1-08-10959/74 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 Ärakiri

KO H T UM Ä Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.02.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-08-10959 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Inga KALJUS Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kohtuasi

Viru Vangla materjalid N.F-i

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu N.F

sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, algharidus, rahvuselt venelane, elukoht puudub, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 12.01.2009 ja lõpp 09.01.2012 RESOLUTSIOON Jätta N.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 07.01.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

N.F on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 12.01.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §200 lg.2 p.4, 7 ja §121 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat alates 12.01.2009. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav ei ole vangistuse ajal osalenud sõltuvust käsitlevas

sotsiaalprogrammis, ei ole alustanud põhihariduse omandamist. Kinnipeetav

lähedastega ei suhtle. Kinnipeetav töötas vangla majandustöödel õmblejana, alates

septembrist osakonna koristajana. Kinnipeetav on 2009 käinud kaks korda

psühholoogi konsultatsioonil, kus vestluse teemadeks olid madal enesehinnang ja

alkoholijoobe seisund. Kinnipeetav osales riigikeele kursustel, kuid eksamit ei

2 sooritanud vajalikule tasemele. Vangistuses kinnipeetavat keegi materiaalselt ei toeta.

Maksmata on hagid summas 36 884 krooni. Majanduslikku toimetulekut mõjutas alkoholi liigtarvitamine. Kinnipeetava senine suhtlusringkond koosnes enamalt jaolt kriminaalse mõtteviisi ja taustaga isikutest. Igasugune toetav sotsiaalne lähivõrgustik

kinnipeetaval puudub. Kinnipeetav on kaaslaste poolt mõjutatav. Kinnipeetav on

vestluses pinges ja kaitsepositsioonil. Tema probleemide lahendusstrateegia on

passiivne, tulevikuplaanid ei ole selged. Alkoholijoobes on esinenud agressiivset käitumist. Kinnipeetav on kohtulikult karistatud kaheksandat korda, vanglas kannab karistust teist korda. Ametnike suhtes omab neutraalset positsiooni, samuti suhtub

neutraalselt kriminaalhooldusesse. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vanglast enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna see ei ole eesmärgipärane, sest ei

soodusta tema seaduskuulekat käitumist, sotsiaalset kohanemist ja majanduslikku

toimetulekut vabaduses. Kriminaalhooldusametnik soovitab kinnipeetaval läbida

vanglas seaduskuulekat eluviisi toetavad programmid Õige hetk, Eluviisitreening, Paarisuhete säilitamine. Kinnipeetaval puudub vabanemise korral konkreetne elukoht. Samuti puudub tal garanteeritud töökoht. Täitise andmetel on kinnipeetava suhtes menetluses 60 erinevat täitemenetlust. Kinnipeetava puhul on põhiliseks käitumist vabaduses mõjutavateks asjaoludeks elukoha ning toetavate prosotsiaalsete lähisuhete

ja sotsiaalvõrgustiku puudumine. Tõsist mõju võib hakata jätkuvalt avaldama ka võimalik alkoholi kuritarvitamine, mida soodustab reaalse elamispinna puudumine ja

tegevusetus. Kinnipeetava senisele käekäigule tuginedes võib suure tõenäosusega

eeldada, et tema sotsiaalsed suhted ja elustiil vabaduses ei muutu ning võivad igasuguse toetuse puudumise tõttu veelgi süveneda. Kinnipeetaval on mõtlemise ja käitumisega probleeme ning juba väljakujunenud antisotsiaalsed hoiakud ja nendega seotud väärtushinnangud. Maakohtu istung

Kinnipeetav N.F taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kinnitas, et asub vabanemisel ööbima kodutute

öömajas ning koheselt taotlema endale sotsiaalkorterit. Tsiviilhagide osas seletas kinnipeetav, et ta taotlenud osade trahvide tunnistamist aegunuks ning tema andmetel on käesolevaks ajaks tal tasumata rahalisi kohustusi summas 1887 eurot. Vangistuses

viibib kinnipeetav kolmandat korda ja on möödunud aastal töötanud pool astat vangla pesumajas.

Prokuröri abi Sergei travnikov ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava

vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega seoses temal alalise elukoha puudumisega.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, vangistuses viibib kolmandat korda. Asja materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral alaline elukoht.

Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis alalise elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga vangistusest tingimisi

ennetähtaegse vabastamise. Kinnipeetav märkis küll maakohtu istungil, et tal on

võimalik esialgu ööbida Narva kodutute öömajas, kuid tegemist ei ole alalise elukohaga. Lisaks sellel märgib maakohus, et juhul, kui kinnipeetav on kindlustatud vaid ööbimiskohaga ja tal on päeval palju vaba aega, samuti arvestades tema poolt varasemalt toimepandud kuritegude iseloomu, on oht, et ta võib toime panna uue kuriteo.

Asja materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral garanteeritud töökoht. kuna kinnipeetav on korduvalt pannud toime varavastaseid kuritegusid, on

olemas reaalne oht, et legaalse sissetuleku puudumisel ja materiaalsete raskuste tekkimisel võib kinnipeetav toime panna uue kuriteo. Kinnipeetaval puuduvad nii

põhiharidus, eriala kui ka igasugune ametliku töö tegemise kogemus. Arvestades

tänapäevast situatsiooni tööjõuturul ja töökohtade nappust eriti Ida-Virumaa

regioonis, ei pea maakohus reaalseks, et vabanemisel on kinnipeetaval koheselt võimalik leida endale äraelamiseks vastava sissetulekuga töökohta. Asja materjalide kohaselt ei suhtle kinnipeetav oma lähedastega, tal puudub toetav sotsiaalne lähivõrgustik. Seega ei ole kinnipeetaval vabanemise korral võimalik saada ei moraalset ega materiaalset toetust ja puudub inimene, kes hoiaks ennetähtaegselt vabanenud vangil silma peal. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi

enne tähtaega on käesoleval ajal ennatlik ja ei ole põhjendatud. Kinnipeetava

karistuse tähtaeg lõpeb 09.01.2012, selleni jääva aja jooksul on kinnipeetaval

võimalus aktiivselt tegeleda endale alalise elukoha otsimisega, samuti läbida

kriminaalhooldusametniku

poolt

soovitatud

ja

vabanemist

toetavad sotsiaalprogrammid. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik

Ärakiri õige

№oremreferent

Liivi Õun

Kohtumäärus jõustus 19.02.2011

№oremreferent

Liivi Õun