1-10-16898/11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

01. veebruar 2011 Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-10-16898 Kohtukoosseis

Kohtunikud Ivi Kesküla, Julia Katškovskaja ja Sten Lind

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 06 jaanuari 2011 otsus kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu P.N-i

määruskaebus hagide ja menetluskulude väljamõistmise osas.

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 06. jaanuari 2011 otsus kriminaalasjas nr 1-10-16898 P.N-i

süüdistuses KarS § 199 p 9, KarS § 263 p 1,2 järgi jätta muutmata ja menetluskulude väljamõistmise osas jätta P.N-i kaebus rahuldamata.

2/ Tsiviilhagide väljamõistmise osas jätta P.N-i apellatsioon läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD:

Määrusele võib esitada kaebuse läbivaatamata jätmise osas määruskaebuse Riigikohtule

10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline

sai või pidi saama teada kohtumäärusest, muus osas on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Süüdistatav võib määruskaebuse esitada vaid advokaadist kaitsja vahendusel.

2 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 06. jaanuari 2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-16898 mõisteti

P.N kokkuleppemenetluse kohaldamisega süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja teda karistati 8 kuulise vangistusega, KarS § 263 p 1,2 järgi karistati 6 kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti kantuks eelvangistuses viibitud 6 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 1 kuu ja 24 päeva vangistust.

Kohtuotsusega mõisteti välja 9 kannatanule kuritegudega tekitatud kahju vastavalt esitatud hagidele ja riigituludesse menetluskuludena sundraha 417,03 eurot ja kaitsja tasu 260.77 eurot.

2. P.N esitas Harju Maakohtu otsuse peale kaebuse, milles ei nõustu hagidega ega

kaitsjatasu väljamõistmisega. Märgib, et tal ei ole tööd ega raha kulude tasumiseks ja

palub teda nende maksmisest vabastada või neid vähendada. Leiab, et kuna kaitsja temaga ei suhelnud, pole ta oma tööd teinud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Kuna apellatsioonis on väljendanud süüdistatav ka oma mittenõustumist hagidega,

peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt saab

kokkuleppemenetluses tehtud otsust apellatsioonikorras vaidlustada vaid juhul, kui

tegemist on KrMS 9 peatüki 2 jao sätete rikkumisega, ehk on rikutud kokkuleppemenetlust sätestavaid menetlusõigusnorme.

Prokurör on sõlminud süüdistatavaga kokkuleppemenetluseks nõusoleku protokolli/ t.lk.

97-98/, kus süüdistatav on nõustunud koos kaitsjaga 20.12.2010.a alustama

kokkuleppemenetluse läbirääkimisi. Seejuures selgitati P.N-ile tema õigusi

kokkuleppemenetluses, sealhulgas õigust loobuda kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus, aga samuti kokkuleppemenetluse tagajärgi. Protokollile kirjutasid alla prokurör,

P.N ja kaitsja. Samal päeval sõlmisid prokurör, P.N ja tema kaitsja ka kokkuleppe, kusjuures selles on eraldi välja toodud milles seisneb süüdistus, teole antav

juriidiline hinnang, karistuse liik ja määr ja väljamõistmisele kuuluvate tsiviilhagide suurus/ t.lk. 99-103/.

Kohtuistungi protokollist nähtuvalt arutaski kohus kriminaalasja kokkuleppemenetluses

ja selgitas veelkord süüdistatavale tema õigusi. Sama protokolli kohaselt on kohus selgitanud kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud, kas ta nõustub kokkuleppega ja kas kokkulepet sõlmides on ta väljendanud oma tõelist tahet. P.N-ile on süüdistuse sisu olnud arusaadav, ta oli selle kokkuleppega nõus, jäi kokkuleppe juurde ja selgitas, et

sõlmitud kokkulepe on tema vaba tahe. Samuti on kohus küsitlenud kaitsjat, kes jäi

kokkuleppe juurde ja väitis, et tema kaitsealune on sõlminud kokkuleppe omal vabal tahtel. Süüdistataval oli võimalus, pärast prokuröri ja kaitsja ärakuulamist ning enne kohtu poolt nõupidamistuppa minemist, loobuda kokkuleppest, kuid süüdistatav seda ei teinud.

3 Kohtuotsusest nähtuvalt lahendas kohus kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused

kohtuliku arutamise põhjal ja kriminaaltoimiku materjalide alusel. Kohtuotsuses on

kajastamist leidnud kõik kokkuleppes märgitu, mille osas süüdistatav ja kaitsja on

kohtuistungil kokkulepet kinnitanud, seega ei ole põhjust rääkida kokkuleppemenetlust sätestavate menetlusnormide rikkumisest.

Nimetatud asjaoludel ringkonnakohus leiab, et maakohus on

P.N-i

süüditunnistamisel,

karistamisel ja tsiviilhagide väljamõistmisel järginud kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud

kokkuleppega, sealhulgas väljamõistetavate tsiviilhagidega, kuid soovib kohtuistungi

järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole võimalik lugeda kriminaalmenetluse seadustiku

9. peatüki 2. jao rikkumiseks. Seda seisukohta on rõhutanud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium oma otsuses nr. 3-1-1-79-05.

KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise

määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.

Kuna kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisele, tuleb

esitatud kaebus tsiviilhagisid puudutavas osas jätta KrMS § 326 lg 2 1-se lause, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata.

4. KrMS § 189 lg 2 kehtestab, et kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 189 lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, siis võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15 peatüki kohaselt, mis näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse.

Kuna P.N on oma kaebuses vaidlustanud ka menetluskuludena kaitsjatasu

väljamõistmist siis ülaltoodu alusel kuulub nimetatud küsimus lahendamisele määruskaebemenetluse korras, milline menetlus ei too endaga kaasa süüdistatavale uusi menetluskulusid ja on võimalik ka kokkuleppemenetluses.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kehtestab, et menetluskuludeks on määratud kaitsjale määratud tasu.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 45 kehtestab kaitsja osavõtu kriminaalmenetlusest, seejuures ka kohustusliku osavõtu hetke ning vastavalt esitatud materjalidele ongi prokuratuuri poolt määratud

P.N-ile riigi õigusabi andmine hetkest kui seadus kaitsja osavõtu teeb

kohustuslikuks, antud juhul alates kriminaaltoimiku tutvustamisest. Samuti on kokkuleppemenetluse alustamiseks läbirääkimistel ja kokkuleppe sõlmisel kohustuslik

kaitsja osavõtt. Kõikidest menetlustoimingutest kaitsja osavõtt kuulub kaitsjale hüvitamisele, mida ka vastavalt prokuratuuri määrustele on tehtud.

4 Määruskaebuses esitatud asjaolu, et süüdistatav on kaitsjaga vaid kahel korral kohtunud,

ei tähenda, et kaitsja pole menetlustoimingutel osalenud või et pole alust kaitsjatasu väljamõistmiseks.

Kohtulikust menetlusest võttis osa U.Simon ja vastavalt esitatud taotlusele on

kohtumäärusega kaitsja kohtuistungil osalemise eest hüvitatud vaid ühe pooltunni eest, ehk miinimumtähtaja eest /4 kd. t.lk 115 /.

Ülaltoodust lähtuvalt kohtukolleegium leiab, et Harju Maakohtu otsusega on süüdimõistetult menetluskulud välja mõistetud põhjendatult ja kooskõlas seadusega ning selles osas otsuse muutmiseks seaduslikud alused puuduvad.

Menetluskulude osalist riigi kanda jätmist pole süüdistatav kohtuistungil taotlenud, täielikku riigi kanda jätmist seadus ette ei näe.

Määruskaebuses esitatud asjaolu, et süüdimõistetul puudub sissetulek ja rahalised vahendid, ei anna iseenesest alust jätta ka osa menetluskulusid riigi kanda.

5. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes KrMS §-dest 390 ja 391 jätab ringkonnakohus

Harju Maakohtu 06. jaanuari 2011. a otsuse kriminaalasjas nr 1-10-16898 muutmata

ning esitatud määruskaebuse menetluskuludena kaitsjatasu väljamõistmise osas rahuldamata.

IVI KESKÜLA JULIA KATŠKOVSKAJA STEN LIND