3-23-590/27 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

22.03.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-590

Haldusasi

X kaebus Eesti Töötukassa 27.02.2023 ja 08.03.2023

otsustele ja Eesti Töötukassa keelamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

1. 15.03.2023 saabus Tallinna Halduskohtule X kaebus Eesti Töötukassa (ETK) 27.02.2023 ja

08.03.2023 otsustele. Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks ETK 27.02.2023 ja 08.03.2023

keeldumine kaebajale töövõimetoetuste määramisest ja maksmisest (selle vältimiseks

tulevikus).

Ühes kaebusega esitas kaebaja kohtule esialgse õiguskaitse taotluse kohustada ETK-d määrata

kaebajale töövõimetoetus ja maksta see kaebaja ema kontole (või kohaliku omavalitsusele

Vilniusesse saata).

Kaebaja selgitab, et 24.02.2023 saatis ta Leedu Vabariigist e-postiga ETK-le allkirjastamata

taotluse töövõimetoetuse saamiseks ja maksmiseks ema pangakontole Eestis (07.03.2023 saatis

kaebaja ETK-le need dokumendid ka tavapostiga).

Kaebaja selgitab, et ta elab hetkel Leedu Vabariigis kodutuna (sissetulekuta), sest tema vastu

on algatatud kriminaalasi ja passi äravõtmise tõttu ei saa kaebaja riigist lahkuda.

Kaebaja esitas 14.03.2023 Eesti saatkonnas Leedu Vabariigis taotluse uue ID-kaardi

saamiseks, kuid ka seda ei saa kaebaja enne kätte, kui Leedu ametivõimud kaebaja passi

tagastavad (vt saatkonna 07.03.2023 e-kirjas toodud teade dtl 32).

Kaebaja selgitab, et on samalt meiliaadressilt ETK-ga regulaarselt suhelnud alates 2016. aasta

suvest ja sellest tulenevalt ei tohiks ETK-l olla kahtlust, et just kaebaja saadab sealt kirju. Eesti

kohtud (sealhulgas Riigikohus) võtavad kaebajalt sellelt meiliaadressilt pidevalt vastu

allkirjastamata dokumente aastast 2019, juhindudes HKMS § 52 lõikest 6 ja TsMS § 336 lõikest

4 (näiteks kohtuasjadest nr 3-22-1971 ja nr 3-22-1981 ning 2-18-3800).

Kaebaja lisab veel, et see ei ole esimene kord, kui ETK ei võta kaebajalt e-posti teel vastu

erinevaid avaldusi, millele pole kaebajal võimalust digitaalselt allkirja anda. See rikub kaebaja

õigusi näiteks vaie esitada (vt dokument "Tähtaeg vaide puuduste kõrvaldamise" nr 5-

3/22/2830 02.11.2022 (kohtuasi nr 3-22-2290) ja saada töövõimetoetusi.

Kaebuse täpsustuses märgib kaebaja, et kui kohus ei keela ETK-l seda teha, siis võib kaebajal

tekkida raskusi pensioni saamisega alates 24.02.2023, s.o taotluse esitamise hetkest. Sel

põhjusel, palub kaebaja kohtul alternatiivselt esialgse õiguskaitse tagamiseks keelata ETK-l

jätta kaebaja töövõimetoetuse taotlus läbi vaatamata põhjusel, et kaebaja ei kõrvalda puudusi

ettenähtud aja jooksul.

Lisaks teatab kaebaja kohtule, et Leedu politsei poolt kaebajale väljastatud passi koopiaga ei

ole kaebajal Vilniuses probleeme kohaliku omavalitsuse kaudu pensioni saamisega.

Kaebaja selgitab veelkord, et on Leedu Vabariigis ja elab tänaval. Politsei võttis kaebajalt passi

ära, kuna kaebaja vastu algatati kriminaalasi. Kaebaja ID-kaart on juba aegunud (foto on lisatud

dtl 76). Kaebaja ei saa dokumente allkirjastada. ETK-l on juba kaebaja ema pangakonto

number. Kunagi ammu sai kaebaja sellele töövõimetoetust. Kaebajal pole ka postikuludeks

raha, et saata vajalikud dokumendid puuduste kõrvaldamiseks tava postiga. Eesti saatkond

Leedus ja Valgevenes on kaebaja hädaolukorrast teadlik.

2. Kohus palus ettevalmistava menetluse toimingute sooritamiseks ETK-l esitada vastavad

haldusmenetluse materjalid, mida ei ole kaebaja poolt veel kohtule esitatud. Samuti palus kohus

esitada ETK-l omapoolne lühike seisukoht kaebaja 24.02.2023 avalduse menetluse seisu kohta

ning kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele.

3. ETK selgitab vastuseks kohtunõudele järgmist. ETK 17.06.2020 otsusega nr

TVH/20/063368 on X(kaebaja) tuvastatud puuduv töövõime, perioodiks 22.05.2020 -

21.05.2023 ning ETK 06.01.2021 otsusega nr TVT/21/001220 on talle määratud

töövõimetoetus

perioodiks

30.12.2020-21.05.2023.

ETK

25.10.2022

otsusega

nr

TVT/22/053878 lõpetati kaebajale töövõimetoetuse maksmine alates 17.10.2022. Viimati

nimetatud otsuse on kaebaja halduskohtus ka vaidlustanud (haldusasi nr 3-22-2290).

Töövõimetoetuse maksmise jätkamiseks on kaebaja esitanud 24.02.2023 uue avalduse, mis on

puudustega.

Vastuseks kohtunõudele selgitab ETK, et kaebaja esitatud kohustamiskaebus on esitatud

ennatlikult, kuna kaebaja 24.02.2023 esitatud avalduse menetlus jätkub. Kaebaja 24.02.2023

esitatud avaldus töövõimetoetuse maksmiseks on puudustega, mistõttu algselt andis ETK

27.02.2023 teatega nr TVT-23009349-1 kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja

08.03.2023. Puuduste kõrvaldamise teate põhjenduste kohaselt on avaldusel töövõimetoetuse

makseviisiks valitud toetuse maksmine teise isiku kontole, kuid märkimata on teise isiku nimi

ja pangakonto (07.03.2023 isik täpsustas kontot). Samuti valitud on makse teise isiku kontole,

kuid tuvastamata on taotleja/eestkostja isikusamasus. Toetuse maksmiseks teise isiku kontole

paluti taotlus taotlejal/eestkostjal allkirjastada digitaalselt, notariaalselt või töötukassa

esinduses kohapeal.

Arvestades kaebaja 27.02.2023 selgitusi, mille kohaselt oli ta Leedus ning Leedu politsei võttis

temalt passi ära, seoses tema vastu algatatud kriminaalasjaga, mistõttu ei saa dokumente

allkirjastada ja samuti kaebaja 06.03.2023 esitatud taotlust puuduste kõrvaldamise tähtaja

pikendamiseks, kuna kaebaja on taotlenud uut ID kaarti, siis pikendas ETK 08.03.2023

avalduse puuduste kõrvaldamise tähtaega esialgu kuni 08.04.2023 (ETK 08.03.2023 teade nr

TVT-23009349-2).

Eelnevast tulenevalt ei ole ETK kaebajale töövõimetoetuse maksmist veel otsustanud ning

hetkel ei ole ka teada, milline on ETK lõplik otsus. Kohustamiskaebuse lubatavuse üks

eeldustest on aga, et kaebaja vastavasisuline taotlus on jäetud rahuldamata või tähtaegselt läbi

vaatamata. Antud juhul sellist olukorda ei ole. Ka juhul, kui eeldada, et ETK annab haldusakti

või teeb toimingu, mis väidetavalt rikub kaebaja õigusi, siis on kaebajal võimalik oma õigusi

tõhusalt kaitsta tühistamiskaebusega. See tähendab, et kui ETK jätab kaebaja avalduse läbi

vaatamata ehk töövõimetoetuse maksmist ei jätkata ning annab selle kohta haldusakti, on

kaebajal õigus nimetatud otsust eraldiseisvalt vaidlustada.

ETK leiab, et kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 punkti 1 alusel

tagastada, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Olukorras, kus kaebus kuulub selle

esitajale tagastamisele kaebeõiguse puudumise tõttu, on tegemist kaebuse ilmselge

perspektiivitusega. Esialgse õiguskaitse rahuldamata jätmise iseseisvaks aluseks on kaebuse

ilmselge perspektiivitus.

ETK nõustub kohtunõudes märgituga, et tegemist on ebastandardse olukorraga ning antud

olukorras, kus kaebaja ei saa avaldust digitaalselt allkirjastada (ID kaardi saamine võtab aega

ja seda ei anta kaebajale kätte enne kui ta on saanud tagasi oma passi Leedu politseist) ega

töötukassasse kohapeale tulla ning arvestades, et kehtivat passi või ID-kaarti omamata on Leedu

Vabariigis notari teenuse kasutamine tõenäoliselt võimatu, taotleda konsulaarseaduse § 30 lg 1

alusel Eesti konsulaadis tõestamistoimingu tegemist (allkirja õigsuse kinnitamist). Eesti

Töötukassa hinnangul saaks sellisel juhul töötukassa lugeda avalduse nõuetekohaseks lähtudes

töövõimetoetuse seaduse § 17 lg 2 p 2, kuid tõendid, mis kinnitaksid allkirja õigsust peaks Eesti

Töötukassale esitama kaebaja.

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib

halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebus tuleb kohtu hinnangul

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada, kuna kaebajal puudub kaebeõigus, kuivõrd kaebus

on kohtule esitatud ennatlikult. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

5. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitaja esitas ETK-le 24.02.2023 e-postiga

allkirjastamata taotluse töövõimetoetuse saamiseks ja maksmiseks kaebaja ema pangakontole

Eestis. Avaldusel puudus allkiri ja kaebaja ema nimi ning pangakonto number. Vaidlust ei ole

ka selles, et 07.03.2023 saatis kaebaja ETK-le need dokumendid ka tavapostiga käsitsi

allkirjastatult ja teavitas sellest e-posti teel ETK-d (vt dtl 14-16). Kaebaja täpsustas ühtlasi

avaldust märkides ema nime ja pangakonto numbri.

ETK 27.02.2023 kirjaga TVT-23009349-1 „Puuduste kõrvaldamine“ palus ETK kaebuse

esitajal kõrvaldada kaebaja poolt 24.02.2023 ETK-le esitatud töövõimetoetuse taotlusel

esinevad puudused, mis takistavad töövõimetoetuse määramise edasist menetlemist. ETK

selgitas, et töövõimetoetuse makseviisiks on valitud toetuse maksmine teise isiku kontole, kuid

märkimata on teise isiku nimi ja pangakonto. ETK palus täpsustada konto omaniku nimi ja

pangakonto. ETK märkis, et valitud on makse teise isiku kontole, kuid tuvastamata on

taotleja/eestkostja isikusamasus. Toetuse maksmiseks teise isiku kontole palub ETK taotlus

taotlejal/eestkostjal allkirjastada digitaalselt, notariaalselt või töötukassa esinduses

kohapeal. Puuduste kõrvaldamise tähtajaks määras ETK 08.03.2023.

ETK 08.03.2023 kirjaga nr TVT-23009349-2 „Puuduste kõrvaldamine“ kordas ETK

27.02.2023 kirjas märgitud seisukohti. ETK palus jätkuval täpsustada konto omaniku nimi ja

pangakonto ning taotlus taotlejal/eestkostjal allkirjastada digitaalselt, notariaalselt või

töötukassa esinduses kohapeal. Uueks puuduste kõrvaldamise tähtajaks määras ETK

08.04.2023.

6. Kohus selgitab esmalt kaebajale, et ETK 27.02.2023 ja 08.03.2023 kirjade näol on tegemist

menetlustoimingutega. Seejuures arvestades, et kaebaja edastas alles 07.03.2023 Leedu

Vabariigist oma avalduse ETK-le ka posti teel, ei olnud 08.03.2023 puuduste kõrvaldamise

kirja koostamise ajaks ETK seda veel kätte saanud.

7. HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku

toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi,

sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks

vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

Kohus leiab, et vaidlustatud menetlustoimingud kaebaja mittemenetluslikke õigusi rikkuda ei

saa. Kaebaja õigusi saab rikkuda ETK poolt kaebaja 24.02.2023 esitatud avalduse suhtes tehtav

lõpplahend juhul, kui kaebaja avaldus jäetakse läbi vaatamata, kuna kaebaja ei kõrvalda

avalduse puudusi määratud tähtajaks või ka juhul, kui avaldus vaadatakse läbi ja avaldus peaks

jäetama rahuldamata. ETK toob oma taotluses põhjendatult välja, et ta ei ole käesolevaks ajaks

kaebajale töövõimetoetuse maksmist veel otsustanud ning hetkel ei ole ka teada, milline on

ETK lõplik otsus. Ka juhul, kui eeldada, et ETK annab haldusakti, mis väidetavalt rikub kaebaja

õigusi, siis on kaebajal võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta tühistamiskaebuse esitamisega.

8. Kaebaja täpsustas 17.03.2023 kohtule esitatud avalduses, et palub kohtul alternatiivselt

keelata ETK-l jätta kaebaja töövõimetoetuse taotlus läbi vaatamata põhjusel, et kaebaja ei

kõrvalda puudusi ettenähtud aja jooksul (esitades samasisulise esialgse õiguskaitse taotluse).

Kohus selgitab, et keelamiskaebuse esitamisele on sätestatud teatud piirangud. Nimelt võib

HKMS § 45 lg 1 kohaselt keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et

vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa

tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Seega on keelamiskaebuse

lubatavuse eeldusteks eelduseks järgmised tingimused: 1) akt või toiming oleks isiku õigusi

rikkuv (esineks riive); 2) õiguste rikkumist pole võimalik hiljem kohase kaebusega ära hoida;

3) on põhjust arvata, et selline haldusakt antakse või toiming sooritatakse.

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole keelamiskaebuse esitamiseks täidetud teine eeldus, mille

kohaselt õiguste rikkumist pole võimalik hiljem kohase kaebusega ära hoida. Kohus on

seisukohal, et juhul kui ETK otsustab kaebaja 24.02.2023 taotluse jätta õigusvastaselt läbi

vaatamata, saab kaebuse esitaja kaitsta oma õigusi kohase kaebusega ehk konkreetsele

haldusaktile tühistamiskaebuse esitamisega.

Ka HKMS seletuskirjas on leitud, et keelamiskaebuse puhul on oluline tagada selle erandlikkus,

et vältida kohtu põhjendamatut sekkumist haldusmenetlusse, kui selle raames ei ole lõplikku

otsust veel tehtud (HKMS seletuskiri lk 14). Kohus leiab, et käesoleval juhul sellist erandlikku

asjaolu ei esine, millisel juhul oleks keelamiskaebuse esitamine lubatav.

9. Kokkuvõtvalt selgitab kohus, et käesoleval hetkel ei ole veel teada, kas ETK kaebaja taotluse

sisuliselt lahendab või mitte või millise otsuse ETK teeb. Kaebaja suhtes on vastav

haldusmenetlus pooleli. Sellest tulenevalt on kaebaja pöördunud kohtusse ennatlikult - kaebaja

subjektiivseid õigusi ei ole hetkel rikutud. Kaebajal tuleb ära oodata oma taotluse menetluse

lõpptulemus ja vajadusel vaidlustada see tühistamisnõudega. Seega tuleb kaebus selle esitajale

tagastada.

10. Kuivõrd kaebajal puudub kaebeõigus ning kaebus tuleb tagastada, siis jääb rahuldamata ka

kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus.

11. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt

õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

Kohtu täiendav selgitus kaebajale

12. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 17 lg 2 p 2 sätestab, et töövõimetoetust makstakse

vastavalt isiku soovile tema elektroonilise, notariaalselt tõestatud või töötukassa kohalikus

osakonnas vormistatud kirjaliku avalduse alusel teise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse

üksuse pangakontole Eestis maksja kulul. Seega ETK nõudel, et kaebaja allkirjastaks oma

24.02.2023 avalduse, milles ta palub kanda töövõimetoetuse oma ema pangakontole ehk teise

isiku pangakontole, kas digitaalselt, notariaalselt või ETK-s kohapeal, on seaduslik alus.

13. Kohus peab vajalikuks kaebajale selgitada, et arvestades, et tegemist on ebastandardse

olukorraga, kus kaebaja ei saa avaldust digitaalselt allkirjastada (ID kaardi saamine võtab aega

ja seda ei anta kaebajale kätte enne kui ta on saanud tagasi oma passi Leedu Vabariigi politseist)

ega ETK-sse kohapeale minna ning arvestades, et kehtivat passi või ID-kaarti omamata on

Leedu Vabariigis notari teenuse kasutamine tõenäoliselt võimatu, võiks kaebaja taotleda

konsulaarseaduse § 30 lg 1 alusel Eesti konsulaadis tõestamistoimingu tegemist (allkirja

õigsuse kinnitamist), millisel juhul saaks ETK lugeda avalduse nõuetekohaseks lähtudes

töövõimetoetuse seaduse § 17 lg 2 p-st 2 (kaebajal tuleks vastavad dokumendid esitada

ETK-le, vajadusel taotledes selleks puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja

pikendamist).

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik