2-22-18393/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedE. A. esitas 07.12.2022 Tartu Maakohtusse M. A. a vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista elatise kehtivas miinimumsummas. Hageja esindaja selgituse kohaselt elab hageja emaga, kes peab teda valdavalt üleval. Laps isaga kokku ei saa, kuna kostjal on alkoholiprobleemid. Hageja esindaja selgitas kohtuistungil, et soovib elatise välja mõistmist kindla summana. Kui summa muutuks, tuleks seda lugeda arvutist, aga hageja ema ei saa sellega hakkama.
Legislator headnote
AI generated2-22-18393/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kohus loeb rahvastikuregistri kannetega tõendatuks, et E. A. a vanemad on M. A. ja K. J. . Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Seega on E. A. al õigus nõuda kostjalt elatise tasumist.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Tsiviilasi nr 2-22-18393
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht
28. märts 2023. a Tartu Tsiviilasja number 2-22-18393 Tsiviilasi
E. A. a hagi M. A. a vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1940,76 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad
• Hageja E. A. (isikukood XXX)
• Hageja seaduslik esindaja K. J. (isikukood XXX)
• Kostja M. A. (isikukood XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 23.03.2023 RESOLUTSIOON
1. Mõista M. A. alt E. A. a kasuks välja elatis 215,64 eurot kuus.
2. Elatis on välja mõistetud alates 07.12.2022 kuni E. A. a täisealiseks saamiseni.
3. Elatis tasuda K. J. e pangaarvele nr XXX Swedbank AS-is, selgituseks märkida alimendid. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Menetluskulud Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1. E. A. esitas 07.12.2022 Tartu Maakohtusse M. A. a vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista elatise kehtivas miinimumsummas. Hageja esindaja selgituse kohaselt elab hageja emaga, kes peab teda valdavalt üleval. Laps isaga kokku ei saa, kuna kostjal on alkoholiprobleemid.
Hageja esindaja selgitas kohtuistungil, et soovib elatise välja mõistmist kindla summana. Kui summa muutuks, tuleks seda lugeda arvutist, aga hageja ema ei saa sellega hakkama.
Hageja palus elatise välja mõista alates 07.12.2022.
2. Kostja ei vaielnud hagile vastu ja ütles, et hakkab maksma kohe, kui tööd leiab. Kostja maksis elatist viimati 2022. aasta lõpus, kui ta veel tööl käis. Laps oli isa juures viimati mitu aastat tagasi.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4. Kohus loeb rahvastikuregistri kannetega tõendatuks, et E. A. a vanemad on M. A. ja K. J. . Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Seega on E. A. al õigus nõuda kostjalt elatise tasumist.
5. Elatis arvutatakse PKS § 101 toodud aluste järgi ning miinimumelatis ei või olla väiksem kui selle paragrahvi alusel arvutatud summa.
PKS § 101 kohaselt koosneb elatise summa järgmistest osadest:
• lg 3: baassumma, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega;
• lg 4: baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Sama paragrahvi lõike 5 järgi loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Eelduslikult saab hageja eest lastetoetust tema ema.
Käesoleval hetkel on elatise baassumma 209,20 eurot. Sellele lisandub 3% eelmise aasta keskmisest brutokuupalgast, s.t 46,44 eurot (1548 * 0,03 = 46,44). Elatisest tuleb maha arvata pool lapsetoetuse määra, s.t 40 eurot (80/2). Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 215,64 eurot (209,20 + 46,44 – 40).
Kuna hageja ei ole aastaid kostja juures viibinud, ei vähenda kohus välja mõistetavat elatist PKS § 101 lg 6 alusel.
Pooled ei ole välja toonud elatise suurendamise või vähendamise aluseid. Hageja on soovinud elatise väljamõistmist miinimummääras ning kostja ei vaielnud sellele kohtuistungil vastu.
6. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus elatise välja kindla summana. Kohus peab arusaadavaks hageja esindaja soovi, et kuna tal on ekraanilt kehv lugeda, ei soovi ta elatise välja mõistmist muutuva suurusena.
Kohus on hageja esindajale selgitanud, et hagejal on miinimumelatise suurenemisel õigus esitada hagi elatise suurendamiseks. Kehtiva elatise miinimumsummat on võimalik kontrollida internetilehelt https://www.just.ee/elatiskalkulaator/.
7. Menetluskulud Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik