2-23-1986/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 28.03.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-1986

Kohtuasi

X avaldus täitekuludele aegumise kohaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.02.2023 määrus avalduse menetlusse

võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik: Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 22.02.2023 määrus muutmata.

3. Jätta

määruskaebuse

esitamisest

tingitud

menetluskulud

X

kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-23-1986

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja/võlgnik) esitas 05.02.2023 Harju Maakohtule avalduse, kus palus kohaldada

aegumist kohtutäituri täitekuludele ja lõpetada täitemenetlus täitekulude väljamõistmise osas.

Lisaks palus avaldaja asendada kohtutäituri avaldused nõude tagamiseks kohaldatud abinõude

tühistamiseks.

2. Avalduse kohaselt rahuldas Harju Maakohus 02.07.2007 tagaseljaotsusega Riigi Kinnisvara

AS (sissenõudja) avalduse võlgniku vastu. Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets alustas

06.11.2007

sissenõudja

avalduse

ja

täitedokumendi

alusel

täitemenetlust

asjas

nr 014/2007/1189 ning mõistis avaldajalt välja täitekulud summas 2200,74 eurot.

Täitemenetluses kohaldas täitur erinevaid abinõusid (nt avaldaja pangakontode ning vallas- ja

kinnisvara arest) sissenõudja nõude ja täitekulude tagamiseks kokku 43 906,11 eurot.

3. Avaldaja on esitanud tsiviilasjas nr 2-22-17322 taotluse aegumise kohaldamiseks ja

täitemenetluse nr 014/2007/1189 lõpetamiseks sissenõudja nõude 19 752,58 eurot osas. Lisaks

on avaldaja taotlenud viidatud tsiviilasjas nõude tagamiseks kohaldatud abinõude tühistamist.

04.01.2023 kohtumäärusega võeti avaldaja avaldus menetlusse.

4. Avaldaja esitas 05.01.2023 kohtutäiturile taotluse, kus palus täituril lõpetada täitemenetluse

täiteasjas nr 014/2007/1189 täitekulude 2200,74 eurot väljamõistmise osas seoses aegumisega

ning vabastada avaldaja vara arestist täitekulude ulatuses. Kohtutäitur ei ole võlgniku avaldust

seaduses sätestatud tähtaja jooksul lahendanud, mistõttu on võlgnikul õigus taotleda kohtult

aegumise

kohaldamist

kohtutäituri

täitekulude

osas

(täitemenetluse

seadustik

(TMS) § 2231 lg 1).

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohtu 22.02.2023 määrusega keelduti avalduse menetlusse võtmisest ja jäeti

menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus jättis menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

6. Maakohus märkis, et esitatud avalduse kohaselt alustas kohtutäitur 06.11.2007 sissenõudja

avalduse ja Harju Maakohtu 02.07.2007 tagaseljaotsuse alusel täitemenetlust asjas

nr 014/2007/1189 avaldajalt võlgnevuse sissenõudmiseks. Kohtutäitur mõistis avaldajalt välja

ka täitekulud 2200,74 eurot. Avaldaja esitas kohtule tsiviilasjas nr 2-22-17322 taotluse

kohaldada aegumist sissenõudja nõudele 19 752,58 eurot. Lisaks palus võlgnik lõpetada

täitemenetluse asjas nr 014/2007/1189 nõude täitmise aegumise tõttu. Menetlus viidatud

tsiviilasjas on pooleli. Praeguses asjas esitatud avalduses palub võlgnik kohaldada aegumist

täiteasjas nr 014/2007/1189 väljamõistetud täitekuludele ning lõpetada täitemenetlus

täitekulude väljamõistmiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Avaldaja seisukoht täitekulude

suuruse kohta muutub avalduses. Kui taotluse esimesel leheküljel on kulude suuruseks

märgitud 2200,74 eurot, siis taotluse resolutsioonis on kulude suurus juba 2211,31 eurot.

Vaatamata sellele on kohtule arusaadav avaldaja tahe kohaldada aegumist täitekuludele ja

lõpetada täitemenetlus täitekulude osas.

7. Avaldaja on ennatlikult esitanud taotluse kohaldada aegumist täitekulude suhtes. Avalduse

järgi on pooleli menetlus tsiviilasjas nr 2-22-17322, kus võlgnik on palunud kohtul lõpetada

menetluse nõude täitmise aegumise tõttu. Täitekulude maksmise nõue ei saa olla aegunud enne,

kui on aegunud sissenõudja nõue avaldaja vastu.

2-23-1986

8. Lisaks, kui kohus rahuldab tsiviilasjas nr 2-22-17322 avaldaja taotluse ja lõpetab

täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu, ei vabane võlgnik täitekulude kandmisest.

TMS § 481 lg 4 sätestab, et täitemenetluse lõpetamine nõude täitmise aegumise tõttu ei vabasta

võlgnikku täitekulude kandmisest. TMS § 2231 lg 6 näeb ette, et avalduse rahuldamine ei

vabasta võlgnikku täitekulude kandmisest. Täitemenetluse lõpetamisel nõude aegumise tõttu

oleks täituril kohtutäituri seaduse (KTS) § 412 järgi õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu

kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt.

9. KTS § 412 kehtestamine on tingitud asjaolust, et kohtutäituril tekivad täiteasja menetlemisel

kulud, mis täitemenetluse ühe põhimõtte kohaselt tuleks kanda võlgnikul. Täitemenetluse

algatamine on eelkõige põhjustatud võlgniku ebakorrektsest rahaliste kohustuste täitmisest.

Seega, kui võlgniku suhtes lõpetatakse täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu ja seeläbi

vabaneb võlgnik täitekulude kandmise kohustusest, tähendaks see ühest küljest kohtutäiturile

tasuta töö tegemist ning teisest küljest võlgnikule signaali, et kohustusi ei peagi täitma.

KTS § 412 alusel põhitasu saamiseks tuleb kohtutäituril teha uus põhitasu otsus ning sama

täitemenetlus saab jätkuda kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel. Kui kohtutäitur

on teinud uue tasuotsuse, ei ole tal alust varasema otsuse alusel tasu sissenõudmiseks (vt

täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 315 SE seletuskiri, lk-d 8 ja 9;

Riigikohtu 16.12.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p-d 12 ja 13).

10. Eelnevast lähtuvalt on seadusandja selgelt soovinud, et kohtutäituril oleks täitemenetluse

lõpetamisel sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu õigus nõuda põhitasu, tehes selleks

samas täitemenetluses uue põhitasu otsuse, mis on ühtlasi TMS § 2 lg 1 p 16 alusel uus

täitedokument, ning jätkata selle täitmist samas täitemenetluses olenemata asjaolust, et

täitemenetluse alguses tehtud tasu väljamõistmise otsuse täitmine on aegunud. Vastasel juhul

muutuksid TMS § 481 lg 4 ja § 2231 lg 6 ning KTS § 412 sisutühjaks. Seda muuhulgas põhjusel,

et sissenõudja nõude täitmine ja kohtutäituri algsest tasu välja mõistmise otsusest tuleneva

nõude täitmine aeguvad reeglina samal ajal.

11. Olukorras, kus kohtutäituril on täitemenetluse lõpetamisel sissenõudja nõude täitmise

aegumise tõttu õigus teha uus põhitasu otsus, ei ole võlgnikul vaja esitada kohtule

TMS § 2231 lg 1 alusel avaldust kohtutäituri tasu otsuse täitmiseks alustatud täitemenetluse

aegumise tõttu lõpetamiseks, sest sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu lõpetamise korral

teeb kohtutäitur tasu saamiseks uue tasuotsuse ja jätkab tasu sissenõudmist selle alusel (vt ka

Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-8023, p-d 11.–11.3).

12. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et avaldusega ei ole taotletavat eesmärki –

kohaldada aegumist täitekuludele täiteasjas nr 014/2007/1189 ja lõpetada täitemenetlus

täitekulude osas – võimalik saavutada, mistõttu tuleb keelduda avalduse menetlusse võtmisest

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 2 p 2 alusel.

13. Kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda TsMS § 172 lg 1 alusel ning menetluskulud

rahaliselt kindlaks määramata.

Määruskaebus

14. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi

maakohtule avalduse menetlusse võtmiseks.

15. Avaldaja hinnangul ei saa tsiviilasja nr 2-22-17322 menetlus takistada käesoleva tsiviilasja

lahendamist, mistõttu keeldus maakohus ebaõigesti avalduse menetlusse võtmisest. Võlgnikul

2-23-1986

on õigus nõuda temalt väljamõistetud täitekulude aegumisel täitemenetluse lõpetamist.

Täiteasjas nr 014/2007/1189 on täitedokumendiks 06.11.2007 kohtutäituri tasu väljamõistmise

otsus, mitte Harju Maakohtu 02.07.2007 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-06-4696. Seega on

ebaõige maakohtu viide sellele, et täitekulude maksmise nõue ei saa olla aegunud enne, kui on

aegunud sissenõudja nõue avaldaja vastu. Maakohus on väljunud avalduses esitatud nõuetest,

asudes omavoliliselt ja ennatlikult lahendama tsiviilasja nr 2-22-17322 nõudeid.

16. Avaldaja esitas määruskaebuses taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse

algatamiseks, mida täpsustas 16.03.2023. Avaldaja leiab, et TMS §-s 481, §-s 501, §-s 2231 ning

KTS §-s 411 ja §-s 412 sätestatud kord, mis ei sätesta korda kohtutäituri tasu ja täitekulude

väljamõistmise otsuse aegumisele, on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 3 lg-ga 1 ja

§-dega 11, 13, 14 ja 15. Aegunud kohtutäituri tasu sissenõudmine pärast aegumistähtaja

möödumist

on

vastuolus

põhiseadusega.

Avaldaja

palub

jätta

kohaldamata

TMS § 481 lg 1 p- i 2 osas, milles see võimaldab kohtutäituri tasu aegumisel jätta võlgniku

esitatud TMS § 481 lg 1 p-i 1 kohase avalduse menetlusse võtmata. Avaldaja palub jätta asjas

kohaldamata TMS § 23 lg 1 teise lause, § 38 lg 2, § 481 lg 4 ning KTS § 412 esimese lause,

kuna KTS §-s 412 sätestatud kohtutäituri põhitasu, mis täiteasja nr 014/2007/1189 kohaselt

oleks 1100,37 eurot (2200,74 x 50%), on ilmselgelt ebaproportsionaalne ja vastuolus

põhiseadusega.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

17. Puudutatud isik vastust määruskaebusele ei esitanud.

18. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu

määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks

määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

20. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus käesoleval juhul õigesti keeldunud avalduse

menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 (maakohtu määruses ekslikult § 372 lg 2 p 2) alusel,

kuivõrd avaldusega taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada.

21. Käesoleval juhul ei ole jõustunud kohtulahendiga tuvastatud, et täitemenetlus täiteasjas

nr 014/2007/1189 tuleks lõpetada nõude täitmise aegumise tõttu. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et täitemenetluse alguses tehtud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus saab olla

aegunud koos põhinõudega. Põhinõude aegumisele antakse hinnang tsiviilasjas nr 2-22-17322.

Maakohus on õigesti viidanud, et ka sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu ei vabane

võlgnik TMS § 481 lg 4 ja § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest. Sellisel juhul saab

kohtutäitur vastavalt KTS §-le 412 teha uue otsuse põhitasu nõudmise osas, milles tulenevalt

tekib uus tasu nõudmise alus. Täitemenetlus jätkub sellisel juhul kohtutäituri põhitasu nõudes

uue tasuotsuse alusel ning uue tasuotsuse aegumine hakkab kulgema eraldiseisvalt. Kuna uus

põhitasu otsus on TMS § 2 lg 1 p 16 alusel uus täitedokument, siis saab seda täita samas

2-23-1986

täitemenetluses olenemata asjaolust, et täitemenetluse alguses tehtud tasu väljamõistmise

otsuse täitmine on aegunud.

22. Ringkonnakohtute praktikas on mitmel korral leitud, et olukorras, kus kohtutäituril on

täitemenetluse lõpetamisel sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu õigus teha uus põhitasu

otsus, ei ole võlgnikul vaja esitada kohtule TMS § 2231 lg 1 alusel avaldust kohtutäituri tasu

otsuse täitmiseks alustatud täitemenetluse aegumise tõttu lõpetamiseks, sest sissenõudja nõude

täitmise aegumise tõttu lõpetamise korral teeb kohtutäitur tasu saamiseks uue tasuotsuse ja

jätkab tasu sissenõudmist selle alusel. Justiitsministeerium on samuti leidnud, et TMS §-s 481,

§-s 501 ja §-s 2231 ning KTS §-s 411 ja §-s 412 sätestatud kord ei kohaldu kohtutäituri tasu ja

täitekulude väljamõistmise otsuste aegumisele. Teisisõnu ei peaks võlgnik saama pöörduda

avaldusega kohtutäituri või kohtu poole täitemenetluse lõpetamiseks kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsusest tuleneva nõude täitmise aegumise tõttu. Kohtutäitur peab

täitemenetluse ise lõpetama siis, kui tulevikus aegub tema KTS § 412 alusel tehtud põhitasu

otsuse täitmine (vt Justiitsministeeriumi 09.06.2021 vastus selgitustaotlusele, kättesaadav:

https://adr.rik.ee/jm/dokument/9821691, vt Tartu Ringkonnakohtu 31.05.2022 määrus

tsiviilasjas nr 2-21-13633, p 7; Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-

21-8023, p 11.3).

23. Ringkonnakohtu hinnangul puudub käesoleval juhul alus põhiseaduslikkuse järelevalve

menetluse algatamiseks. Avaldaja leiab, et TMS §-s 481, §-s 501, §-s 2231 ja KTS §-s 411 ja

§- s 412 sätestatud kord, mis ei sätesta korda kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise

otsuse aegumisele, on vastuolus põhiseadusega.

24. Ringkonnakohus märgib esmalt, et tõele ei vasta avaldaja väide, et seadus ei sätesta korda

kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise otsuse aegumisele. Täitemenetluse alguses

tehtud tasu väljamõistmise otsuse täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat (TsÜS § 157 lg 1).

Kohtutäituril on õigus teha põhinõude osas täitemenetluse aegumise tõttu lõpetamisel uus

tasuotsus, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg on samuti kümme aastat (TsÜS § 157 lg 1)

(vt Tallinna Ringkonnakohtu 22.03.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-17423, p 9.2; Tallinna

Ringkonnakohtu 08.04.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-11197, p 11).

25. Avaldaja taotlusest võib siiski aru saada ka selliselt, et põhiseadusega kooskõlas ei ole

olukord, kus põhinõude aegumine ei vabasta võlgnikku täitekulude kandmisest. Sellisel juhul

oleks asjassepuutuvaks õigusnormiks, mille põhiseadusele vastavust kontrollida KTS § 412, mis

sätestab, et täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu on kohtutäituril õigus

nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud

summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või. Samuti võiks asjassepuutuv

olla TMS § 48¹ lg 4, mille kohaselt täitemenetluse lõpetamine nõude täitmise aegumise tõttu ei

vabasta võlgnikku täitekulude kandmisest. Ringkonnakohus märgib, et normi kohtus

põhiseadusvastaseks tunnistamise ja kohaldamata jätmise ning sellega põhiseaduslikkuse

järelevalve menetluse algatamise eelduseks on vaidlusaluse normi asjassepuutuvus (vt PS § 15

lg 1 teine lause ja selle rakendamiseks kehtestatud põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse seaduse § 9 ja § 14 lg 2 esimene lause). Riigikohtu praktika kohaselt on

asjassepuutuvaks

norm,

mida

tuleb

kohtuasja

lahendamisel

kohaldada

ja

mille

põhiseadusvastasuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui selle põhiseaduspärasuse korral

(vt nt Riigikohtu üldkogu 02.04.2013 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-140-12, p 18). Arvestades, et

käesoleval juhul ei ole tuvastatud põhinõude aegumine, selle üle toimuv tsiviilmenetlus on

pooleli, ja avaldaja suhtes ei ole tehtud KTS § 412 alusel uut tasuotsust, ei ole kõnealused sätted

hetkel asjassepuutuvad.

2-23-1986

26. Ringkonnakohus siiski märgib, et kohtud on ka varem KTS § 412 põhiseadusele vastavuse

küsimust arutanud ja leidnud, et see säte ei ole põhiseadusega vastuolus (vt Tartu

Ringkonnakohtu 31.05.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13633, p-d 9 ja 10; Tartu

Ringkonnakohtu 05.12.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-22-5148, p 16). Asjaomane norm ei ole

vastuolus põhiseadusega, kuna sellel on seaduslik eesmärk ning eesmärgi saavutamise abinõu

on taotletava eesmärgi saavutamiseks PS § 11 mõttes sobiv, vajalik ja mõõdukas.

Täitemenetluse algatamine on eelkõige põhjustatud võlgniku mittekorrektsest rahaliste

kohustuste täitmisest. Normi eesmärk on välistada, et kohtutäiturid ei jääks aastatepikkuse töö

eest tasustamata. Seega on valitud meede sobiv (soodustab eesmärgi saavutamist) ja vajalik

(eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on

vähemalt sama efektiivne kui esimene). Tegemist on ka mõõduka meetmega, kuivõrd üldjuhul

kannabki võlgnik täitemenetluse kulud, st ka siis, kui täitemenetluses õnnestub nõuet täita.

Üksnes asjaolu, et aegumistähtaja jooksul ei ole õnnestunud sissenõudja nõuet täita, ei tähenda,

et kohtutäitur ei peaks sellisel juhul tasu saama.

27. Ringkonnakohus leiab, et ka ülejäänud avaldaja viidatud normid (s.o TMS § 23 lg 1 teine

lause, § 38 lg 2, § 481, § 501, § 2231, KTS § 411, TsÜS § 157 lg 1) ei ole käesoleva asja

lahendamisel asjassepuutuvad. Muu hulgas märgib ringkonnakohus, et TMS § 481 lg 1 ei sätesta

avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid, nagu on väitnud avaldaja. TsÜS § 157 lg 1

sätestab aga jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva

nõude üldise 10-aastase aegumistähtaja. Täitur ei nõua sisse aegunud kohtutäituri tasu pärast

aegumistähtaja möödumist, vaid teeb põhitasu kohta uue otsuse. Kuivõrd kohtutäitur ei ole

käesoleval juhul uut põhitasu väljamõistmise otsust teinud, siis ei ole asjakohased ka avaldaja

viited täitekulude suurusele ning kohus selles osas avaldaja taotlusele hinnangut ei anna.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

28. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse.

29. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda ning ringkonnakohtu

hinnangul ei ole alust maakohtu määrust selles osas muuta.

30. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei

nähtu puudutatud isikul menetluskulude tekkimist, siis ringkonnakohus menetluskulusid

rahaliselt kindlaks ei määra.

31. Käesolev määrus on TsMS § 372 lg 5 järgi edasikaevatav. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt

saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt