1-09-15277/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

1-09-15277

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04. veebruaril 2011. a Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungisekretär Kädi Leola Prokurör Evelin Merilaine Kriminaalasja number 1-09-15277 Kriminaalasi Kriminaalhooldusel tekkinud küsimuse lahendamine. Taotluse esitaja Kriminaalhooldusametnik Raine Türkson Kinnipeetav H.L isikukood: xxx; xxx, emakeel: xxx; elukohtxxx

Kriminaalhooldusele määratud Tartu Maakohtu 07.05.2010. a määrusega, Katseaja algus 18.05.2010. a ja lõpp 17.05.2011. a. Kaitsja Advokaat Eve Laine RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 lg 5 ja KrMS § 427 lg 2 Mitte pöörata täitmisele H.L-ile Tartu Maakohtu 14.10.2009. a otsusega mõistetud kandmata karistust, 4 (neli) kuud ja 6 (kuus) päeva vangistust.

Välja mõista riigieelarvest tasu määratud kaitsjatele 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja 35 senti Advokaadibüroo Ann Saar kasuks kaitseülesande täitmise eest advokaat Eve Laine poolt.

Välja mõista H.L-ilt 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja 35 senti riigituludesse menetluskulude katteks.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS-s või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber . 2800049874 Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse nr 1-09-15277 ja kuupäev ning isiku nimi, kelle eest tasutakse“.

2

Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 30 päeva arvates kohtumääruse jõustumisest.

Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.

Põhjendused.

Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse pöörata täitmisele H.L-i kandmata karistus. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et H.L ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi.

07.05.2010. a Tartu Maakohtu määrusega vabastada H.L, isikukood: xxx, talle

Tartu Maakohtu 14.10.2009.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta.

H.L kohustati täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt:

- elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxx;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele,

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks,

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, 4 ja 7 alusel määrati H.L-ile katseajaks järgmised kontrollkohustused:

- mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;

- asuma tööle hiljemalt kahe nädala jooksul peale vabanemist;

- mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.

H.L tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 14.10.2009.a otsusega KarS § 424 järgi ja

karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu

Maakohtu 30.12.2008. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 29 päeva vangistust võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 10 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks.

10.01.2011.a. ilmus H.L

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

alkoholilõhnadega, kuid ise seda esialgu ei tunnistanud. Kalibreeritud alkomeetriga

AlcoQuant 6020 S/N mõõdeti hooldusaluse joobeks 0,36 mg/l kohta väljahingatavas õhus Seepeale tunnistas H.L alkoholi tarvitamist ning täiendavat meditsiinilist joobeseisundi

tuvastamist ei nõudnud. H.L-ilt võetud seletuskirjas tunnistab isik, et kuna

3 nädalavahetusel oli haige ja kuna oli vaja esmaspäeval tööle minna, siis oli vaja tervist parandada ning sellepärast võttis enne magamaminekut viina.

H.L vabanes ennetähtaegselt 18.05.2010.a. Kohtumäärus võeti kriminaalhooldus-

osakonnas täitmisele 20.05.2010.a. Ettekande koostamise ajaks on hooldusalune rikkunud

talle ühte katseajaks määratud kontrollkohustust. Katseaeg algas 18.05.2010.a.

Esmakohtumine toimus 27.05.2010.a. Esimesel kohtumisel esitas H.L ametnikule

töölepingu ning kirjutas avalduse Soome Vabariiki tööleasumiseks. Isik töötab käesoleva ajani Soome Vabariigis. Ametnik on korduvalt ühendust võtnud isiku tööandjaga, uurimaks kuidas H.L tööülesannete täitmine läheb. Tööandja on teadlik H.L-i kohustustest

ning on väitnud ametnikule varasemalt, et tema pole rikkumisi märganud. Kriminaalhooldusametnik on kohtunud H.L-iga kuuel korral. Hooldusalune on vestlustes olnud kinnine ja vähese koostöövalmidusega. H.L vabastati ennetähtaegselt, ta oli nõus ja teadlik talle määratud lisakohustustest. Sellest hoolimata rikkus isik kohustust mitte tarvitada

alkoholi. Hooldusalusele määrati alkoholikeeld eesmärgiga vähendada uue kuriteo sooritamise riski. Varem on H.L karistatud kriminaalkorras kahel korral; väärteo korras kümnel korral. Tartu Maakohtu 14.10.2009.a. otsuse järgi võeti hooldusaluselt KarS § 50 lg1 p1 alusel lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks. Karistusregistri väljavõtte (25.01.2011.a.) andmetel ei ole H.L uusi õigusrikkumisi.

H.L seletas, et ta jäi detsembri keskel haigeks. Jaanuari algul valmistus ta Soome tööle minema, kuid haigestus jälle mõned päevad enne ärasõitu. Ta tarvitas ravimeid, kuid sõidule eelneval päeval võttis ka viina. Ta võttis pipraviina ravi eesmärgil. Kriminaalhooldajale kartis ta sellest rääkida, sest tunnetas rikkumist. Ta kahetseb tegu. Tal on Soomes töö ja alkoholiga

tegemist ei tee. Tal on kriminaalhooldusametnikuga usalduslikud suhtes ja kriminaalhooldusametnik võib teda edaspidi usaldada.

Kriminaalhooldusametnik peab võimalikuks kriminaalhoolduse jätkamist. H.L on Soomes töö. Kriminaalhooldusametnik on tööandjaga korduvalt vestelnud ja tööandja on H.L-i

tööga rahul. H.L ei ole teisi rikkumisi. Kriminaalhooldus on kulgenud eesmärgipäraselt.

Prokurör leiab, et KarS § 76 lg 5 tulenevalt tuleb karistuse kandmata osa täitmisele pöörata.

Kaitsja leiab, et karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas, sest rikkumine on ühekordne. Kriminaalhooldusametnik peab kriminaalhoolduse jätkamist võimalikuks ja H.L on kriminaalhooldusele alluv.

Täitmiskohtunik asub seisukohale, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud, kuid H.L-i kandmata karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas. .

H.L-i alkoholi tarvitamine on tõendatud joobeseisundi tuvastamise protokolliga. H.L

rikkus katseajal temale KarS § 75 lg 2 p 2 alusel täitmiseks määratud kontrollkohustust. Alkoholi tarvitamise keeld on absoluutne. Alkoholi tarvitatakse ravimine koosseisus, kuid antud juhul ei olnud tegemist ravimiga, vaid alkohoolse joogi tarvitamisega. Sellist raviviisi ei olnud määranud arst.

Õige on prokuröri seisukoht selles, et KarS § 76 lg 5 ei anna karistusest ennetähtaegselt

tingimisi vabastamise korral kaalutlusvõimalust. Kui süüdimõistetu rikub katseajal kontrollnõudeid või –kohustusi, tuleb karistuse kandmata osa täitmisele pöörata.

4

Kohus lähtub küsimuse otsustamisel vangla spetsialisti, kriminaalhooldusametniku seisukohast, et kriminaalhoolduse jätkamine H.L-iga on võimalik. Kriminaalhooldus

on kulgenud eesmärgipäraselt. H.L on töö ja sellest tulenevalt sissetulek. Muid

etteheiteid tema käitumisele katseajal ei ole. Eeltoodud põhjustel ei ole karistuse kandmata osa täitmisele pööramine otstarbekas. H.L-i käitumine sõltub edaspidi temast endast.

Kaitsja taotleb kaitsjatasu 31,96 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %, kokku 38,35 eurot. Kaitsja tasu on põhjendatud asja ettevalmistamiseks ja kohtuistungist osavõtmisele kulunud ajaga. Tasu tuleb välja maksta riigieelarvest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on tuleb jätta süüdimõistetu kanda KrMS § 180 lg 1 alusel.

Ene Muts täitmiskohtunik