3-21-1054/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTartu Vanglas kinnipeetav X esitas Tartu Halduskohtule 16.05.2021 kaebuse Tartu Vangla käskkirjade nr 1-1/15, nr 1-1/26 ja nr 1-1/47 ning Justiitsministeeriumi 30.04.2021. a vaideotsuse nr 11-7/1454-3 tühistamise nõuetes. Tartu Halduskohus võttis 27.05.2021. a määrusega kaebuse menetlusse, vabastades kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.
Legislator headnote
AI generated3-21-1054/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust, vaid jätkab seda haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja MÄÄRUS
Kohtuasja number 3-21-1054 Määruse kuupäev 23.03.2023 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi
Menetlusosalised Xi kaebus Tartu Vangla direktori käskkirjade nr 1-1/15, nr 1- 1/26 ja nr 1-1/47 tühistamiseks ning Justiitsministeeriumi 30.04.2021. a vaideotsuse nr 11-7/1454-3 tühistamiseks Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla Vastustaja – Justiitsministeerium Resolutsioon
1. Lõpetada haldusasja nr 3-21-1054 menetlus.
2. Kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 15 eurot jätta Eesti Vabariigi kanda.
3. Asendada kohtumääruse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
Asjaolud ja menetluse käik
1. Tartu Vanglas kinnipeetav X esitas Tartu Halduskohtule 16.05.2021 kaebuse Tartu Vangla käskkirjade nr 1-1/15, nr 1-1/26 ja nr 1-1/47 ning Justiitsministeeriumi 30.04.2021. a vaideotsuse nr 11-7/1454-3 tühistamise nõuetes.
2. Tartu Halduskohus võttis 27.05.2021. a määrusega kaebuse menetlusse, vabastades kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.
3. Vastustajad vaidlesid kaebusele esitatud vastustes X kaebusele vastu.
4. Tartu Vangla teatas 08.03.2023 vastuseks kohtunõudele, et Tartu Vangla 05.02.2021. a käskkiri nr 1-1/15, 09.03.2021. a käskkiri nr 1-1/26 ja 09.04.2021. a käskkiri nr 1-1/47 on käesolevaks ajaks kaotanud oma kehtivuse ja mingit mõju kinnipeetavate õigustele või vabadustele ei oma. Tartu Vangla 31.05.2021. a käskkirjaga nr 1-1/71 lõpetati 10.11.2020. a käskkirjaga nr 1-1/139 kehtestatud liikumis-ja suhtlemisvabaduse piirangute kohaldamine alates 01.06.2021 ning avati Tartu Vangla kinnise vangla eluosakonnad, va isolatsiooniosakond. Seega alates 01.06.2021 kaotasid oma kehtivuse ja mõju ka käskkirjad nr 1-1/15, nr 1-1/26 ja 1-1/47.
5. Kohus andis 08.03.2023. a kohtunõudega kaebajale võimaluse esitada vastuväited menetluse lõpetamisele, kuivõrd vaidlustatud käskkirjad on kaotanud kehtivuse praeguseks. Kaebaja sai kohtunõude kätte 10.03.2023 (tl 77).
Kohtu seisukoht
6. Kohtute Infosüsteemi andmetel ei ole Tartu Halduskohtu menetluses X kaebust kahju hüvitamise nõudes seoses Tartu Vanglas alates 05.02.2021 kuni 01.06.2021 kehtinud piirangutega. Ka Tartu Vangla kinnitusel ei ole pooleliolevat kohtuvaidlust, milles X nõuaks rahalist hüvitist seetõttu, et vangla ei hoidnud hügieeninõudeid ning tema tervis oleks saanud kahjustada seetõttu.
7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust, vaid jätkab seda haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
8. Kohus leiab, et kuna vaidlustatud Tartu Vangla direktori käskkirjad on kehtivuse käesolevaks ajaks kaotanud ning neil puudub mõju kaebaja õigustele, siis esineb alus menetluse lõpetamiseks HKMS 152 lg 1 p 4 alusel. Kohus tugineb Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt, kui haldusakti kehtivus on ammendunud, võib kohus kaebaja taotluse ja põhjendatud huvi korral teha kindlaks kaebaja õigusi rikkunud haldusakti õigusvastasuse. Kui kaebaja ei taotle sellises olukorras õigusvastasuse tuvastamist või ei ole tal selleks põhjendatud huvi, tuleb menetlus lõpetada (RKHK otsused asjades nr 3-3-1-44-14, p 12; 3-3-1-63-10, p 19). Kaebaja ei esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul taotlust menetluse jätkamiseks ega vastuväiteid menetluse lõpetamisele.
9. Eeltoodust tulenevalt esineb alus menetluse lõpetamiseks. Kohus lõpetab haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.
10. Menetluse lõpetamisel on HKMS § 43 lg 1 p-s 2 sätestatud tagajärjed, s.t halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.
11. HKMS § 109 lg-st 2 tulenevalt lahendab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse ja otsustab menetluskulude väljamõistmise.
12. Kohus vabastas kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest, mistõttu jätab kohus riigilõivu riigi kanda (HKMS § 118 lg 3). Vastustajad ei taotle kaebusele esitatud vastustes menetluskulude hüvitamist.
13. Kohus asendab kohtulahendi avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)