4-23-405/7 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-23-405

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

23. märts 2023, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-23-405 Kohtunik Sten Lind Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 7. veebruari 2023 määrus, millega kohus jättis läbi vaatamata Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri 30. jaanuari 2023 taotluse Toomas Fjodorovile asenduskaristuse kohaldamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Politseija Piirivalveamet, määruskaebus RESOLUTSIOON 1. Määruskaebus rahuldada. 2. Tühistada Harju Maakohtu 7. veebruari 2023 määrus ja saata väärteoasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdlane saab esitada määruskaebuse vaid kaitsja vahendusel. Riigikohus võtab määruskaebuse menetlusse üksnes juhul, kui peab selles asjas lahendi tegemist oluliseks seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politseija Piirivalveameti (PPA) Põhja Prefektuur esitas 30. jaanuaril 2023 Harju Maakohtule taotluse kohaldada Toomas Fjodorovile asenduskaristust. Taotluse kohaselt oli

T. Fjodorovile määratud väärteoasjas nr 2303,21,000123 Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 1. märtsi 2021 otsusega rahatrahv 100 trahviühikut ehk 400 eurot. Kuna T. Fjodorov rahatrahvi vabatahtlikult ei tasunud, alustati tema suhtes

4-23-405 täitemenetlust. 17. oktoobril 2022 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. T. Fjodorov oli rahatrahvist tasunud 8,28 eurot. Täitmisteade toimetati

T. Fjodorovile kätte 5. juulil 2021. Kohtutäituri andmetel puudub T. Fjodorovil vara või ei ole selle väärtus küllaldane, et katta vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Sissenõudja on 8. novembril 2022 saatnud info tasumata rahatrahvi ja asenduskaristuse taotlemise kohta võlgniku meiliaadressile: xxx.

Maakohtu määrus 2. Harju Maakohus jättis 7. veebruari 2023 määrusega PPA Põhja Prefektuuri taotluse läbi vaatamata. Maakohus leidis, et asenduskaristuse taotlusega kohtusse pöördumise eeldused on täitmata, sest sissenõudja pole välja selgitanud karistuse asendamist välistavate asjaolude puudumist. TMS § 201 lg-st 1 tulenevalt saab sissenõudja saata avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga maakohtule vaid siis, kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud. Asenduskaristuse taotlusega kohtusse pöördumise eelduseks on kahe tingimuse täitmine:

1) kohtutäitur on tuvastanud täitmise võimatuse;

2) sissenõudja on tuvastanud, kas esinevad või puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud. Mõlemad eeldused tähendavad, et nii kohtutäituril kui ka sissenõudjal on reaalne kontakt võlgnikuga. Karistuse asendamist välistavate asjaolude puudumine ja võlgnikuga reaalse kontakti saamine (mis kuupäeval, millistel kontaktidel on võlgnikuga ühendus olnud ning mida on kohtuväline menetleja välja selgitanud) tuleb taotluses ka välja tuua. Samuti on seaduse mõtte kohaselt vajalik võlgniku informeerimine taotluse edastamisest kohtule.

Märgitu ei tähenda teate saatmist nt e-posti aadressil, mille toimimine ei ole kindel või telefoninumbritel, millelt kõnesid vastu ei võeta. Veel peab sissenõudja silmas pidama, et ka kohtutäitur peab täitmise võimatuse jaatamiseks täitma täitemenetluse seadustikust tulenevad kohustused. Kohtutäitur peab muu hulgas toimetama menetlusosalistele kätte seaduses ettenähtud menetlusdokumendid, sh täitmisteate, mida tuleb kohtu jaoks ka tõendada. Kohtutäituri esitatud teates peab olema vähemalt kajastatud, millal ja kuidas on täitmisteade kätte toimetatud.

Juhul, kui teates ei sisaldu täitmise võimatuse kohta vajalikke algandmeid (võlgnikule täitmisteate edastamise aeg, viis, koht), siis ei saa kohus tuvastada kohtusse pöördumiseks vajalike eelduste täidetavust. Maakohtu hinnangul viitab kohtutäituri aktiivsele rollile ka TMS § 201 lg 3: „kui võlgnik on enne asendusaresti kohaldamist rahatrahvi täies ulatuses tasunud, lõpetab kohtutäitur menetluse rahatrahvi sissenõudes ja teatab viivitamata rahatrahvi tasumisest maakohtule“. Märgitu tähendab, et seaduseandja mõtte kohaselt tuleb asenduskaristuse kohaldamine kõne alla juhtudel, kui võlgnikule on selgitatud tema õigusi ja karistuse täitmata jätmise tagajärgi ehk asenduskaristuse taotlemist kohtult.

Sissenõudjale karistuse asendamist välistavate asjaolude esinemise või puudumise kindlakstegemise nõude seadmise üks eesmärke on mh kohtule asjakohaste tingimuste loomine

4-23-405 asenduskaristuse kohaldamise küsimuse lahendamiseks. Kui sissenõudjale pandud kohustused on täitmata, ei saa kohus asuda kohtumenetluses sissenõudja asemel neid ülesandeid täitma. Seaduseandja mõte ei ole olnud see, et kui võlgnikud ei ole vabatahtlikult või kohtutäituri kaudu kohustusi täitnud ega ole kohtutäiturile või kohtuvälisele menetlejale kättesaadavad, siis saadab sissenõudja nende kõikide võlgnike osas taotlused asenduskaristuse kohaldamiseks kohtule. Asenduskaristuse menetluses on võlgniku osavõtt kohtuistungist kohustuslik ning asenduskaristuse taotluse esitamise ja menetlemise eesmärk ei ole see, et kohus tuvastab võlgnike asukoha (elukoht, töökoht, muu viibimiskoht jms). Kohtule esitatud taotluses on märgitud, et sissenõudja on edastanud T. Fjodorovile info tasumata rahatrahvi ja asenduskaristuse taotlemise kohta meiliaadressile: XXX. Samas ei nähtu, kas isik on e-kirja kätte saanud ehk kas see e-posti aadress on ikka T. Fjodorovi kasutuses. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on tal ka erinevaid telefoninumbreid, kuid sissenõudja ei ole üritanud isikuga nendelt numbritelt ühendust saada. Seega ei ole sissenõudja tuvastanud, kas esinevad või puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud. Kui sissenõudja ei ole seda tingimust täitnud, ei ole alust rääkida ka asenduskaristuse kohaldamisest. Samuti ei nähtu materjalidest, kas kohtutäitur on täitmisteate edastanud ja võlgnikuga kontaktis olnud. Kohus leidis, et kuna sissenõudja esitas nõuetele mittevastava taotluse, siis saab selle menetluslikuks tagajärjeks olla üksnes taotluse sisuline läbi vaatamata jätmine.

Määruskaebus 3. Kohtuvälise menetleja PPA Põhja prefektuuri esindaja Enel Kuiv esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja väärteoasja saatmist Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. PPA on seisukohal, et taotlust läbi vaatamata jättes rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes. PPA ei nõustu maakohtuga, nagu ei nähtuks kohtule edastatud materjalidest, kas kohtutäitur on

T. Fjodoroviga kontaktis olnud. Sissenõudja taotlusega edastati maakohtule kohtutäituri avaldus T. Fjodorovile asenduskaristuse määramiseks. Kohtutäituri avaldusest nähtub, et kohtutäitur alustas T. Fjodorovi suhtes täitemenetlust 1. juunil 2021 ning täitmisteade toimetati

T. Fjodorovile kätte 5. juulil 2021. Maakohtule esitatud kohtuvälise menetleja taotluses oli muu hulgas märgitud, et sissenõudja on 8. novembril 2022 edastanud T. Fjodorovi e-posti aadressile info tasumata rahatrahvi ja asenduskaristuse taotlemise kohta. Sissenõudja oli enne maakohtule asenduskaristuse taotluse esitamist tuvastanud T. Fjodorovi asenduskaristuse kohaldamist välistavate oluliste asjaolude puudumise. Võlgnik on tasunud 400 euro suurusest rahatrahvist 8,28 eurot ning täitemenetluses selgitati välja, et T. Fjodorovil ei ole vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Lisaks on täitemenetluse jooksul tehtud korduvaid päringuid võlgniku vara ja sissetulekute kohta, arestitud tema pangakontod ning töötasu. Väärteootsuse täitmine asenduskaristusega ei saa sõltuda võlgnikuga kontakti saavutamisest, rahatrahvi tasumata jätmise põhjustest ega isiku suhtes asenduskaristuse kohaldamist välistavate asjaolude välja selgitamata jätmisest. Hinnata tuleb TMS § 201 lg 1 eesmärki – kelle huvisid antud säte peab kaitsma, kas võlgniku või sissenõudja huvisid. TMS § 201 lg 1 eesmärk

4-23-405 on tagada rahatrahvi asendamise võimalus, mitte selle välistamine. Tallinna Ringkonnakohus on asja nr 4-15-9605 lahendis selgelt märkinud, et TMS § 201 lg 1 kaitseb kohtuvälise menetleja huve. Sätte eesmärk on tagada määratud karistuse tegelik ja võimalikult kiire täitmine ning selleks peab karistuse määranud kohtuvälisel menetlejal olema võimalik õigeaegselt taotleda selle asendamist. Rahatrahvi asendamise taotlemisel ja otsustamisel tuleb lähtuda KarS §-s 82 sätestatud tähtaegadest. Sissenõudja leiab, et TMS § 201 lg 1 kolmandas lauses sätestatud karistuse asendamist välistavateks asjaoludeks saavad olla: rahatrahvi tasumine, KarS § 82 lg-s 4 sätestatud tähtaja möödumine ja isiku surm. Maakohus on 7. veebruari 2023 määruses heitnud sissenõudjale ette nende kohustuste täitmata jätmist, millised lasuvad asenduskaristuse määramise küsimuse lahendamisel seadusest tulenevalt maakohtul endal. VTMS § 211 lg 11 kohustab maakohut lahendama rahatrahvi asendamist aresti või üldkasuliku tööga süüdlase osavõtul. Kohtusse kutsutakse süüdlase taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus. KarS § 65 lg 5 teine lause annab kohtule õiguse vajaduse korral määrata enne aresti või vangistuse asendamist süüdlasele tervisekontroll eesmärgiga selgitada, kas süüdlase terviseseisund võimaldab tal teha üldkasulikku tööd. Sissenõudjale ei ole seadusandja pannud kohustust astuda võlgnikuga enne asenduskaristuse kohaldamise taotluse esitamist aktiivsesse dialoogi ega andnud õigust koguda andmeid tema tervisliku seisundi kohta. VTMS § 211 lg 3 järgi ei ole avalduse läbi vaatamata jätmine maakohtu määruses esitatud põhjendustel siiski õigustatud. Maakohus on juhindudes VTMS § 211 lg-st 3 kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust VTMS § 149 p 2 mõttes. VTMS § 211 lg 3 kohaselt võib kohus teha määruse, milles jätab sissenõudja taotluse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata. Taotluse rahuldamata jätmine eeldab taotluse sisulist läbi vaatamist ega võimalda kohtul jätta sissenõudja taotlust sisuliselt läbi vaatamata. Maakohtul oli õiguslik alus kohtuvälise menetleja lahendi või kohtulahendi täitmisel ilmnev kahtlus või ebaselgus lahendada VTMS § 212 sätestatust tulenevalt oma määrusega menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Maakohtu määrus tuleb tühistada. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on esitanud taotlusele nõudmisi, milleks seadus tegelikult alust ei anna, ning isegi juhul, kui kohus leidis, et taotluses olevad andmed on ebapiisavad, ei olnud kohtul alust jätta taotlust läbi vaatamata.

5. Maakohus on põhjendanud taotluse läbi vaatamata jätmist sellega, et esitatud taotlus ei vasta TMS § 201 lg 1 teise lause nõuetele. Kõnealune lause ütleb: „Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule.“ Maakohus on sellest tuletanud sissenõudja kohustuse võtta selle välja selgitamiseks, kas esineb

4-23-405 asjaolusid, mis takistaksid aresti või üldkasuliku töö määramist konkreetsele võlgnikule, võlgnikuga ühendust. Ringkonnakohus seda seisukohta ei jaga.

5.1 Esiteks tuleb tõdeda, et maakohtu määrusest ei ilmne selgelt, mida peab maakohus nendeks karistuse asendamist välistavateks asjaoludeks, mille välja selgitamine eeldab taotluse esitamisele eelnevat suhtlust võlgnikuga. Ringkonnakohus nendib, et mingit konkreetset karistuse asendamist välistavate asjaolude loetelu õigusaktides ei ole. Kõige ilmsem karistuse asendamist välistav asjaolu tuleneb KarS §-st 72: kui isik on rahatrahvi tasunud, ei ole ilmselgelt alust selle asendamiseks. Lisaks sellele võib pidada karistuse asendamist välistavateks asjaoludeks selliseid asjaolusid, mis välistavad karistuse kohaldamise. Sellised asjaolud on eelkõige täitmise aegumine ja teave, et isik on surnud. Seega nõustub ringkonnakohus põhimõtteliselt määruskaebuses esitatud seisukohaga. Tõsi küll, välistada ei saa, et mingi konkreetse kahtluse korral võib olla vajalik ka mingi muu asjaolu kontrollimine. (nt kui varasemast teada oleva info põhjal on alust kahtluseks, et isik ei ole tervislikul põhjusel üldse võimeline karistust kandma).

5.2 Maakohtu määruse kohaselt on maakohtu peamine etteheide see, et PPA ei ole selgitanud välja, millised on T. Fjodorovi toimivad kontaktandmed. Võlgniku toimivate kontaktandmete väljaselgitamine ei peaks maakohtu arvates olema kohtu ülesanne. Ringkonnakohus nendib, et TMS § 201 lg 1 kolmanda lause kohaselt peab sissenõudja informeerima kohtule asenduskaristuse taotlemise avalduse esitamisest võlgnikku. Sissenõudja taotluses kohtule on märgitud, et PPA teavitas T. Fjodorovi kohtult asenduskaristuse taotlemisest tema e-posti aadressile XXX. Mingit põhjalikumat kontaktandmete välja selgitamise kohustust täitemenetluse seadustik ega väärteomenetluse seadustik ette ei näe. Ei täitemenetluse seadustik ega väärteomenetluse seadustik ei näe ette, et sissenõudja peab enne taotluse esitamist selgitama võlgnikule tema õigusi ja karistuse täitmata jätmise tagajärgi. Ka ei ole isiku kontaktandmete välja selgitamise kohustus reeglina tuletatav karistuse asendamist välistavate asjaolude kontrollimise kohustusest. Teatud juhtudel võib isikuga reaalse kontakti saamine olla viimaste kontrollimiseks siiski vajalik. Sellisele juhule on ringkonnakohus osutanud 27. veebruaril 2023 väärteoasjas nr 4-23-416 tehtud määruses. Viidatud määruses selgitas ringkonnakohus, et asenduskaristuse taotluse esitamine kohtule eeldab vähemalt elementaarsel tasandil selgitamist, kas taotluse rahuldamine on põhimõtteliselt võimalik. Tolles asjas oli võlgnikuks Ukraina kodanik, kelle puhul tulnuks ringkonnakohtu hinnangul Ukraina sõjasündmusi ja mobilisatsioonikohustust arvestades kontrollida, kas võlgnik on veel Eestis või arvestades sõjasündmuste konteksti, on ta üldse elus. Praeguses asjas selliseid erandlikke asjaolusid ei nähtu. Need elementaarsed asjaolud, mis näitavad, et asenduskaristuse kohaldamine on põhimõtteliselt võimalik, on sissenõudja ringkonnakohtu hinnangul tuvastanud. Maakohtule esitatud taotluses on sissenõudja märkinud, et otsus

T. Fjodorovile rahatrahvi määramise kohta jõustus 25. märtsil 2021. KarS § 82 lg 4 kohaselt aegub täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Ka on sissenõudja taotluses märkinud, et

T. Fjodorovil on taotluse esitamise ajaks tasutud 400 euro suurusest rahatrahvist 8,28 eurot. Seega ei ole otsuse täitmine aegunud ning trahvi kogusumma on T. Fjodorovil tasumata. TMS § 201 lg 1 kolmanda lause kohaselt on sissenõudjal kohtult rahatrahvi asendamist taotledes

4-23-405 kohustus võlgnikku teavitada, kuid taotluse esitamise lubatavus ei sõltu sellest, kas võlgnik teeb menetlejaga koostööd ja vastab tema teadetele või mitte. Seega oli sissenõudja tuvastanud, et karistuse asendamist välistavad asjaolud puuduvad ning oli õigustatud esitama maakohtule taotluse rahatrahvi asendamiseks. Ringkonnakohus ei jaga maakohtu seisukohta, et TMS § 201 eesmärk on kohtule asja lahendamiseks tingimuste loomine. Ringkonnakohtu hinnangul nõuab see säte sissenõudjalt sisuliselt elementaarset taotluse esitamise põhjendatuse ja mõttekuse kontrolli. Selle taotluse menetlusega seonduvaid küsimusi peaks reguleerima väärteomenetluse seadustik. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kohus panna taotluse esitajale kohustusi, mida menetlusseadustikust ei tulene.

6. Ringkonnakohtu hinnangul ei andnud see, et maakohtu meelest ei olnud taotluses selle lahendamiseks piisavalt infot, alust taotluse läbi vaatamata jätmiseks. Väärteomenetluse seadustik ei kehtesta mingit detailset taotluse läbi vaatamise korda. Seega tuleb taotluse lahendamisel lähtuda analoogiast teiste menetlusliikide regulatsiooniga. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kui maakohus leidis, et esitatud taotlus on puudustega, tulnuks jätta VTMS § 118 lg-ga 1 analoogiat kohaldades käiguta. Alles puuduste kõrvaldamata jätmise korral oleks kohtul olnud alust jätta taotlus VTMS § 118 lg 2 p-ga 3 analoogiat kohaldades läbi vaatamata.

7. Eeltoodust tulenevalt on maakohus rikkunud kaebust läbi vaatamata jättes oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes. VTMS § 152 näeb ette, et maakohtu määruse tühistamisel väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tuleb saata väärteoasi maakohtule arutamiseks uues kohtukoosseisus. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse, tühistab VTMS § 194 lg-st 3, § 150 lg-st 2 ja §-st 152 juhindudes Harju Maakohtu 7. veebruari 2023 määruse ja saadab väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

Allkirjastatud digitaalselt