arvab, et ta on 03.12.2019. a Apollo Kino

makseautomaati raha sisestanud. Vastates prokuröri küsimusele, mis põhjusel süüdistatav

nendel päevadel Lõunakeskusesse läks, kui ta Apollo Kino iseteeninduskassasse läks, vastas

Tõnu Leppik, et temal käivad XXX trennis seal. Teise põhjusena saab välja tuua selle, et 3.

detsembril 2019. a ostude eest tasumine on sarnane T. Leppiku käitumisega 5. detsembril

2019. a, mil ta maksis väga väikeste hindadega kauba eest 50-euroste rahatähtedega. Kohtus

ütlusi andes väitis süüdistatav, et „ostad šokolaadi, saad väikseid rahatähti vastu“.

Kolmandaks kinnitab sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, et Tõnu Leppiku kasutuses

olnud telefoninumbrile helistatakse sisse 03.12.2019. a kella 18.59 ajal ning samalt numbrilt

helistatakse välja 03.12.2019. a kella 18.53 ajal ning kõnede ajal asub numbri kasutaja

U4766-T-Lounakeskus tugijaama teeninduspiirkonnas, mille asukoht on Ringtee 75, Tartu

linn.

7 (22)

Kaitsja hinnangul ei ole tõendatud, et Apollo Kino iseteeninduskassasse sisestatud 17

Euroopa Liidu 50-eurost rahatähte, mis on ka ekspertiisi objektiks, olid sisestatud just Tõnu

Leppiku poolt.

Tuleb tõdeda, et ka tunnistaja K. K. sõnul ei ole võimalik seostada konkreetset raha

konkreetsel kellajal toimunud maksega. Siiski tuleb arvestada sellega, et ekspertiisiaktide ja

eksperdi ütlustega on tõendatud, et kõik ekspertiisiks esitatud Euroopa Liidu 50-eurostel

rahatähtedel on mitmeid samu võltsimise tunnuseid, mis viitavad nende rahatähtede ühisele

päritolule. Märkimist väärib ka asjaolu, et Tõnu Leppik tunnistas, et tema sisestas Apollo kino

iseteeninduskassasse rahatähed, mida ta nimetab kulunuteks. Süüdistatav andis kohtus Apollo

Kino sularahavõimekusega iseteeninduskassas raha sisestamise kohta järgnevad ütlused:

„Minul oli rahakotis 1000 eurot ja mingi 3-4 oli natuke kulumise jälgedega rahatähti. Ma isegi

ei tea, millise ma panin sinna. Arvatavasti, kui ta (kulunud rahatähed) on välja tulnud, siis ta

on arvatavasti ikkagi minu pandud.“ Seega süüdistatav tunnistas, kui tema ütluste järgi

„kulunud rahatähed“ on välja tulnud, siis on need tema sisestatud.

Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et Tõnu Leppik maksis Tartus Ringtee tn 75 asuvas

Apollo Kino OÜ-le kuuluvas kinos asuvas sularahavõimekusega iseteeninduskassas

03.12.2019. a kell 18.37 Euroopa Liidu 50-eurose pangatähega 2 euro 99 sendi väärtuses ostu

eest, kell 18.40 Euroopa Liidu 50-eurose pangatähega 2 euro 49 sendi väärtuses ostu eest, kell

18.50 Euroopa Liidu 50-eurose pangatähega 2 euro 99 sendi väärtuses ostu eest ja kell 18.50

Euroopa Liidu 50-eurose pangatähega 99 sendi väärtuses ostu eest.

Samuti maksis Tõnu Leppik Tartus Ringtee tn 75 asuvas Apollo Kino OÜ-le kuuluvas kinos

asuvas sularahavõimekusega iseteeninduskassas 05.12.2019. a kell 19.24 Euroopa Liidu 50-

eurose pangatähega 1 euro 29 sendi väärtuses ostu eest, kell 19.25 Euroopa Liidu 50-eurose

pangatähega 1 euro 29 sendi väärtuses ostu eest ja kell 19.26 Euroopa Liidu 50-eurose

pangatähega 0 euro 99 sendi väärtuses ostu eest.

Järgnevalt tuleb tuvastada, kas AS LHV Panga sularahaautomaati sisestatud ja Apollo Kino

OÜ iseteeninduskassase makstud Euroopa Liidu 50-eurosed pangatähed on võltsitud.

Objektiivsesse koosseisu kuulub mh võltsitud raha käitlemine. Raha kasutamise all mõeldakse

selle kasutamist maksevahendina: nt tasumist ostu eest, panka sissemaksmist jms sularahas

toimuvat tehingut (Sootak, J., Pikamäe, P. (2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud

väljaanne. Tartu: Juura. 985).

Raha võltsimine on selle järeletegemine või ümbertegemine. Järeletegemine on sellise

pabersedeli valmistamine, mida teeb isik, keda riik kui rahamonopol pole selleks volitanud ja

kes teeb seda mitteettenähtud korras. Ümbertegemine on tõelise eseme muutmine (Sootak, J.,

Pikamäe, P. (2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura. 983, 984).

30.10.2019. a asitõendi vaatlusprotokollis (kd 1, lk 26-28) vaadeldi Tartus Ülikooli 2a LHV

pangarahaautomaadist LHV625 saadud võltsimistunnustega Euroopa Liidu 50-eurost

pangatähte, emiteerimisaastaga 2017, seerianumbriga EB4487613732, plaadinumbriga

E009B3 ning 30.10.2019. a asitõendi vaatlusprotokollis (kd 1, lk 41-51) vaadeldi Tartus

Ringtee 75 asuva Apollo Kino OÜ-lt saadud 17 võltsimistunnustega Euroopa Liidu 50-eurost

pangatähte, emiteerimisaastaga 2017. Pangatähed pakendati paberümbrikusse ja saadeti

8 (22)

uuringuks EKEI-sse. Asitõendi vaatlusprotokollide juurde kuuluvad fototabelid, milles on

fotod 50-euroste pangatähtede esi- ja tagakülje vaatele.

Võltsimiskahtlusega raha saatedokumentidest (kd 1, lk 29, 52) nähtuvalt edastati Tartus

Ülikooli 2a LHV pangarahaautomaadist LHV625 saadud võltsimistunnustega Euroopa Liidu

50-eurone pangatäht ja Tartus Ringtee 75 asuva Apollo Kino OÜ-lt saadud 17

võltsimistunnustega Euroopa Liidu 50-eurost pangatähte Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti.

Ekspertiisiasutuses tuvastatud asjaolusid on kirjeldanud eksperdid, kes on märkinud, et

pangatähed on võltsitud ja klassifitseeritud Euroopa Keskpanga seiresüsteemis Eesti

kohalikku klassi EEB0050 S00001 alates 28.08.2019. a.

19.06.2020. a ekspertiisiaktis nr 20E-DM0022 (kd 1, lk 30-32) leidsid eksperdid, et

ekspertiisiks esitatud LHV Panga sularahaautomaati sisestatud pangatäht on võltsitud

rahatäht, mis on klassifitseeritud Euroopa Keskpanga seiresüsteemis Eesti kohalikku klassi

EEB0050 S00001.

12.03.2020. a ekspertiisiaktiga nr 20E-DM0007 (kd 1, lk 53-56) on tuvastatud, et ka Tartus

Ringtee 75 asuva Apollo Kino OÜ-lt saadud kõik 17 Euroopa Liidu 50-eurost pangatähte on

võltsitud. Ekspertiisiks esitatud pangatähte on varasemalt uuritud vastavalt

meetodikirjeldusele DO-MR-DAE01 ja tuvastati, et tegemist on võltsitud rahatähtedega, mis

on samuti klassifitseeritud Euroopa Keskpanga seiresüsteemis Eesti kohalikku klassi

EEB0050 S00001.

Klassi S tähis tähendab, et võltsitud rahatähed on valmistatud kombineeritud meetodil: osa

õige, osa vale ja omavad samu võltsimise tunnuseid, mis viitavad ühisele päritolule.

Mõlemas ekspertiisiaktis tuvastasid eksperdid, et kõik ekspertiisiks esitatud Euroopa Liidu

50-eurosed rahatähed erinevad õigetest, ametlikult käibele lastud kupüüridest selle poolest, et

neil on mõned õige, kuid kahjustunud raha turvaelemendid asendatud võltsitud

turvaelementidega. Ekspertiisiks esitatud Euroopa Liidu 50-eurostel rahatähtedel esinevad

tunnused, mis väga tõenäoliselt on põhjustatud turvavärvist ja turvavärvi kahjustuste

maskeerimiseks on need rahatähed kombineeritud võltsitud turvaelementidega. Vaidlustatud

50-eurostel on töötlemise käigus eemaldatud kahjustunud turvaelemendid, mis on asendatud

võltsitud optiliselt muutuva elemendiga ja võltsitud aknaga kileribaga.

Kohtus kuulati üle ekspert Kairi Kriiska-Maiväli, kes on mõlema dokumendiekspertiisi üks

kohtuekspertidest. Ekspert K. Kriiska-Maiväli selgitas, et 50-euroste rahatähtede näol on tegu

õigete rahadega, mida on kombineeritud võltsitud osistega. Rahad on töödeldud mingi

keemilise ainega. Töötlemise käigus võivad turvaelemendid eralduda. Rahatähtedele on

paigaldatud võltsitud elemendid, mis muudavad raha võltsituks. See raha oli õige selle

hetkeni, kui sinna pandi võltsitud elemendid.

Ekspertiisiaktides nr 20E-DM0007 ja nr 20E-DM0007 tuvastati tunnuseid, mis eristavad

ekspertiisiks esitatud rahatähti õigetest rahatähtedest ja on omased selle klassi tähistusega

EEB0050 S00001 võltsitud rahatähtedele. Nende tunnustena on nimetatud järgnev:

-

rahatähti on töödeldud mingi keemilise ainega (vedelikuga);

-

esiküljelt puudub õige optiliselt muutuv turvaelement – OVD kile ja selle asemele on

liimitud optilise elemendi imiteering kilel;

-

tagakülje kahjustatud alale on tindipritsetehnikas prinditud õige rahatähe taustamuster

kas otse rahale või liimitavale ribale;

9 (22)

-

tagaküljel akna kohas on optiliselt muutuva elemendi imitatsioon;

-

rahatähtedel on osaliselt säilinud õige rahatähe masinloetavad elemendid.

Ekspertiisiaktides on välja toodud, et IBNS-värv ehk turvavärv on vargusevastane

kaitseelement kassettides, kus hoitakse või transporditakse raha ja ründe korral

kaitsemehhanism reageerib plahvatusega, mille tagajärjeks on rahatähtede värvumine.

Tugevate kemikaalidega eemaldatud värvaine päritolu tuvastamine keemiliste

analüüsimeetoditega vähesel määral säilinud värvaine jääkide koostise alusel ei ole võimalik.

Ekspert selgitas kohtus ütlusi andes, et rahatähtedel esinevad värvijäägid, mis oma

konfiguratsioonilt lähevad kokku IBNS turvavärvide konfiguratsiooniga. Kuna rahatähti on

tugevalt töödeldud, siis see värv, mis on tunginud kiudude vahele, on see, mida me näeme.

See, mis on pinna peal, see on pestud ära. Visuaalselt on värvijäägid näha. Kui on kasutatud

varguse vastast turvasüsteemi, kus kasutatakse turvavärve, kui see värv paiskub rahadele ja

turvavärv aktiveeritakse ja raha selle värviga kokku puutub, siis sellel värvil on väga sarnane

konfiguratsioon, kuidas värv tungib rahatähtede peale ja see on visuaalne hinnang.

Ekspert Kairi Kriiska-Maiväli rääkis kohus ka sellest, kuidas on rahatähtedel võltsitud

optiliselt muutuvad elemendid. Eksperdi ütlustest nähtub, et OVD on optiliselt varieeruv kile,

aga laiemale üldsusele tuntud hologrammi nime all. Hologramm on üks turvaelement rahal ja

see lisatakse rahatähtedele rahatähe tegemise käigus tööstuslikult turvatrükikodades.

Hologrammi eesmärk on teha raha võltsimiskindlaks. Euroopa Keskpanga ja teiste riikide

praktika näitab, et hologramm võib eemalduda mehaanilise töötluse käigus, tugeva raha

pesemise käigus võib pealt ära tulla. Ekspertiisiks esitatud 50-euroste rahatähtede

hologrammid on valmistatud õhukesele kileribale, kasutatakse fooliumimaterjali ja see

kileriba on kleebitud rahatähele peale. See hologramm ei ole valmistatud niimoodi, nagu seda

turvaelemendina valmistatakse. Tagaküljel on peaaegu rahatähe keskel ülevalt alla jooksev

riba, kus on kirjas 50 korduvalt. Tegemist on pärlmutter ribaga, mis nendel rahatähtedel on

küll olemas, aga kahjustatud. Nagu nimi ütleb, peaks ta olema pärlmutter, aga nendel

kahjustatud rahatähtedel on ta värvunud tumedaks. Tagaküljel vasakul pool servas on

eemaldatud õige raha üks osa, mis on asendatud mitte raha juurde kuuluva osaga.

Turvaelementi seal enam ei ole.

Seega mõlemast ekspertiisiaktist ja eksperdi ütlustest saab järeldada, et kõik ekspertiisiks

esitatud Euroopa Liidu 50-eurosed rahatähed on võltsitud ja nendel rahatähtedel on mitmeid

samu võltsimise tunnuseid, mis viitavad nende rahatähtede ühisele päritolule ja seetõttu on

nad klassifitseeritud samasse võltsingute klassi tähistusega EEB0050 S00001. Nii LHV Panga

sularahaautomaati sisestatud 50-eurose rahatähe kui ka kõikide Apollo Kino OÜ

iseteeninduskassase sisestatud 50-euroste rahatähtede võltsimistunnused kattuvad omavahel.

Rahatähtedel esineb tunnuseid, mis väga tõenäoliselt on põhjustatud turvavärvist, seetõttu on

rahatähti töödeldud mingi keemilise ainega, et turvavärvi eemaldada ning keemilise

töötlemise käigus on turvaelemendid eemaldunud või eemaldatud, mistõttu on kahjustunud

raha turvaelemendid asendatud võltsitud turvaelementidega. Iseenesest on tegemist küll õigete

rahatähtedega, kuid rahatähti on kombineeritud võltsitud osistega. Kui rahal on võltsitud

turvaelemendid, siis need võltsitud turvaelemendid muudavad raha võltsituks.

Kohtu hinnangul on üldteada, et europangatähtede emiteerimise juriidiline õigus on nii

Euroopa Keskpangal kui ka euroala liikmesriikide keskpankadel. Europangatähti (ja -münte)

emiteerivad ning kõrvaldavad neid käibelt üksnes riikide keskpangad. Kohtus ütlusi andnud

ekspert Kairi Kriiska-Maiväli selgitas, et hologramm on turvaelement, mis lisatakse

rahatähtedele rahatähe tegemise käigus tööstuslikult turvatrükikodades. Seega rahatähed

10 (22)

lastakse käibele koos turvaelementidega ning turvaelemendid on vaieldamatult rahatähe

lahutamatu osa. Kohus nõustub prokuröri välja toodud seisukohaga, et käesoleval juhul

seisneb raha võltsimine raha ümbertegemises. Tõnu Leppiku käideldud Euroopa Liidu 50-

eurosed on algselt õiged rahatähed, kuid hiljem on asutud neid muutma ehk ümber tegema.

Ümbertegemine seisneb selles, et kahjustunud raha turvaelemendid on asendatud võltsitud

turvaelementidega. Nagu ka ekspert kinnitas, siis võltsitud turvaelemendid muudavadki

vaidlusaluse raha võltsituks. Eksperdi ütlustele ja teostatud ekspertiisidele tuginedes saab

tõdeda, et selliste tunnustega võltsingud kuuluvad Euroopa Keskpanga seiresüsteemis Eesti

kohalikku klassi EEB0050 S00001, mis tähendab seda, et võltsitud rahatähed on valmistatud

kombineeritud meetodil: osa õige, osa vale ja omavad samu võltsimise tunnuseid, mis

viitavad ühisele päritolule.

Võltsimisega on tegemist aga ainult siis, kui valmistatud raha on sobiv esinema tavalises

ringluses heauskse isiku jaoks ehtsa rahana (Sootak, J., Pikamäe, P. (2021).

Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura. 984). Seega tuleb kohtul

tuvastada, kas tavalises ringluses jätab vaidlusalune raha heausksele isikule ehtsa raha mulje.

Ekspert K. Kriiska-Maiväli ütlustest tulenevalt saab ka selle tingimuse täidetust jaatada.

Nimelt rääkis ekspert kohtus, et vaidlusaluste 50-euroste võltsimistase on päris kõrge, kuna

tegemist on õige rahaga, mida on kombineeritud võltsitud elementidega. Samuti väärib

märkimist ekspertiisiaktides tuvastatu, mille kohaselt on rahatähtedel osaliselt säilinud õige

rahatähe masinloetavad elemendid. Ekspert K. Kriiska-Maiväli selgitas kohtus, et kuna

säilinud on masinloetavad elemendid, siis on masinad võimelised nii tuvastama kui õiget raha.

Eelnevast tulenevalt saab väita, kuivõrd 50-euroste võltsimistase on päris kõrge ning

rahatähtedel on osaliselt säilinud õige rahatähe masinloetavad elemendid, mis võivad isegi

sularaha kontrollimiseks mõeldud aparaadi ära petta, siis vaieldamatult võivad sellised

võltsingud jätta tavaringluses ehtsa rahatähe mulje ka heausksele isikule. Kokkuvõtvalt loeb

kohus tõendatuks, et Tõnu Leppiku käideldud Euroopa Liidu 50-eurosed pangatähed on

võltsitud.

Eelnevalt uuritud tõenditega kogumis on tõendamist leidnud, et Tõnu Leppik sisestas

21.10.2019. a kell 00.27 Tartus Ülikooli tn 2a asuvasse AS LHV panga sularahaautomaati

LHV00625 OÜ OrgaminTechnology (registrikood 14052779) kontolt temale väljastatud

pangakaardiga 516904 *6805 ühe võltsitud Euroopa Liidu 50-eurose pangatähe,

emiteerimisaastaga 2017, seerianumbriga EB4487613732 ja plaadinumbriga E009B3.

Tõnu Leppik maksis Tartus Ringtee tn 75 asuvas Apollo Kino OÜ-le kuuluvas kinos asuvas

sularahavõimekusega iseteeninduskassas 03.12.2019. a kell 18.37 võltsitud Euroopa Liidu 50-

eurose pangatähega 2 euro 99 sendi väärtuses ostu eest, kell 18.40 võltsitud Euroopa Liidu

50-eurose pangatähega 2 euro 49 sendi väärtuses ostu eest, kell 18.50 võltsitud Euroopa Liidu

50-eurose pangatähega 2 euro 99 sendi väärtuses ostu eest ja kell 18.50 võltsitud Euroopa

Liidu 50-eurose pangatähega 99 sendi väärtuses ostu eest.

Tõnu Leppik maksis Tartus Ringtee tn 75 asuvas Apollo Kino OÜ-le kuuluvas kinos asuvas

sularahavõimekusega iseteeninduskassas 05.12.2019. a kell 19.24 võltsitud Euroopa Liidu 50-

eurose pangatähega 1 euro 29 sendi väärtuses ostu eest, kell 19.25 võltsitud Euroopa Liidu

50-eurose pangatähega 1 euro 29 sendi väärtuses ostu eest ja kell 19.26 võltsitud Euroopa

Liidu 50-eurose pangatähega 0 euro 99 sendi väärtuses ostu eest.

Kuivõrd kõik 50-eurosed pangatähed, mida Tõnu Leppik korduvalt, so 21. oktoobril 2019. a

panga sularahaautomaati sisestas ning 3. detsembril 2019. a ja 5. detsembril 2019. a

11 (22)

maksmiseks kasutas, olid võltsitud, täitis süüdistatav oma tegevusega KarS § 334 lg 2 p 1

objektiivse koosseisu.

Selgitamaks välja, kas Tõnu Leppik on toime pannud KarS § 334 lg 2 p 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, tuleb tuvastada tahtlus kõikide objektiivse koosseisu asjaolude suhtes

(Sootak, J., Pikamäe, P. (2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura.

986).

Süüdistatav Tõnu Leppik väitis kohtus, et tal ei olnud tahtlust võltsitud 50-euroseid lasta Eesti

Vabariigis käibele. Kui ta oleks teadnud, siis ta ei teeks kunagi selliseid asju. Tema arvates

need 50-eurosed ei olnud võltsitud. Ta kontrollis neid kõigi võimalike meetoditega, millega

saab ja mitte kui tavainimene, vaid inimene, kellel on sellised vahendid kontrollimiseks.

Raha päritolu kohta rääkis süüdistatav T. Leppik järgmist. Ta arvab, et ta sai need rahatähed,

mille ta LHV Panga kontole ja Apollo Kino automaati sisestas, 2019. aasta oktoobris kuskilt,

kui ta oli oma äripartneri S. juures, kelle kontorisse tuli M. ja ütles, et on võimalus osta

kulunud rahatähti 50-euroseid 30 000 eurot 25%-lise allahindlusega Golden Bazaarilt. See on

suur turg, kus kaubeldakse kullaga. M. oli raha ainult 10 tuhande euro jaoks. M. palus, et tema

koos äripartneri S. ostaksid välja antud raha ja M. ostab nende käest raha kolme päeva pärast

tagasi. Nad läksid koos Golden Bazaari, seal müüs neile E.-nimeline mees 30 000 eurot. Nad

kontrollisid rahatähed neil kaasas oleva rahadetektoriga ja detektorpliiatsiga. Nad läksid tagasi

S. kontorisse ja kolme päeva pärast M. tuli ja ostis samad 50-eurosed rahatähed tagasi. Tal

olid katkised 200-eurosed ja ta vahetas need katkised 200-eurosed 50-euroste vastu. Nii ta

need rahatähed saigi.

Prokurör avaldas süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tema kohtueelses

menetluses 09.09.2020. a kahtlustatavana antud ütlused: „Mäletan, et olin tulnud Türgist

Eestisse ja mul oli sularahas kaasas umbes 7000-8000 eurot ehk suurem summa raha. Kõik

need 7000 eurot olid mul saadud Türgist ja olid 50-eurosed rahatähed. Osa neist oli Türgi

pangast saadud ja osa Türgist mingitelt võlgnikelt.“

Seega seisneb vastuolu selles, et kohtueelses menetluses väitis T. Leppik, et 50-eurosed

rahatähed sai ta osaliselt Türgi pangast ja mingi osa sai ta võlgnikelt. Kohtus väitis

süüdistatav, et raha pärines tema äripartneri tuttavalt M.

Tõnu Leppik põhjendas vastuolu järgnevalt: „See inimene, kes ostis need, see võttis meilt

võlgu raha. Ma seda ka selgitasin. Me käisime kolmekesi ostmas. Mina ostsin osa välja, S.

ostis osa välja ja M. ostis osa välja. See ei olnud meie äri. Ta pärast ostis need tagasi, tal oli

ainult 10 000 euro ostmiseks raha, ülejäänud ostsime meie ja ta jäi meile võlgu ja kolme

päeva pärast ta ostis need tagasi. Ta oligi võlgnik. Võlgnik M. andis mulle need.“

Süüdistatava ütlused raha päritolu kohta on kohtu hinnangul üsna segased ja vastuolulised.

Kohtueelses menetluses andis T. Leppik kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi, et 50-eurosed

rahatähed on pärit Türgi pangast ja Türgi „mingitelt“ võlgnikelt. Kohtus rääkis süüdistatav, et

tema äripartneri S. tuttava M. sõnul oli võimalus osta kulunud rahatähti 50-euroseid 25%-lise

allahindlusega turult Golden Bazaarilt. Süüdistatav T. Leppik, S. ja M. ostsid igaüks 10 000

eurot. Kolme päeva pärast ostis M. samad 50-eurosed rahatähed tagasi. Süüdistatava väitel

olid tal katkised 200-eurosed ja ta vahetas need katkised 200-eurosed 50-euroste vastu.

Kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt tuli ta Türgist tagasi 7 000-8 000 euroga. Jääb

selgusetuks, miks oleks süüdistatav tahtnud vahetada ning miks M. oli nõus vahetama kehvas

12 (22)

seisus 200-eurosed rahatähed kulunud 50-euroste rahatähtede vastu. Selline olukord ei ole

eluliselt usutav.

Läti Vabariigi vastusest Euroopa uurimismäärusele tõlkega (kd 2, lk 41-46) nähtub, et

16.08.2019. a avastati tollikontrolli käigus lennujaama „Riga“ saabumise terminalis C Eesti

kodanikul Tõnu Leppikul võltsimistunnustega pangatähed, 7 tk 200-euroseid ja 2 tk 50-

euroseid. Riia lennujaama majori ettekande kohaselt oli Tõnu Leppiku käispagasis

deklareerimata sularaha 13 837,35 eurot, millest 7 tk 200-eurostel pangatähtedel ja 2 tk 50-

eurostel pangatähtedel oli näha võltsimise tunnuseid ning rahalugemise aparaat ei tuvastanud

pangatähti. Tolliläbivaatuse aktiga nr MAALV000240/19-1706 (kd 2, lk 47-50) tuvastati, et

Tõnu Leppik, läbides Läti tollipiiri, ei deklareerinud sularaha, mille kogusumma on 13 837,35

eurot. Pangatähtede hulgas tuvastati seitse võltsimistunnustega 200-eurost pangatähte ja kaks

võltsimistunnustega 50-eurost pangatähte.

16.08.2019. a antud seletuses väitis Tõnu Leppik, et ta saabus 16.08.2019. a Türgist. Tollis

peatati teda kontrollimiseks. Tal oli kaasas 13 835 eurot. Koostati akt ja akti alusel võeti ära 2

787,47 eurot. 1 400 eurot olid rikutud pangatähed. Kutsuti politsei, et politsei kontrolliks, kas

raha on ehtne või mitte. 1 400 eurot oli 200-euroste pangatähtedena. Ta sai need ammu ja

need olid niiskuses hoiul, see on tema isiklik raha. Kaks 50-eurost pangatähte olid üldise

summa 13 800 euro hulgas ja ta ei oska öelda, kuidas need sattusid tema kätte. Võib-olla

pangaautomaat või anti jäägina tagasi.

Kompetentse asutuse arvamuse rahatähtede autentsuse kohta ja selle tõlke (kd 2, lk 51-55)

kohaselt tuvastati 50-euroste pangatähtede uurimisel, et pangatähtedele on kleebitud sobimatu

holograafiline riba ning pinnal on sobimatud värvaine jäägid. Pangatähtede paberi kleebitud

pealiskiht on kahjustatud ning kujutise värvitoonid erinevad. Eelpool mainitu võimaldab

järeldada, et pangatähed on kahjustatud keemilise toime tagajärjel. Edasise uurimise käigus

tuvastati, et pangatähtede tagaküljel holograafilise riba vastas on jugatrüki seadmega trükitud

pangatähe kujutised ja on kleebitud sobimatu holograafilise riba akna kujutis. Sobimatud

holograafilised ribad ei ole valmistatud seadmega, mida kasutatakse euro pangatähtede

holograafiliste ribade valmistamisel. Esitatud 50-eurosed pangatähed on registreeritud

kohaliku võltsingute indikatiiviga LVB0050 S00001.

Riikliku kohtuekspertiisi büroo eksperdiarvamusest nr 19-1499 ja tõlkest (kd 2, lk 56-66)

nähtub, et mõlemal esitatud 50-eurose pangatähe servadel on kohati väga ähmase sinise-

violetse aine kihid.

Süüdistatav T. Leppik andis kohtus ütlusi selle kohta, et Läti Vabariigis 2019. aastal

augustikuus, kuupäeva ei mäleta, tuli ta Türgist Istanbulist Riiga ja tollikontrollis küsiti, kas

tal on sularaha kaasas. Ta ütles, et on kuskil 10 tuhande euro piires. Kui rahatähed üle lugesid,

siis oli 13 700 eurot, millest 1 200 oli kulunud 200-eurosed rahatähed. Kontrolliti kogu raha.

Kahel 50-eurosel rahatähel oli kulumisjälgi. Politsei võttis need ekspertiisi, kaks 50-eurost ja

200-eurosed rahatähed. Ta maksis kohe ära trahvi 2 700 eurot, kuna ta oli rikkunud

tolliseadust. Need rahatähed viidi ekspertiisi. Ta oli kindel, et need on õiged rahatähed, tal ei

olnud mingit probleemi nendega. Hiljem sai ta teada, kui teda seoses nende rahatähtedega

kuulati üle, et ei ole sobilikud hologrammid. Ta isegi ei saanud aru sellest süüdistusest. Ta

teadis kindlasti, ta ei olnud neid rahatähti saanud kui kulunud rahatähti. Ta sai need vahetusest

tagasi. Sellest võib ta oletada, et selliseid rahatähti oli juba ammu enne seda juhtumit Türgis

käibesse pandud. Läti kriminaalasi lõpetati 2021. aasta kevadel. 200-eurosed tagastati. 50-

euroseid ei tagastatud, kuna neil olid peal valed hologrammid, siis need hävitati.

13 (22)

Tõnu Leppiku sõnul kahtlased 50-eurosed, mis on seotud LHV-ga, Apolloga ja Lätiga, need

ei pärine ühest allikast. Ühest allikast pärinevad LHV ja Apollo rahad. Kõiki rahatähti, mis ta

on kuskilt saanud, on ta kontrollinud. Lätist pärinevad 50-eurosed sai ta vahetuse korras. Ta

ostis mingisugust juveliirtoodet ja sai tagasi kaks 50-st rahatähte. Seal olid nii väikesed

kulumise jäljed, et ta isegi ei mõelnud. See raha oli tal kõigi rahadega ühes.

Kuigi süüdistatav eitab temalt Lätis ära võetud võltsimistunnustega 50-euroste ning Eestis

ringlusesse lastud võltsitud 50-euroste ühist päritolu, tuleb tõdeda, et Tõnu Leppikult Lätis ära

võetud rahatähed on visuaalselt väga sarnased käesolevas kriminaalasjas tuvastatud võltsitud

rahatähtedega. Esmalt sarnanevad 50-eurosed rahatähed omavahel selle poolest, et

rahatähtede tagaküljel olev peaaegu keskel ülevalt alla jooksev riba, kus on kirjas korduvalt

50, peaks olema oma toonilt pärlmutter, kuid nendel rahatähtedel on see riba värvunud

tumedaks. Teiseks sarnasuseks on nii Eestis kui ka Lätis läbiviidud ekspertiisiaktides

tuvastatu, mille kohaselt on tegemist õigete rahatähtedega, mida on kombineeritud võltsitud

elementidega. Sarnasusena võib välja tuua ka veel selle, et rahatähti on töödeldud keemilise

ainega ning neil esineb värvaine jääke. Viimaseks tuleb rõhutada, et nii Eesti kui ka Läti

ekspertide hinnangul on 50-eurosed rahatähed omased sama võltsingu klassile. Võltsitud

rahatähed on klassifitseeritud Euroopa Keskpanga seiresüsteemist Eesti kohalikku klassi

EEB0050 S00001 ning Läti kohalikku klassi LVB0050 S00001. Ekspert Kairi Kriiska-

Maiväli selgitas kohtus, et klassifikatsiooni EEB0050 S00001 tähis S00001 tähistab

kombineeritud rahatähti. See tähendab, et tegu on osa õige ja osa võltsitud elementidega

rahatähes. EE tähis klassis viitab Eesti riigile. Seega saab järeldada, et LV viitab Läti riigile.

Kuivõrd tegemis on sama klassi võltsingutega, viitab see omakorda raha ühisele päritolule.

Kaitsja väitis kohtuvaidluste käigus, et Lätis ei tuvastatud 50-eurostel turvavärvi kahjustusi.

Läti on sündmusele hinnangu andnud subjektiivsest küljest lähtudes. Läti väidetava episoodi

subjektiivse külje alusel ei saa öelda, et T. Leppik oli teadlik.

Eesti ekspertiisiaktides tuvastati, et ekspertiisiks esitatud 50-eurostel rahatähtedel esines

turvavärvile omaseid kahjustusi. Lätis läbi viidud ekspertiisi käigus leiti, et mõlemal esitatud

50-eurose pangatähe servadel on kohati väga ähmase sinise-violetse aine kihid. Pangatähtede

kihtidel ei ole tuvastatud spetsiaalset turvatinti (kd 2, lk 66). Kuigi Läti ekspertiis ei

tuvastanud rahatähtedel turvavärvi, leidus siiski rahal värvaineid ning rahad olid keemilise

ainega töödeldud. Seega pidi keemiliseks töötlemiseks olema konkreetne vajadus, mis

üldjuhul on turvavärvi eemaldamine ja maha pesemine. Kui tegemist ei olnud võltsitud

rahatähtedega vaid ehtsatega, ei oleks neid rahatähti hävitatud (kd 2, lk 134), vaid need

oleksid tagastatud süüdistatavale. Tuleb taaskord nõustuda prokuröriga, et Lätis ära võetud

50-euroste autentsuse osas pidi olema probleem. Lätis läbi viidud kriminaalmenetlus lõpetati

(kd 2, lk 133-136) Tõnu Leppiku suhtes seetõttu, et T. Leppiku tegevuses ei nähtunud KrS §

1921 kuriteo koosseisu tunnuseid. Seega ei heidetud Tõnu Leppikule Lätis ette võltsitud raha

käitlemist, vaid võltsimisvastaste elementide või rahatähtede võltsimiseks kohandatud

vahendite hoiustamist.

Hoolimata sellest, et kriminaalmenetlus Lätis lõpetati, pidi Tõnu Leppikul tekkima kahtlus

50-euroste ehtsuses juba augusti keskel 2019. a, kui temalt võeti Riia Lennujaamas ära kaks

50-eurost võltsimiskahtlusega rahatähte. Sellises olukorras oleks süüdistataval pidanud

tekkima kahtlus, kas ka teised tema valduses olevad 50-eurosed võivad olla võltsitud. Sellest

hoolimata sisestas Tõnu Leppik pärast Riia Lennujaamas kahe võltsimiskahtlusega 50-eurose

rahatähe äravõtmist 21. oktoobril 2019. a LHV Panga sularahaautomaati 50-eurose kupüüri.

14 (22)

Tõnu Leppik nägi automaadi teavitust, et raha ei kanta kontole, vaid see edastatakse kontrolli.

Taaskord hoolimata eelnevast kahest intsidendist jätkas Tõnu Leppik võltsitud 50-euroste

käitlemist, makstes 03.12.2019. a ja 05.12.2019. a Apollo Kino iseteeninduskassas väikeste

ostude eest taaskord võltsitud 50-euroste rahatähtedega.

Tõnu Leppik andis kohtus ütlusi, mille kohaselt oli LHV rahaautomaati ja Apollo Kino

rahaautomaati sisestatud rahatähtedel natuke kulumise jälgi. Temal olid kõik õiged rahatähed

ühes kohas. Tema jaoks olid need kõik õiged, aga nad võisid olla ka segamini teiste

rahatähtedega. Tal oli rahakotis 1 000 eurot ja mingi 3-4 oli natuke kulumise jälgedega

rahatähti. Ta isegi ei tea, millise ta pani sinna.

Süüdistatav eristab enda ütlustes selgelt õiget raha ja seda raha, mis oli tema sõnade kohaselt

kulunud, kuid mis tegelikult ekspertiisi käigus on tuvastatud kui võltsitud raha. Seega T.

Leppik teadis, et tema valduses on nii ehtsad kui ka võltsitud rahatähed, mida ta hoidis eraldi.

Süüdistatav ütles kohtus: „LHV rahaautomaati ja Apollo Kino rahaautomaati sisestatud

rahatähtedel oli natuke kulumise jälgi. Temal olid kõik õiged rahatähed ühes kohas.“ Kohtu

hinnangul näitab eelnev libastus sõnastuses „õiged rahatähed“, et ta hoidis võltsitud ja ehtsaid

rahatähti eraldi, seega suutis ta tuvastada, millised rahatähed on õiged ja millised võltsitud.

Pärast libastust üritas T. Leppik juba väljaöeldut selgitada, väites: „Tema jaoks olid need kõik

õiged, aga nad võisid olla ka segamini teiste rahatähtedega“, kuid arvestades süüdistatava

terve menetluse kestel antud vastuolulisi ja ennastõigustavaid ütlusi, on kohus veendunud, et

T. Leppik oli igati teadlik, et tema valduses olnud raha oli võltsitud.

Prokuröri küsimusele, miks süüdistatav rahatähed Apollo iseteeninduskassase sisestas, vastas

Tõnu Leppik, et tal on tihti vaja väikseid rahatähti, sest tal on vaja XXX või kellelegi anda

raha. „Ostad šokolaadi, saad väikseid rahatähti vastu“. Kaitsjale vastas T. Leppik, et ta

sisestas 03.12.2019. a Apollo Kino makseautomaati raha, kuna soov oli midagi osta. Ta

vahetas raha peenema vastu, tehes väikse ostu. Juba kohtus on süüdistatav andnud kahetisi

ütlusi. Kaitsjale vastas süüdistatav, et ta soovis midagi osta, ostu tagajärjel sai ta vahetusraha,

prokurörile vastates ostis T. Leppik midagi väikest sellepärast, et tal oli vaja raha vahetada.

Kohtueelses menetluses ülekuulamisel andis Tõnu Leppik kolmanda versiooni Apollo Kino

aparaati raha sisestamise kohta.

Prokurör avaldas süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrolliks T. Leppiku kohtueelses

menetluses 09.09.2020. a kahtlustatavana antud ütlused osas, miks ta sisestas Apollo Kino

iseteeninduskassasse sularaha: „Tahtsin lahti vahetada, kuna nad oli kulunud ning ma oleksin

pidanud Eesti Panka need viima.“

Vastuolu põhjendas T. Leppik kohtus sellega, et ta sisestas raha iseteeninduse kassasse esiteks

selleks, et peenraha saada ja teiseks, et vahetada ära kulunud rahatäht.

Kohtu küsimusele, miks oli vaja 50-euroseid sisestada 3. detsembril kell 18.37, kell 18.40 ja

kell 18.50 kahel korral, vastas süüdistatav, et ta peab võimalikuks, et see on niimoodi ja tol

ajal oli tal kindlasti vaja peenraha. Ta vahetas ära ühe rahatähe, mis oli kulunud rahatäht. Ta

vaatas, et oh, kulunud raha läheb ka sinna ja vahetas mitu tükki. Esimese ta võttis kulunud ja

kui see läks läbi, siis tähendab ta vahetas rohkem lihtsalt.

Seega on Tõnu Leppik andnud ka Apollo Kino iseteeninduskassasse raha sisestamise osas

vastuolulisi ütlusi, väites kord, et ta soovis midagi osta, ostu sooritamise järel sai ta

vahetusraha, teisalt väitis süüdistatav, et ta ostis midagi väikest sellepärast, et tal oli vaja raha

15 (22)

vahetada, et lastele anda. Kohtueelses menetluses andis T. Leppik ütlusi, et ta tahtis kulunud

raha lahti vahetada, muidu oleks ta pidanud raha Eesti Panka viima. Kohtule vastas

süüdistatav, et tal oli peenraha vaja ja kui aparaat oli esimese raha vastu võtnud, otsustas ta ka

teised kupüürid iseteeninduskassasse sisestada.

T. Leppiku ütlused selle kohta, et ta soovis raha lahti vahetada, et XXX anda, ei ole eluliselt

usutavad. Kohus luges tõendatuks, et süüdistatav maksis 3. detsembril 2019. a Apollo Kino

iseteeninduskassas järjest lühikese aja tagant nelja tehingu eest iga kord 50-eurostega ning 5.

detsembril 2019. a käitus ta sama mustri järi, makstes iseteeninduskassasse 3 korda igal korral

50-eurostega. Kahel päeval sai süüdistatav vahetusraha tagasi sadades eurodes, seega ei ole

usutav, et see raha oli mõeldud XXX. Ka tunnistajale K. K. tundus süüdistatava tehtud

tehingud kahtlasena just seetõttu, et ostud olid väikeste summade eest ja mitu korda järjest.

Selline käitumismuster ei iseloomusta nende tavapärast külastajat. Sellise hinna eest saab

Apollo Kinos kas väikese šokolaadi batooni või nätsupaki. Viibides suures ostukeskuses on

tunduvalt lihtsamaid võimalusi oma 50-eurone vahetada väiksemateks kupüürideks, kui

hakata seda läbi sularaha masina tegema. Ka kohus nõustub selle seisukohaga. Kui T. Leppik

oleks soovinud enda raha väiksemateks kupüürideks vahetada, oleks ta saanud seda teha

näiteks kaupluses, kus müüja oleks saanud ka koheselt raha ehtsuses veenduda, lastes

kupüürid läbi vastava masina, mis kontrollib raha ehtsust. Tunnistaja K. K. ütluste kohaselt on

nende enamus kliendid Apollo Klubi liikmed, umbes 90% ostudest sooritatakse klubi

liikmelisust kasutades, aga see ei ole kohustuslik. Kuna iseteeninduskassas makstes ei ole

kohustuslik ennast tuvastada, siis oli T. Leppikul hea võimalus anonüümselt võltsitud rahad

ringlusesse lasta, makstes väikeste ostude eest 50-eurostega ning saades sellise makse eest

tagasi ehtsa sularaha. Seega on see ilmselt põhjus, mis süüdistatav ei kasutanud nö raha lahti

vahetamiseks kauplust. Kohtu hinnangul soovis Tõnu Leppik Apollo Kinos oste tehes saada

võltsitud raha asemel tagasi ehtsat raha ehk seaduslikud rahatähed. Süüdistatav oli selleks

hetkeks teadlik, et Lätis temalt äravõetud 50-eurosed olid võltsimiskahtlusega, samuti oli

LHV pangaautomaati sisestatud 50-eurone saadetud kontrolli.

Kaitsja esitatud tõenditest nähtub, et süüdistatav on varasemalt viinud Eesti Panka erinevaid

kahjustatud rahatähti (kd 2, lk 110-114) ning läbi viidud ekspertiisiaktide nr 149 (kd 2, lk 115)

ja nr 150 (kd 2, lk 119) kohaselt on kahjustatud pangatähed vastavuses sama nimiväärtusega

käibel olevate pangatähtede etalonpangatähtedega. Ekspertiisiaktide lisade (kd 2, lk 116-118,

120) kohaselt on rahatähtedel niiskuskahjustused. Käesolevas kriminaalasjas vaidlusalused

50-eurosed rahatähed on võltsitud ning neil esineb värvaine jääke, mis on iseloomulik

turvavärviga kahjustatud rahatähtedele, neid on töödeldud keemilise ainega ning neil on

mõned õige, kuid kahjustunud raha turvaelemendid asendatud võltsitud turvaelementidega.

Seega ei sarnane vaidlusalused 50-eurosed rahatähed varem süüdistatava poolt Eesti Panka

viidud niiskuskahjustusega rahatähtedega. Sellega on selgitatav, miks Tõnu Leppik ei viinud

seekord 50-euroseid Eesti Panka. Kuivõrd 50-eurosed on suure tõenäosusega läbinud

turvaintsidendi, siis ei olekski saanud ebaseadusliku päritoluga raha Eesti Pangas ümber

vahetada. Sellisel juhul ei oleks pank raha ümber vahetanud, sõltumata sellest, kas rahal on

turvaelemendid või mitte.

Kriminaalasjas on tuvastatud seegi, et Tõnu Leppiku valdusest on leitud tavapäratult palju

ebatavalist raha. Läbiotsimisprotokollist (kd 1, lk 71-142) nähtub, et läbiotsimine teostati

08.09.2020. a Valgamaal, XXX kinnistul ja selle juurde kuuluvates hoonetes, abihoonetes ja -

ruumides. Läbiotsimise käigus leiti Tõnu Leppiku valdusest mh erinevad paberraha tükid ja

puru, musta värvi rahataolised paberid, üks punast värvi 50-eurone rahatäht, kaks 10-eurost

rahatähte, üks 50-eurone rahatäht ja kolm omavahel ühenduses olevad 10 000 rahatähed.

16 (22)

Eelnevalt nimetatud esemed saadeti ekspertiisi ning 13.11.2020. a ekspertiisiaktist nr

20DA0003 (kd 2, lk 1-13) selgus, et üks 50-eurone pangatäht on ehtne pangatähed, kuid

turvavärvi väljapesemisele iseloomulike kahjustustega. Üks punase värviga kaetud 50-eurone

pangatäht on samuti ehtne pangatäht, kuid see on kaetud IBNS turvavärviga. Pabeririba

koosneb kolmest omavahel kokku liimitud ehtsast kehtivast Lääne-Aafrika 10 000 CFA

frangisest pangatähest, millel on jälgi punasest turvavärvi sarnasest ainest. Erinevate

paberrahade tükid moodustavad ehtsa 50-eurose pangatähe, ehtsa Rootsi 500-kroonise

pangatähe ja nendega koos leidus veel ühe ehtsa Rootsi 500-kroonise pangatähe tükk.

Rahatähtede lagunemise on põhjustanud mehhaaniline mõjutamine mingi keemilist

valgendavat toimet omava lahusega. Ekspertiisipraktikas on esinenud selliste tunnustega

pangatähed kui turvavärvi väljapesemise tunnustega pangatähed. Musta värvi rahataoliste

paberite hulgas pakendis 3 eristati järgmisi objekte:

a) üks ehtne Venetsueela 100-bolivarine pangatäht (VEF) kaetuna musta värvikihiga;

b) üks ehtne Eesti 2-kroonine ja ehtsa Eesti 2-kroonise tükk kaetuna musta värvikihiga;

c) üks ehtne USA 1-dollarilise kahepoolne musta fooniga kujutis, mis ei ole ehtne pangatäht;

d) üks USA 100-dollarilise kahepoolne musta fooniga kujutis, mis ei ole ehtne pangatäht;

e) üks musta värvikihiga kaetud USA 100-dollarilise mõõtudega paberitükk;

f) üks ebamäärane must paberitükk.

Kirjeldatud esemed viitavad ekspertide hinnangul pettustele, mis rahvusvaheliselt ja ka teiste

riikide ekspertiisiasutuste praktikas tuntakse nimetusega wash-wash money ehk musta raha

kelmus. Seega leiti Tõnu Leppiku elukohast õigeid, kuid tugevalt töödeldud ning kahjustatud

rahatähti, mis viitab süüdistatava kokkupuutele pettuses kasutatavale rahale.

26.01.2021. a asitõendi vaatlusprotokollis (kd 2, lk 14-40) vaadeldi Tõnu Leppikult

kahtlustatavana kinnipidamisel äravõetud mobiiltelefoni iPhone 11 koos sees oleva sim-

kaardiga. Vaatluse käigus leiti vestlused, kus süüdistatav on suhelnud erinevate inimestega

rikutud pangatähtede ja nende elementide teemadel. 17.06.2020. a saatis A. K. Tõnu

Leppikule rakenduses WhatsApp pildid raha hologrammist ning küsis: „Kas see on originaal

või kuidas“. Käesolevas kriminaalasjas vaidlusalustel võltsitud 50-eurostel on samad

hologrammid õigete hologrammide asemel võltsitud hologrammidega asendatud. 28.07.2020.

a saatis A. K. T. Leppikule pildid 50-eurostest rahatähtedest, mis on määrdunud rohelise

värviga. Kaks päeva hiljem saadab sama isik süüdistatavale videofaili, millel on näha valeraha

detektor ning Türgi rahatähed ja rohelise värviga määrdunud 50-eurosed rahatähed. Videol on

näha valeraha detektori reaktsioon, kui sellesse sisestatakse määrdunud rahatähed.

20.08.2020. a saatis A. K. Tõnu Leppikule videofaili ja häälsõnumi punase värviga

määrdunud 20-eurostest ja 50-eurostest rahatähtedest. Häälsõnumis räägib A. K. mh raha

puhtaks pesemisest. A. K. saadetud videofaili saatis Tõnu Leppik edasi kontaktile nimega M.

Vaadeldud vestlused toimusid küll pärast kuritegude toimepanemist, kuid kohtu hinnangul

kinnitab vestluste sisu süüdistatava huvi ja kokkupuudet turvavärviga kahjustunud raha vastu.

Samuti saab vestlustest järeldada, et T. Leppikul on olemas kontaktid, kellel on juurdepääs

just sellisele rahale, samuti hologrammidele, mida kasutatakse ehtsate väljavahetamisel või

asendamisel.

Eelnevast tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et Tõnu Leppik sisestas 21.10.2019. a ühe

võltsitud Euroopa Liidu 50-eurose pangatähe AS LHV panga sularahaautomaati teadlikult ja

raha käibele laskmise eesmärgil. Tõnu Leppik kasutas võltsitud Euroopa Liidu 50-euroseid

pangatähti 03.12.2019. a ja 05.12.2019. a maksmiseks samuti teadlikult ning võltsitud raha

17 (22)

käibelelaskmise eesmärgil. Seega pani T. Leppik võltsitud raha käitlemise toime otsese

tahtlusega.

Kaitsja hinnangul võiks kõne alla tulla arutamine selle üle, et kas õigele rahatähele võltsitud

võltsimisvastase turvaelemendi paigaldamine on selline tegu, mida on võimalik lõpule viia.

KarS § 26 räägib kõlbmatust süüteo katsest.

Kuivõrd kohtus on tõendamist leidnud lõpuleviidud tegu ning Tõnu Leppiku tahtlus panna

toime võltsitud raha käitlemine ehk Tõnu Leppik sisestas võltsitud 50-eurose pangaautomaati

ja maksis võltsitud 50-eurostega iseteeninduskassas teadlikult ja raha käibele laskmise

eesmärgil, siis ei saa kõne alla tulla kõlbmatu süüteo katse KarS § 26 järgi.

Kohus ei tuvastanud Tõnu Leppiku õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

III KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 334 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on süüdistatavat

võimalik karistada kahe- kuni kümneaastase vangistusega.

Kohtupraktikas on väljendatud seisukohta, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuleb tuvastada

süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal

saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Tõnu Leppikul on üks kehtiv kriminaalkaristus ning

kolm kehtivat väärteokaristust.

Kohus hindab süü suurusel seda, et T. Leppik pani käesolevas kriminaalasjas arutluse all

olevad teod toime ajal, mil menetleti tema eelmist kriminaalasja süüdistuses KarS § 394 lg 2 p

1, 3 järgi. Tõnu Leppik käitles võltsitud raha korduvalt, ta maksis iseteeninduskassasse ja

sisestas pangaautomaati võltsitud raha kokku kolmel erineval korral, sealhulgas kahel

viimasel korral lasi süüdistatav ringlusesse kokku seitse võltsitud rahatähte. Samas ei lasknud

ta võltsitud raha ringlusesse märkimisväärselt suures ulatuses, kokku on tuvastatud 400 euro

käitlemine. Seega on T. Leppiku süü pigem keskmisest väiksem.

Kohus arvestab karistuse mõistmisel sellega, et süüdistatav on andnud ennastõigustavaid ja

vastuolulisi ütlusi. Kuna ta ei ole oma süüd tunnistatud, ei ole ta sellest tulenevalt süütegu ka

kahetsenud ega teinud oma käitumisest vastavaid järeldusi.

Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning karistust kergendavate ja raskendavate

asjaolude puudumist, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada

süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, täidab Tõnu Leppiku karistamisel

eesmärke raskemaliigiline karistus – vangistus.

18 (22)

Kohtu hinnangul on prokuröri poolt taotletud karistus liiga range ega vasta süüdistatava süü

suurusele. Kohus peab põhjendatuks mõista Tõnu Leppikule karistus sanktsiooni alamäära

lähedases määras, seega tuleb Tõnu Leppik süüdi tunnistada KarS § 334 lg 2 p 1 järgi ja

mõista temale karistuseks 3 aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel tuleb Tõnu Leppiku eelvangistuses viibitud aeg 08.09.2020. a -

09.09.2020. a, so 2 päeva arvata karistusaja hulka ning lugeda Tõnu Leppiku kandmata

karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes Tõnu Leppikule Tartu Maakohtu 01.04.2020.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-3710 mõistetud karistus – 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud

vangistust kaetuks käesoleva kohtuotsusega KarS § 334 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistuse, so

2 (kahe) aasta 11 (üheteist) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse vangistusega,

mõistab kohus Tõnu Leppikule liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 (kaks) aastat 11

(üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

Kohus peab võimalikuks vabastada Tõnu Leppik KarS § 73 lg 1 alusel täielikult temale

mõistetud karistusest KarS § 73 lg-s 3 ettenähtud katseajaga 5 aastat. Maksimaalse katseaja

määramist peab kohus põhjendatuks selle tõttu, et Tõnu Leppikut ei hoidnud tagasi uue

kuriteo toimepanemisest ka asjaolu, et tema suhtes juba menetleti ühte kriminaalasja. KarS §

73 ei kaasne mingeid nõudeid ega kohustusi, mille täitmist saaks katseajal kontrollida ja

veenduda, et isik on asunud õiguskuulekale teele. Karistuse eesmärgiks on isikut mõjutada nii,

et ta tulevikus uusi kuritegusid toime ei paneks. Eeltoodust tulenevalt on liitkaristuse

mõistmisel käesoleval juhul põhjendatud maksimaalse katseaja kohaldamine, et veenduda

selles, et Tõnu Leppik on mõistnud oma varasemate tegude õigusvastasust ja on suuteline

oma tegevusi teostama õiguslikus raamistikus. Kohus ei pea võimalikuks süüdistatava

allutamist käitumiskontrollile ja seda eelkõige seetõttu, et süüdistatav elab enamuse ajast

XXX, mistõttu on käitumiskontrolli nõuete ja registreerimiskohustuse täitmine oluliselt

raskendatud. Samuti arvestab kohus asjaolu, et sündmusest on möödunud piisav aeg ning uusi

kuritegusid ta toime pannud ei ole.

Seetõttu jätab kohus KarS § 65 lg 3 ja KarS § 73 lg 1, 3 alusel 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva

vangistust Tõnu Leppiku suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui

Tõnu Leppik ei pane 5 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

IV KOHTU SEISUKOHT ASITÕENDITE JA SALVESTISTE OSAS

KarS § 343 sätestab, et kohus võib kohaldada käesolevas jaos sätestatud süüteo

toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt käesoleva

seadustiku §-s 83 sätestatule. KarS § 83 lõikest 1 tulenevalt võib kohus konfiskeerida vahendi,

mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo

toimepanemise vahend), kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale.

KarS § 83 lg 1 ja KarS § 343 alusel tuleb konfiskeerida süüteo toimepanemise vahendid -

ekspertiisiks (akt 20E-DM0007 ja akt 20E-DM0022) esitatud kaheksateist 50-eurost

pangatähte ning KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta 50-eurosed pangatähed Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudi kollektsiooni säilitamiseks.

Nagu selgus ekspertiisiaktidest, siis IBNS-värv ehk turvavärv on vargusevastane

kaitseelement kassettides, kus hoitakse või transporditakse raha ja ründe korral

19 (22)

kaitsemehhanism reageerib plahvatusega, mille tagajärjeks on rahatähtede värvumine. 50-

eurone pangatäht seerianumbriga RA3446237562 on turvavärvi väljapesemisele iseloomulike

kahjustustega ja 50-eurone pangatäht seerianumbriga RA1936181166 on kaetud IBNS

turvavärviga. Seega 50-eurosed pangatähed seerianumbriga RA3446237562 ja

RA1936181166 on ebaseadusliku päritoluga raha, mis on läbinud turvaintsidendi. Seetõttu

tuleb KarS § 83 alusel konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudi kollektsiooni säilitamiseks Tõnu Leppiku kodu läbiotsimisel leitud

Euroopa Liidu 50-eurosed pangatähed seerianumbriga RA3446237562 (pakend nr 3) ja

RA1936181166 (pakend nr 11).

KarS § 83 alusel tuleb konfiskeerida ning anda üle Eesti Pangale Tõnu Leppiku kodu

läbiotsimisel leitud erinevad paberraha tükid (pakend nr 3), musta värvi rahataolised paberid

(pakend nr 3) ning kolm omavahel ühendatud Lääne-Aafrika 10 000 CFA frangist rahatähte

(pakend nr 16). Tegemist on keemiliselt töödeldud ja turvavärvi sarnaste jälgedega

rahatähtedega, samuti on osad rahatähed kaetud musta värviga. 13.11.2020. a ekspertiisiaktist

nr 20DA0003 tulenevalt saab väita, et kirjeldatud esemed viitavad pettustele, mis

rahvusvaheliselt ja ka teiste riikide ekspertiisiasutuste praktikas tuntakse nimetusega wash-

wash money ehk musta raha kelmus. Pettus seisneb selles, et väidetavalt raha turvaliseks

transportimiseks on see vaja katta musta ainega, mida on võimalik maha pesta ja „ehtsaid

pangatähti“ hiljem maksevahendina kasutada. Sellistes „musta rahaga“ pakkides võib

pealmistena leiduda ka õigeid musta värvikihiga kaetud pangatähti, mille puhtaks pesemist

tehakse ostja nähes, ülejäänud võivad olla kas ofsetis trükitud jäljendatud raha või ka ehtsa

raha mõõtudes musta värvusega paberitükid.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätab kohus kriminaalasja juurde:

-

arvuti välise kõvaketta Seagate (P/N: XXX; S7N:XXX), millele on kopeeritud Tõnu

Leppiku telefoni iPhone 11 digitaalsed andmed, sülearvuti MacBook Air ja lauaarvuti

protsessor Acer digitaalsed andmed,

-

DVD-plaadi, millel Tartus Ülikooli tn 2a asuva AS LHV panga sularahaautomaadi

kaamera 26.10.2019. a salvestis,

-

mälupulga, millel Tartus Ringtee tn 75 asuva Apollo Kino turvakaamera 05.12.2019. a

videosalvestis.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tuleb pärast kohtuotsuse jõustumist Tõnu Leppikule tagastada

mobiiltelefon iPhone 11 (IMEI XXX) koos musta värvi silikoonist kaitseümbrisega ja SIM-

kaardiga (pakend 1TLKP), Tõnu Leppiku kodu läbiotsimisel leitud kaks 10-eurost rahatähte

ja üks USA dollar (pakend nr 3), kilekott, milles paberraha puru ja tükid (pakend nr 12) ning

Venezuela Bolivari Vabariigi boliivari 83 tk (pakend nr 13).

V KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS

KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 173 lg 2 ning KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9 järgi on käesolevas

kriminaalasjas menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega

tekkinud kulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja

vajalikus ulatuses ning sundraha.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude

20 (22)

hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise

puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Tõnu Leppiku menetluskuluks on dokumendiekspertiisi (akt 20E-DM0022) maksumus 77

eurot (kd 1, lk 33), dokumendiekspertiisi (akt 20E-DM0007) maksumus 154 eurot (kd 1, lk

57), dokumendiekspertiisi (akt 20E-DM0029, 20E-DA0003) maksumus 490 eurot (kd 2, lk

12 pöördel), paberrahaekspertiisi (akt 20E-DA0001) maksumus 77 eurot (kd 2, lk 127),

paberrahaekspertiisi (akt 20E-DA0002) maksumus 77 eurot (kd 2, lk 130) ning määratud

kaitsjale makstud tasu kokku 2 410,80 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on esimese astme kuriteo toimepanemises

süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, so 1 812,50 eurot (kuutasu alammääraks

alates 1. jaanuarist 2023. a on 725 eurot).

Riigikohus on 18.12.2013. a määruse nr 3-1-1-121-13 punktis 6 asunud seisukohale, et

ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb

süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt

korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus.

See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse

tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad

uuringud. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS §

175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse

vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu

tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt RKKKm 3-1-1-

120-12).

Paberrahaekspertiisid (aktid 20E-DA0001, 20E-DA0002) määratati T. Leppiku süüdistuse

tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemiseks ning selleks oli vaja rakendada eriteadmistele

tuginevaid uuringuid. Samas kohtu hinnangul ei aidanud konkreetselt eelnevalt mainitud

ekspertiisiaktides kirjeldatud uuringu tulemused tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja

lahendamisele, seetõttu tuleb jätta ekspertiisiaktide 20E-DA0001 ja 20E-DA0002 maksumus

kokku summas 154 eurot riigi kanda.

KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, 3 alusel tuleb Tõnu Leppikult välja

mõista menetluskulud 4 944,30 eurot alljärgnevalt: ekspertiisi maksumus 721 eurot, kaitsja

tasu 2 410,80 eurot ning sundraha 1087,50 eurot.

Tõenditest isiku maksustatava tulu kohta (kd 2, lk 102-103) nähtuvalt T. Leppik 2018. aastal

ja 2019. aastal tuludeklaratsiooni ei esitanud. Teatistest kahtlustatava keskmise

päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (kd 2, lk 104-105) nähtub, et süüdistatava T. Leppiku

aastanetosissetulek 2018. aastal ja 2019. aastal oli 0 eurot.

Arvestades menetluskulude suurust,

Tõnu Leppiku

majanduslikku olukorda ja

resotsialiseerumisväljavaateid, käib süüdistatavale ilmselt menetluskulude korraga tasumine

üle jõu. Seetõttu annab kohus süüdistatavale võimaluse tasuda menetluskulud osadena

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 kuu jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

21 (22)

Rutt Teeveer

Merle Mumm

Külliki Paas

Kohtunik

rahvakohtunik

rahvakohtunik

Kohtuotsus jõustus osaliselt 18.12.2024.a Riigikohtu otsusega.

22 (22)