1-10-14317/11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2011 Kriminaalasja number 1-10-14317 Kohtukoosseis Sten Lind, Meelika Aava, Malle Preimer Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 15.12.2010. a otsus Kriminaalasi I.D süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Süüdistatav I.D

isikukood XXX; XXXXXXXXXXXX; elukoht:

XXXXXXXX XXX X-XX XXXXXXX; XXXX-

XXXXXXXXXXXXX; ei tööta; varem kriminaalkorras

karistatud 10 korral, viimati: 07.06.2010.a Harju Maakohtu

otsusega KarS §199 lg 2 p 9 järgi - 4 kuud vangistust, mis KarS

§ 69 alusel asendati üldkasulik tööga 232 tundi; 14.10.2010.a

Harju Maakohtu määrusega KarS § 69 lg 6 alusel pöörati

ärakandmata karistus - 3 kuud 26 päeva vangistus täitmisele

(karistuse algus: 11.10.2010.a);

väärteokorras karistatud

korduvalt (trahvid tasumata); tõkendit kohaldatud ei ole; alates 11.10.2010.a kannab karistust Tallinna Vanglas;

Resolutsioon

Jätta I.D apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule

10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - Harju Maakohtu 15.12.2010. a otsusega mõisteti I.D § 25 lg 2 järgi ja karistati teda 3 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus

mõistetavat karistust ühe kolmandiku (1 kuu) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2

(kaks) kuud vangistust. Kohus suurendas karistust KarS § 65 lg 2 alusel 07.06.2010.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (kantud on karistus 11.10-14.12.2010, s.o. 2 kuud ja 4 päeva ning kandmata on 1 kuu ja 22 päeva vangistust). Liitkaristuseks mõistis kohus 3 (kolm) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. Maakohus mõistis I.D süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna

11.10.2010.a kella 11.03 ajal B. kaupluses Tallinnas, XXXXXXXX XXX X, üritas varastada B. OÜ-

le kuuluvat kaupa, 56 tk lõiketerasid kogumaksumusega 498,40 krooni, pannes nimetatud kauba

endale kilekotti ning möödudes kassast, jättis kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna I.D peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Kohus leidis, et I.D süü suurust iseloomustab asjaolu, et varastatu väärtus ei olnud suur, vargus jäi katse staadiumisse ning omanik on seetõttu oma vara tagasi saanud. Oma kavatsustes toime panna üha uusi vargusi, on I.D olnud väga järjekindel. Kuigi kohus 07.06.2010. ta oma otsusega vangistusest vabastas, ei asunud ta täitma ÜKT-d ning veidi üle nelja kuu hiljem otsustas ta jälle vargile minna. Oma varasematest karistustest ta mingeid järeldusi ei teinud.

Kohus nõustus prokuröri taotlusega karistada I.D varguse katse eest 3-kuulise

vangistusega, mis on tunduvalt alla keskmist kergendatud karistuse määra ning võtab siinkohal

arvesse ka süüdistatava tervislikku seisundit. Väiksema karistusmäära valik ei vastaks enam I.D süü suurusele ega tema isikule ning oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega.

2. Maakohtu otsuse peale esitas I.D apellatsiooni, milles taotleb kergemat karistust. Ta märgib, et kahetseb tehtut, tegu jäi katse staadiumi. Lisaks on ta tervislik seisund väga kehv (tal on HIV).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu ning

tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (vt RKKKo 3-1-1-55-07). Riigikohtu

kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuna tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed

ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste

muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise

lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (vt RKKKo 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole

õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti

põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt mõistetud karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

4. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad absoluutselt igasugused võimalused

maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Kaebuse

esemeks on üksnes karistust. Hinnates apellatsiooni põhjendatust ja selle kohtuliku läbivaatamise otstarbekust, märgib kriminaalkolleegium järgmist.

I.D mõisteti süüdi süstemaatilise varguse katses. Selle teo eest on ette nähtud kuni 5- aastane vangistus. Seega on 3-kuulise vangistuse puhul tegemist kerge karistusega, mis ilmselgelt vastab isiku süüle. Maakohtu otsusest nähtub, et kohus on võtnud arvesse nii seda, et tegu jäi katse staadiumi, kui ka asjade väärtust ja isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Maakohtu otsus vastab täielikult üldisele kohtupraktikale samalaadsete kuritegude puhul ja selle muutmiseks puudub igasugune alus.

5. Eelnevast tulenevalt leiab kriminaalkolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on

asjakohased käesolevas süüteos. Kriminaalkolleegium asub üksmeelselt seisukohale, et

apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ja perspektiivitud. Eeltoodu alusel ja juhindudes

KrMS § 326 lg 2 ls-st 2 kohtukolleegium jätab apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi

vaatamata.

Sten Lind

Meelika Aava

Malle Preimer