2-20-144216/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 27. märts 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-144216

Kohtuasi

Loksa linn, Nooruse tn 1, Nooruse tn 2, Nooruse tn 3,

Posti tn 20 korteriühistu avaldus EVROKONTAKT

OÜ vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. novembri 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

EVROKONTAKT OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Loksa linn, Nooruse tn 1, Nooruse tn 2, Nooruse

tn 3, Posti tn 20 korteriühistu (täiendav nimi Korteriühistu

NOORPOSTI;

registrikood

80174139),

lepinguline

esindaja Irina Reva

Puudutatud isik EVROKONTAKT OÜ (registrikood

14609182), lepinguline esindaja Rita Oleks

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 30. novembri 2021 määrus menetluskulude jaotuse osas

muutmata. Ülejäänud osas on Harju Maakohtu 30. novembri 2021 määrus

jõustunud.

2. Jätta EVROKONTAKT OÜ määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud EVROKONTAKT OÜ kanda.

4. Määrata kindlaks Loksa linn, Nooruse tn 1, Nooruse tn 2, Nooruse tn 3, Posti tn 20

korteriühistule

hüvitatavate

menetluskulude

rahaline

suurus

ja

mõista

EVROKONTAKT OÜ-lt Loksa linn, Nooruse tn 1, Nooruse tn 2, Nooruse tn 3, Posti

tn 20 korteriühistu kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitis

147,50 eurot.

5. Hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

tuleb

tasuda

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

2-20-144216

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Loksa linn, Nooruse tn 1, Nooruse tn 2, Nooruse tn 3, Posti tn 20 korteriühistu (avaldaja)

esitas

8. detsembril

2020

Pärnu

Maakohtule

maksekäsu

kiirmenetluse

avalduse

EVROKONTAKT OÜ (puudutatud isik) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Vastuväite

esitamise tõttu anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Avaldaja esitas Harju Maakohtule 29. jaanuaril 2021 avalduse, milles palus puudutatud

isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõlg 1419,27 eurot ajavahemiku 1. oktoobri 2019 –

31. detsembri 2020 eest ja edasiulatuv viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 8. detsembrist 2020 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus

avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

Avalduse kohaselt valitseb avaldaja korterelamut aadressil Loksa linn, Posti tn 20. Puudutatud

isikule kuulub korteriomand Loksa linn, Posti tn 20–1, mistõttu on puudutatud isik avaldaja kui

korteriühistu liige. Avaldaja on puudutatud isikule esitanud majandamis- ja kommunaalkulude

arveid, kuid puudutatud isik ei ole neid piisavalt või üldse tasunud. Kohtu menetluses on lisaks

puudutatud isiku kuni septembrini 2019 tekkinud võlgnevusega seotud asi (tsiviilasi nr 2-19-

18414).

3. Puudutatud isik palus 11. märtsil 2021 jätta avaldus läbi vaatamata ja menetluskulud avaldaja

kanda. Harju Maakohtu menetluses on samal ajal sama esemega tsiviilasi nr 2-19-18414.

4. Avaldaja vaidles puudutatud isiku taotlusele vastu, kuna tsiviilasjas nr 2-19-18414

menetletakse puudutatud isiku 24. novembril 2019 esitatud hagi avaldaja vastu, milles

puudutatud isik palus tuvastada kohustuste puudumist avaldaja ees summas 7168,05 eurot, mis

oli fikseeritud seisuga 1. oktoober 2019. Kohtuasjades vaidluse all olevad võlgnevuse perioodid

ei kattu, kuna praeguses asjas nõuab avaldaja puudutatud isikult võlgnevust perioodi

1. oktoober 2019 – 31. detsember 2020 eest. Lisaks esitas avaldaja maksekäsu kiirmenetluse

avalduse praeguses asjas 8. detsembril 2020 ja Harju Maakohtule avalduse 29. jaanuaril 2021.

Seega ei saanud avaldaja praeguses asjas avalduse esitamisel eeldada, et puudutatud isik esitab

11. märtsil 2021 tsiviilasjas nr 2-19-18414 täpsustatud avalduse ja muudab oma nõudeid,

taotledes tasaarvestust kuni detsembrini 2020.

5. Puudutatud isik esitas 9. novembril 2021 Harju Maakohtule taotluse menetluse lõpetamiseks.

Taotluse kohaselt on kohus 8. novembril 2021 tsiviilasjas nr 2-19-18414 tuvastanud puudutatud

isiku võlgnevuse avaldaja ees seisuga 31. september 2021. Puudutatud isik palus menetluse

lõpetada, kuna avaldajal puudub ja puudus algusest peale alus puudutatud isiku vastu nõude

esitamiseks. Puudutatud isik palus talle menetluskulud hüvitada.

6. Avaldaja esitas 23. novembril 2021 kohtule taotluse avaldusest loobumiseks. Avaldaja oli

nõus menetluse lõpetamisega, kuid ei nõustunud puudutatud isiku poolt toodud menetluse

2-20-144216

lõpetamise alusega. Puudutatud isiku taotlus oli esitatud enne kompromissimääruse tsiviilasjas

nr 2-19-18414 jõustumist, mistõttu puudus taotluse esitamise ajal alus menetluse lõpetamiseks.

Kompromissi sõlmimine on poolte soov ja kompromissi tingimused ei ole täielikult piiratud

menetluses oleva nõude perioodiga. Tsiviilasjas nr 2-19-18414 oli nõude periood 1. oktoobrini

2019. Praeguses asjas on nõude periood 1. oktoober 2019 – 31. detsember 2020. Tsiviilasja

nr 2-19-18414 kompromissis on fikseeritud puudutatud isiku täitmata kohustused avaldaja ees

ajavahemikul 30. november 2018 – 30. september 2021, mis on praeguses menetluses

käsitletavast võlaperioodist hilisem periood. Kompromissi läbirääkimistel tegi avaldaja

ettepaneku laiendada arutuses oleva võlgnevuse perioodi kuni 30. septembrini 2021 just poolte

menetluskulude vähendamise eesmärgiga. Avaldaja loobus praeguses asjas oma nõudest seoses

kompromissi sõlmimisega tsiviilasjas nr 2-19-18414, palus menetluse lõpetada ja jätta kõik

menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus võttis 30. novembri 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) vastu avaldaja

loobumise avaldusest, lõpetas tsiviilasja menetluse ja jättis menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib avaldaja tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 429 lg 1 ja § 477 lg 1 alusel avaldusest loobuda kuni avalduse kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kuna avaldajal on võimalik avalduse aluseks olevat

õigust käsutada, saab ta avaldusest ka loobuda. Praeguses tsiviilasjas esitas avaldaja puudutatud

isiku vastu nõude kommunaalteenuste võlgnevuse eest perioodil 1. oktoober 2019 –

31. detsember 2020. Tsiviilasjas nr 2-19-18414 sõlmisid menetlusosalised 8. novembril 2021

kompromissi, milles leppisid kokku, et puudutatud isiku võlgnevus avaldaja ees kõikide

kommunaalteenuste eest perioodil 30. november 2018 – 30. september 2021 on summas

1300 eurot. Määrus jõustus 16. novembril 2021. Maakohtu hinnangul oleks põhimõtteliselt

olnud võimalik menetlus lõpetada ka puudutatud isiku poolt viidatud TsMS § 428 lg 1 p 2

alusel, sest tsiviilasjas nr 2-19-18414 kokku lepitud võlgnevuse summa kajastab ka käesolevas

tsiviilasjas esitatud nõude tekkimise perioodi. Kuna aga avaldaja on esitanud kohtule taotluse

avaldusest loobumiseks, võttis maakohus selle taotluse vastu ja lõpetas asja menetluse

TsMS § 429 lg 1 alusel.

Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 ja § 162 lg 4 alusel menetlusosaliste endi

kanda. Maakohus põhjendas otsustust sellega, et avaldaja ja puudutatud isik sõlmisid teises

tsiviilasjas kompromissi, millega leppisid kokku puudutatud isiku võlgnevuse suuruse avaldaja

ees ka praeguses asjas vaidluse all oleva perioodi eest.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

8. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse menetluskulude

jaotuse osas tühistada ja teha uus määrus, millega jätta puudutatud isiku menetluskulud avaldaja

kanda.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud oluliselt menetlus- ja materiaalõiguse norme

ning kohus jättis korduvalt puudutatud isiku seisukoha hindamata. Maakohus ei oleks tohtinud

avaldaja avaldust menetlusse võtta, kuna kohtu menetluses oli samade poolte vahel asi sama

eseme kohta samal alusel (TsMS § 371 lg 1 p 5). Maakohus oleks pidanud menetluskulud jätma

TsMS § 168 lg 4 alusel avaldaja kanda. Tsiviilasjas nr 2-19-18414 sõlmitud kompromissist ei

nähtu, millist ajavahemikku ja milliseid kommunaalarveid kokkulepitud summaga kaetakse.

2-20-144216

Tsiviilasjas nr 2-19-18414 sõlmitud kompromiss katab sealses asjas esitatud nõuded ning

menetluskulude jätmine poolte endi kanda on kohaldatav sealses asjas. Avaldajat esindas

õigusteadmistega lepinguline esindaja, mistõttu pidi avaldaja teadma, et korduv pöördumine

praeguse asja näol on alusetu. Puudutatud isiku menetluskulud tekkisid avaldaja hea usu

põhimõtte vastase tegevuse tulemusena.

9. Avaldaja palus määruskaebuse jätta rahuldamata.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetluskulude jaotuse osas jätta

TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

12. Määruskaebuses on maakohtu määrust vaidlustatud üksnes menetluskulude jaotuse osas,

(määruse resolutsiooni p 3). Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust

ja põhjendatust üksnes selles osas. Ülejäänud osas on maakohtu määrus edasi kaebamata

jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause koosmõjus § 463 lg-ga 2).

13. Määruskaebemenetluses on vaidluse all, kas maakohus jättis menetluskulud õigesti

menetlusosaliste endi kanda. TsMS § 172 lg 1 teine lause sätestab, et kui hagita menetluses

osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni

menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see

menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Viidatud säte annab kohtule

ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui

see on asjaolusid arvestades õiglane. Nimetatud sätte kohaldamine on diskretsiooniotsus,

millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud

(vt nt Riigikohtu 7. oktoobri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-11359, p 14).

14. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud. Puudutatud isik leiab, et

kuna avaldaja kohtusse pöördumine oli algusest peale alusetu, tuleb puudutatud isiku

menetluskulud jätta avaldaja kanda. Samas ei ole puudutatud isik vaidlustanud maakohtu

määrust osas, milles maakohus võttis avaldaja avaldusest loobumise vastu ja lõpetas asja

menetluse. Samuti ei ole puudutatud isik määruskaebuses väitnud, et maakohus oleks pidanud

jätma avalduse läbi vaatamata või asja menetluse lõpetama mõnel muul alusel (TsMS § 428).

Seetõttu on põhjendamatud puudutatud isiku etteheited, et avaldaja kohtusse pöördumine oli

alusetu. Puudutatud isik on menetluses tuginenud sellele, et avaldaja ei oleks tohtinud avaldust

esitada ja maakohus seda menetleda, kuivõrd menetlusosalistel oli pooleli vaidlus tsiviilasjas

nr 2-19-18414, kus puudutatud isik palus tuvastada puudutatud isiku võla olemasolu, võla

suurus ning puudutatud isiku väitel pidi kohus analüüsima mh ka kommunaalarvete arvestuste

põhjendatust ja õigsust (dtl 96). Puudutatud isik on 11. märtsil 2021 esitanud tsiviilasjas nr 2-

19-18414 hagi tervikteksti, kus on palunud mh tasaarvestada puudutatud isiku ajavahemikul

17. detsembrist 2019 – 31. maini 2020 tasutud 981,331 eurot avaldaja jooksvate

kommunaalkulude nõudega perioodil 1. jaanuar – 12. detsember 2020 (dtl 113). Avaldaja esitas

praeguses asjas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 8. detsembril 2020 ja avalduse Harju

Maakohtule 29. jaanuaril 2021. Seega oli puudutatud isiku tasaarvestusavaldus, mis hõlmas mh

osaliselt praeguses asjas vaidluse all olnud perioodi 1. oktoober 2019 – 31. detsember 2020,

esitatud tsiviilasjas nr 2-19-18414 hiljem kui avaldaja avaldus praeguses asjas. Ringkonnakohtu

2-20-144216

hinnangul ei saa eeltoodust tulenevalt pidada avaldaja kohtusse pöördumist põhjendamatuks

või alusetuks. Avaldajal oli õigus nõuda puudutatud isikult võlgnevuse tasumist, kui see oli

tekkinud.

15. Maakohus põhjendas menetluskulude jätmist menetlusosaliste endi kanda sellega, et nad

sõlmisid kompromissi tsiviilasjas nr 2-19-18414, millega lepiti kokku puudutatud isiku

võlgnevus perioodil 30. november 2018 – 30. september 2021 (sh praeguses asjas esitatud

avalduses nimetatud periood). Praeguses asjas ei ole lõpetatud asja menetlust kompromissi

kinnitamisega. Siiski on tsiviilasjas nr 2-19-18414 kinnitatud kompromissiga lepitud kokku, et

puudutatud isiku võlgnevus kõikide kommunaalkulude eest perioodil 30. november

2018 – 30. september 2021 on summas 1300 eurot (dtl 167–170). Seega hõlmab kompromissis

märgitud periood praeguses asjas vaidlusalust võlgnevuse perioodi 1. oktoober 2019 –

31. detsember 2020. Puudutatud isik märgib õigesti, et kompromissist ei järeldu, kas see summa

katab ka praeguses asjas nõutud võlgnevust ja ajavahemikku. Juhul kui kompromissis

kokkulepitud summa ei hõlmaks kasvõi osaliselt praeguses asjas nõutud võlgnevust, oleks

maakohus saanud jätta menetluskulud avaldaja kanda TsMS § 168 lg 4 alusel, kuna avaldaja

loobus avaldusest. Teisalt kui kompromissis kokkulepitud summa hõlmaks ka praeguses asjas

vaidluse all olevat võlgnevust, oleks kohtul õigus menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda

lähtuvalt TsMS § 168 lg-st 5, kuna puudutatud isik oleks avaldaja nõude pärast avalduse

esitamist rahuldanud (vrd ka Riigikohtu 18. novembri 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-5007,

p 15). Tsiviilasjas nr 2-19-18414 sõlmitud kompromissi tulemusel lahendati ka praeguses asjas

menetluses olnud vaidlus. Kuna kompromissis märgitud periood on pikem kui praeguses asjas

vaidlusalune periood, ei ole alust jätta menetluskulusid tervikuna avaldaja kanda TsMS § 168

lg 4 alusel ega puudutatud isiku kanda TsMS § 168 lg 5 alusel. Seetõttu leiab ringkonnakohus,

et maakohus on praeguses asjas menetluskulud jaotanud õigesti.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

17. TsMS § 174 lg 3 järgi määrab ringkonnakohus kindlaks määruskaebemenetluses kantud

menetluskulude rahalise suuruse.

18. Avaldaja esitas 9. märtsil 2023 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on avaldaja

lepingulise esindaja kulud määruskaebemenetluses kokku 147,50 eurot (käibemaksuta).

Avaldaja lepingulisel esindajal kulus määruskaebusega tutvumisele ja analüüsile 0,75 tundi ja

kaebuse osas seisukoha koostamisele ning kohtule esitamiseks 0,50 tundi, mille puhul oli

tunnihind 100 eurot. Lisaks kulus menetluskulude nimekirja koostamisele 0,25 tundi, mille

puhul oli tunnihind 90 eurot. Menetluskulud ei sisalda käibemaksu. Puudutatud isik esitas

avaldaja menetluskulude nimekirjale vastuväite, leides, et arvestades Riigikohtu 6. novembri

2013 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-89-13 p 11, on puudutatud isik kommunaalarvete tasumisel

juba maksnud avaldaja menetluskulud ette ja neid kulusid topelt nõuda ei saa. Samuti ei ole

avaldaja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu puudutatud isiku hinnangul

põhjendatud menetluskulu.

19. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja lepingulise esindaja ajakulu ja tunnitasumäärad

põhjendatud, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja

keerukust. Puudutatud isiku vastuväited ei anna alust teistsugusele järeldusele jõudmiseks.

Praeguses vaidluses ei ole tegemist puudutatud isiku viidatud Riigikohtu lahendiga analoogse

juhtumiga, kus kindlaksmääratud menetluskulude oleksid lisatud kommunaalarvetele. Seda,

2-20-144216

kas käesoleva vaidluse menetluskulusid peaks arvetele märkima, ei ole asjakohane hinnata

enne, kui neid kulusid pole kindlaks määratud ja arvetele tasumiseks märgitud. Lähtuvalt

kohtupraktikast saab ka avaldaja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu pidada

põhjendatud ja vajalikuks kuluks TsMS § 175 lg 1 mõttes (vt Riigikohtu 27. mai 2020 määrus

tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 15 viimane lõik). Seega mõistab ringkonnakohus puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja 147,50 eurot. Lisaks peab puudutatud isik tulenevalt avaldaja taotlusest

tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS §177 lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

20. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)