5-23-10/5 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 5-23-10 Otsuse kuupäev 27. märts 2023 Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Julia Laffranque ja Urmas Volens Kohtuasi Kalle Grünthali kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 13. märtsi 2023. a otsuse nr 58 peale Menetlusosalised Kalle Grünthal Vabariigi Valimiskomisjon Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus osas, milles vaidlustatakse Vabariigi Valimiskomisjoni otsust, rahuldamata ja ülejäänud osas tagastada läbivaatamatult. 2. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus nõuda Vabariigi Valimiskomisjonilt välja Alar Eiche kaebuse lahendamise materjalid.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kalle Grünthal (kaebaja) esitas 7. märtsil 2023 vaatlejana ja kandidaadina Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse tunnistada elektroonilise hääletamise tulemused seadusvastaseks.

2. Kaebaja väitis järgmisi rikkumisi valimiste korraldajate tegevuses: - riigi valimisteenistuse hallataval veebilehel www.valimised.ee (valimiste veebileht) „Osavõtu põhinäitajad“ andmete kuvamisel lisandus pärast elektroonilise hääletamise lõppemist neli valijat. Puudub igasugune mõistlik põhjendus hääletanute arvu suurenemiseks alates 45. minutist pärast hääletamise lõppemist, mis näitab, et elektrooniline hääletamine ei ole usaldusväärne; - valimiste veebilehel „Osavõtu põhinäitajad“ oli 4. märtsil kell 18.35 märgitud elektrooniliselt hääletanute arvuks 299 380. Klõpsates samal kellaajal samal veebilehel hääletamisest osavõtu statistikale, nähtus, et elektrooniliselt hääletanute arv oli 240 105. Erinevus hääletanute arvus oli ühel ja samal kellaajal seega 59 275; - elektroonilise hääletamise tulemuste kättesaamisele kulus 3 tundi ja 21 minutit. Kaebajal on küsimus, mille peale kulusid need kolm tundi. Elektroonilise hääletamise andmeid saab muuta ainult valimisjaoskonnas hääletades muudetud häälega, st osa elektroonilise hääletamise andmetest tuleb kustutada, sest need ei lähe enam elektroonilise hääletamise tulemuste arvestusse;

5-23-10

2(9) - valimisjaoskondade arvutite tarkvara uuendamine valimiste ajal. Pole selge, kas valimisjaoskondade jaoks on ühtsed käitumisreeglid arvutite sisse- ja väljalülitamise ning öösel ladustamise kohta või on tegemist valimisjaoskondades valimiste korraldajate isetegevuse või seadusrikkumisega. Igasugune tarkvara uuendamine valimiste perioodil on ohtlik, sest ei ole mingit garantiid, et juba olemasolevate ja uute tekkivate andmete vahel säilib kooskõla. Pole selge, millist tarkvara oli vaja uuendada ja kas valimiste käigus on toimunud mingeid tarkvarauuendusi. Kui jah, siis millistes arvutites, mis põhjusel ja kuidas on garanteeritud, et uuendused ei mõjutanud valimiste käigus juba tekkinud andmeid? Kas valimiste perioodil tehtavatel tarkvaramuudatustel on seaduslik alus?

3. Kaebaja esitatud materjalidest tulenes tema hinnangul, et elektrooniliste häälte lisamine kaebaja häälte arvule ei ole olnud objektiivne ning usaldusväärne. See võis mõjutada oluliselt kaebaja õigust osutuda valituks Riigikogu 2023. a valimistel.

4. Kaebaja esitas 9. märtsil 2023 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse täienduse, milles soovis vastust oma küsimustele, mis puudutasid elektroonilise hääletamise statistika avaldamist, elektrooniliselt antud hääle muutmist, elektroonilisel hääletamisel digitaalallkirja sertifikaatide kehtivuse kontrollimist ja jaoskonnakomisjonide arvutite tarkvara uuendamist. Samuti soovis kaebaja, et asja materjalide juurde võetaks tema 5. märtsil 2023 Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud päringud ja neile antud vastused ning talle esitataks enne asja arutamist kõigi valimiste ajal tehtud tarkvarauuenduste logid ja Paide valimisjaoskonna nr 1 arvutite valimisperioodi võrguliikluse logi.

5. Valimisteenistus selgitas kaebaja väidete kohta kirjalikult ja Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekul järgmist. Elektrooniliselt hääletanute arv muutus valimiste veebilehel pärast elektroonilise hääletamise lõppemist 4. märtsil kell 20.00 seetõttu, et valijad, kes olid alustanud elektroonilist hääletamist enne 20.00, said võimaluse hääletamine 15 minuti jooksul pärast tähtaja saabumist lõpetada. Hääletamisest osavõtu statistika uuenes jooksvalt 15-minutilise intervalliga. Pärast kella 20.00 peatati hääletajate statistika edastamine valimiste veebilehele. Toimus detailne elektrooniliste häälte ülelugemine valimiskasti detailanalüüsiga, mille käigus veenduti hääle andmise ajas, hääle ajatempli olemasolus, sertifikaatide kehtivuses ning korduvhäältes. Analüüsi tehakse iga hääle kohta eraldi ning see on aeganõudev protsess. Kell 22.04 andis valimisteenistus Riigi Infosüsteemi Ametile (RIA) korralduse muuta valimiste veebilehel elektrooniliselt hääletanute arv 313 510-st 313 514-ks. Häälte töötlemise käigus tühistati korduvad elektroonilised hääled ja need elektroonilised hääled, mille andja hääletas ka valimisjaoskonnas. Hääli ei tühistata automaatselt ja see ei kajastu veebilehel hetkestatistikas. Sellest tulenevalt kuvati laupäeval elektrooniliste häälte arvuks 313 514, mis oli unikaalsete elektrooniliste hääletajate arv 4. märtsi õhtu seisuga. Pärast jaoskonnas pabersedeliga hääletanute elektrooniliste häälte eemaldamist jäi lõplikuks elektrooniliste häälte arvuks 312 181.

6. Valimisjaoskondades hääletanute nimekirja sai e-hääletamise juht 5. märtsil 2023 kell 20.40. Häälte avamine ja kokkulugemine algas umbes kell 22.15. Kell 23.15 oli elektroonilise hääletamise tulemuste fail valmis valimiste infosüsteemi tõstmiseks. Valimiste infosüsteemist avaldati veebilehel andmed intervalliga umbes 15 minutit, seega veebilehele võisid need andmed üles minna veel hiljem.

7. Erinevused ühe ja sama statistilise näitaja puhul erinevates kohtades valimiste veebilehel tulenevad sellest, et nende aluseks on erinevad andmeallikad. Valimiste veebilehe avalehel olev osavõtu põhinäitajate teemaplokk kuvas iga 15 minuti tagant hetkeseisu, seda nii jaoskondades antud häälte kui ka elektrooniliselt antud häälte puhul, aga mitte detailsemalt. Veebilehel https://rk2023.valimised.ee/et/participation/index.html on detailsem hääletamisest osavõtu statistika, mis on eraldi arendus. Elektrooniliste häälte arv liigub suunal elektrooniline hääletussüsteem → valimiste infosüsteem → valimiste veebileht. Valimiste ajal edastatakse logiandmete põhjal

5-23-10

3(9) ligikaudset hääletajate arvu 10–15-minutilistes tsüklites, mitte reaalajas. Elektrooniliste häälte statistika sisestati sinna vaid kord päevas käsitsi kella 20.00 seisuga, sest sel kellaajal suleti ka valimisjaoskonnad. Andmed edastatakse käsitsi seetõttu, et veel ei ole tehtud arendusi, mis võimaldaks andmete täpse osavõtustatistika automaatset kuvamist veebilehel. Seega olid avalehe teemaploki ja detailse statistika andmeseisud eelhääletamise ajal samad ainult üks kord päevas, pärast kella 20.00. Hääletamisest osavõtu arvutuses valimisnädala jooksul tehakse kindlaks hääletamisest osavõtt valijate nimekirja tehtud hääletamismärgete põhjal. Detailses hääletamistulemuste arvutuses aga arvestatakse päriselt valimiskastis olevaid kehtivaid hääli. Läbipaistvuse huvides on vaja veebilehel avalikustada andmeid juba esimesena hääletustulemused esitanud valimisjaoskonna andmetest alates. Samas pole seaduses sätestatud reeglite alusel ühe valimisjaoskonna andmed piisavad, et hääletamistulemust välja selgitada. Seetõttu tekib ajutine olukord, kus hääletamistulemuse väljaselgitamise alguses on veebilehel olev andmestik arusaamatu ja näib vigasena. Tegelikult rakendatud matemaatilised reeglid on kontrollitud ja korrektsed, kuid väheste andmetega need ei rakendu. Statistika kuvamine muutub arusaadavaks rohkemate andmete saabumise järel, st siis, kui rohkem jaoskondi on hääletamistulemuse kindlaks teinud ja kinnitanud.

8. Elektrooniliselt hääletanute digitaalse isikutuvastuse ja digitaalse allkirjastamise sertifikaatide detailanalüüs on vajalik, tagamaks lõplik hääletajate arvu korrektsus. Sellel aastal läksid kõik valimiskastis olevad elektroonilised hääled ka edasi töötlemisetappi. Sertifikaatide kehtivust valijarakendus ei kontrolli ja seda kontrollitakse hetkel, kui elektrooniline hääl jõuab elektroonilisse valimiskasti. Pärast hääle allkirjastamist kontrollitakse sertifikaatide kehtivust kogumisteenuses. Kui sertifikaadid ei kehti, kuvatakse kasutajale veateade. Kui mingid andmed on ebakorrektsed, kuvatakse valijale veateade valijarakenduses. Valijal ei saa sel juhul jääda muljet, et ta hääl läheb lugemisse. Seadusest tulenev õigus hääletada jääb valijale alles. Sertifikaatide uuendamise info on leitav www.id.ee veebilehelt. Võib juhtuda, et internetiühenduse katkemise tõttu või muul tehnilisel põhjusel ei saadud infot sertifikaadi kehtivuse kohta. Sellisel juhul kuvatakse valijale veateade ja palutakse uuesti hääletada.

9. Valimisjaoskondade arvutid ei ole ühenduses elektroonilise hääletamise süsteemiga. Nende arvutitega kasutati üksnes valimiste infosüsteemi, milles tehti hääletamismärkeid valijate nimekirja ja sisestati hääletamissedelite arvestuslehti ning hääletamistulemuste protokolle. Elektroonilise hääletamise süsteem edastab valimiste infosüsteemi andmed valija elektroonilise hääletamise fakti kohta. MS Windowsi uuendused valimisjaoskondade arvutites käivitas RIA selleks, et tagada seadmete tõrgeteta töö, eelkõige, et oleks võimalik tõrgeteta printida. Uuendusi tehti öösel, et mitte häirida valimisjaoskonna tööd. Tarkvara uuendamine on standardne IT-halduse praktika. Operatsioonisüsteemi uuendamine ei avalda mõju tarkvara funktsionaalsusele. Valimisteenistus juhendas Riigikogu valimise seadusest tulenevale pädevusele tuginedes jaoskonnakomisjone jätma valimisjaoskonna arvutid ööseks vooluvõrku välja logitud olekus, et nimetatud uuendused jõuaks rakenduda. Paide valimisjaoskonnas arvutite tarkvara uuendamine ei ole kaebuse lahendamisel asjakohane.

10. Hääletamistulemused, sh elektroonilise hääletamise tulemused, tehakse kindlaks avalikult. Elektrooniliste häälte lugemine nõudis varasematest valimistest enam aega muuhulgas seetõttu, et 2021. a jõustunud seadusemuudatusega anti valijale võimalus ka valimispäeval valimisjaoskonnas hääletades oma elektroonilist häält muuta. Seega elektroonilisi hääli ei saa hakata kokku lugema enne, kui kõigis valimisjaoskondades on valimispäeva õhtul hääletamine lõppenud. Seejärel saab elektroonilise hääletamise süsteemile edastada nimekirja valimisjaoskonnas hääletanute kohta, võrrelda valimissedeliga hääletanute nimekirja elektrooniliselt hääletanute nimekirjaga ja eemaldada nende valijate hääled, kes on hääletanud nii sedeliga kui ka elektrooniliselt. Pärast topelthäälte kontrolli elektroonilised hääled anonümiseeritakse, segatakse häälte järjekord ja krüpteeritakse need

5-23-10

4(9) veel kord (häälte miksimine). Seejärel panevad Vabariigi Valimiskomisjoni liikmed kokku elektroonilise hääletamise tulemuse dekrüpteerimiseks vajaliku krüptovõtme osad, toimub elektrooniliste häälte dekrüpteerimine (häälte avamine) ja tulemuse kokkulugemine. Kõik nimetatud protseduurid nõuavad aega. Samuti sõltub protseduuride kestus osalt elektrooniliste häälte arvust. Kaebaja ei ole kasutanud õigust osaleda elektroonilisel hääletamisel või elektrooniliste häälte lugemisel vaatlejana.

11. Vabariigi Valimiskomisjon jättis kaebuse 13. märtsi 2023. a otsusega nr 58 (RT III, 15.03.2023, 3) rahuldamata. Valimiskomisjon leidis, et hääletanute tegelik arv selgitatakse välja häältelugemise ja protokollide põhjal ning esialgsete valimistulemuste statistika ja osaluse statistika avaldamine valimiste veebilehel, mh ebaõigete või ebatäpsete andmete kuvamine, ei mõjuta häälte kehtivust. Veebilehel ebatäpsete andmete kuvamisest ei saa tuleneda, et valijate elektrooniliselt antud hääled tuleks lugeda kehtetuks.

12. Jaoskonnakomisjonide arvutite avatuna hoidmine ei ole seostatav elektroonilise hääletamise tulemustega, sest elektroonilise hääletamise süsteem ei vaheta infot jaoskonnakomisjonide arvutitega.

13. Elektrooniliste häälte lugemise protsess vastas valimiste käsiraamatu/üldraamistiku nõuetele ja häälte lugemise ajakulu oli avalikult vaadeldav. Elektrooniliste häälte lugemine algas valimispäeval pärast kella 20.40, kui suleti viimane valimisjaoskond. On põhjendatud, et hääletamisruumis viibiv valija saab hääletamise lõpule viia pärast hääletamise lõppu kell 20.00. Elektrooniliselt antud häälte lugemine ja korduslugemine toimusid avalikult. Kaebaja nendel ei osalenud. Kaebuse väidetest ei saa järeldada ja kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et lugemistõend (tõend elektrooniliste häälte korrektse avamise kohta) ei vasta tegelikkusele. Elektroonilise hääletamise andmete terviklust ei ole tõenditega kahtluse alla seatud.

14. Valimisteenistus peab edaspidi veebilehel selgemalt kuvama valimiste statistikat valijate tegelikele andmetele vastaval viisil. Ebaselgus andmete avaldamisel võib eksitada valijaid ja luua mulje, et elektroonilise hääletamise süsteem või valimiste infosüsteem ei toimi nõuetekohaselt. Kui andmeedastus ei toimu viivituseta, tuleb veebilehel selgitada andmete tegelikkusest erinevust ja selle põhjuseid.

15. Kaebaja esitas 15. märtsil 2023 Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse, milles palub tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 58 ja tunnistada hääletamistulemus riigis elektroonilise hääletamise tulemuse osas täies ulatuses kehtetuks. Samuti palub kaebaja nõuda tõendina Vabariigi Valimiskomisjonilt välja Alar Eiche 7. märtsi 2023. a kaebuse lahendamise materjalid, mis tõendavad täiendavalt elektroonilise hääletamise süsteemi ebausaldusväärsust.

16. Vabariigi Valimiskomisjon edastas kaebuse Riigikohtule 16. märtsil 2023.

KAEBAJA SEISUKOHT RIIGIKOHTUS

17. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsus on menetlusõiguse normide rikkumise ja materiaalõiguse vale kohaldamise tõttu täies ulatuses õigusvastane. Elektroonilist hääletamist pole korraldatud usaldusväärselt ning elektrooniliste häälte lisamine valimistulemustele on ebaseaduslik.

18. Traditsioonilise õigusemõistmise põhimõtetele ei vasta, et kaebajale anti oma kaebuse tutvustamiseks Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekul üksnes kaheksa minutit. Samuti oli liiga lakooniliselt sõnastatud valimiskomisjoni isitungi protokoll, millest puudus ka märge, et komisjoni koosolek salvestatakse.

5-23-10

5(9)

19. Valimiskomisjon keeldus hilinemisele viidates läbi vaatamast kaebuse täiendust ega rahuldanud selles esitatud taotlusi lisateabe saamiseks. Selline käitumine oli õigusvastane, sest isikul on igas menetlusseisundis õigus oma kaebust muuta ja täiendada.

20. Avaliku teabe seaduse kohaselt ei või teabevaldaja avaldada oma veebilehel ebaõiget või eksitavat teavet. Valimiskomisjon on jõudnud otsuses küll järeldusele, et valimiste veebilehel kuvati valimisperioodil eksitavaid ja ebatäpseid andmeid, kuid ei ole andnud hinnangut valimisteenistuse tegevusele sellise teabe avaldamisel. Valimisteenistuse kohustuste rikkumine peaks tooma kaasa väärteomenetluse alustamise ja avaliku vabanduse palumise Eesti rahvalt.

21. Ebaõige on valimiskomisjoni järeldus, et hääletajate statistika edastamine valimiste veebilehel peatati 4. märtsil 2023 kell 20.00. Kaebaja esitatud tõenditega (veebilehe kuvatõmmistega) on tõendatud, et elektroonilise hääletamise tulemus muutus ka pärast kella 20.00. Samuti nähtub kaebaja esitatud kuvatõmmiselt, et hääletamisest osavõtu andmeid ei esitatud vaid üks kord päevas, nagu väidab valimisteenistus, vaid kella 12.00, 16.00 ja 20.00 seisuga.

22. Valimiste veebilehel avaldatud elektroonilise hääletamise andmed ja nende muutumine on arusaamatud ja ei ole vastavuses kaebajale Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna teabenõude abil teatavaks saanud elektroonilise hääletamise logifailide andmetega. Logifailide kohaselt oli elektrooniliselt hääletanuid 4. märtsil 2023 järgmiselt: kell 19.59.59 324 191, pärast korduvhääletuste eemaldamist, 313 405; kell 20.15.00 324 301, pärast korduvhääletuste eemaldamist, 313 514.

23. Samas muutus valimiste veebilehel hääletamise statistika 4. märtsil 2023 kaebaja vaatlusandmete põhjal järgmiselt: kell 20.00 313 446; kell 20.45 313 510; kell 23.00 313 514.

24. Valimisteenistus on vastanud kaebaja küsimusele, kas hääletamise hetkel kontrollitakse digitaalallkirja sertifikaatide kehtivust, et valijarakendus sertifikaatide kehtivust ei kontrolli ja seda kontrollitakse alles elektroonilise hääle jõudmisel elektroonilisse valimiskasti. Samuti on valimisteenistus märkinud, et 4. märtsil 2023 pärast kella 20.00 toimus detailne elektrooniliste häälte ülelugemine, mille käigus veenduti mh sertifikaatide kehtivuses. Kaebajale on arusaamatu, kas häälte detailne elektrooniline ülelugemine koos valimiskasti detailanalüüsiga oli lihtsalt korduskontroll või digitaalallkirja sertifikaatide esmakordne kontroll. Kaebajale on arusaamatu, kuidas on võimalik, et hääletamine toimus kehtetute sertifikaatidega ja kehtetu sertifikaadiga antud hääl jõuab korduslugemise etapini.

25. Nii valimisteenistus kui Vabariigi Valimiskomisjon keeldusid väljastamast kaebajale logifaile valimisperioodil tehtud tarkvarauuenduste ning Paide valimisjaoskonna nr 1 arvuti võrguliikluse kohta valimisperioodi ajal. Seetõttu ei olnud kaebajal võimaik esitada ka rikkumist kinnitavaid tõendeid.

26. Elektroonilisel hääletamisel ei tuvastatud isikut, kes tegelikult hääletab, vaid üksnes valija ID- kaardi kasutamine. Sellega rikuti riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 482 lõiget 2, mille kohaselt valija hääletab ise, ja RKVS § 482 lõiget 1, mille kohaselt peab elektroonilise hääletamise süsteem olema ajakohane. Eesti õiguses on kasutusel mitmed ajakohased meetodid kaugteel isikusamasuse tõendamiseks, mis toimuvad videosilla vahendusel. Ei ole loogiline, et kõrgeima riigivõimu

5-23-10

6(9) teostamisel kehtib isiku tuvastamisel madalam tõendamisstandard kui pensionisumma väljamaksmisel või kinnisasja müügil. Kuigi kaebaja viitas sellele rikkumisele valimiskomisjoni istungil, ei ole seda otsuses isegi märgitud.

27. Kaebaja esitas Riigikohtule 20. märtsil 2023 videosalvestise tema kaebuse läbivaatamise kohta Vabariigi Valimiskomisjoni 10. märtsi 2023. a koosolekul. Kaebaja soovis sellega tõendada, et on esitanud koosolekul kaebuse täienduse, mis protokollis ei kajastu.

VABARIIGI VALIMISKOMISJONI SEISUKOHT

28. Vabariigi Valimiskomisjon vaidleb kaebusele vastu, jääb oma otsuse nr 58 seisukohtade juurde ning palub jätta kaebuse rahuldamata. Vabariigi Valimiskomisjonis käsitlemata väited tuleb jätta läbi vaatamata. Valimisjaoskondades toimuv ei puuduta elektroonilise hääletamise tulemust. Veebilehel avaldatud statistika ei mõjuta elektroonilise hääletamise tulemust. A. Eiche kaebuse materjalid ei ole praeguses asjas asjakohased. Tegemist oli üksikjuhtumiga, kus kaebajal ei olnud tehnilistel põhjustel võimalust oma elektroonilise hääle kohalejõudmist kontrollida. See ei mõjuta elektroonilise hääletamise tulemust. Kaebaja saab kaitsta üksnes enda subjektiivseid õigusi. Kaebaja sai piisavalt aega enda kaebuse tutvustamiseks ning etteheited koosoleku protokollile ei mõjutanud Vabariigi Valimiskomisjoni otsust. Komisjoni koosolekust tehakse salvestis vaid protokollimise eesmärgil ja seda säilitatakse kuni protokolli allkirjastamiseni.

29. Kaebaja esitatud videosalvestise kohta märkis Vabariigi Valimiskomisjon, et kaebaja koosoleku salvestamiseks luba ei küsinud. Vabariigi Valimiskomisjon ei pidanud vajalikuks võtta seisukohta, kas videosalvestis sisaldab sellist tõenduslikku teavet, mida teised asjas kogutud tõendid ei sisalda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

30. Kolleegium võtab esmalt seisukoha asja läbivaatamise ulatuse suhtes (I), seejärel käsitleb kaebaja etteheiteid Vabariigi Valimiskomisjonis tema kaebuse lahendamiseks toimunud menetlusele (II), hindab kaebaja väiteid vaidlustatud otsuse sisulise õigusvastasuse kohta (III), lahendab kaebaja menetlusliku taotluse ja lahendab asja (IV).

I

31. Kaebaja on Riigikohtule esitatud kaebuses väitnud elektroonilise hääletamise vastuolu RKVS § 482 lõigetega 1 ja 2 seetõttu, et elektroonilise hääletamise süsteem ei võimalda absoluutse tõenäosusega tuvastada, kas hääletaja hääletab ise. Oma kirjalikus kaebuses valimiskomisjonile ei ole kaebaja seda väidet esitanud. Samuti ei ole valimiskomisjon seda väidet oma otsuses käsitlenud. Kolleegium vaatab Riigikohtule esitatud kaebuse läbi üksnes ulatuses, milles vaidlustatakse Vabariigi Valimiskomisjoni otsust (esimest korda Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19. novembri 2013. a otsus asjas nr 3-4-1-57-13, punkt 20). Seetõttu jääb kaebus nimetatud osas läbi vaatamata.

32. Sõltumata sellest, et kaebaja käsitles eelnimetatud väidetavat rikkumist oma sõnavõtus Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekul, ei olnud kolleegiumi hinnangul tegemist esitatud kaebuse täiendamisega, vaid uue ja kaebaja senistest väidetest täiesti eraldiseisva kaebuse esitamisega. Kaebaja oleks pidanud selle kaebuse esitamisel järgima kaebuse sisule ja vormile ette nähtud nõudeid (RKVS § 70), muuhulgas selgitama, millist konkreetset valimiste korraldaja toimingut ta vaidlustab. Samuti oleks ta pidanud järgima kaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaega (RKVS § 72 lõige 1) või taotlema tähtaja ennistamist. See, et isik tuvastatakse elektroonilisel hääletamisel digitaalset

5-23-10

7(9) tuvastamist võimaldava sertifikaadi abil, mitte videosilla teel, pidi olema kaebajale teada hiljemalt elektroonilise hääletamise esimesel päeval.

II

33. Kaebaja leiab, et talle ei tagatud Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekul ausat ja õiglast menetlust, sest anti oma kaebuse tutvustamiseks üksnes kaheksa minutit aega ja valimiskomisjoni protokoll ei kajastanud piisavalt toimunud arutelu käiku.

34. Kaebaja Riigikohtule esitatud komisjoni koosoleku videosalvestisest nähtuvalt võimaldati kaebajale oma seisukohtade tutvustamiseks aega tema enda soovitud määral, kokku umbes 20 minutit.

35. RKVS § 12 lõike 3 kohaselt Vabariigi Valimiskomisjoni koosolek protokollitakse. Vabariigi Valimiskomisjoni 3. detsembri 2020. a otsusega kinnitatud Vabariigi Valimiskomisjoni töökorra punkti 10.1.5 kohaselt kantakse protokolli muuhulgas koosolekul toimunud arutelu käik. Arutelu käigu protokollimise ulatus on Vabariigi Valimiskomisjoni kaalutlusotsus. Kolleegium möönab, et Vabariigi Valimiskomisjoni 10. märtsi 2023. a protokoll kajastab arutelu käiku üksnes üldsõnaliselt. Koosoleku videosalvestist säilitatakse valimiskomisjoni selgituse kohaselt ainult kuni protokolli allkirjastamiseni. Kuna kaebaja koosolekul esitatud uued väited ei kajastu ka vaidlustatud otsuses, võib tal olla keerukas selle esitamist tõendada.

36. Kolleegium ei leia siiski, et kaebaja väidete ulatuslikum kajastamata jätmine Vabariigi Valimiskomisjoni protokollis oleks võinud mõjutada asja sisulist otsustamist. Kirjalikus kaebuses esitatud väited on kajastatud ja saanud vastuse valimiskomisjoni otsuses. Koosolekul esitatud kaebaja seisukohtadest annab ülevaate kaebaja esitatud koosoleku videosalvestis. Kaebaja alles koosolekul esitatud väiteid ei saanud kolleegiumi hinnangul käsitada olemasoleva kaebuse osa või täiendusena, mille Vabariigi Valimiskomisjon oleks pidanud kirjaliku kaebuse arutamise raames läbi vaatama (vt selle kohta eespool otsuse punkt 32).

III

37. Kaebaja on valimiste veebilehel Riigikogu 2023. a valimiste ajal ja järel avaldatud elektroonilise hääletamise statistika ebaselgusele ja ebatäpsusele viidates seisukohal, et elektroonilist hääletamist pole korraldatud usaldusväärselt ja selle tulemuste lisamine valimistulemusele on ebaseaduslik.

38. Kolleegiumi hinnangul tuleb üksteisest lahus hoida hääletamise tulemuste kindlakstegemist valimiste korraldajate poolt ja hääletanute arvu ning muude hääletamise üksikasjade kohta peetavat statistilist arvestust.

39. RKVS § 601 kohaselt teeb riigi valimisteenistus elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks häälte avaliku lugemise teel pärast nende elektrooniliste häälte tühistamist, mida on hääletamissedeliga hääletamisel muudetud, ja valija isikuandmete eraldamist elektrooniliselt antud häältest. Enne, kui riigi valimisteenistuse juht allkirjastab hääletamistulemused, kontrollib riigi valimisteenistus elektroonilise hääletamise süsteemi andmete terviklust. Vabariigi Valimiskomisjon teeb RKVS § 61 lõike 1 kohaselt hääletamistulemused kindlaks mh elektrooniliselt hääletanud valijate hääletamistulemuste alusel.

40. Hääletamise kohta statistiliste andmete avaldamist RKVS sõnaselgelt ei reguleeri. Valimisteenistusel on RKVS § 15 lõike 1 punktist 1 tulenevalt ülesanne korraldada elektrooniline hääletamine ja RKVS § 15 lõike 1 punktist 3 tulenevalt kohustus korraldada valimisseadustest

5-23-10

8(9) tulenevate ülesannete täitmiseks vajalike tehniliste lahenduste arendus ja haldus. Nende ülesannete raames avaldatakse valimiste veebilehel statistilisi andmeid hääletamise kohta. Ka valimisteenistusele kui avalikke ülesandeid täitvale Riigikogu Kantselei struktuuriüksusele laieneb hääletamist puudutava teabe avaldamisel kahtlemata avaliku teabe seaduse § 9 punktist 8 tulenev kohustus mitte anda teadvalt eksitavat, tegelikkusele mittevastavat või ebaõiget teavet ning kontrollida kahtluse korral väljastatava teabe õigsust ja vastavust tegelikkusele.

41. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et elektrooniliselt hääletanute statistika kuvamine valimiste veebilehel oleks Riigikogu 2023. a valimistel võinud olla korraldatud paremini. Valimisteenistus on möönnud, et samade andmete ajakohastamine veebilehe erinevatel osadel toimus erineva intervalliga ja andmed olid hääletamisperioodil seetõttu omavahel täielikult kooskõlas ainult üks kord ööpäevas. Samuti muutus elektrooniliselt hääletanute arv ka pärast elektroonilise hääletamise lõppemist ning veebilehelt ei nähtunud selgitust sellise muutuse põhjuse kohta. Vaidlustatud otsuses on valimiskomisjon leidnud, et valimisteenistus peab edaspidi veebilehel selgemalt kuvama valimiste statistikat valijate tegelikele andmetele vastaval viisil. Kui andmeedastus ei toimu viivituseta, tuleb veebilehel selgitada andmete erinemist tegelikust ja selle põhjuseid. Kolleegium nõustub nende valimiskomisjoni seisukohtadega ja peab osutatud puuduste kõrvaldamist vajalikuks.

42. Kolleegiumi hinnangul aitab see, kui valimiste korraldajad annavad avalikkusele kogu valimisperioodi vältel aja- ja asjakohase ülevaate valimiste käigust ja sellega seotud olulisematest statistilistest näitajatest, realiseerida põhiseaduslikke demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid. Nende andmete avaldamata jätmine, eksitavate või ebaõigete andmete avaldamine võib kahjustada valimiste läbipaistvust ja usku valimistulemuste õigsusesse.

43. Seejuures tuleb siiski arvestada, et valimisandmete edastamise süsteem areneb pidevalt ja selle paremaks muutmise võimalused sõltuvad eelkõige valimiste korraldajate käsutuses olevate isikuliste ja rahaliste vahendite hulgast, mis pole piiramatu. Käesolevas asjas ei ilmne millestki, et valimisteenistus oleks soovinud avaldada hääletamise kohta teadvalt ebaõigeid andmeid. Samuti on ja oli valimiste ajal hääletamisest osavõttu kajastaval veebilehel https://rk2023.valimised.ee/et/participation/index.html avaldatud teave selle kohta, et elektrooniliselt hääletanute osavõtu andmed lisatakse veebilehele eelhääletamise perioodil üks kord päevas pärast valimisjaoskondade sulgemist.

44. Puudujäägid hääletamise statistika kuvamises, selle ajakohastamise sageduses või vastavuses tegelikult kindlaks tehtud hääletamistulemusele ei saa aga tuua kaasa hääletamise tulemuse ebaõigsust ega olla aluseks hääletamise tulemuste seadusvastaseks või kehtetuks tunnistamisele. Kaebaja ei ole ka Riigikohtule esitatud kaebuses seadnud kahtluse alla elektroonilise hääletamise tulemusi ega esitanud ühtki tõendit selle kohta, et elektroonilise hääletamise tulemused oleksid kindlaks tehtud kehtivat õigust rikkudes.

45. Alusetu on kaebaja väide, et tal ei olnud võimalik esitada elektroonilise hääletamise tulemuste seadusvastasust kinnitavaid tõendeid seetõttu, et valimiste korraldajad keeldusid väljastamast talle logifaile valimisperioodil tehtud tarkvarauuenduste ning Paide valimisjaoskonna nr 1 arvuti võrguliikluse kohta. Nagu valimisteenistus ja Vabariigi Valimiskomisjon on vaidlustatud otsuses selgitanud, on elektroonilise hääletamise süsteem eraldi infosüsteem, mis ei paikne jaoskonnakomisjonide arvutites ega vaheta nendega infot. Seetõttu pole kaebaja soovitud andmetega võimalik tõendada elektroonilise hääletamise tulemuste seadusvastasust.

46. Kaebaja on soovinud, et Riigikohus vastaks kaebuse läbivaatamisel mitmetele elektroonilise hääletamise statistika esitamist ja muutumist puudutavatele küsimustele. Samuti on kaebuses

5-23-10

9(9) konkreetset õigusrikkumist väitmata esitatud mitmeid küsimusi digitaalallkirja sertifikaatide kehtivuse ja nende kehtivuse kontrolli kohta elektroonilisel hääletamisel ja hääletamistulemuste kindlakstegemisel. Riigikohtu pädevuses ei ole elektroonilise hääletamise statistika ega hääletamis- ja häältelugemisprotseduuri selgitamine kaebajale, selleks peab ta pöörduma riigi valimisteenistuse poole.

IV

47. Kolleegium jätab rahuldamata kaebaja taotluse nõuda Vabariigi Valimiskomisjonilt välja 13. märtsil 2023 lahendatud A. Eiche kaebuse materjalid. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 37 lõike 1 ja RKVS § 721 lõike 1 kohaselt saab isik esitada Riigikohtule kaebuse üksnes oma subjektiivsete õiguste kaitsmiseks. Taotluse rahuldamine ei aita kaasa kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsmisele. A. Eiche on esitanud Riigikohtule kaebuse tema suhtes tehtud valimiskomisjoni otsuse peale ning Riigikohus otsustab selle kaebuse menetlusse võtmise ja lahendamise üle põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-13.

48. Eeltoodust lähtudes ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 58 tühistamiseks alust. Samuti ei ole kolleegium tuvastanud kaebuse põhjal õigusrikkumist, mis annaks aluse tunnistada hääletamistulemus riigis elektroonilise hääletamise tulemuse osas kehtetuks. Kolleegium jätab kaebuse osas, milles vaidlustatakse Vabariigi Valimiskomisjoni otsust, PSJKS § 46 lõike 1 punkti 2 alusel rahuldamata ja ülejäänud osas PSJKS § 40 lõike 1 punkti 1 alusel läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)