2-22-149205/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 28.03.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-149205 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi E. T. vastu võlgnevuse nõudes Hagihind

1 125,41 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja J. M. (e-post XXX) Kostja E. T. (isikukood XXX, tegelik eluja viibimiskoht teadmata) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista E. T.´ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks E. T.´i ja Coop Finants AS vahel 29.05.2021 sõlmitud Säästukaart Pluss kasutamise lepingust nr. CNT00000126323 tulenevalt põhivõlgnevus summas 799,46 eurot, intress summas 63,19 eurot, teenustasu summas 2,85 eurot, sissenõudmiskulud summas 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 29.08.2022 kuni 26.01.2023 eest summas 65,82 eurot ja alates 27.01.2023 kuni põhinõude (799,46 eurot) täitmiseni viivis määraga 19,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

3. Jätta menetluskulud E. T.´i kanda.

4. Välja mõista E. T.´ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 240 eurot (sh käibemaks). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

7. Toimetada tagaseljaotsus E. T.´ile avalikult kätte. Lahend loetakse kostjale avalikult

2 kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja, avaldaja) esitas 20.12.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E. T.´ilt (kostja, võlgnik) 984,19 euro saamiseks. Kuivõrd võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, anti nõue 19.01.2023 määrusega üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Harju Maakohtule hagiavalduse 26.01.2023.

Hagi aluseks on kostja ja Coop Finants AS vahel 29.05.2021 sõlmitud Säästukaart Pluss kasutamise lepingust nr. CNT00000126323 tulenev võlgnevus. Hagis palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus 799,46 eurot, intressid 63,19 eurot, teenustasu 2,85 eurot, viivised 65,82 eurot, sissenõudekulud 35 eurot ning hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 799,46 eurolt alates 27.01.2023 kuni põhinõude täitmiseni 19,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 21.02.2023 kohtumäärus asja menetlusse võtmise kohta avalikult kätte toimetatud 21.02.2023 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või

3 kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

4. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. TsMS § 317 lg 12 kohaselt võib olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks käesoleva seadustiku § 486 lõike 1 punktis 2 sätestatu kohaselt kohtu määruse alusel toimetada hagiavalduse kätte avalikult, kui makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise eeldused.

Käesolevas tsiviilasjas ei õnnestunud Pärnu Maakohtul maksekäsu kiirmenetluse raames kostjale makseettepanekut kätte toimetada. Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukoha aadressiks

XXX. Kohtul ei ole õnnestunud nimetatud aadressile kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohus on tuvastanud, et varasemas menetluses on avaldaja edastanud menetlusdokumendid kohtutäiturile H. K., kes tagastas need 10.01.2023 kättetoimetamise võimatuse tõttu. Kohtutäituri aruandest selgub, et aadressil xxx naaber korterist nr x kinnitas, et E. elas korteris number x, kuid eelmise aasta lõpus kolis välja, uut elukohta ei tea. Kohtul ei ole õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ka elektroonselt. Kuivõrd kohtul ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele ja tehtud päringutele õnnestunud kostja eluja viibimiskohta välja selgitada, ei ole kohtule kostja tegelik eluja/või viibimiskoht jätkuvalt teada ning kohtu hinnangul on põhjendatud toimetada kostjale käesolev kohtuotsus kätte avalikult.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

5. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda.

6. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 280 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 1 125,41 eurot. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni

1 500 eurot tasuda riigilõiv summas 280 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja

4 menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 280 eurot.

TsMS § 484² kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Lisaks on hageja menetluskuluks õigusabikulud summas 420 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (koos käibemaksuga), kokku 3,5 tundi (120 x 3,5 = 420). Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ning et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 240 eurot (käibemaksuga). Hageja on esitanud kohtule 4-leheküljelise hagiavalduse koos lisadega, vaidlus ei ole õiguslikult keerukas. Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 2 tundi, mis on piisav ajakulu dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks (120 x 2 = 240).

7. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik