2-21-10658/46 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Maarja-Liis Lall

Otsuse kuupäev

24. märts 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-10658

Tsiviilasi

Osaühingu Arhitektuuribüroo Luhse ja Tuhal ning X

hagi Enefit Connect OÜ vastu tehnorajatise

eemaldamiseks ja selle rajamisest hoidumiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 9. juuni 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Arhitektuuribüroo Luhse ja Tuhal ning X

apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

Kummagi hageja osas 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hagejad (apellandid): Osaühing Arhitektuuribüroo Luhse

ja Tuhal (registrikood 10336965) ning X (isikukood

XXXXXXXXXXX), ühine lepinguline esindaja Tuulikki

Laesson

Kostja (vastustaja): Enefit Connect OÜ (registrikood

16130213), lepinguline esindaja Laura Sofia Annus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 6. märtsil 2023 (menetluskonverents),

millel osalesid poolte lepingulised esindajad

RESOLUTSIOON

1. Täiendada Harju Maakohtu 9. juuni 2022 otsust menetluskulude jaotuse osas

otsustusega, et hagejate kulud jäävad nende endi kanda. Sama otsus on edasi

kaebamata jõustunud osas, milles jäi rahuldamata hagejate nõue kohustada kostjat

eemaldama rajatud sidekaabelliin. Ülejäänud osas jätta sama otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hagejate kanda nii, et hagejad

kannavad võrdsetes osades kostja kulud ja ise kumbki oma kulud.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

2 (9)

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. X (hageja II) koos 12 teise füüsilise isikuga esitasid 6. juulil 2021 Harju Maakohtule Enefit

Connect OÜ (kostja) vastu hagi, milles nõudsid, et kostja eemaldaks neljalt katastriüksuselt

sinna rajatud sidekaabelliini ja hoiduks selle rajamisest kümnele kinnisasjale. Maakohus

keeldus 8. juuli 2021 määrusega hagi menetlusse võtmast, aga hagi esitajate määruskaebuse

alusel tühistas ise selle määruse 8. septembril 2021. Samal päeval tegi maakohus uue

keeldumise määruse, millega keeldus kahe isiku osas hagi menetlusse võtmisest. See määrus

jõustus ilma edasi kaebamata.

2. Osaühing Arhitektuuribüroo Luhse ja Tuhal (hageja I) ning hageja II (koos: hagejad)

esitasid 20. septembril 2021 maakohtule avalduse, milles esitasid järgmised nõuded:

(1) kohustada kostjat eemaldama rajatud sidekaabelliin kinnistutelt Valge tee 12,

Laulasmaa küla, Lääne-Harju vald (29501:007:4420, edaspidi: kinnistu I) ja Heliküla

tee 12, Laulasmaa küla, Lääne-Harju vald (29501:007:4450, edaspidi: kinnistu II;

koos: hagejate kinnistud).

(2) kohustada kostjat hoiduma sidekaabelliini rajamisest kinnistutele I ja II.

Samas menetlusdokumendis loobusid ülejäänud hagi esitajad oma nõuetest. Maakohus võttis

hagejate I ja II nõuded 23. septembril 2021 menetlusse.

3. Hagejate peamised väited on järgmised:

-

hagejate kinnistuid läbib Elektrilevi OÜ (edaspidi: võrguettevõtja) elektriliin (õhuliin);

-

kostja alustas aprillis 2021 elektriliini kõrvale, st samadele postidele, millel seni

paiknes elektriliin, uue sidekaabli paigaldamist. Kostja paigaldatav sidekaabel

võimaldab kasutada nn kiiret internetti. Samas on kõikidel piirkonna kinnistutel

liitumine või liitumisvõimalus Telia Eesti AS-i (edaspidi: Telia) sidekaabliga ehk

sideühendus on kõigile tagatud;

-

kostja ei teavitanud hagejaid sidekaabli paigaldamisest ja enne töömeeste takistamist

jõudis kostja sidekaabli paigaldada hagejate kinnistutele. Hagejatel õnnestus kostja

projektijuhilt saada joonis, millelt nähtub, millistele kinnistutele on sidekaabel

kavandatud. Hagejate kinnistutel ei ole kavandatud sidekaabli paigaldamist maa alla,

kuigi Lohusalu-Laulasmaa teelt umbes 80 m ulatuses hagejate kinnistute suunas on

sidekaabelliin paigaldatud maakaablina olemasoleva munitsipaaltee alla;

-

kostjal puudub hagejatele teadaolevalt sidekaabli rajamiseks avalik-õiguslik luba,

samuti ei ole kostja kasuks seatud hagejate kinnistutele sundvaldust. Hagejad ei ole

andnud nõusolekut sidekaabli rajamiseks enda maale;

-

kostja on korduvalt rikkunud hagejate omandiõigust ja osaliselt paigaldanud uue

sidekaabli (ebaseaduslikult). Seetõttu on hagejad kindlad, et ilma otsese keeluta jätkab

kostja hagejate omandiõiguse rikkumist ja ehitab sidekaabli hagejate kinnistutele ilma

loata. Hagejatel on asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 alusel õigus nõuda omandiõiguse

rikkumise kõrvaldamist;

3 (9)

-

kuigi uut sidekaablit soovitakse paigaldada olemasolevatele elektriliini postidele, ei

tähenda see, et ei rajata uut liinirajatist, milleks ehitusseadustiku (EhS) § 83 lg 1 p 1

kohustab koostama projekteerimistingimused. Kostja ei ole projekteerimistingimusi

taotlenud ja kohalik omavalitsus pole neid väljastanud;

-

hagejatel ei ole kohustust rikkumist taluda. Kostja rajatav uus sidekaabelliin ei ole

rajatis asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 15² lg-te 1 ja 2 tähenduses.

Hagejatele ei tulene talumiskohustust ka AÕSRS § 15² lg-st 5, sest kostja pole esitanud

lepingut, millega oleks tõendatud, et kostjale anti rajatised allkasutusse. Nimetatud

sättest ei tulene piiramatut ristkasutust talumiskohustusega tehnovõrgu või -rajatise

omaniku ja allkasutaja poolt. Ühtlasi ei võimalda säte osalist allkasutust;

-

alternatiivselt tuleneb hagejate nõudeõigus AÕS § 144 lg-st 1. Kostja paigaldatud

sidekaabel erineb mõõtmetelt ja visuaalselt oluliselt olemasolevast elektriliinist. Uus

kaabel on senisest 3–4 korda jämedam. Kostja rajatav sidekaabelliin riivab hagejate

kinnistute esteetikat ja tekitab hagejatele esteetilist reostust. Kostjal ei ole õigust ilma

nõusoleku ja eelneva kooskõlastuseta rajada hagejate kinnistutele uut sidekaablit, mis

visuaalselt mõjub võrreldes olemasoleva elektriliiniga äärmiselt ebaesteetiliselt.

Olemasolevat elektriliini sundvalduse ala – kuhu kostja õigusvastaselt on uue

sidekaabli rajanud ja kavandanud – on võimalik tõlgendada naaberkinnisasjana

AÕS § 144 tähenduses;

-

kostjal on võimalus viia sidekaabel avaliku tee alla maakaabelliinina, kuid sellest on

keeldutud, kuna väidetavalt on niisugune lahendus kallim. Odavam ehitustöö ei õigusta

hagejate omandiõiguse riivet ega visuaalset häiringut, sest kostjal on võimalik

sidekaabelliiniga seotud täiendav ehitusmaksumus arvutada liiniga liituda soovivate

isikute liitumistasu hulka. Avalik tee asub liinitrassist ja kostja paigaldatud

sidekaabelliinist kõigest 6–14 m kaugusel ehk sidekaabli maa alla rajamise kulud ei

oleks ebaproportsionaalselt suured.

4. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

võrguettevõtja võitis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi: TTJA)

välja kuulutatud konkursi järgmise põlvkonna elektroonilise side passiivse

lairibataristu rajamise toetuse saamiseks. Ta kohustus rajama juurdepääsuvõrgu

passiivse

lairibataristuga

liitumise

võimaluse

vastavalt

ettevõtlus-

ja

infotehnoloogiaministri

11. juuni 2018

määruse

nr 30

„Järgmise

põlvkonna

elektroonilise side juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamise toetusmeetme

tingimused ja kord“ (edaspidi: määrus nr 30) ja toetuse andmise lepingu tingimustele.

Võrguettevõtja jagunemisel läksid need kohustused üle kostjale;

-

Laulasmaa küla kaks kinnisasjaomanikku esitasid internetivõrgu liitumislepingu

sõlmimise taotluse. Tagamaks juurdepääs lairibataristule kooskõlas määruse nr 30 § 23

lg 2 p-dega 1 ja 2 soovib kostja paigaldada sideliini võrguettevõtja õhuliini mastidele;

-

õhuliin rajati hagejate kinnistutele enne 1. aprilli 1999, st hagejatel on selle suhtes

AÕSRS § 15² lg-st 2 tulenev seadusjärgne talumiskohustus. Kostja paigaldatava

sideliini kaitsevöönd ei ületa olemasolevate õhuliinide kaitsevööndit. Hagejate

kinnistutel paiknevad õhuliinid on alla 1 kV nimepingega. Majandus- ja taristuministri

25. juuni 2015 määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise

kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ (edaspidi: määrus nr 73) § 10 lg 1

p 1 järgi on õhuliinide kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge 2 m. Määruse nr 73

§ 14 p 1 näeb ette sideehitise kaitsevööndi ulatuse mõlemal pool sideehitist 1 m;

-

võrguettevõtja ja kostja sõlmisid 2021. aasta oktoobris füüsilise taristu kasutuslepingu

(edaspidi: kasutusleping), mille kohaselt võrguettevõtja võimaldab kostjal ehitada

infrastruktuuri ja ühiselt kasutada võrguettevõtja taristut (51 õhuliini masti). Kasutus-

leping hõlmab maste hagejate kinnistutel;

4 (9)

-

kostjal ei ole sideliini rajamiseks vaja taotleda ehitusluba ega seetõttu ka projekteeri-

mistingimusi vastavalt EhS lisale 1. Seadusandja on andnud sideliini paigaldamiseks

õiguse kasutada olemasolevat tehnorajatist, mille tulemusel võib sideliini paigaldada

olemasolevale tehnorajatisele ilma kinnisasja omaniku nõusolekuta;

-

kostja rajatav sidevõrk on operaatori neutraalne sidevõrk, millele on tagatud juurdepääs

kõigile sideettevõtjatele võrdsetel tingimustel (määruse nr 30 § 23 lg 2 p 4); see annab

tarbijatele võimaluse ise valida endale meelepärane operaator, kellega ta soovib

interneti liitumislepingu sõlmida;

-

sidekaabel paigaldatakse AÕSRS § 15² lg 5 alusel, mistõttu ei ole vajalik sidekaabli

paigaldamiseks taotleda eraldi sundvalduse seadmist ega saada kinnisasja omaniku

nõusolekut. Kaabli paigaldamisega ei tekitata maaomaniku suhtes uut eraldiseisvat

talumiskohustust. Võrguettevõtja kasutab elektriõhuliini eesmärgipäraselt ja avalikes

huvides, mis tähendab, et AÕSRS § 15² lg 5 kohaldamise eeldused on täidetud;

-

kostjal on sideühenduste kavandamisel kohustus iga kord kaaluda kõigi vastava

piirkonna kinnisasjaomanike huve ja leida kõige optimaalsem ja tehniliselt otstarbekam

lahendus, mis riivaks võimalikult vähe vastava piirkonna kinnisasjaomanike õigusi.

Vähendamaks uute tehnovõrkude ja -rajatiste ebaotstarbekat rajamist ja säästmaks

kinnisasjaomanikke täiendavate piirangute kehtestamisest, ongi seadusandja loonud

võimaluse kasutada sideehitise rajamiseks juba olemasolevat tehnorajatist, mille suhtes

kinnisasjaomanikel on kehtiv talumiskohutus ja mille rajamisega ei kaasne täiendavaid

piiranguid. Eeltoodust lähtuvalt ei saa kostja sideliini kavandamisel lähtuda üksnes

hagejate erisoovidest, vaid peab lähtuma piirkonna kõikide kinnisasjaomanike huvidest

ja vältima uute tehnorajatiste ehitamist, kui see on vähegi võimalik;

-

kostja ei ole hagejate kinnistule sidekaablit paigaldanud, sest hagejad ei taganud kostja

alltöövõtjatele juurdepääsu kinnistutele I ega II.

MAAKOHTU OTSUS

5. Maakohus jättis hagi 9. juuni 2022 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Kostja

menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 ja 165 lg 1

alusel hagejate kanda võrdsetes osades ning otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi.

5.1. Maakohus tuvastas järgmised vaidlustamata asjaolud:

-

hagejale I kuulub kinnistu I ja hagejale II kuulub kinnistu II;

-

TTJA kuulutas 22. juunil 2018 välja järgmise põlvkonna elektroonilise side passiivse

lairibataristu rajamise toetuse saamiseks avaliku konkursi. Võrguettevõtja kuulutati

konkursi võitjaks 28. oktoobril 2018, mille tulemusena kohustus ta rajama juurde-

pääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitumise võimaluse võimalikult paljudele

abikõlblikus sihtpiirkonnas asuvatele aadressiobjektidele vastavalt määruses nr 30 ja

toetuse andmise lepingus sätestatud tingimustele;

-

võrguettevõtja jagunemisel 1. jaanuaril 2021 läksid toetuse andmise lepingust, sh

määrusest nr 30, tulenevad kohustused üle kostjale;

-

vastavalt määruse nr 30 § 23 lg 2 p-le 1 on kostja kohustatud ehitama abikõlbulikus

sihtpiirkonnas juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu viisil, mis loob sellega

liitumise võimaluse toetuse andmise otsustes ette nähtud aadressiobjektide arvule

kokkulepitud tähtajaks, arvestades määruses, toetuse andmise otsuses ja toetuse

kasutamise lepingus sätestatud tingimusi. Ühtlasi on kostja kohustatud määruse § 23

lg 2 p 2 kohaselt ehitama liitumised määruses sätestatud tingimustel liitumise taotluse

esitanud aadressiobjektidele. Määruse nr 23 lisa kohaselt kuuluvad abikõlbulike

sihtpiirkondade alla ka objektid aadressidel Heliküla tee 7, 11 ja 13–15;

5 (9)

-

kasutuslepingu p 4.1 kohaselt on kostjal õigus kokku lepitud tingimustel ja ulatuses

ehitada infrastruktuuri ja koos võrguettevõtjaga kasutada võrguettevõtja füüsilist

taristut;

-

võrguettevõtja õhuliin rajati hagejate kinnistutele enne 1. aprilli 1999;

-

kostja soovib õhuliini kõrvale, st samadele betoonpostidele, paigaldada uue sidekaabli.

5.2. Esmalt kontrollis maakohus, kas hagejatel on nõudeõigus AÕS § 89 alusel. Selleks tuleb

vastata küsimusele, kas AÕSRS § 15² lg 5 annab kostjale sidekaabli paigaldamise õigusliku

aluse. Maakohus vastas küsimusele jaatavalt, mistõttu nõuet ei saa rahuldada AÕS § 89 alusel.

5.2.1. AÕSRS § 15² lg 5 lubab anda tehnorajatise allkasutusse ka osaliselt, mitte üksnes

tervikuna. Seega sai võrguettevõtja anda kostja kasutusse üksnes elektripostid ilma elektri-

kaablita. Lisaks ei ole elektrikaablite- ja liinide kaudu võimalik elektroonilise side teenust

osutada, mistõttu ei ole kostjal mingit põhjust võtta elektrikaablid või -liinid allkasutusse.

Võrguettevõtja kasutab elektriõhuliini eesmärgipäraselt ja avalikes huvides, st AÕSRS § 15²

lg 5 kohaldamise eeldused on täidetud.

5.2.2. Võrguettevõtjale kuuluvad õhuliinid on väiksema kui 1 kV nimepingega. Määruse nr 73

§ 10 lg 1 p 1 kohaselt on õhuliinide kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge 2 m. Vastavalt

sama määruse § 14 p-le 1 on sideehitise kaitsevööndi ulatus, mis paikneb maismaal, mõlemal

pool sideehitist 1 m. Nii on täidetud AÕSRS § 15² lg 5 tingimus, et lisanduva rajatise (sideliin)

kaitsevöönd ei ületa olemasoleva rajatise (elektriliin) kaitsevööndit.

5.2.3. EhS § 70 lg 2 keelab ehitise kaitsevööndis ehitist ohustada (p 1) ja takistada ehitisele

juurdepääsu (p 3). Kui maaomanik soovib ehitise kaitsevööndis teostada keelatud töid, saab ta

EhS § 70 lg 3 järgi küsida selleks ehitise omaniku nõusoleku.

5.2.4. Kostja kavatseb paigaldada võrguettevõtja betoonpostidele sideliini. Kostja ei soovi

paigaldada hagejate kinnistutele poste või maste, seega ei rajata uut liinirajatist. Vastavalt EhS

lisale 1 on sideliin ja sidemast ning olemasolevatele postidele ja ehitistele paigaldatud ja

paigaldatavad kaablid, sh sidekaabel, mis ühendab lõpp-punkti ühenduspunktiga, vabastatud

ehitusteatise ja ehitusloa taotlemise kohustuse nõudest. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjal vaja

EhS § 83 lg 1 alusel taotleda sidekaabli paigaldamiseks projekteerimistingimusi ega ehitusluba.

5.2.5. Kostja paigaldab sidekaabli AÕSRS § 15² lg 5 alusel ja ta ei pea taotlema eraldi

sundvalduse seadmist. Kaabli paigaldamisega ei teki hagejate kui maaomanike suhtes uut

eraldiseisvat talumiskohustust, vaid täiendav kaabel paigaldatakse olemasoleva tehnorajatise

talumiskohustuse raames, milleks pole vaja kinnisasjaomaniku nõusolekut.

5.2.6. Kasutuslepingu p 4.8 kohaselt annab võrguettevõtja oma taristu kostjale kasutada

eeldusel, et kostjal on õiguslik alus ning vajalikud kooskõlastused ja load oma infrastruktuuri

paigaldamiseks. Kasutuslepingu p 6.5.2 näeb ette, et kostja on kohustatud hankima enne taristu

kasutamise algust kõik load, sh maaomanike kirjalikud load ja kooskõlastused, mis on nõutavad

taristu kasutamiseks lepingus märgitud eesmärgil. AÕSRS § 15² lg 5 kohaselt ei ole kostja

kohustatud maaomanike nõusolekut taotlema ega ole rikkunud kasutuslepingu p-des 4.8

ja 6.5.2 toodud kohustusi.

5.2.7. Põhjendamatu on hagejate soov, et kostja rajaks planeeritava sidekaabli avaliku tee alla

maakaabelliinina. Uue tehnovõrgu ja -rajatisega kaasnevad kinnisasjaomanikele teatavad

kitsendused, sest igal tehnovõrgul ja -rajatisel on seadusega kehtestatud kaitsevöönd, mille

ulatuses on seadusandja kehtestanud kinnisasjaomanikele mitmeid piiranguid (EhS § 70).

Peamine põhjus, miks seadusandja kehtestas elektroonilise side teenuse osutamiseks AÕSRS

§ 15² lg 5, on vähendada uute tehnovõrkude -ja rajatiste ebaotstarbekat rajamist ja säästa kinnis-

asjaomanikke mittevajalike piirangute eest.

6 (9)

5.3. Alternatiivselt palusid hagejad nõuded rahuldada AÕS § 144 lg 1 alusel. Menetluse kestel

selgus, et kostja ei paigaldanud hagejate kinnistule sidekaablit ja ta ei ole paigaldatud kaabli

omanik, sest hagejad ei võimaldanud kostja alltöövõtjatele juurdepääsu kinnistutele I ja II.

Hagejate osutatud sidekaabel võib kuuluda Teliale. Seega on alusetu hagejate nõue kostja vastu

sidekaabli eemaldamiseks. Isegi kui kostja oleks paigaldanud hagejate kinnistule kaabli, mis on

paksem kui elektrikaabel, siis ei ole tegemist sellise keelatud mõjutusega hagejate kinnisasjale,

mis annaks aluse nõuda kaabli eemaldamist. Seadusandja on andnud sideliini paigaldamiseks

õiguse kasutada olemasolevat tehnorajatist ja seda ilma kinnisasja omaniku nõusolekuta.

Olemasolevale tehnorajatisele sideliini paigaldamine ei kahjusta ega riiva hagejate

omandiõigust. Samuti ei põhjusta see märkimisväärselt ebasoodsat mõju hagejate heaolule, mis

annaks aluse nõuda sidekaabli eemaldamist või selle püstitamisest hoidumist.

POOLTE SEISUKOHAD

6. Hagejad esitasid ühise apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse hoidumis-

nõude (2) rahuldamata jätmise osas tühistada ja selle nõude rahuldada. Teise võimalusena

taotlevad hagejad asja vaidlustatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Menetlus-

kulud paluvad hagejad panna kostja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

6.1. Esiteks kohaldas maakohus ebaõigesti AÕSRS § 15² lg 5, sest möönis tehnorajatise

osaliselt allkasutusse andmise õigust.

6.1.1. AÕSRS § 15² lg 5 näeb ette, et allkasutusse andmise õigus on isikul, kelle tehnovõrgu

või -rajatise suhtes on maaomanikul talumiskohustus. Asjaomane kohustus rakendub

tehnovõrgule või -rajatisele tervikuna ega saa rakenduda ainult ühele osale. Kui tehnorajatist

tervikuna ei ole olemas, ei kohaldu ka talumiskohustus. Järelikult ei saa allkasutusse anda vaid

osa talumiskohustusega hõlmatud tehnorajatisest, sest see läheks vastuollu talumiskohustuse

loogikaga.

6.1.2. Maakohus ei käsitlenud küsimust, kas allkasutusse andmise korral on võimalik asja

koos kasutamine ühekorraga: seda hakkab kasutama allkasutaja, aga ühtlasi jätkab kasutamist

ka omanik. AÕSRS § 15² lg 5 ei nimeta osalist allkasutust, mistõttu tuleb eeldada, et seaduse

eesmärk on ainult terviklik allkasutusse andmine.

6.1.3. Sidekaablile ei saa rakendada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lg 2 esimest

lauset, sest kaabel on vallasasi, kui selle rajamine toimub servituudi või talumiskohustuse

alusel. Käesoleval juhul ei ole talumiskohustust üle antud ega servituuti seatud. Järelikult pole

sidekaabel vallasasi ja peab olema kinnisasja oluline osa. Kui hagejad ei nõustu nende

kinnistutele ehitise rajamisega, siis ei saa kostjal olla sellist võõrale maale ehitamise õigust.

Maakohus ei käsitlenud, kellele hakkab rajatav sidekaabel kuuluma.

6.1.4. AÕSRS § 15² lg 5 ei anna eelisõigust nn avalikes huvides kasutatavatele ehitistele ehk

selle sätte alusel ei saa eraomandis olevale kinnisasjale maaomaniku nõusolekuta rajada

tehnovõrku või -rajatist. Avalikes huvides ehitatavate ehitistele kohaldub kinnisasja avalikes

huvides omandamise seadus (KAHOS), mis näeb ette sundvalduse seadmise olukorras, kus

soovitakse ehitada avalikes huvides toimivat ehitist. Kostja teenuse pakkumine riigihanke

alusel ei muuda seda avalikuks huviks.

6.1.5. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et tervikliku elektritaristu kaudu ei ole võimalik

sideteenust osutada ja seega peab võrguettevõtja saama anda allkasutusse ainult elektriposte.

Maakaabli jaoks vajaliku kaitsetoru sisse on võimalik paigaldada lisaks elektrikaablitele ka

sidekaableid. Samuti on võimalik elektrivõrguettevõtjal ise pakkuda sideteenust. Kostja soovib

paigaldada sidekaabli hagejate kinnistute vanadele elektripostidele põhjusel, et sel juhul on

tema ehituskulud väiksemad ja ta ei pea nõudma suuremat liitumistasu. Kostja majanduslik

kokkuhoid ei ole kohane põhjus hagejate õiguste rikkumiseks (st kasutamaks hagejate

kinnistutel paiknevaid õhuposte koos nendest tulenevate negatiivsete häiringutega).

7 (9)

6.2. Teiseks kohaldas maakohus ebaõigesti EhS § 83 lg 1, kui leidis, et kostja ei paigalda uut

liinirajatist. Samuti jäi välja selgitamata, kas rajatava liini kaudu hakatakse teenindama ühte või

enamat isikut.

6.2.1. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 2 p 25 kohaselt on kostja paigaldatav sidekaabel

liinirajatis. Sama paragrahvi p 24 käsitleb liini, mille eesmärk on ühe tarbija liitumine.

Maakohus jättis käsitlemata, kas sidekaabel on liin või liinirajatis. Kui kostja soovib rajada

liinirajatist ehk pakkuda sidekaabli kaudu mitmele isikule sideteenust, siis on nõutavad

projekteerimistingimused. Kui kostja soovib liita ühe tarbija ehk rajada liini, siis tuleb selgitada,

kus paikneb tarbija liitumispunkt. See ei tohiks asuda kinnistul I ega II. Ühele isikule pakutav

teenus ei ole avalikes huvides.

6.2.2. Kasutuslepinguga anti kostjale ühiskasutusse võrguettevõtja füüsiline taristu. Kuna

taristu anti ühiskasutusse, mitte allkasutusse, siis ei ole täidetud AÕSRS § 15² lg 5 nõuded.

Seega puudusid kostjal nii nõutav avalik-õiguslik luba (projekteerimistingimused, kui side-

kaabel on liinirajatis) kui ka kinnisasja omanike nõusolek (kui liitub üks tarbija, st rajatakse

liin). Nii rikkus kostja kasutuslepingu p-te 4.8, 6.1.4 ja 6.5.2.

6.3. Kolmandaks eksis maakohus hagejate ja kohaliku omavalitsuse kui teeomaniku huvide

kaalumisel. Maakohus ei arvestanud Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2021 otsuse haldusasjas

nr 3-20-893 p-s 13.3 väljendatud seisukohaga, et eelduslikult on transpordimaa puhul tehno-

võrkude seal paiknemine osa maa sihtotstarbelisest kasutusest ja eelduslikult ei piira transpordi-

maal paiknev tehnovõrk avaliku tee kasutamist, kuna tehnovõrgud paiknevad teetammis

teekatendi all. Sidekaabli paigaldamine munitsipaalomandisse kuuluvasse teekoridori ei

põhjusta kohalikule omavalitsusele kui kinnistu omanikule ülemäärast riivet võrreldes

kitsendustega, mida põhjustab sidekaabli paigaldamine hagejate kinnistutele õhuliinina.

6.4. Neljandaks tuvastas maakohus ekslikult, et liini rajamisest ei teki hagejatele täiendavaid

kulusid (kooskõlastused, kindlustus) või täiendavaid piiranguid (sidekaabliga kaasnevad

ulatuslikumad kitsendused, visuaalne häiring). Elektrikaablile lisaks ka sidekaabli rajamine

toob kaasa hagejatele täiendavad kulud, sest nüüd tuleb kahe kaabli omaniku või valdajaga

kooskõlastada igasugune tegevus vastavalt EhS-le. Kui hagejad soovivad oma kinnistutele

ehitada, siis nende kulud suurenevad ehitusprojekti kooskõlastamise kuludena ja ka ehitus-

tegevuse kuludena, sest lisaks elektrikaablile tuleb arvestada sidekaablist tulenevaid kitsendusi.

Samuti suurenevad kindlustuse kulud võimalike kahju hüvituste suurenemise tõttu. Sidekaabli

paigaldamine on ka visuaalselt häiriv, mida tõendab hagiavaldusele lisatud foto.

7. Kostja vaidleb kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse praegu veel vaidlusaluse hoidumisnõude

lahenduse osas muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Siiski tuleb maakohtu otsust täiendada

menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja hagejad kannavad

menetluskulud ringkonnakohtus.

9. Hagejad vaidlustasid ainult hoidumisnõude (2) rahuldamata jätmise ja menetluskulude

jaotuse. Ülejäänud osas, st kõrvaldamisnõude (1) rahuldamata jätmise osas on maakohtu otsus

TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud.

10. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel

lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest hagejate kinnistul olemasoleva elektriliini, seda

kandvate betoonpostide, kirjaliku kasutuslepingu sõlmimise ja tingimuste, võrguettevõtja

jagunemise ja tema kohustuste kostjale ülemineku ning kostja kavatsuste kohta sidekaabelliini

rajamisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja märgib vastuseks kaebuse

väidetele järgmist.

8 (9)

10.1. Kaebuse esimese väitega heidavad hagejad maakohtule ette AÕSRS § 15² lg 5 ebaõiget

tõlgendamist. Eelkõige leiavad hagejad, et selle sätte alusel ei saa senist talumiskohustusega

tehnorajatist, mis vastab AÕSRS § 15² lg-te 1 või 2 tunnustele, anda osalisse allkasutusse.

Hagejate väide ega selles väljendatud õiguskäsitlus pole põhjendatud.

10.1.1. Ainetu on hagejate kriitika, nagu poleks maakohus sama küsimust käsitlenud – vastavad

põhjendused sisalduvad vaidlustatud otsuse p-des 64–66. Maakohus vastas hagejate väitele

piisava põhjalikkusega. Normi sõnastusest ja maakohtu otsuses asjakohaselt viidatud seletus-

kirjast ei tulene, et seadusandja oleks soovinud reguleerida tehnorajatise ainult tervikuna all-

kasutusse andmist. Nii otsustas maakohus õigesti, et võrguettevõtja sai AÕSRS § 15² lg 5 alusel

anda kostja kasutusse mh hagejate kinnistul paiknevad betoonpostid, et paigaldada sidekaabel.

10.1.2. Senise tehnorajatise talumiskohustus laieneb ka AÕSRS § 15² lg 5 alusel rajatavale

sidekaablile ja see ei muutu hagejate kinnisasjade oluliseks osaks TsÜS § 54 lg 1 tähenduses,

vaid jääb kinnisasjast lahutatuks TsÜS § 54 lg 2 alusel. Seetõttu ei ole põhjendatud hagejate

väide, et nende nõusolekuta ei saa rajada sidekaablit kui kinnistute oluliste osa.

10.1.3. Samuti on ekslik hagejate arusaam, et AÕSRS § 15² lg 5 sisaldab avaliku huvi

kriteeriumit. Asjaomane tingimus sisaldub AÕSRS § 15² lg-s 2, kuid seda ei korrata lg-s 5.

Seega ei eelda praegu vaidlusalune allkasutus, et elektroonilise side teenuse osutamiseks vajalik

rajatis oleks rajatud või kavandatakse rajada avalikes huvides. Nii pole ka asjakohane hagejate

viide KAHOS-le, mille § 1 lg 1 järgi on seaduse kohaldamisalas kinnisasja avalikes huvides

omandamise, sh sundvõõrandamise alused ja kord.

10.1.4. Hagejad omistavad maakohtule valesti seisukoha, et tervikliku elektritaristu kaudu ei

ole võimalik sideteenust osutada. Niisugust seisukohta maakohus ei väljendanud. Vaidlustatud

otsuse p 64 kohaselt ei saa elektroonilise side teenust osutada elektrikaablite- ja liinide kaudu.

Maakohus ei üldistanud seda seisukohta hagejate kaebuses kajastatud viisil. Käesoleval juhul

pole oluline, kas elektri maakaabelliiniga samasse kaitsetorru on võimalik paigaldada

sidekaabel, sest hagejate kinnistut läbib õhuliin. Hagejad ei väida, et elektroonilise side teenust

saaks osutada nende kinnistuid läbiva elektrikaabli õhuliini vahendusel.

10.1.5. Ühtlasi pole asjakohane hagejate väide kostja majandushuvide kohta. AÕSRS § 15² lg 5

ei sisalda tingimust, et elektroonilise side teenuse osutamiseks vajalikku rajatist ei saa mujale

paigaldada soodsamalt või vähem koormavalt. Seaduse sõnastuse järgi peab rajatis olema

vajalik teenuse osutamiseks ja selle kaitsevöönd ei tohi ületada senist kaitsevööndit. Õige on

kostja põhjendus, et tal on määruse nr 30 § 23 lg 2 p 1 järgi sideühenduse võimaluse rajamise

kohustus, st kavandatud sidekaabel on vajalik. Maakohus kontrollis vaidlustatud otsuse p-s 68

õigesti kaitsevööndite ulatust määruse nr 73 järgi. Allkasutusõiguse alusel paigaldatava kaabli

majanduslikke aspekte käsitles seadusandja üldiselt vaidlustatud otsuse p-s 65 tsiteeritud viisil,

aga ei seadnud AÕSRS § 15² lg 5 kohaldamise eelduseks turuosaliste majandushuvi kaalumist.

10.2. Hagejate teine väide keskendub küsimusele, kas käesoleval juhul on vaja eristada liini ja

liinirajatist. Selline eristamine pole tarvilik. EhS § 26 lg 1 kohaselt on projekteerimistingimused

vajalikud ehitusprojekti koostamiseks. EhS lisa 1 (alajaotise „Side- ja telekommunikatsiooni-

ehitised“ esimene rida) näeb ette, et olemasolevatele postidele paigaldatud ja paigaldatavad

kaablid on mh ehitusprojekti kohustuslikkuse kohaldamisalast välja arvatud. Vaidlustamata

asjaoludel soovib kostja paigaldada sidekaabli olemasolevatele postidele. Viidatud lisa 1

kaableid selles tähenduses ei erista. Seega pole kostja tegevuseks vajalik ehitusprojekt ja

omakorda pole vaja koostada projekteerimistingimusi. Lisaks ei mõjuta projekteerimis-

tingimused ega ehitusprojekt hagejate õigusi. Neil kaalutlustel pole oluline, kas paigaldatav

kaabel liigitada liiniks või liinirajatiseks. Hagejate ja kostja vahelises suhtes pole oluline seegi,

kas kostja on rikkunud kasutuslepingut. Eespool p 10.1 alapunktide kohaselt on kostja kavatsus

sidekaabli paigaldamisel hagejate suhtes õiguspärane tulenevalt kirjaliku kasutuslepingu

sõlmimisest ja AÕSRS § 15² lg-st 5.

9 (9)

10.3. Kaebuse kolmas väide käsitleb hagejate ja kohaliku omavalitsuse kui teeomaniku huvide

kaalumist. Sarnaselt eespool p-s 10.1.5 märgituga, ei pidanud maakohus neid huve kõrvutama.

AÕSRS § 15² lg 5 ei sisalda tingimust, et sama paragrahvi lg-tes 1 või 2 sätestatud

talumiskohustuse olemasolul võiks tehnovõrgu või -rajatise omanik anda selle allkasutusse

elektroonilise side teenuse osutamiseks vajalike rajatiste paigutamiseks ainult tingimusel, et

samalaadset või samaväärset ühendust ei saa rajada mujale.

10.4. Ühtlasi pole edukas kaebuse neljas väide hagejate võimalike täiendavate kulutuste ja

omandiõiguse piirangute kohta. Seadusandja arvestas AÕSRS § 15² lg 5 kehtestamisel kõigi

sarnases olukorras olevate isikute huve ja leidis neid kaaludes, et olemasoleva rajatise

kasutamine on põhjendatud. Hagejate huvid on piisavalt kaitstud seeläbi, et neile ei pandud

seadusega uut (ajaline piirang AÕSRS § 15² lg-te 1 või 2 järgse kohustusega) ega avaramat

(elektroonilise side rajatise kaitsevöönd ei tohi ületada olemasoleva rajatise kaitsevööndit)

talumiskohustust. Hagejad ei toonud esile erandlikke asjaolusid, mis tingiks nende kinnisasjade

puhul seadusandja kaalutlustest ulatuslikuma riive. Sidekaabli võimalik läbimõõt ja selle

visuaalne mõju ei ole piisavalt erandlikud asjaolud.

11. Ringkonnakohus võttis 6. märtsi 2023 istungil vastu hagejate 3. märtsil 2023 esitatud uued

tõendid. Eespool märgitud põhjendustel ei oma asja lahendamisel tähtsust, kas TTJA andmetel

on juba olemas (mõne teise teenusepakkuja) ühendus. Nimelt ei muuda see kostja kavandatavat

sideliini mittevajalikuks (vt eelkõige p 10.1.5). Neil kaalutlustel ning TsMS § 238 lg 1 esimese

lause ja lg 5 esimese lause alusel jätab kohus viidatud tõendid arvestamata.

12. Maakohus rikkus TsMS § 173 lg-d 1 ja 2, kui märkis otsuse resolutsioonis ainult kostja

menetluskulude jaotuse. Otsuse põhjendava osa p 82 järgi otsustas maakohus jätta kõik kulud

hagejate kanda, aga resolutsiooni kogu sellekohane otsustus ei jõudnud. Ringkonnakohus saab

nimetatud puuduse ise kõrvaldada ja täiendab vastavalt maakohtu otsust otsustusega, et kumbki

hageja kannab ise oma menetluskulud. Pooled ei esitanud selles osas vastuväiteid.

13. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hagejate kanda. Sarnaselt

maakohtuga leiab ka ringkonnakohus, et TsMS § 165 lg 1 järgi vastutavad hagejad kostja

kulude kandmise eest võrdsetes osades. TsMS § 165 lg 2 esimese lause kohaselt kannab kumbki

hageja ise oma kulud ega vastuta teise hageja kulude eest. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest

lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse.

TsMS § 177 lg 2 järgi määrab kulud rahaliselt kindlaks maakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)