5-23-13/9 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 5-23-13 Otsuse kuupäev

28. märts 2023 Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Velmar Brett ja Urmas Volens Kohtuasi Alar Eiche kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 13. märtsi 2023. a otsuse nr 56 peale Menetlusosalised Alar Eiche Vabariigi Valimiskomisjon Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt ja tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni 13. märtsi 2023. a otsus nr 56 osas, millega jäeti Alar Eiche 7. märtsi 2023. a kaebus läbi vaatamata.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Alar Eiche 7. märtsi 2023. a kaebus rahuldamata.

3. Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja hääletas 2023. aasta 4. märtsi õhtul Riigikogu valimistel elektroonilise hääletamise teel. Soovides kontrollida, kas tema hääl jõudis keskserverisse ja kas seal kajastub tema hääl korrektselt, laadis ta alla hääletustulemuse kontrollimise rakenduse (EH kontrollrakenduse). Rakendus kuvas peale allalaadimist ja rakendamist veateate. Kaebaja teatas probleemist valimiste korraldajale. Viimane vastas samal õhtul, et hääletamistulemust saab kontrollida EH kontrollrakendusega. Hääletustulemust saab kontrollida 30 minuti jooksul kuni 3 korda. Järgmise päeva vastuses teatas valimiste korraldaja, et hääle andmist saab kontrollida elukohajärgses jaoskonnas, kus saab vajaduse korral ka uuesti hääletada. Kaebaja teatas, et tal polnud võimalik elukohajärgsesse jaoskonda pöörduda, ja esitas eelneva kirjavahetuse 7. märtsil 2023 Vabariigi Valimiskomisjonile (VVK) kaebusena. Kaebaja heitis ette, et ei saanud elektrooniliselt hääletades oma häält kontrollrakendusega kontrollida.

2. VVK jättis kaebuse 13. märtsi 2023. a otsusega nr 56 (RT III, 15.03.2023, 1) Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 71 lõike 3 alusel läbi vaatamata. VVK leidis, et kaebaja vaidlustas valimisteenistuse tegevusetust, mis seisnes selles, et kaebajale ei loodud võimalust kontrollida oma elektroonilise hääle jõudmist kogujasse. Kaebuses puudub aga nõue, mille rahuldamist kaebaja soovib. Kaebaja soovib näha enda antud häält, ent ei taotlenud riigi valimisteenistuse tegevuse seadusvastaseks tunnistamist.

5-23-13

2(5)

3. Samuti leidis VVK, et EH kontrollrakenduse mittetoimimise kohta ei ole riigi valimisteenistusele ega Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud muid pöördumisi. Puuduvad tõendid, et kontrollrakendus oli vigane või piisavalt testimata. Kaebaja hääle andmine nähtub valimiste infosüsteemist. Elektrooniliselt antud häälega ei saa valija tutvuda pärast 30 minuti möödumist hääle andmisest. Hilisema võimaluse loomine rikuks valimiste vabaduse ja hääletamise salajasuse põhimõtteid ja soosiks karistusseadustiku §-s 162 sätestatud kuriteo toimepanemist. Isik, kes kahtleb, kas tema elektrooniliselt antud hääl jõudis elektroonilise hääletamise süsteemi õigesti, võib hääletada valimisjaoskonnas. Sellisel juhul elektrooniliselt antud häält ei arvestata.

KAEBAJA SEISUKOHT RIIGIKOHTUS

4. Kaebaja esitas 16. märtsil 2023 VVK kaudu Riigikohtule kaebuse, VVK edastas kaebuse Riigikohtule 17. märtsil 2023. Kaebaja esitas Riigikohtu menetluse ajal oma kaebusele mitu täiendust.

Kaebaja palus:

- tühistada otsus nr 56 ja kohustada VVK-d tegema uue otsuse, millega vaadata kaebus sisuliselt läbi, või

- kohustada VVK-d esitama andmed, kas kaebaja 4. märtsil 2023 antud elektrooniline hääl on jõudnud valimiste keskserverisse ja väljendab kaebaja tahet korrektselt, või

- tunnistada hääletamistulemus riigis kehtetuks.

5. Kaebaja soovis osaleda asja arutamisel.

6. VVK-l puudus õigus jätta kaebus läbi vaatamata, sest RKVS ei nõua, et kaebaja formuleeriks oma nõude ehk soovitud tegevuse. Kaebaja nõue on kontrollida, kas tema elektrooniline hääl on jõudnud valimiste keskserverisse ja väljendab kaebaja tahet korrektselt.

7. VVK seisukoht, et valijal puudub õigus taotleda oma elektroonilise hääle kontrollimist, on üllatav ja vastuolus seaduste, põhiseaduse ja Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusega. Samuti on keeldumine vastuolus elektroonilise hääletamise hea tavaga, mille kohaselt on valijal vastava rakenduse abil võimalik kontrollida, kas tema antud hääl on valija tahte kohaselt elektroonilise hääletamise süsteemile edastatud.

8. Kaebaja on nõus vastavate toimingute tegemisega ja enda valiku eelneva avaldamisega kinnises ümbrikus.

9. Kaebaja ei saanud oma elektroonilist häält EH kontrollrakendusega kontrollida temast endast sõltumatutel põhjustel. Probleem ei olnud kaebaja arvuti tarkvaras ega internetiühenduses. Samuti pidas kaebaja probleemi ilmnemisel valimiste korraldajaga kirjavahetust kooskõlas veebileheküljel www.valimised.ee antud suunistega.

10. Kaebajale on seadusega antud õigus oma elektroonilist häält kontrollida ning selle õiguse äravõtmisel on laiem mõju kogu valimistulemusele ehk valimistulemused on kehtetud. Kontrolli mittevõimaldamine pärast elektroonilise hääletuse lõppemist viitab võimalusele manipuleerida valimistulemusega. Selline piirang ei saa olla kooskõlas avalike huvidega. Seega juhul, kui kaebaja taotlust oma elektroonilise hääle kontrollimiseks pole võimalik rahuldada, tuleb elektroonilise hääletuse tulemused tühistada. Elektrooniliselt antud häälte suurt osakaalu arvestades tähendab see valimistulemuste tühistamist täies ulatuses.

5-23-13

3(5)

11. Et VVK-le ei ole esitatud ühtki sarnast kaebust, võib olla tehniliselt õige, kuid ei peegelda tegelikke rikkumisi, millele on viidanud nii erakonnad kui valijad.

VABARIIGI VALIMISKOMISJONI SEISUKOHT

12. VVK vaidleb kaebusele vastu, jääb otsuse nr 56 seisukohtade juurde ja palub jätta kaebus rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. RKVS § 69 kohaselt on kaebus VVK-le esitatav nõuetekohaselt vormistatud taotlus tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja toiming ja RKVS §-s 721 sätestatud korras Riigikohtule esitatav kaebus VVK otsuse või toimingu peale. RKVS § 71 lõike 3 kohaselt võib VVK jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kaebus ei vasta sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ettenähtud nõuetele või kui kaebus on esitatud RKVS §-s 70 ja § 72 lõikes 1 ettenähtud korda rikkudes. Eelnevast võib järeldada, et kui kaebusest ei nähtu kaebaja nõuet või kaebaja nõue ei ole kooskõlas RKVS §-s 69 sätestatud kaebuse mõistega, on Vabariigi Valimiskomisjonil õigus jätta kaebus läbi vaatamata.

14. Kolleegium nõustub VVK-ga, et kaebus on esitatud riigi valimisteenistuse kui valimiste korraldaja tegevusetuse peale, mis seisnes selles, et kaebajale ei loodud võimalust kontrollida oma elektroonilise hääle jõudmist kogujasse. Samas pole võimalik nõustuda järeldusega, et kaebusest puudub nõue, mille rahuldamist kaebaja soovib.

15. Kolleegiumi hinnangul järeldub nii VVK-le kui Riigikohtule esitatud kaebusest kaebaja seisukoht, et riigi valimisteenistuse keeldumine tema soovitud kontrollitoimingu tegemisest on seadusvastane. Seejuures soovib kaebaja vaidlustatud toimingu seadusvastasuse tuvastamise abil saavutada ligipääsu andmetele, mis võimaldaks tal kontrollida, kas hääl on korrektselt arvesse võetud ja väljendab tema tegelikku tahet. Kuna nõuet saab kaebusest piisavalt selgesti järeldada ja see nõue ei välju RKVS § 69 kaebuse mõiste piiridest, ei olnud alust kaebust läbi vaatamata jätta.

16. Ent kaebuse formaalsest läbi vaatamata jätmisest sõltumata on VVK andnud kaebajale oma otsuses ka sisulise selgituse (vt käesoleva otsuse p 3), millistel põhjustel puudub alus riigi valimisteenistuse tegevusetust (toimingut) õigusvastaseks tunnistada. Kolleegium nõustub nende põhjendustega ja märgib täiendavalt järgmist.

17. Praegu ei ole enam võimalik kindlaks teha, mis põhjustas kaebaja väidetud tehnilised probleemid elektroonilise hääle kontrollimisel. Kaebaja esitatud tõendist (telefoni ekraani kuvatõmmis) ei saa järeldada, et väidetav probleem EH kontrollrakendusega ei saanud tuleneda kaebaja telefoni tarkvõi riistvara või internetiühenduse probleemidest ja pidi tulenema kontrollrakenduse veast või muust kaebajast sõltumatust asjaolust. Riigi valimisteenistus on esile toonud, et oma elektroonilist häält kontrollis 17 371 valijat ning ükski valija ei ole pöördunud valimisteenistuse poole põhjusel, et tema hääl jõudis kogujasse teisiti, kui ta valiku oli teinud, või ta ei saanud püsivalt oma häält kontrollrakendusega kontrollida. See on piisav alus järeldamaks, et tõsiseid probleeme kontrollrakenduse allalaadimise või kasutamisega ei esinenud.

18. Kaebusest nähtuvalt hääletas kaebaja elektroonilise hääletamise viimase päeva (4. märtsi 2023. a) õhtul vahetult hääletamise lõppemise eelsel ajal. Hääletamiseks sellise aja valimine on kaebaja õigus, kuid ta pidi seejuures arvestama, et tehnilise tõrke tekkimisel kannab ta ise riski, et hääle kontrollimine ei tarvitse õnnestuda ning kaebajale ei jää piisavalt aega probleemi põhjuste väljaselgitamiseks või elektroonilise hääletamise kordamiseks. Kolleegium on varem märkinud, et kui kaebaja soovib

5-23-13

4(5) esitada kaebust digitaalallkirjastatult, on tema enda kohustus tagada, et tema arvutis oleks allkirjastamiseks vajalik ja ajakohane tarkvara ning dokumendi allkirjastamiseks jääks piisavalt aega. Jättes kaebuse esitamise vahetult tähtpäeva saabumise eelsele ajale, kannab kaebaja ise riski, et kaebus võib jääda tähtaegselt esitamata (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20. märtsi 2019. a määrus nr 5-19-11/2, punkt 9). Samad järeldused laienevad ka elektroonilise hääle kontrollimisele.

19. Kui kaebaja kahtles tema elektrooniliselt antud hääle arvesse minekus või korrektsuses, oli tal võimalik hääletada valimispäeval valimisjaoskonnas. Kaebaja seda võimalust ei kasutanud.

17. märtsil 2023 riigi valimisteenistuselt kaebajale edastatud kinnituse ja valijate nimekirja väljavõtte kohaselt on tema elektrooniliselt antud hääl arvesse läinud.

20. Kaebaja taotles valimisteenistuselt ja valimiskomisjonilt, et talle avaldataks, kas tema elektrooniline hääl on jõudnud valimiste serverisse ja väljendab tema tahet korrektselt. Sisuliselt soovis kaebaja seega, et talle avaldataks lisaks hääle arvesse minemise faktile ka see, kelle poolt ta oma hääle andis. Põhiseaduse (PS) § 60 lõike 1 neljanda lause kohaselt on hääletamine Riigikogu valimistel salajane. Sama kordab RKVS § 1 lõike 2 teine lause.

21. Elektrooniliselt antud hääle kontrollimiseks on loodud EH kontrollrakendus, mis võimaldab kontrolli ainult piiratud korrad ja piiratud aja vältel ning enne hääle muutmise võimaluse lõppemist. Seega on valijal ka juhul, kui kontrolli tegemise ajal saab teisele isikule teatavaks tema hääle sisu, võimalik kaitsta oma hääle salajasust korduva elektroonilise hääletamisega või jaoskonnas hääletamisega. Sarnaselt elektroonilise hääletamise salajasusega kaitseb seega ka hääle kontrollimisel valija hääletamissaladust eelkõige võimalus ka pärast hääle kontrollimist oma häält muuta (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 1. septembri 2005. a otsus asjas nr 3-4-1-13-05, punkt 27 ja järgnevad punktid).

22. Erinevalt hääle kontrollimisest kontrollrakendusega puuduks kaebuses soovitud viisil kaebajale tema hääletamise andmete teatavakstegemisel võimalus oma häält muuta. Kuigi puudub vajadus kaitsta hääletuse andmeid hääle andnud isiku enda eest, oleks nende andmete teatavakssaamisel teistele isikutele kaebaja hääletamise saladus seega pöördumatult rikutud. Selline hääletamise salajasuse rikkumine võiks viia omakorda PS § 60 lõike 1 teisest lausest ja RKVS § 1 lõike 2 esimesest lausest tuleneva valimiste vabaduse põhimõtte rikkumisele. Ka käesoleval juhul ei kaalu kaebaja huvi kontrollida oma elektroonilise hääle korrektsust üles hääletamise salajasuse ja valimiste vabaduse tagamise vajadust, isegi kui selline kontroll oleks tehniliselt võimalik.

23. Kaebaja on soovinud osaleda asja arutamisel Riigikohtus. Kolleegium mõistab seda taotlust selliselt, et kaebaja soovib asja läbivaatamist suulises menetluses (kohtuistungil) kaebaja osavõtul. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 51 lõike 1 kohaselt vaadatakse põhiseaduslikkuse järelevalve asi üldjuhul läbi kirjalikus menetluses. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause kohaselt vaadatakse asi läbi suulises menetluses, kui seda peab vajalikuks asja arutav kohtukoosseis. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta soovib asja läbivaatamist suulises menetluses. Kõik oma seisukohad on kaebajal olnud võimalik esitada kirjalikult. Neil põhjustel jätab kolleegium kaebaja taotluse rahuldamata.

24. Eelnevast tulenevalt rahuldab kolleegium PSJKS § 46 lõike 1 punktile 1 tuginedes kaebuse osaliselt ja tühistab VVK otsuse nr 56 osas, millega jäeti kaebaja 7. märtsi 2023. a kaebus läbi vaatamata. Arvestades seda, et Vabariigi Valimiskomisjon on vaidlustatud otsuses esitanud oma sisulised põhjendused, miks kaebust ei tuleks rahuldada ka selle läbivaatamise korral, ei pea Riigikohus vajalikuks saata kaebust Vabariigi Valimiskomisjonile uueks lahendamiseks, vaid teeb

5-23-13

5(5) tühistatud osas ise uue otsuse, millega jätab 7. märtsi 2023. a kaebuse rahuldamata. Ülejäänud osas jätab kohus kaebaja taotluse tühistada otsus nr 56 rahuldamata.

25. Kaebaja esitas kaebusele Riigikohtus toimunud menetluse ajal mitu täiendust. Riigikohus vaatab kaebuse läbi üksnes juhul, kui see on esitatud tähtaegselt või tähtaeg on mõjuval põhjusel ennistatud (RKVS § 721 lõige 3; PSJKS § 38 lõige 1 ja § 40 lõige 2) ja ulatuses, milles vaidlustatakse Vabariigi Valimiskomisjoni otsust (esimest korda Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

19. novembri 2013. a otsus asjas nr 3-4-1-57-13, punkt 20). Sama kehtib ka kaebuse täienduste kohta.

26. Kaebaja on taotlenud Riigikohtult alternatiivselt otsuse nr 56 tühistamisele VVK kohustamist esitama andmed, kas kaebaja 4. märtsil 2023 antud elektrooniline hääl on jõudnud valimiste keskserverisse ja väljendab kaebaja tahet korrektselt, või tunnistada hääletamistulemus riigis kehtetuks. Kuna kaebaja taotlus tühistada otsus nr 56 jääb osaliselt rahuldamata, tuleb käsitleda ka kaebaja alternatiivseid taotlusi.

27. Riigikohtu pädevusse ei kuulu PSJKS-i ega muude seaduste kohaselt VVK kohustamine kaebaja soovitud andmeid esitama. Selles osas jääb kaebus rahuldamata.

28. PSJKS § 46 lõike 2 kohaselt võib Riigikohus tunnistada hääletamistulemuse valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas, linnas, maakonnas või riigis või Vabariigi Presidendi või Riigikogu juhatuse valimistel kehtetuks või tunnistada elektroonilise hääletamise tulemused kehtetuks täies ulatuses või osaliselt, kui õigusrikkumine mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemust oluliselt. Riigikohus ei ole tuvastanud kaebaja väidetud õigusrikkumist ja jätab seetõttu taotluse tunnistada hääletamistulemus riigis kehtetuks PSJKS § 46 lõike 1 punkti 2 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)