3-22-1562/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. märts 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1562

Haldusasi

Q.P kaebus Saue Vallavalitsuse 22.06.2022 korralduse nr

734 tühistamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja Q.P, volitatud esindaja adv Indrek Kukk

Vastustaja Saue vald, esindajad Kirsti Saar ja Renee

Kokmann

Kolmandad isikud J.L ja R.M

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetluse peatamise taotlus rahuldamata.

2. Jätta kaebuse läbi vaatamata jätmise taotlus rahuldamata.

3. Jätta Q.P kaebus rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

5. Asendada avaldatavas lahendis kaebaja ja kolmandate isikute nimed tähemärgiga.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.04.2023 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

3-22-1562

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Saue Vallavalitsuse 04.11.2020 korraldusega nr 1120 väljastati projekteerimistingimused

(edaspidi PT) aadressile Kustja küla Sipa kinnistule (katastritunnus 29701:006:0257; edaspidi

Sipa kinnistu) üksikelamu ja abihoone ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale.

2. Saue Vallavalitsuse 22.06.2022 korraldusega nr 734 muudeti Saue Vallavalitsuse

04.11.2020 korraldusega nr 1120 määratud PT-de punkti 4.4. järgmiselt: „4.4. Juurdepääs

kinnistule Sipa (29701:006:0257) lahendada läbi kinnistu Jüripõllu (29701:006:0229)

vastavalt 25.01.2022 sõlmitud juurdepääsutee servituudile (kinnistusraamatusse kanne tehtud

10.02.2022).“ Korralduse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

Varasemas PT-s oli juurdepääs ette nähtud Laja kinnistut ja Sipa kinnistut läbivalt erateelt

Sipa kinnistu lõigult, kusjuures Laja kinnistut läbiv teelõik on tunnistatud avalikuks teeks

Kernu Vallavolikogu 18.06.2015. a otsusega nr 34 ja see on jätkuvalt kehtiv. Juurdepääsu

lubamisest Sipa kinnistule läbi Laja kinnistu ja ka alternatiivina juurdepääsutee servituudi

seadmisest läbi Laja kinnistu Sipa kinnistu kasuks on Laja kinnistu omanik keeldunud. Seoses

sellega on taotleja pöördunud naaberkinnistu Jüripõllu omaniku poole palvega seada

juurdepääsutee servituut läbi Jüripõllu kinnistu Sipa kasuks. Nimetatud servituudi osas said

piirinaabrid kokkuleppele ja see on kantud kinnistusraamatusse 10.02.2022. Juurdepääsutee

rajamisega on alustatud.

Erateel liikumine ja selle kasutustingimused on eraisikutevaheline kokkulepe, mida vald ei

reguleeri. Samuti ei ole eratee rajamine eramaal ehitusloakohustuslik tegevus. Avaldaja

taotluses soovitu ja selleks teostatud senised toimingud on kooskõlas Saue valla

üldplaneeringuga hajaasustuses, on põhjendatud ning vald otsustas taotluse rahuldada.

Laja kinnistu omanik esitas 02.06.2022 seisukoha, milles ei nõustunud PT muutmisega,

kuivõrd uue tee rajamine on ehitusloakohustuslik tegevus. Saue vald selgitas 17.06.2022

kirjas Laja kinnistu omanikule, et varasemalt Jüripõllu kinnistu omanikuga sõlmitud

juurdepääsutee servituudi seadmisega Sipa kinnistu kasuks kaugeneb juurdepääsutee Laja

kinnistul paiknevast hoonest ca 2 korda kaugemale kui praegu vahetult selle hoone eest

läbivalt teelt. Olgugi, et juurdepääs Sipa kinnistule on hetkel tagatud läbi Jüripõllu kinnistu,

siis juhul, kui Sipa kinnistule juurdepääs on ajalooliselt toimunud läbi Laja kinnistu, siis

võimalike vaidluste korral oleks kohtu kaudu juurdepääs määratud ajaloolisest kohast.

3. Q.P-le kuulub kinnistu aadressiga Saue vald, Kustja küla, Laja (katastritunnus

29701:006:0254; edaspidi Laja kinnistu). Laja kinnistu naaberkinnistuks on Sipa kinnistu,

mille omanikeks on kinnistusraamatu andmetel J.L ja R.M.

4. Q.P esitas 21.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Saue Vallavalitsuse 22.06.2022

korralduse nr 734 tühistamise ning vastustaja lammutamisettekirjutuse andmise otsustamiseks

kohustamise nõuetes.

5. Tallinna Halduskohtu 05.09.2022 määrusega tagastati Q.P kaebus Saue valla

lammutamisettekirjutuse andmise otsustamiseks kohustamise nõudes (resolutsiooni p 1) ning

võeti menetlusse kaebus Saue Vallavalitsuse 22.06.2022 korralduse nr 734 tühistamise nõudes

(resolutsiooni p 2).

2(10)

3-22-1562

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja leiab, et vaidlusalune otsus on õigusvastane, kuivõrd sellega rikutakse tema õigust

heaolule vastavale keskkonnale ning omandiõigust.

6.1. PT-de muutmise korralduse rakendamisega kaasneb müra, privaatsuse vähenemine ning

kaebaja kinnistu väärtuse vähenemine, kuna uue lahenduse kohaselt hakkaks kaebaja kinnistu

kõigist külgedest piirnema teega. Kaebajale teadaolevalt ei ole Saue vallas ega ka mujal

ühtegi sellist planeeringut, kus elamumaa kinnistu hajaasustusega alal oleks planeeringu

kohaselt ümbritsetud kolmest küljest teega. Selline lahendus on ilmses vastuolus

planeerimisseadus (PlanS) § 1 lg-ga 1. Laja kinnistu on kaebajale koduks. Ehitusseadustiku

(EhS) § 26 lg 3 järgi tuleb arvestada, et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus

isikute õigustega ja vastaks üldplaneeringus määratud tingimustele.

6.2. Vastustaja püüab väita, nagu vald ei reguleeriks eramaadele teede ehitamist, samas on

juurdepääsu asukoha määramine kohustuslik (vt EhS § 26 lg 4).

6.3. Sipa kinnistule pääseb hetkel mööda Laja kinnistut ja Sipa kinnistut läbivalt erateelt Sipa

kinnistu lõigult. Laja kinnistut läbiv teelõik on tunnistatud avalikuks teeks Kernu

Vallavolikogu 18.06.2015. a otsusega nr 34 ja see on jätkuvalt kehtiv (tegemist on kaardil

oranžiga märgitud lõiguga). Sipa kinnistule on tegelikkuses sõidetud eelnevalt läbi Laja

kinnistu, hoovis oleva muru. Uus lahendus tooks kaasa uue tee ehitamise Jüripõllu kinnistule.

Tee rajamisega on Sipa kinnistu omanik juba alustanud ja seda hoolimata asjaolust, et tal

puudub selleks ehitusluba (vt EhS § 22 lg 1 p 3, lisa 1; vt EhS § 92 lg 8; Riigikohtu lahend nr

2-15-18478, p 12.2). Eratee ei ole tähistatud ega ka selle kasutamist takistatud. Uus tee kulgeb

mööda Laja ja Sipa kinnistu piiri Laja kinnistu eluhoone akende alt. Kaebaja on pakkunud

kompromissina Sipa kinnistu omanikule juurdepääsuvõimalust läbi Laja kinnistu Sipa elamu

läänepoolse nurga juurde, kuid sellest on keeldutud. Sipa kinnistu omanik ei soovi sõiduteed

oma õuemaa äärde, vaid Laja õuemaa äärde. Seda tuleb käsitleda asjaõigusseaduse (AÕS) §

143 lg 1 järgi mõjutuste tahtliku suunamisena naaberkinnisasjale.

6.4. Maade erastamisel 2002. a planeeriti ligipääs Sipa kinnistule Laja kinnistu lääne küljest,

kasutusele jääb avalikuks kasutamiseks määratud tee, mille kohaselt oli sissesõit Sipa kinnistu

hoonete juurde kaebaja kinnistust oluliselt kaugemalt ja liiklust ei toimuks tema õueala ida- ja

põhjapiiril. Seega on vastustaja rikkunud kaebaja õiguspärast ootust. Antud juhul ei esine

ühtegi põhjust, mis tingiks olemasoleva ligipääsulahenduse muutmist. Vaidlustatud otsus ei

vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 3 sätestatud nõuetele.

6.5. Kolmandad isikud on rajanud uue tee Laja kinnistu piirile, sisuliselt Laja kinnistu

eluhoonete akende alla ega ole järginud tee kaitsevööndit. Vastavalt Saue valla

üldplaneeringule on tee kaitsevööndiks 2 m (vt lk 13).

6.6. Tee rajamisega kaebaja kinnistu piirile kaasneva müra ja kinnistu hinna languse arvestust

puudutavad tõendid esitab kaebaja esimesel võimalusel. Samas HKMS § 60 lg 1 kohaselt ei

ole tõendada vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu,

mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Ilmselt ei ole poolte vahel

vaidlust, et mis iganes teetaristu kasutamisel mootorsõidukitega kaasneb müra ning naabrite

rahu häiring, mis omakorda vähendab naaberkinnistu väärtust.

6.7. Vastustaja ei ole järginud HMS § 5 lg-s 2 sätestatud põhimõtet ning ei ole järginud HMS

§ 4 lg-t 2. Vastustaja ei ole uurinud kaardimaterjale ja on eiranud üldplaneeringut, millega on

rikutud uurimispõhimõtet (HMS § 6).

6.8. Vaidlusaluses korralduses toodud väide, mille kohaselt viiks uus lahendus tee kaebaja

eluhoonetest oluliselt kaugemale, on eksitav. Laja ja Sipa kinnistule märgitud jämedat halli

teed looduses ei eksisteeri ning see on kantud kaardile vanade kaardimaterjalide alusel.

3(10)

3-22-1562

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

7.1. Vastustaja palub lõpetada menetlus HKMS 151 lg 2 punkti 1 koosmõjus HKMS § 121 lg

2 punktiga 2 alusel või alternatiivselt jätta kaebus läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p 1

koosmõjus HKMS § 121 lg 1 punktiga 1 alusel. Vaidlustatud korraldus muutus korralduse nr

1120 osaks ja kaotas iseseisva õigusjõu. Seetõttu ei saa vaidlusalune korraldus kaebaja õigusi

rikkuda (HKMS § 44 lg 1).

7.2. Nimetatud eratee rajamiseks pole vaja detailplaneeringut, projekteerimistingimusi ega

ehitusluba. Selliste teede rajamist ei reguleeri PlanS. Samuti pole PT ega ka PT muutmise

korraldus antud PlanS alusel. Seega on asjakohatud kaebaja viited PlanS § 1 lg-le 1.

7.3. Kaebaja on ekslikult leidnud, et tegemist on avalikkusele ligipääsetava erateega ning

jõudnud valele järeldusele, et tee ehituseks on vajalik ehitusluba. Kolmanda isiku poolt

20.09.2022 esitatud piltide põhjal nähtub, et tee on tähistatud eratee sildiga ning sissesõit on

lubatud valdaja loal. Seda, et tegemist ei ole avalikkusele ligipääsetava erateega, on vastustaja

selgitanud ka oma 26.07.2022 seisukohas. Saue Vallavalitsuse 04.11.2020 korralduse nr 1120

lisa p 4.4 ei loo iseseisvat õigust vaatlusaluse tee rajamiseks. Nimetatud punktiga kajastatakse

tegelikku olukorda juurdepääsu küsimuses, mille aluseks on kinnistusraamatusse kantud

juurdepääsu servituut. Isegi juhul, kui kohus tühistaks Saue Vallavalitsuse 22.06.2022

korralduse nr 734, siis ei takistaks see maaomanikku rajamast oma maale erateed. Seega ei ole

kaebaja eesmärk ära hoida tee ehitus Jüripõllu katastriüksusele saavutatav Saue Vallavalitsuse

22.06.2022 korralduse nr 734 tühistamisega.

7.4. Asjakohatud on kaebaja viited EhS § 70 lg-le 1 ja § 71 lg-le 1.

7.5. Vaidlusaluse korraldusega ei rikuta kaebaja subjektiivseid õigusi. PT-ga ei reguleerita

eratee ehitamist Jüripõllu kinnistule. Seetõttu pole ka kaebaja viited HMS sätetele

asjakohased (vt kaebuse p 6). Isegi kui kaebaja viited tee rajamisega kinnistu piirile kaasneva

müra ja kinnistu hinna languse omavahelisele seosele omaksid tähtsust, ei ole kaebaja

esitanud kaebuse punktis 5 lubatud tõendeid.

7.6. Esitatud kaebus on perspektiivitu. Kaebaja eesmärkide täitmiseks saaks teoreetiliselt olla

tegu ainult tsiviilõigusliku vaidlusega, kus kaebaja nõuab tee omanikult teeservituudi

kehtetuks tunnistamist ja/või tee lammutamist AÕS 3. jao 2. jaotise naabrusõiguste

paragrahvide alusel. Sellisel juhul oleks tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega.

8. Kolmandad isikud vaidlevad kaebusele vastu ja paluvad jätta see rahuldamata.

8.1. Kolmandad isikud soetasid Sipa kinnistu 2022. Sel hetkel oli juurdepääs Sipa kinnistule

läbi Laja kinnistu, mida Laja kinnistu omanik koheselt ka keelama hakkas. Sipa kinnistule on

selline juurdepääs olnud ajalooliselt kogu aeg, ehk maja ehitamisest alates ja muud

ligipääsuteed puudusid. Laja kinnistu omanikud ähvardasid korduvalt sulgeda Laja kinnistut

läbiva avalikus kasutuses oleva teelõigu, et kolmandad isikud ei pääseks oma kinnistule. Sel

hetkel polnud muud võimalust, kui leida juurdepääsutee rajamiseks kiireim ja parim lahendus.

Selleks palusid kolmandad isikud Jüripõllu kinnistu omanikult notariaalset tee servituuti,

millega Jüripõllu kinnistu omanik nõus oli.

8.2. Tegelikkuses ei ela kaebaja igapäevaselt Laja kinnistul. Maja on tugevalt amortiseerunud

ja suure tõenäosusega ka elamiskõlbmatu.

8.3. Kaebuses on pildimaterjal, kus tee asukoht Sipa ja Laja kinnistu vahel on (märgitud

punase joonega) toodud Laja kinnistu piiri äärde. Tee asub maja asukohast vähemalt 25 m

kaugusel. Väide akende alla tee ehitamisest on eksitav ja täiesti vale.

8.4. Rajatud tee ei ole avalikus kasutuses, vaid tähistatud eratee sildiga. Võõrastel on seal

liiklemine keelatud. Ka prügiautol ei ole vajadust sinna teele sõita, sest prügikast asub avaliku

4(10)

3-22-1562

tee ja eratee nurgal. Talvise lumekoristuse teostavad kolmandad isikud ise. Kolmandad isikud

omavad kahte kaasaegset autot, mis kindlasti ei tekita väljakannatamatut müra, heitmeid või

on mingil muul viisil häirivad. Ka liikumiskiirus ei saa rajatud teelõigul olla liialt suur

tekitamaks ohtu kõrvalkinnistul viibijatele.

8.5. Kaebaja on pakkunud kompromissina Sipa kinnistu omanikele juurdepääsu läbi Laja

kinnistu Sipa elamu läänepoolse nurga juurest, kuid sellest on keeldutud. Kuna eelnevalt on

kolmandad isiku saanud korduvalt ähvardusi, et Laja kinnistu piire läbiv tee suletakse kaebaja

poolt, siis ei saanud kolmandad isikud seda pakkumist kaaluda.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

10. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas PT muutmine kolmandate

isikute kinnistule juurdepääsu teed puudutavas osas on õiguspärane.

11. Esmalt lahendab kohus veel lahendamata taotlused (I), seejärel kaebuse (II) ning jagab

menetluskulud (III).

I

Menetluse peatamise taotlus

12. Kaebaja on esitanud 22.02.2023 menetluse peatamise taotluse, kuivõrd Maa-ameti

menetluses on Laja katastriüksuse piiride kindlaksmääramine (HKMS § 94).

13. Vastavalt HKMS §-le 94 võib kohus poolest või kolmandast isikust tuleneval mõjuval

põhjusel menetluse peatada kuni põhjuse äralangemiseni. Normis on silmas peetud mõjuvaid

põhjuseid, mis takistavad või raskendavad ülemääraselt menetlusosalisel menetluses osaleda.

Asja materjalist nähtuvalt ei takista ega muuda ülemäärselt raskendatuks kaebaja osalemist

kohtumenetluses asjaolu, et Maa-ametile on kaebaja esitanud avalduse Laja katastriüksuse

piiride kontrollimiseks. Seega ei ole HKMS § 94 eeldused täidetud ning menetluse

peatamiseks alust pole. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus kaebaja menetluse peatamise taotluse

rahuldamata.

Kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise taotlused

14. Vastustaja on taotlenud menetluse lõpetamist HKMS § 151 lg 2 p 1 koosmõjus § 121 lg 2

punktiga 2. Ilmselt on vastustaja silmas pidanud kaebuse läbi vaatamata jätmist, kuivõrd

menetluse lõpetamist reguleerib HKMS § 152. Kaebuse läbi vaatamata jätmiseks alust ei ole.

Tulenevalt HKMS § 151 lg 2 punktist 1 võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata,

kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud.

Vastavalt HKMS § 121 lg 2 punktile 2 võib kohus tagastada kaebuse selle esitajale, kui

kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Esmalt tuleb märkida,

et HKMS § 151 lg 2 p 1 on diskretsiooniline alus. Samas on HKMS § 121 lg 2 p 2 mõtteks, et

kui kaebaja on esitanud ebaõige nõude ning ka nõude muutmisega ei oleks võimalik kaebuse

eesmärki saavutada, siis võib kohus kaebuse tagastada. Käesoleval juhul on kaebaja

eesmärgiks, et taastuks vaidlusalusele korraldusele eelnenud olukord – juurdepääs Sipa

kinnistule on lahendatud Laja kinnistut ja Sipa kinnistut läbivalt erateelt Sipa kinnistu lõigult

(vt kaebuse lisa 1, p 4.4). Selle eesmärgi saavutamiseks on kohane tühistamisnõue, mistõttu

HKMS § 121 lg 2 p 2 eeldused täidetud ei ole.

15. Vastustaja on palunud kaebuse läbi vaatamata jätta HKMS § 151 lg 1 p 1 koosmõjus

HKMS § 121 lg 1 punkti 1 alusel. Viimati nimetatud norm reguleerib kaebuse tagastamist, kui

vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Sellise olukorraga praegust tegemist ei

5(10)

3-22-1562

ole, kuivõrd kaebaja on vaidlustanud Saue Vallavalitsuse 22.06.2022 korraldust nr 734, mis

on antud avalik-õiguslikus suhtes ning mille vaidlustamiseks ei ole ette nähtud HKMS-st

erinevat korda. Seega kuulub vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse ning kaebuse läbi

vaatamata jätmiseks HKMS § 151 lg 1 p 1 koosmõjus § 121 lg 1 punktiga 1 alust ei ole.

Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus vastustaja taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks

rahuldamata.

II

16. Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud Saue Vallavalitsuse korralduse nr 734, millega

muudeti 04.11.2020 korralduse nr 1120 punkti 4.4. viisil, et juurdepääs kolmandate isikute

kinnistule lahendatakse läbi Jüripõllu kinnistu (vt kaebuse lisa 2).

17. Asjakohatud on kaebaja väited ehitusloa puudumisest, kuivõrd vaidlusaluse korraldusega

ei reguleerita ehitusõigust. Samuti on asjakohatud väited maa erastamisest, sh osas, miks

erastati just sellises ulatuses Sipa kinnistu, kuivõrd käesoleval juhul ei ole vaidluse esemeks

maa erastamise otsused. Käesoleval juhul on vaidlustatud PT punkti 4.4 muutmist, mistõttu

hindab kohus üksnes Saue Vallavalitsuse 22.06.2022 korralduse nr 734 õiguspärasust.

18. Arvestades, et vaidlusaluse korraldusega muudeti PT-d, siis tuleb analüüsida sarnaselt PT

vaidlustamisel, kas sellega on rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi või tuleneb kaebajale

kohtulikult kaitstav õigus varasemalt kehtinud PT p-st 4.4 (vt kaebuse lisa 1). HKMS § 44 lg

1 kohaselt võib kaebusega kohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Ekslik on

vastustaja seisukoht, et kuivõrd vaidlusalune korraldus on muutunud 04.11.2020 korralduse nr

1120 osaks, siis eraldiseisvalt ei saa see kaebaja õigusi rikkuda. Kui muudetakse varasemat

haldusakti, siis on ka tegemist haldusaktiga, mis on eraldiseisvalt vaidlustatav (HMS § 64 lg 1

lause 2 ja § 70 lg 1). Olukorras, kus kaebaja subjektiivseid õigusi vaidlusaluse korraldusega ei

rikuta, ei asu kohus kontrollima vaidlusaluse korralduse õiguspärasust.

