5-23-12/5 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 5-23-12 Otsuse kuupäev

28. märts 2023 Kohtukoosseis Eesistuja Kaupo Paal, liikmed Ants Kull ja Julia Laffranque Kohtuasi Virgo Kruve kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni

13. märtsi 2023. a otsuse nr 59 peale Menetlusosalised Virgo Kruve Vabariigi Valimiskomisjon Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Virgo Kruve esitas 7. märtsil 2023 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles soovis elektroonilise hääletamise põhiseadusvastaseks tunnistamist, Riigikogu 2023. a valimistel elektroonilise hääletamise tulemuste tühistamist ja kordusvalimiste korraldamist ilma elektroonilise hääletamise võimaluseta. Kaebaja selgituste kohaselt proovis ta 4. märtsil 2023 elektroonilist hääletamist ja leidis selles puudusi.

2. Erinevalt sedeliga hääletamisest valimisjaoskonnas ei ole elektroonilisel hääletamisel tagatud hääle salajasuse säilimine. Valijal ei saa takistada hääletamiseks kasutatava seadme ekraani pildistamist, tema arvutit võib näha teine inimene või arvutis võib olla jälgimist võimaldav nuhkvara. Pole selge, kas valija tohib oma elektrooniliselt antud häält pildistada või mitte ning kas valija saab ise hääletamissaladust rikkuda.

3. Elektrooniline hääletamine ei ole jaoskonnas toimuva paberhääletusega ühetaoline. Pabersedelil on tühi lahter, kuhu valija saab numbri kirjutada, ning hääletamissedelil ei ole kandidaatide nimekirja. Elektroonilisel hääletamisel kuvab valijarakendus kandidaatide nimekirja, milles valija märgistab kandidaadi, kelle poolt hääle annab. Ka valijarakenduses võiks olla tühi lahter, kuhu tuleks kirjutada kandidaadi number. See võimaldaks veenduda, et nimekirja number ka tegelikult vastab kandidaadi numbrile. Euroopa Parlamendi 2014. a valimistel olid kandidaadid vales järjekorras, kuigi väidetavalt õigete numbritega.

4. Elektrooniline hääletamine ei toimu põhiseaduses ette nähtud valimispäeval ehk märtsi esimesel pühapäeval. Pärast elektrooniliste valijanimekirjade kasutusele võttu oleks tehniliselt võimalik ka valimispäeval elektrooniliselt hääletada. Valimisseadus, mis seda ei võimalda, rikub valimiste ühetaolisuse ja üldisuse nõuet.

5-23-12

2(3)

5. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 13. märtsi 2023. a otsusega nr 59 V. Kruve kaebuse läbi vaatamata.

6. Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul oli kaebus esitatud riigi valimisteenistuse toimingu peale korraldada eelhääletamine, sh elektrooniline hääletamine, 27. veebruarist kuni 4. märtsini 2023. a Riigikogu valimise seaduses (RKVS) eelhääletamise ja elektroonilise hääletamise kohta sätestatud korras. Kaebaja taotles elektroonilise hääletuse põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist ja tulemuste tühistamist ning kordushääletamist jaoskondades. Kaebaja ei väida, et elektroonilise hääletamise korraldamisel oleks rikutud RKVS nõudeid.

7. Vabariigi Valimiskomisjon selgitas, et eelhääletamise, sh elektroonilise hääletamise aeg on sätestatud RKVS § 38 lõikes 2, mille punkti 4 kohaselt toimub elektrooniline hääletamine kuuendast kuni esimese päevani enne valimispäeva. Valimiskomisjoni pädevuses ei ole seaduste põhiseadusele vastavuse kontrollimine.

8. RKVS § 70 kohaselt on kaebuse esitamise õigus üksikisikul, kandidaadil ja erakonnal, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud. Riigi valimisteenistuse toiminguga ei ole kaebaja õigusi rikutud. Avalikes huvides valimiskaebuse esitamine ei ole võimalik.

KAEBAJA SEISUKOHT RIIGIKOHTUS

9. V. Kruve esitas Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse, milles palub tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni 16. märtsi 2023. a otsus nr 59 ja teha asjas uus otsus. Vabariigi Valimiskomisjonile oli ta esitanud kaebuse valija ja vaatlejana ning kaebus oli esitatud tähtaegselt ja allkirjastatult.

10. Valimisi tuleb korraldada põhiseaduse alusel, mis sätestab vabad ja salajased valimised. Vabariigi Valimiskomisjoni otsus oli kaebaja jaoks üllatav ning selles ei selgitatud, miks puudub vastuolu põhiseadusega, kuigi elektroonilist hääletamist ei toimu valimispäeval. Valimiskomisjon ei selgitanud ka seda, miks valimissedeli osas ei järgita ühetaolisuse printsiipi ning kas pabersedeli pildistamine ning pildi levitamine rikub hääletamise salajasust. Ka elektroonilise hääletamise vaadeldavust puudutava küsimuse jättis valimiskomisjon selgitamata. Kuigi kaebaja osales elektroonilise hääletamise koolitusel, ei näinud ta ühtegi elektroonilist hääletajat, sest hääletamine toimub väljaspool jaoskonda.

VABARIIGI VALIMISKOMISJONI SEISUKOHT

11. Vabariigi Valimiskomisjon edastas V. Kruve kaebuse 17. märtsil 2023 Riigikohtule. Valimiskomisjon vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kohtuasjas on vaidluse all küsimus, kas Vabariigi Valimiskomisjon jättis otsusega nr 59 õigesti läbi vaatamata kaebaja 13. märtsi 2023. a kaebuse.

13. RKVS § 70 kohaselt on õigus Vabariigi Valimiskomisjonile valimiste korraldaja toimingu peale kaebus esitada üksikisikul, kandidaadil ja erakonnal, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud. RKVS § 71 lõike 1 punkti 4 kohaselt tuleb kaebuses märkida põhjused, miks kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatav toiming rikub tema õigusi. RKVS § 71 lõike 3 järgi võib Vabariigi Valimiskomisjon jätta kaebuse läbi vaatamata, kui see on esitatud sama seaduse §-s 70 ettenähtud korda rikkudes.

5-23-12

3(3)

14. Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebusest saab järeldada, et kaebaja vaidlustab puudusi elektroonilise hääletamise korras, leides, et see kord ei taga elektrooniliselt antud hääle salajasust, elektroonilise hääletamise ühetaolisust hääletussedeliga hääletamisega ja elektroonilise hääletamise toimumist põhiseadusega ette nähtud valimispäeval. Sisuliselt vaidlustab kaebaja Riigikogu valimise seaduse elektroonilise hääletamise korraldamist reguleerivate normide vastavust põhiseadusele. Kaebaja ei põhjendanud aga seda, kuidas väidetavad puudused hääletamise korralduses rikuvad tema subjektiivseid õigusi.

15. Kaebaja võib küll olla huvitatud sellest, et Riigikogu valimised toimuksid usaldusväärselt ja valimisseadused oleksid kooskõlas põhiseaduslike valimisõiguse põhimõtetega, kuid ainuüksi sellisest huvist ei tulene valimiskaebemenetluses kaitstavaid subjektiivseid õigusi (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 27. märtsi 2019. a otsus asjas nr 5-19-22/2, punkt 8). Ka Riigikohtule esitatud kaebuses ei ole kaebaja välja toonud, et valimiste korraldaja tegevus oleks negatiivselt mõjutanud tema õigust valida valimispäeval valimisjaoskonnas, teha oma valik vabalt ja hääletada salaja või tema võimalust valimisi vaadelda. Avalikes huvides valimiskaebuse esitamise võimalust seadus ette ei näe (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 12. märtsi 2013. a otsus asjas nr 3-4-1-6-13, punkt 20).

16. Eeltoodust lähtudes leidis Vabariigi Valimiskomisjon õigesti, et kaebus oli esitatud avalikes huvides ning tuli jätta läbi vaatamata. Tuginedes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 46 lõike 1 punktile 2, jätab kolleegium V. Kruve kaebuse rahuldamata.

17. Kolleegium märgib siiski, et Riigikohus on V. Kruve varasema kaebuse lahendamisel asunud seisukohale, et valimisseadus, mis võimaldab elektrooniliselt hääletada üksnes eelhääletamise ajal, ei riku valijate võrdse kohtlemise nõuet. Seaduses ette nähtud eri hääletamisviiside (eelhääletamine, hääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda, hääletamine kinnipidamiskohas, hääletamine kodus, hääletamine välisriigis jt) kasutajad on sisuliselt erinevas olukorras. Näiteks on valijad, kes on sunnitud kasutama eelhääletamise võimalust, erinevas olukorras võrreldes valijatega, kes saavad oma valimisõigust teostada valimiste päeval. Inimeste täieliku faktilise võrdsuse tagamine valimisõiguse teostamisel ei ole põhimõtteliselt võimalik ega põhiseaduslikult nõutav (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 21. oktoobri 2021. a otsus nr 5-21-15/3, punkt 34).

18. Samuti on Riigikohus leidnud, et valija võimalus elektrooniliselt antud häält eelhääletamise ajal muuta annab olulise garantii hääletamise salajasuse printsiibi järgimisele elektroonilisel hääletamisel. Valija, keda on elektroonilise hääletamise käigus ebaseaduslikult mõjutatud või jälgitud, saab taastada valimiste vabaduse ja hääletamise salajasuse, hääletades mõjutustest vabanenult uuesti elektrooniliselt või valimissedeliga. Lisaks võimalusele mõjutuste all antud häält tagantjärele korrigeerida on ülehääletamisel ka oluline preventiivne funktsioon. Kui elektroonilist hääletusviisi kasutaval valijal on seadusega tagatud võimalus elektrooniliselt antud häält muuta, väheneb motivatsioon tema ebaseaduslikuks mõjutamiseks (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 1. septembri 2005. a otsus asjas nr 3-4-1-13-05, punkt 30). Võimalus elektrooniliselt antud häält muuta tagab ka hääletamiseks kasutatava seadme ekraani pildistamise korral või juhul, kui teine isik jälgib ekraani, et hääletaja tegelik valik jääb tema soovil saladuseks.

(allkirjastatud digitaalselt)