1-10-16097/10 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2011 Kriminaalasja number 1-10-16097 Kohtukoosseis Sten Lind, Meelika Aava, Julia Katškovskaja Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 21.12.2010. a otsus Kriminaalasi H.P süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Süüdistatav

Resolutsioon

Jätta H.P apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule

10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Harju Maakohtu 21.12.2010. a otsusega mõisteti H.P KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi süüdi ja karistati teda 2-kuulise vangistusega. Kohus vähendas KrMS § 238 lg 2 alusel karistust 1/3 võrra, mistõttu ärakantava karistuse pikkuseks jäi 1 kuu 10 päeva. Maakohus suurendas karistust

KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel varasema otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ja mõistis liitkaristuseks 3 kuud ja 24 päeva vangistust.

2. Maakohtu otsuse peale esitas süüdistatav apellatsiooni, milles taotleb karistuse kergendamist. Taotlust põhjendab H.P sellega, et tal on praegu olemas töökoht; pere majanduslik seis on väga raske; laps peab kooliks valmistuma; ta kahetseb tegu puhtsüdamlikult.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

I

3. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu ning

tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi asjaolusid

ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Kaebuse esemeks on

üksnes karistuse raskus. Hinnates apellatsiooni põhjendatust ja selle kohtuliku läbivaatamise otstarbekust, märgib kriminaalkolleegium järgmist.

Maakohus on mõistnud sanktsiooni alammäära lähedase karistuse. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatud karistus ületas vaid 10 päeva võrra sanktsiooni alammäära. Kuna H.P pani uue

kuriteo toime üldkasuliku töö tegemise ajal, pidi kohus mõistma liitkaristuse. Arvestades, et

eelmisest maakohtu otsusest oli teo toimepanemise ajaks möödunud vaid kuu ja H.P on

varem kriminaalkorras karistatud 16 korda, kohaldas kohus põhjendatult reaalset vangistust. Apellatsioonis esitatud väited ei anna mingit põhjust mõistetud karistuse muutmiseks.

Kuigi töökoha olemasolu on asjaolu, mis muude tegurite kõrval mõjutab kohtu seisukohta selles, millise karistusega on võimalik isikut mõjutada edaspidi kuritegudest hoiduma, on käesoleval juhul vastavasisuline väide paljasõnaline – apellatsioonis ei ole isegi nimetatud kellena ja kus H.P töötab, rääkimata mõne töötamist kinnitava tõendi esitamisest. Samas ei välista töökoha olemasolu

reaalse vangistuse kohaldamist. Samamoodi paljasõnaline väide lapse kooliks ettevalmistamise kohta.

. Eelnevast tulenevalt leiab kriminaalkolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis

on asjakohased käesolevas süüteos. Kriminaalkolleegium asub üksmeelselt seisukohale, et

apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ja perspektiivitud. Eeltoodu alusel ja juhindudes

KrMS § 326 lg 2 ls-st 2 kohtukolleegium jätab apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi

vaatamata.

Sten Lind

Meelika Aava

Julia Katškovskaja