4-10-1982/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 4-10-1982

Otsuse kuupäev 13.01.2011

Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohus Viru Maakohus Rakvere kohtumaja Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kohtuasi G.R väärteoasi Liiklusseaduse § 74-22 lg 3 järgi Vaidlustatud lahend Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna 13.06.2010 otsus väärteoasjas nr 2590, 10, 002952

Kohtumenetluse pooled Kohtuväline menetleja Ida Prefektuur, esindaja Arnas Jõe Menetlusalune isik G.R, isikukood xxx, elukoht xxxx Kaebuse esitaja G.R kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming

Arutas asja avalikul kohtuistungil 08.12.2010, 13.01.2011

RESOLUTSIOON:

Jätta G.R kaebus rahuldamata ja kaevatav otsus muutmata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru

Maakohtu kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisele järgnevast päevast,

so hiljemalt 20.01.2011. Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 04.02.2011.a. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool

esitada kirjalikult kassatsiooni Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast mil otsus oli poolele kättesaadav, so hiljemalt 07.03.2011. V™S § 155 lg 2 kohaselt

on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD

1. Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna piirkonnapolitseinik

Aleksander Klasberg koostas menetlusalusele isikule G.R-ile 15.05.2010 väärteoprotokolli AB 1191602 selle kohta, et menetlusalune isik G.R 15.05.2010 kell 23.35 xxxx maakonnas xxxx vallas xxxx tee 47 km-l juhtis mootorsõidukit kiirusega,

mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 56 km/h, sõites

2 kiirusega 120 +/_ 4 km/h teel, kus lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 60 km/h, rikkudes

sellega Liikluseeskirja § 126 p 3 nõuet ja pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 7422 lg 3 järgi.

Antud väärteoasjas väärteoprotokollile AB 1191602 menetlusalune isik G.R vastulauset ei esitanud.

2. Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe koostas menetlusalusele isikule G.R-ile 13.06.2010

otsuse nr 2590, 10, 002952, kuna menetlusalune isik juhtis 15.05.2010 kell 23.35 xxxx

maakonnas xxxx vallas xxxx tee 47 km-l mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 56 km/h, sõites kiirusega 120 +/_

4 km/h teel, kus lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 60 km/h, rikkudes sellega

Liikluseeskirja § 126 p 3 nõuet ja pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 7422 lg 3 järgi.

Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 13.06.2010 otsusega määrati menetlusalusele isikule G.R-ile Liiklusseaduse § 74 22 lg 3 alusel karistuseks rahatrahv 70 trahviühiku ulatuses, s.o. 4200 krooni. Liiklusseaduse § 7422 lg 5 alusel võeti lisakaristusena ära juhtimisõigus 2 kuuks.

3. kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming 30.06.2010 esitas menetlusaluse isiku G.R

Viru Maakohtule kaebuse Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe otsusele nr 2590, 10, 002952.

Kaebuse esitaja taotleb väärteoasja otsuse nr 2590, 10, 002952 tühistamist menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Kaitsja vaidlustab otsuse tervikuna, kuna kiiruse mõõtmisel on rikutud mõõtemetoodika nõudeid, asjas tähtsust omavad asjaolud on kohtumenetleja poolt jäetud välja selgitamata ning menetlusaluse isiku süü temale süüksarvatud süüteokooseisu tunnustega teo toimepanemises on tõendamata. Kaebuse esitaja taotleb väärteoasjas tõendite kontrollimist. Ta leiab, et kiirusemõõteseadme

mõõtetulemus ei ole usaldusväärne, kuna esineb põhjendatud kahtlus, kas mõõdeti just menetlusaluse isiku sõiduki kiirust, politseiametnik K. Meelind´ ülekuulamine tunnistajana ei ole lubatav tõend kuna ta täitis sisuliselt kohtuvälise menetleja funktsiooni, tunnistajatena ei

kuulatud üle menetlusaluse isiku autos kaassõitjatena viibinud isikuid. Kaebuse esitaja avaldas, et menetlusalune isik soovib kohtuistungist osa võtta.

4. , kelle sõnul tuldi mais Kohtuistungil 08.12.2010 selgitas menetlusalune isik G.R

xxxx, autos oli kaks reisijat, kõrvalistmel R T, tagaistmel H N, kes oli kaine. Peale xxxx möödus ta ühest autost, ja sõitis 1-2 kilomeetrit kolme auto kolonnis teise autona, kui kurvide peal pidas teda kinni politsei. Teda peeti kinni kurvi sees, seal on kurv paremale ja siis kohe

vasakule, tema oli esimesest autost paari auto pikkuse jagu taga, temast tagapool oleva sõidukiga oli suurem vahe. Kahe auto vahe oli 4-5 auto pikkust. Kiirust mõõdeti paremat kätt kõrvalteelt, enne peatamist läbis paremale viiva kurvi ja politseinik oli temast paremal pool. Politsei näitas mõõteseadme näitu, milleks oli 120 km/h. Menetlusalune isik ei olnud näiduga

nõus, arvab, et see oli esimese sõiduki kiirus. Tema sõiduki kiirus võis olla 65 km/h. Dokumente vormistas ja allkirju tahtis võtta politseiautos roolis istunud kõhnem heleda peaga politseinik.

5. Tunnistaja H N andis kohtuistungil ütluse, et 15.mai viibis tema menetlusaluse isiku sõidukis, võttis autos viina, ei mäleta, kus käisid või sõitsid, oli ära joonud mitu lauaviina,

3

ärkas kui politsei kinni pidas, mäletab, et sõideti kolonnis. Sõidukis istus taga keskel, nägi spidomeetrinäitu kui auto pidurdas, spidomeeter näitas 40-50-60 km/h.

6. Kohtuistungil 13.01.2011 andis tunnistaja Kaido Meelind ütluse, et teostas liiklusjärelvalvet koos ülemuse Aleksander Klasbergiga. Kiirust mõõtis Aleksander Klasberg.

Kiirust mõõdeti kahe kurvi vahelisel teelõigul xxxx teel. Nähtavus xxxx poole oli 300 m.

Tunnistaja peatas sõiduki, kontrollis dokumente, menetlusalune isik ei nõustunud ületatud kiirusega. Aleksander Klasberg tutvustas näitu, luges ette õigused ja kohustused. Aleksander Klasberg koostas protokolli ja kuulas menetlusaluse isiku üle. Tunnistaja mäletab, et liiklus oli hõre, ilm oli selge. Tunnistaja sõnul tuli kiiruse mõõtmise hetkel üks auto. Kiirust mõõdeti mõõturiga UltraLyte, millega saab mõõta laseriga korraga vaid ühe auto kiirust.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et läbiviidud väärteomenetluses on järgitud väärteomenetluse õigust ja G.R süü on leidnud tõendamist tunnistaja Kaido Meelind

ütlustega ning kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. Väärteomaterjalid koostas Aleksander Klasberg, mis nähtub väärteoprotokollist.

7. Kohus avaldas Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 100 ja 128 lg 3 alusel

kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli, menetlusaluse isiku G.R karistatuse õiendi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. V™S § 132 lg 1 ja 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Liiklusseaduse § 7422

lg 3 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis.

Liiklusseaduse § 7422

lg 5 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada Liiklusseaduse § 7422 lõikes 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni.

9. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse

kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb

menetlusaluse isiku G.R süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks

kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, mille kohaselt on menetlusaluse isiku G.R

poolt, 15.05.2010.a. kell 23.xxxx maakonnas xxxx vallas xxxx 47 km-l, juhitud mootorsõiduki xxxx, reg.nr xxxx, sõidukiiruseks 120 km/h., auto liikus üksinda. Tunnistaja

Kaido Meelind ütlustega, mille kohaselt mõõdeti G.R sõiduki kiirust kahe kurvi

vahelisel teelõigul xxxx teel. Kiirust mõõdeti mõõturiga UltraLyte, millega saab mõõta laseriga korraga vaid ühe auto kiirust, kinnitab, et G.R juhitud auto liikus teel üksinda.

Kiirust mõõtis Aleksander Klasberg, kes tutvustas näitu ja menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi. Aleksander Klasberg koostas väärteoprotokolli ja kuulas üle menetlusaluse isiku.

10. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis

on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.

4

Mõõtemetoodika peab vastama Liiklusjärelvalve teostamise korra lisa 1 §-dele 5-7, so

lasermõõturi kasutamisel suunatakse mõõtur mõõteobjektile sihiku abil ning mõõtesignaali sihtmärgi alas ei tohi olla teisi sõidukeid. Mõõtmise tulemusel kiirusmõõturi ekraanile ilmuv

lugem säilitatakse kiirusmõõturi mälus, kui see on tehniliselt võimalik. Lõplikuks

mõõtetulemuseks on kiirusmõõturi lugem, millest lahutatakse laiendmääramatus, mis mõõtmisel saadud sõiduki kiiruse väärtuse korral 120 km/h on +/_ 4 km/h. Kohus tuvastas, et lubatud sõidukiirus xxxx maakonnas xxxx vallas xxxx tee 47 km-l on 60 km/h. Menetlusaluse isiku G.R poolt 15.05.2010.a. kell 23.35 juhitud mootorsõiduki

xxxx sõidukiiruseks mõõdeti 120 km/h, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 56 km/h.

Kohtuväline menetleja on mõõtemetoodikast kinni pidanud, sest mõõtes menetlusaluse isiku kiiruseks 120 km/h on arvestanud kiiruse mõõtmise laiendmääramatusega +/_ 4 km/h. Kiirust mõõdeti paigal seistes mõõteseadmega Ultralyte LTI 20-20 100LR nr UX014775, millel oli kehtiv taatlustunnistus nr TTRSS-09/00016. Kohus tuvastas, et kohtuväline menetleja poolt teostatud mõõtetulemused on jälgitavalt tõendatud.

11. Kohus ei pea usaldusväärseiks G.R ja H.N ütlusi selle kohta, et liiguti kolonnis, alusetu on G.R kahtlus, et mõõdeti tema ees sõitva auto kiirust. H.N tunnistab, et oli joonud sel päeval suures koguses alkoholi ja seetõttu pole usutav, et ta oleks suutnud täpselt fikseerida liiklusolusid. G.R on tunnistanud, et väidetav kolmest autost koosnev kolonn sõitis koos 1-2 kilomeetrit enne tema auto politsei poolt peatamist. Pole võimalik, et kolonnis

sõitva esimese auto kiirus (mida G.R arvates mõõdeti) oleks onud 120 km /h ja kolonnis teisena sõitva auto kiirus oleks samal ajal 65 km/h nagu G.R väitis.

12. Menetlusaluse isiku üldiste õiguste ja kohustuste ja kiirusemõõteseadme näidu tutvustamine kui faktiline asjaolu on käesolevas väärteoasjas tuvastatud tunnistaja Kaido

Meelind` ütlustega. Antud faktilisi asjaolusid ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik. Kohus tuvastas, et menetlusalusele isikule tutvustati õiguseid ja kohustusi ning anti võimalus

ütlused protokollida omakäeliselt, millest menetlusalune isik keeldus, mis nähtub veel nii

väärteoprotokollist kui menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist. Kiirusemõõteseadme

näidu tutvustamisega on käesolevas asjas menetlustoimingute läbiviimisel järgitud süüteomenetluse avalikkuse põhimõtet.

13. Järgmisena analüüsib kohus kas tunnistajana ülekuulatud politseiametniku Kaido

Meelind` ütlused on lubatav tõend. Väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 1 sätestab, et

väärteomenetluses järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel kriminaalmenetluse sätteid väärteomenetluse seadustikust tulenevate erisustega. Kriminaalmenetluse seadustiku § 66 lg 2

kohaselt ei või kriminaalasjas tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik, samuti uurimisasutuse ametnik, prokurör ega kohtunik, kelle menetluses on kriminaalasi.

Kohus tuvastas, et tunnistajana ülekuulatud Kaido Meelind tajudes kiiruse mõõtmise tingimusi, sündmuskoha olustikku ja osaledes ka menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki

peatamisel, võttis ta sisuliselt osa üksnes liiklusjärelevalve teostamisest. Väärteomenetluse raames ei ole Kaido Meelind koostanud ühtegi menetlusdokumenti. Ka asjaolu, et tunnistaja menetlusalust isikut kõnetas, ei asetanud teda kohtuvälise menetleja ametniku rolli, kuivõrd

kirjeldatud situatsioon ei ole käesoleval juhul võrdsustatav menetlustoiminguga

(ülekuulamisega). Samuti ei ole väärteomenetluse raames püütud Kaido Meelind ütlustega

täita tõenduslikke lünki kiirusemõõteseadme näidu osas, kuivõrd vastav asjaolu kajastub eelkõige kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis. Loetletud põhjustel ei laienenud tõendi

5 lubatavust silmas pidades tema tunnistajana ülekuulamisele ka KrMS § 66 lg-st 2 tulenevad piirangud. Samale seisukohta on avaldanud Riigikohus lahendis nr 3-1-1-73-08.

14. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Menetlusalune isik G.R pani väärteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine V™S §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele V™S §-s 30 sätestatud alustel.

15. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et menetlusalune isik G.R on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud Liiklusseaduse § 74 22 lg 3 sätestatud väärteo. Liiklusseaduse § 7422 lg 3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni ühe aastani. Liiklusseaduse § 7422 lg 5 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada Liiklusseaduse § 7422 lõikes 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. KarS § 47 lg 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus oli kuni 01.01.2011a. kuuskümmend krooni.

Menetlusalusele isikule G.R-ile on Liiklusseaduse § 74 22

lg 3 alusel määratud rahatrahv 70 trahviühiku ulatuses, s.o. 4200 krooni, mis on vähem, kui ettenähtud sanktsiooni keskmine määr. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel

kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse kohaldamisel on lisaks süü

suurusele vaja täiendavalt arvestada ka teoga lahutamatult seotud isikulisi asjaolusid.

Kohtuväline menetleja on õigesti hinnanud menetlusaluse isiku G.R poolt

toimepandud väärtegu, mõistnud vastava karistuse, sh arvestanud isikut iseloomustavaid andmeid, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. G.R on isikuks, kes on

varem toimepannud mitu liiklusalast väärtegu, sealhulgas lubatud piirkiiruse ületamise.

Kohtuväline menetleja on õigesti märkinud, et senini määratud karistused ei ole suutnud

menetlusalust isikut G.R mõjutada seaduskuulekalt käituma, mistõttu on põhjendatud ka lisakaristuse kohaldamine.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes V™S § 97-103, 123- 131, 132 p 1, 133-135, 155-158, 135

on kohus seisukohal, et kaebuse esitaja G.R kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata.

Kohtunik:

/allkiri/ Tiit Kullerkupp Ärakiri õige

№oremreferent

Tea Toming /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtuotsus jõustus 08. märtsil 2011.a.

№oremreferent

Tea Toming