1-10-15367/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-10-15367

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. veebruar 2011 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-15367 (10230118001) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi H.E süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Katrin Tron Süüdistatav H.E

ik : xxx, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx

tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 13.10.2010 kuni 14.10.2010, so 2 päeva, elukohast lahkumise keeld. Valitud

tõkend elukohast lahkumise keeld muudetud Harju

Maakohtu 20.12.2010 määrusega tõkendiks vahistamine. Kinni peetud 21.01.2011.

Varasem karistatus: 1. Tallinna Linnakohtu 22.05.2002 otsusega KrK § 139 lg 2 p 3 ja § 15 lg 2. § 17 lg 6 järgi vangistus 3 kuud tingimisi katseaeg 1 aasta; 2. Tallinna Linnakohtu 09.12.2003 otsusega KarS § 200 lg 2 p 7 järgi vangistus 2 aastat 11 kuud 28 päeva; 3. Harju Maakohtu 21.12.2006 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi vabadusekaotus 9 kuud 10 päeva tingimisi katseaeg 1 aasta 6 kuud; 4. Harju Maakohtu 30.03.2010 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi rahaline karistus 3000 krooni Kaitsja Advokaat Eva Rivis

2 RESOLUTSIOON

1. H.E süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes

karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, so kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 13.10.2010 kuni 14.10.2010, so 2 päeva, lugedes ärakandmata

karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates H.E kinnipidamisest, so alates 21.01.2011.

4. H.E suhtes muudetud tõkend vahistamine jätta muutmata.

5. H.E-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 115 (ükssada viisteist) eurot ja 05 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „H.E, 1-10-15367, kaitsjatasu“.

6. H.E-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2

alusel sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 03 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „H.E, 1-10-15367, sundraha“.

7. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

8. Asitõend: 2 CD plaati, mis asuvad kriminaalasja juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

kriminaaltoimikusse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul

alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

H.E süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse,

13.10.2010 kella 18.24 ajal võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Stockmanni

Kaubamajast aadressil Tallinn, Liivalaia 53 ühe jaki maksumusega 4 850 krooni, ühe jaki

maksumusega 7 150 krooni, ühe ülikonna maksumusega 7 990 krooni, kõike kokku maksumusega 19 990 krooni, kuid turvatöötaja pidas ta pärast turvaväravate läbimist ja kauba eest tasumata jätmist kinni. Seega alustas H.E vahetult süüteo toimepanemist, kuid see jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel.

Sellega pani H.E toime KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo -

võõra vallasasja äravõtmise katse selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.

Kohtuistungil süüdistatav H.E seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas

end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

3

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• 13.10.2010 koostatud Stockmann Kaubamaja avaldusest nähtuvalt 13.10.2010 kell 18:24 peeti kinni isik, kelle juurest avastati Stockmann AS-ile kuuluvat maksmata kaupa (2 jakki, üks ülikond, 3 turvaelementi) 20 043 krooni väärtuses. Kaup oli rikkumata. (t/l 2)

• 13.10.2010 koostatud õigusvastase teo toimepanemise aktist nähtuvalt 13.10.2010 kell 18:24 väljus H.E Kaubamajast, jättes toodete (2 jakki, üks ülikond, 3 turvaelementi) eest Stockmann AS-ile maksmata 20 043 krooni. Kaup oli rikkumata. (t/l 3)

• 13.10.2010 koostatud tunnistaja AV´i ülekuulamisprotokolli kohaselt tema olles 13.10.2010 tööl turvatöötajana Stockmanni kaubamajas aadressil Liivalaia 53, Tallinn, nägi

monitorist, kuidas kaks noormeest meesteosakonnas kella 17:33 paiku tegutsesid. Nimelt pikem noormees pani kahel korral müügiloleva jope ülikonna riidepuule ja ülikonna pintsaku

sinna peale. Jopede riidepuu peideti toodete vahele. Seejärel läks pikem noormees kahe

komplektiga proovikabiini, välja tõi ühe ülikonna. Seejärel läks samasse kabiini lühem noormees, kes välja ei toonud midagi, kuid tema õlakott oli silmnähtavalt punnis. Mõlemad noormehed liikusid kolmandale korrusele ja väljusid parklaukse kaudu. Seejärel noormehed peeti kinni turvatöötajate poolt. (t/l 5)

• 13.10.2010 koostatud tunnistaja VB ülekuulamisprotokolli kohaselt tema olles oma töökohal, kaupluses Stockmann (Liivalaia 53) kell 18:24 sai juhtimiskeskusest käskluse kinni

pidada läbivaatuseks kaks noormeest, üks nendest olid seljas must jope ja jalas sinised teksased, aga teisel oli seljas hall spordijakk ja jalas mustad spordipüksid. Läbivaatuse käigus

leiti mustades spordipükstes ja hallis spordijakis mehe kotist kaup, mille eest ei oldud makstud. Summa 20 043 EEK. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele müügiks. Mehed peeti kinni kuni politsei saabumiseni. (t/l 6,7)

• 14.10.2010 koostatud kahtlustatava H.E ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta süüd osaliselt ning selgitab, et vargust püüdis sooritada üksinda. 13.10.2010 kella 18.00 paiku kohtas juhuslikult Stockmanni juures Dmitri Š 't ja koos sisenesid Stockmanni kaubamajja, kus olid „Hullud Päevad", et vaadata kaupa. Süüdistataval oli kaasas fooliumiga kott. Kaubamajas proovisid erinevaid asju. Palus Dmitrit, et ta tooks proovikabiini 2 jopet ja ühe ülikonna ja ütles, et tahab neid proovida. Pärast seda, kui Dmitri oli toonud need esemed proovikabiini ja väljus ta ise sellest. H.E sisenes samasse proovikabiini, proovis neid esemeid, need meeldisid ja otsustas need varastada. H.E pani 2 jopet ja ülikonna oma

kotti, mille sees oli foolium. Seejärel sai Dmitriga müügisaalis kokku ja koos läksid

väljapääsu poole. H.E ei öelnud Dmitrile, et pani kotti asjad, millised ta jättis

proovikabiini. Kauplusest väljumisel pidas neid kinni turvamees, kes viis neid turvaruumi,

kus avastati kontrollimisel kotist Stockmanni kaubamajale kuuluvad kaubad (2 jopet ja ülikond), mille eest H.E ei maksnud. Dmitri Š varguses ei osalenud ja temaga varem

varguses kokku ei leppinud, tema ei teadnud sellest, et H.E soovis vargust sooritada.(t/l 15- 17)

• 14.10.2010 koostatud kahtlustatava Dmitri Š ülekuulamisprotokolli kohaselt ta enda

süüd ei tunnista. 13.10.2010 kella 18.00 paiku koos H.E-ga läks Stockmanni

kaubamajja, kus olid „Hullud Päevad", et kaupa vaadata. Kaubamajas proovisid erinevaid esemeid. Pavel palus tal tuua proovikabiini 1 ülikonna ja 2 jopet, ütles, et tahab neid proovida. Tema võttis saalist 2 ülikonda ja 2 jopet ja läks nendega proovikabiini, ühte ülikonda tahtis ta ise proovida. Proovinud ülikonda, viis ta selle tagasi kohale müügisaali, aga 2 jopet ja ühe

ülikonna jättis proovikabiini Paveli jaoks. Mõne aja pärast kohtus müügisaalis Pavelit ja suundusid väljapääsu poole. Kauplusest väljumisel pidasid neid kinni turvamehed, kes viisid nad turvaruumi, kus kontrollimisel avastati Paveli kotist Stockmanni kaubamaja kaupa (2 jopet ja 1 ülikond). Dmitri Š varguses ei osalenud ja nad Paveliga varguses kokku ei leppinud ja Dmitri Š ei teadnud seda, et Pavel kavatseb varguse sooritada. (t/l 19-21)

4

• 27.10.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ja fotodest nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks 2 CD plaati, mille peal oli videosalvestus varguse kohta. Videosalvestuselt oli näha, et 13.10.2010 kell 17.33, viibides Stockmanni Kaubamajas, võttis Dmitri Š riiulilt 2 ülikonda

ning läks teise riiuli juurde. Kell 17.58 võttis ta riiulilt riidepuu jopega ning pani ülikonna

pintsaku jope peale. Pärast seda pani Dmitri Š selle komplekti riiulile tagasi. Kell 18.02

proovis Dmitri Š ühte pintsakut, siis võttis riiulilt riidepuu jopega ning pani ülikonna pintsaku jope peale. Pärast seda pani Dmitri Š selle komplekti riiulile tagasi. Kell 18.06 võttis

Dmitri Š riiulilt kaks komplekti (ülikonna pintsak + jope) ning läks sellega proovikabiini.

Kell 18.17 väljudes proovikabiinist pani Dmitri Š tagasi riiulile mingi toote ning läks osakonnast ära. Pärast seda läks proovikabiini helesinise jopega meesterahvas (H.E).

Kell 18.22 väljusid Dmitri Š ning H.E , kellel oli õla peal suur musta värvi kott Stockmanni kaubamajast. Viibides turvaruumis võttis H.E oma kotist fooliumkoti, kus oli 3 varastatud toodet. (t/l 24, 25-35)

• Väljatrükk Harju Maakohtu 30.03.2010 otsusest, millest nähtuvalt H.E-le mõisteti KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi rahaline karistus 3000 krooni. (t/l 43-44)

• Tõendist maksustatava tulu kohta nähtub, et kahtlustatava H.E 2009 aasta tulude kohta andmed puuduvad. (t/l 45)

Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealh s kohtueelsel menetlusel süüdistatava

H.E süüd tunnistavaid ütlusi, avaldust, õigusvastase teo toimepanemise akti,

tunnistajate AV´i ja VB´i ütlusi, kahtlustatavana ülekuulatud Dmitri Š ütlusi, asitõendi vaatlusprotokolli, kohtuotsuse väljatrükki, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava H.E käitumine kvalifitseeritud KarS § 199

lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli H.E temale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, keda oli varem varguse toimepanemise eest karistatud ja karistus ei olnud uue süüteo toimepanemise ajaks kustunud. Seega oli H.E KarS § 199 lg 2 p 4 märgitud isikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 13.10.2010 kella 18.24 ajal võttis H.E Stockmanni Kaubamajast kaupa kogumaksumusega 19990 krooni, kuid turvatöötaja pidas ta pärast turvaväravate läbimist ja kauba eest tasumata jätmist

kinni koos varastatud kaubaga ja kaup võeti ära, mistõttu ei õnnestunud süüdistataval

varavastast kuritegu lõpule viia. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava

käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse so KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteona.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja

ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

puudumist. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud kriminaalkorras neljal korral, kusjuures viimane kord pool aastat varem, so enne käesolevas

kriminaalasjas menetlusesemeks oleva kuriteo toimepanemist ning süüdistatavat karistati rahalise karistusega. Enne seda on süüdistatavat aga karistatud neli aastat tagasi vangistusega,

milline jäeti tingimisi tema suhtes kohaldamata. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat.

Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek ning teda on juba pool

aastat tagasi rahalise karistusega karistatud, mis arvestati ümber ärakantud eelvangistuseks ja

rahaline karistus loeti kantuks, aga seegi ei andnud oodatud tulemust. Süüdistatavale

inkrimineeritud tegu on objektiivselt toime pandud kavatsetusega ning kauplusesse

sisenemine toimus ettevalmistatult, so kaasas olnud kotti oli paigutatud fooliumkott, vältimaks turvaelementidest turvaväravate aktiveerumist ja tagamaks toime pandava varguse

lõpuleviimist. Selline sihipärane käitumine pärast eelmise otsuse järgi vahi alt vabanemist

näitab kohtu arvates igasuguse kahetsuse puudumist ning soovi jätkata elatusvahendite

5

saamist kõrvaliste isikute arvelt. Seetõttu ei saa ka kohus kahetsust kui sellist karistust kergendava asjaoluna arvestada. Kuivõrd kriminaaltoimikus puuduvad andmed selle kohta, et

süüdistatavale oleks legaalseid sissetulekuid ning süüdistatava sõnade kohaselt on ta tööl käinud mitteametlikult, mis välistab sissetulekute kontrollimise võimaluse, siis tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, millele viitab ka varguse toimepanemine suhteliselt suures väärtuses. Sellest

tulenevalt on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul kohus leiab, et kuivõrd süüdistus on esitatud ühes episoodis, mis jäi katse staadiumisse ja varalist

kahju süüdistatava kinnipidamise tõttu ei tekkinud, siis ei ole süüdistatava süü kuigi suur,

mistõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud

sanktsiooni keskmise määra. Samas, arvestades seda, et eelmise otsuse järgi ärakantud

lühiajaline eelvangistus süüdistatavat mõjutada ei suutnud ja inkrimineeritud kuriteo

toimepanemisel oli süüdistatava eesmärgiks juba suurema varalise kahju tekitamine ja varalise kasu saamine ning tegemist ei olnud ründega väheväärtusliku vallasasja vastu ning

süüdistatav oli varavastase kuriteo toimepanemiseks spetsiaalselt ette valmistunud, on tegemist ohtlikuma varavastase kuriteoga kui tavaliste kauplusest pisiasjade varguste puhul.

Seetõttu tuleb süüdistatavale mõista karistus oluliselt pikemaajalisem võrreldes ettenähtud

sanktsiooni alammääraga. Kuivõrd süüdistatava suhtes on kohtute poolt kohaldatud

erinevaliigilisi mõjutusvahendeid, mis on olnud süüdistatava suhtes suhteliselt säästvad ja

ükski neist ei ole oodatud mõju avaldanud ega ole sundinud süüdistatavat loobuma uute

süütegude toimepanemisest, siis leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Kohus ei pea võimalikuks süüdistatava suhtes kohaldada KarS § 74

sätteid, kuivõrd süüdistatav on kohtueelse menetluse järgselt rikkunud tõkendit, lahkunud

alatiseks oma elukohast ja oma sõnade kohaselt käinud ka tööl väljaspool Eesti Vabariigi piire. Selline käitumine viitab sellele, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ja ta käituks

kriminaalhooldust takistavalt. Varasem katseaeg on küll sundinud süüdistatavat hoiduma

varavastaste kuritegude toimepanemisest katseajal, kuid katseaja möödudes on ta jätkanud

varavastaste kuritegude toimepanemist ning sellest saab järeldada, et ka kontrollnõuete

täitmine ei ole pikemas perspektiivis oodatud mõju avaldanud ega süüdistatavat õiguskuulekusele sundinud.

Märt Toming kohtunik