4-23-564/12 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 28. märts 2023 Kohtuasja number 4-23-564 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi Politsei

- ja Piirivalveameti taotlus P.I-le (isikukood XXX) asenduskaristuse kohaldamiseks Vaidlustatud kohtumäärus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 21. veebruari 2023 määrus Määruskaebuse esitaja P.I

Teised määruskaebemenetluse pooled Politsei- ja Piirivalveamet Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 21. veebruari 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning

Politsei- ja Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama.

PÕHIOSA

Menetluse käik

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 1. juuni 2020 otsusega väärteoasjas nr 2330,20,002087 karistati P.I karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 260 eurot. Otsus jõustus 17. juunil 2020.

2. P.I rahatrahvi vabatahtlikult ei tasunud ning rahatrahvi sissenõudes algatati täitemenetlus. Kohtutäitur teatas kohtuvälisele menetlejale rahatrahvi täitmise võimatusest.

3. 8. veebruaril 2023 esitas PPA Viru Maakohtule taotluse P.I-le asenduskaristuse kohaldamiseks. P.I oli tasumata kogu trahvisumma.

4. Viru Maakohus rahuldas 21. veebruari 2023 määrusega selle taotluse ning asendas KarS § 72 lg-te 1 ja 2 alusel P.I-le PPA 1. juuni 2020 otsusega määratud rahatrahvi 6 päeva

pikkuse arestiga. Kohus märkis, et P.I ei ole rahatrahvi tasunud, tal puuduvad selleks rahalised vahendid ja realiseeritav vara. Mõjuvaid põhjuseid rahatrahvi tasumata jätmiseks tal ei ole ning asenduskaristuse kohaldamist välistavad asjaolud puuduvad. Alust ei ole ka P.I

rahatrahvi maksmise tähtaja pikendamiseks. Hetkel kannab ta Viru Maakohtu 6. juuni 2022

2(3) otsusega kriminaalasjas nr 1-22-2693 mõistetud vangistust ning on väheustav, et pärast vabanemist

tasub ta trahvi ära. Nimetatud kriminaalasjas esitatud vangla iseloomustuse kohaselt on P.I võlgnevusi enam kui 15 000 euro ulatuses, mistõttu isegi ametlikult tööle asumisel ei ole rahatrahvi lähiajal tasumine teiste võlgnevuste kõrval reaalne. Väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida sedavõrd pikaks, et määratud karistuse mõju

hajub. Sundtäitmise, sealhulgas trahvi asendamise sisu ja mõte seisneb mõistetud karistuse

vääramatuse tagamises. Karistuse vääramatus kujutab endast muu hulgas otsustavust karistuse täideviimisel. Seega tuleb P.I rahatrahv asendada arestiga. Aresti üldkasuliku tööga

asendamine ei ole põhjendatud. Kohtupraktikas leitakse, et üldkasuliku töö rakendamine tuleb kõne alla esmajoones olukorras, kus seda nähakse nn vangistuse vältimise viimase abinõuna ehk teisisõnu siis, kui isik on varasemalt kriminaalkorras karistamata ning on alust arvata, et see meede

suudab teda paremini suunata õiguskuulekusele. Varem korduvalt karistatud isik ei ole sobiv kriminaalhooldusele allutamiseks. P.I ongi korduvalt karistatud. Muu hulgas nähtub Viru Maakohtu 26. jaanuari 2021 otsusest, et talle anti võimalus teha vangistuse asemel üldkasulikku

tööd. P.I aga hoidus selle töö tegemisest kõrvale ega täitnud ka tööga kaasnevat registreerimiskohustust. Seetõttu puudub kohtul usk, et seekord suhtub P.I üldkasuliku töö

kohustusse hoolsamalt. Lisaks nähtub kriminaalasjas nr 1-22-2693 esitatud vangla

iseloomustusest, et P.I on diagnoositud narkosõltuvus ja ka 28. juulil 2022 vanglasse

karistust kandma saabudes olid tema kätel värsked süstimisjäljed. P.I sõnul tarvitas ta narkootikumi 21. juulil 2022 intravenoosselt. Ka sõltuvusprobleemid välistavad P.I aresti

asendamise üldkasulik tööga. Seega peab P.I asuma aresti kandma. Kui kohtumäärus jõustub enne P.I vangistusest vabanemist, kuulub arest ärakandmisele viivitamatult pärast vangistuse ärakandmist. Kui kohtumäärus ei jõustu enne P.I vangistusest vabanemist, peab ta ilmuma aresti kandmisele 15 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

5. Maakohtu määruse peale esitas P.I määruskaebuse, mille sisu on lühidalt järgmine. Ta palub asendada arest üldkasuliku tööga. Ta teab, et mineviku pärast on raske teda usaldada. Samas on ta saanud vanemaks ja hakanud tuleviku peale mõtlema. Ta peab minema oma narkosõltuvust ravima. Ta tahab oma elu korda saada. Tal on perekond, kes teda ootab, sealhulgas poeg, kelle kasvamist ta näha tahab. Ta palub veel üht võimalust, et tõestada oma muutumist. Aresti kandmine

ei ole kasulik talle, tema lähedastele ega ka riigile, kes peab teda ülal pidama. Tal on olemas töökoht ja aresti kandma minemise korral võib ta selle kaotada. Ka on tal olemas elukoht.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et P.I on PPA 1. juuni 2020 otsusega määratud rahatrahv 260 eurot tasumata. Täitemenetlus selle rahatrahvi sissenõudmiseks on ebaõnnestunud,

kuna P.I ei ole sissetulekut ega vara, millele sissenõuet pöörata. Seega on rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 1 täidetud ning maakohtu otsustus rahatrahvi asendamise kohta õige.

7. Rahatrahvi asendamist P.I iseenesest ka ei vaidlusta, vaid palub võimalust teha aresti asemel üldkasulikku tööd.

8. Kas usaldada süüdlast üldkasulikku tööd tegema või mitte, on suuresti kohtu kaalutlusõigus. Selle kaalutluse tegemisel peab kohus hindama muu hulgas üldkasuliku töö reaalse täideviimise

perspektiivi: kui see perspektiiv on kehv, ei ole üldkasulik töö põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nii on ka P.I puhul.

9. Nagu maakohus asjakohaselt viitas, on P.I korduvalt nii kriminaal- kui ka väärteokorras

karistatud. Muu hulgas on talle mõistetud vangistust jäetud tingimisi katseaja ja

käitumiskontrolliga täitmisele pööramata ning vangistust on asendatud üldkasuliku tööga.

3(3) P.I aga rikkus käitumiskontrolli nõudeid ja üldkasuliku töö tegemise kohustust ning pani lisaks sellele katseajal ja üldkasuliku töö tegemise ajal toime uued kuriteod. Neil asjaoludel on

tõsiselt põhjust kahelda, et seekord täidaks P.I üldkasuliku töö tegemise kohustust ega satuks selle asemel uuesti vanglasse. Maakohus nägi põhjendatult ohtu ka P.I võimalikus narkootikumide tarvitamises. P.I on narkosõltuvus ja tema probleemid narkootikumide tarvitamisega on pikaaegsed. Seetõttu on alust kahelda, et vabaduses suudab ta narkootikumidest hoiduda. See lisab kahtlusi tema üldkasuliku töö reaalse täideviimise perspektiivi osas. P.I väited tema muutumise sõltuvusravile minemise soovi osas on paljasõnalised. Ka ei saa lootma jääda sellele, et P.I edasise õiguskuuleka käitumise ning üldkasuliku töö nõuetekohase tegemise tagab asjaolu, et tal on perekond (sh poeg) – varem pere (sh poja) olemasolu talle sellist mõju ei avaldanud. Seega ei ole aresti asendamine üldkasuliku tööga põhjendatud.

10. Määruskaebuses viitab P.I sellele, et tema aresti kandmisele saatmine on riigile kulukas.

Nagu eelnevalt öeldud, on A. Niktini üldkasuliku töö reaalse täideviimise perspektiiv kehv. Seetõttu võiks tema aresti üldkasuliku tööga asendamine olla riigile lõppastmes hoopis kulukam

kui tema kohene aresti kandmisele saatmine: esmalt peaks riik kulutama ressursse tema üldkasuliku töö korraldamiseks ja kui P.I jätab selle töö tegemata, tuleb korraldada uus menetlus tema üldkasuliku töö tegemise lõpetamiseks ning tema aresti kandmisele saatmiseks. Ka

viitab P.I ohule kaotada töö. Kuna P.I on praeguseks ligikaudu kaheksa kuud vanglas olnud ja peab vangistuse kandmist jätkama veel umbes kolm kuud, pikendab praeguses menetluses talle kohaldatav 6 päevane asendusarest tema vabaduskaotust vaid väheoluliselt. On väheusutav, et just lisanduva 6 päeva tõttu keelduks tema tööandja teda enam tööle võtmast. Sama saab öelda pere kohta: 6 päeva lisandumine pikendab P.I perest eemal oleku aega vaid vähe. Lisaks sellele on perest eemal olek vabaduskaotusliku karistusega kaasnev paratamatus mida peab aktsepteerima nii teo toimepanija ise kui ka tema perekond.

11. Toodud põhjustel ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 196 lg-st 2, §-st 194 ja § 147

lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 21. veebruari 2023 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)