2-21-18192/19 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-21-18192 1 / 3

K O H T U O T S U S ÕIGEKSVÕTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Otsuse tegemise aeg ja koht 24. märts 2023, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-18192 Tsiviilasi D A hagi A Ma vastu annaku täitmise ja pärandvara üleandmise nõudes Tsiviilasja hind 15 000 eurot Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja esindajad Hageja D A (isikukood x), elukoht xxx Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Valeriy Gimaev Kostja A Ma (isikukood x, sünniaeg x), postiaadress xxx

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada D A`i hagi A Ma vastu annaku täitmise ja pärandvara üleandmise nõudes õigeksvõtul põhineva otsusega. 2. Kohustada A Ma`t (isikukood x) üle andma D A´i (isikukood x) ainuomandisse korteriomand nr x, asukohaga x, Narva linn (kinnistusregistriosa nr x). 3. Lugeda tuvastatuks A Ma (isikukood x) nõusolek korteriomandi nr x, asukohaga x (kinnistusregistriosa nr x) registriosa II jao omaniku kande muutmiseks, V M`i (isikukood xxx) omaniku kande kustutamiseks, D A´i (isikukood x) kandmiseks kinnistusraamatusse korteriomandi nr x, asukohaga x, x linn (kinnistusregistriosa nr x) ainuomanikuna ning asendada A Ma (isikukood x) tahteavaldus kohtuotsusega. 4. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. 5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Saata kohtuotsus pooltele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

2-21-18192 2 / 3

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

Hageja esitas 19.11.2021 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu annaku täitmise ja pärandvara üleandmise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt 30.09.2021 Narva notar Sergei Nikonovi asendaja Jelena Gorškova, tegutsedes notari ülesannetes väljastas seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse. Pärimistunnistuse kohaselt 28.10.2020.a surnud V M`i, pärijateks: 1/3 suuruses mõttelises osas tema abikaasa x, 1/3 suuruses mõttelises osas tema tütar A Ma (kostja); 1/3 suuruses mõttelises osas tema poeg S M. Pärimistunnistuses on märgitud, et V M on teinud testamendi (tõestatud 10.11.2006. a Narva notar Sergei Nikonovi poolt), millega V M määras annakuks temale kuuluva korteriomandi nr x, asukohaga x, Narva linn (kinnistusregistriosa nr x) D Aile (hageja). Hageja on annaku vastu võtnud. 16.11.2021.a Narva notar Sergei Nikonov tõestas pärandvara ühisuse osade võõrandamise lepingu (kinkeleping) ja asjaõiguslepingu. Nimetatud lepinguga kinkisid S G ja Sergei M nendele kuuluvad mõttelised osad V Mi pärandvarast hagejale. Seega V Mi pärijateks on hageja ja kostja ning hagejale on määratud annak. Kuna pärandaja ei ole testamendis annakutäitjat määranud on annakutäitjateks hageja ja kostja. Seega testamendi täitmiseks ja annaku hagejale üle andmiseks peavad hageja ja kostja sõlmima annaku üleandmise lepingu korteriomandi suhtes ja andma nõusoleku hageja kandmiseks omanikuna kinnistusraamatusse. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole nõudega täita annak ja üle anda korteriomandi nr x, asukohaga x. Kostja ei täida vabatahtlikult testamendist tulenevat kohustust. Seetõttu kinnistusraamatus on korteriomandi nr x, asukohaga x, Narva linn, omanikuna märgitud V M.

Hageja palub: 1) Kohustada A Ma üle andma D A´i ainuomandisse korteriomand nr x, asukohaga x, Narva linn (kinnistusregistriosa nr x). 2) Lugeda tuvastatuks A Ma nõusolek korteriomandi nr x, asukohaga x (kinnistusregistriosa nr x) registriosa II jao omaniku kande muutmiseks, V M`i omaniku kande kustutamiseks, D A´i kandmiseks kinnistusraamatusse korteriomandi nr x, asukohaga x ainuomanikuna ning asendada A Ma tahteavaldus kohtuotsusega. 3) Jätta menetluskulud A Ma kanda.

Kostja esitas 28.02.2023 kirjaliku vastuse hagile, milles võtab hagi õigeks. Kostja tunnistab tema vastu esitatud nõudeid. Kostja arvates, peab kõik menetluskulud tasuma hageja.

KOHTU SELGITUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

2-21-18192 3 / 3

Kostja kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagile võtab hagi õigeks, tunnistades tema vastu suunatud nõudeid.

Kohus rahuldab hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 1 alusel.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 esimese lause järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

Hagiavalduse kohaselt oli hagi esitamine tingitud kostja käitumisest. Hageja oli enne hagi esitamist pöördunud kostja poole palvega täita annak. Kostja ei ole hageja väited ümber lükanud. Seega on alus jätta menetluskulud kostja kanda TsMS § 168 lg 6 alusel.

Samas leiab kohus, et tulenevalt TsMS § 162 lg 4 on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kosja esimeses kohtule esitatud dokumendis võttis hagi õigeks ning kohtu seisukohalt oleks ebaõiglane jätta menetluskulud kostja kanda.

Tulenevalt TsMS § 162 lg 4 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohus ei tee.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tamara Šabarova kohtunik