19. Projekteerimistingimused on vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku

huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise

kohustus (EhS § 28 lg 1). Projekteerimistingimustes määratud arhitektuursete ja ehituslike

tingimustega võidakse ühtlasi lahendada naaberkinnisasjade omanike vahelisi ehituslikke

huvikonflikte ja projekteerimistingimuste säte võib luua ka iseseisva subjektiivse õiguse,

mille riive võib anda isikule kohtulikult kaebeõiguse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2017

otsus nr 3-15-2763, p 17). Sarnaselt PT andmisega, tuleb ka PT muutmisel arvestada mh

isikute õigustega (EhS § 26 lg 3 p 2). Käesoleva juhul on vastustaja kaasanud kaebaja PT

muutmise menetlusse, tagamaks, et PT muutmisel ei saaks kaebaja õigused kahjustatud.

20. Vaidlus puudub, et PT-te muutmise korraldusega ei ole otsustatud ehituslike ega

arhitektuuriliste tingimuste üle. Samas nähtub asja materjalidest, et 04.11.2020 PT-de

väljastamisel on huvikonfliktiks olnud juurdepääsu lahendamine kolmandate isikute

kinnistule Laja kinnistut ja Sipa kinnistut läbivalt erateelt Sipa kinnistu lõigult (vt kaebuse lisa

1). Vastustaja on vaidlusaluse korraldusega PT-d muutnud viisil, et juurdepääs kolmandate

isikute kinnistule on lahendatud mitte enam Laja kinnistut ja Sipa kinnistut läbivalt erateelt,

vaid Jüripõllu kinnistu kaudu, mistõttu on Laja kinnistut ja Sipa kinnistut läbiva eratee

omaniku omandiõiguse riive kõrvaldatud.

21. Tühistamiskaebuse rahuldamise üldise eelduse sätestab riigivastutuse seadus (RVastS) §

3 lg 1. Selle järgi võib isik nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes selles ulatuses,

milles rikutakse tema õigusi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Seadus ei näe ette

projekteerimistingimuste kohtus vaidlustamise võimalust avaliku huvi kaitseks. Seega saab

kohus kaebuse rahuldada ja PT muutmise korralduse tühistada vaid siis, kui see rikub kaebaja

õigusi. Kohtu hinnangul ei riku vaidlusalune korraldus kaebaja subjektiivseid õigusi, kuivõrd

6(10)

3-22-1562

sellega ei kaasne kaebaja omandiõiguse ega õiguse tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale rikkumist.

22. Kaebuse kohaselt kaasneb vaidlusaluse korraldusega müra, privaatsuse vähenemine ja

kaebaja kinnistu väärtuse vähenemine, kuna uue lahenduse kohaselt hakkaks kaebaja kinnistu

kõigist külgedest piirnema teega.

23. Esmalt puudub vaidlus, et varasem juurdepääs oli lahendatud mh läbi Laja kinnistu (vt

kaebuse lisa 1), erinevalt vaidlusalusest korraldusest, kus juurdepääs kolmandate isikute

kinnistule on lubatud üle Laja kinnistu naaberkinnistu – Jüripõllu kinnistu. Kaebajal ei ole

subjektiivset õigust nõuda kolmandatelt isikutelt juurdepääsu tee rajamist ainult ja üksnes

Sipa ja Laja kinnistut läbivalt erateelt. PT p 4.4 ei kaitse kaebaja subjektiivseid õigusi, vaid

kolmandate isikute õigust saada juurdepääs oma kinnistule. Olukord oleks teine, kui kohalik

omavalitsus muudaks PT-d viisil, et juurdepääs kolmandate isikute kinnistule planeeritakse

üle Laja kinnistu mõnest teisest kohast. Sellise situatsiooniga aga tegemist ei ole. Olukorras,

kus Laja kinnistult juurdepääsu kolmandate isikute kinnistule ei rajata, ei saa see kuidagi

kaebaja omandiõigust rikkuda.

Privaatsus

24. Kaebaja leiab, et juurdepääsu tee rajamine üle Jüripõllu kinnistu rikub tema privaatsust,

kuivõrd rajatav tee on Laja kinnistul asuva eluhoone akende all.

25. Privaatsuse vähenemine seondub omandiõiguse rikkumisega. Privaatsuse vähenemine ka

ilma vastavasisulise servituudi olemasoluta võib viia naabri õiguste rikkumiseni, kui

negatiivsete mõjude olemus ja intensiivsus on selline, millega kaasneb omandiõiguse riive

ning kehtivad õigusnormid ja planeeringud kaitsevad konkreetse kaebaja omandiõigust (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi 28.03.2012 otsus nr 3-3-1-4-12, p 12). Samas ei ole pelgalt

miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine subjektiivne õigus, vaid isikul tuleb leppida

võimalusega, et teda ümbritsev elukeskkond võib muutuda (Riigikohtu halduskolleegiumi

24.05.2010 otsus nr 3-3-1-29-10, p 20; nr 3-3-1-12-07).

26. Esmalt on väär kaebaja väide, et vaidlusaluse korraldusega tekib olukord, kus kaebaja

kinnistut hakkab kõigist külgedest piirama tee. PT muutmisega ei ole enam juurdepääs

lahendatud kaebaja kinnistu läänepoolsest küljest, mistõttu piirneks kaebaja kinnistu jätkuvalt

kahest küljest teega (nimelt lõunapoolsest küljest avalikult kasutatav eratee numbriga

2970104 ja kolmandate isikute planeeritav eratee). Juhul, kui kaebaja on silmas pidanud Laja

kinnistu keskel asuvat erateed, mis ei ole avalikuks kasutamiseks mõeldud ega ka teeregistris

registreeritud, siis ei saa selle olemasolu kuidagi mõjutada vaidlusaluse korralduse

õiguspärasust, kuivõrd kinnistusisese eratee olemasolu või selle likvideerimine on kaebaja

mõjusfääris ega saa mõjutada kaebaja kinnistust väljaspoole rajatavaid juurdepääsuteede

rajamist. Seda enam, et kaebaja ei ole lubanud seda kolmandatel isikutel kasutada (vt kaebuse

lisa 3). Küll aga üksnes fakt, mitmest küljest piirneb kinnistu teega ei ole ainuüksi piisav

subjektiivsete õiguste rikkumise jaatamiseks.

27. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vaidlusaluse korraldusega (PT-de punktiga 4.4.) rikutakse

kaebaja privaatsust. Esmalt on kolmandad isikud selgitanud, et tegemist on erateega, mis on

mõeldud kasutamiseks üksnes kolmandate isikute tarbeks (vt kolmandate isikute 20.09.2022

menetlusdokumendi lisa 3). Sellest lähtuvalt on vastustaja õigesti leidnud, et kuivõrd tegemist

on erateega, siis ei ole tegemist avaliku huviga rajatisega ning vaatlusaluse tee ehitusprojekti

koostamiseks PT-de väljastamine vajalik ei ole (vt EhS § 26 lg 1). EhS § 92 lg 5 kohaselt on

avalikult kasutatav tee riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee.

Praegusel juhul ei ole kolmandate isikute kavandatav eratee määratud avalikuks kasutamiseks.

Kaebaja on viidanud Riigikohtu lahendile nr 2-15-18478, mille punktis 12.2 on märgitud

järgmist: „EhS § 92 lg 8 sätestab, et avalikkusele ligipääsetav eratee on tee, mis on tee

7(10)

3-22-1562

omaniku poolt määratud avalikkusele suunatud funktsiooniga ja mis ei ole riigitee või kohalik

tee. EhS § 92 esmaseks eesmärgiks saab mh paragrahvi pealkirja („Terminid“) silmas pidades

lugeda terminite selgitamist EhS 11. peatüki jaoks, mis reguleerib EhS § 91 lg 1 kohaselt

avalikult kasutatava tee ja avalikkusele ligipääsetava erateega seotud õiguslikke küsimusi.

Seega peaks olema mingis muus sättes reguleeritud see, mida tähendab EhS § 92 lg-s 8

nimetatud "omaniku poolt määratud avalikkusele suunatud funktsiooniga". Sellist sätet aga ei

ole. Samas ei tulene EhS § 92 lg-st 8, et kui eratee omanik ei ole paigutanud teele seda

erateena tähistavat liiklusmärki või tõkestanud teed nt betoonplokkidega, kehtib eeldus, et

igaüks võib mootorsõidukiga erateel vabalt liikuda. Nii ei kehti selline eeldus nt KeÜS § 32

lg-te 2 ja 21 kohaselt võõral maatükil mootorsõidukiga viibimiseks, kui omanik ei ole

maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata võõraste viibimist

maatükil. EhS § 92 lg 8 eeldab seega omaniku ettevõetavat aktiivset tegevust, tähistamaks

tema kinnisasjal asuv eratee selliselt, mis lubab avalikkusel seda kasutada.“ Arvestades, et

kolmandad isikud on püstitanud rajatava tee ja avaliku tee ristumise kohale sildi „Eratee“, siis

on tõendatud, et kolmandad isikud ei ole oma aktiivse tegevusega andnud juhist, millest saaks

järeldada, et avalikkusel on lubatud rajatavat erateed kasutada. Vastupidi, kolmandad isikud

on selgelt välistanud avalikkusele juurdepääsu erateele. Sisuliselt tähendab eelnev, et

liikluskoormus kavandataval juurdepääsu teel on väikese intensiivsusega, mistõttu ei saa see

avaldada sellist mõju kaebaja omandiõigusele, mis tooks kaasa ülemäärase riive privaatsusele.

28. Veelgi enam, Maa-ameti kaardirakenduselt nähtuvalt on kolmandate isikute rajatav tee

hinnanguliselt 26 meetri kaugusel Laja kinnistul paiknevast hoonest.

29. Seejuures nähtub ortofotodelt, et Laja kinnistul paikneva hoone ja kolmandate isikute

rajatava tee vahele jääb kõrghaljastus (puud), mistõttu üksnes kolmandate isikute tarbeks

eratee rajamine Jüripõllu kinnistule ei saa kuidagi rikkuda kaebaja naabrusõigust ja tuua kaasa

privaatsuse ülemäärast vähenemist. Kaebajal tuleb arvestada, et teda ümbritsev elukeskkond

võib muutuda ning tal puudub subjektiivne õigus nõuda, et ümbritsev keskkond säiliks

muutumatuna. Kaebajal puudub õigus piirata naaberkinnistu vabalt kasutamist, milleks

käesoleval juhul on kolmandate isikute ja Jüripõllu kinnistu omaniku notariaalne kokkulepe

1 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo

8(10)

3-22-1562

juurdepääsutee servituudi seadmiseks. Sellesse eraõiguslikku kokkuleppesse ei saa sekkuda

ka kohalik omavalitsus.

30. Kaebusest ei nähtu, et kaebajale kuuluks servituudist tulenev õigus keelata kolmandatel

isikutel rajada teeservituudi alusel juurdepääsutee Jüripõllu kinnistule ning keelata sellega

kõike, mis võib takistada väljavaadet kaebaja kinnistult (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

02.03.2006 määrus nr 3-3-1-3-06, p 9).

31. Eeltoodust lähtuvalt ei ole rikutud kaebaja õiguslikult kaitstavat privaatsust.

Müra

32. Kaebaja väidab, et juurdepääsu lahendamisega Jüripõllu kinnistult kolmandate isikute

kinnistule kaasneb ülemäärane müra. Tegemist on paljasõnalise väitega. Kaebaja on

kohustatud taluma normatiivset müra. Hinnates keskkonna vastavust tervise- ja

heaoluvajadustele, võetakse arvesse teiste isikute õigusi, avalikke huve ja piirkonna eripära.

Keskkonna mittevastavust tervise- ja heaoluvajadustele eeldatakse, kui on ületatud keskkonna

kvaliteedi piirväärtus (keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) § 23 lg 4). Välisõhus leviv

müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille

tekitavad paiksed või liikuvad allikad (atmosfääriõhu kaitse seadus (VÕKS) § 55 lg 2).

Vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed

ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (määrus nr 71) §-le 3 on

liiklusmüra müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning

veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega (auto-,

raudtee- ja lennuliiklus) või regulaarse liiklusega perioodi vältel. Liiklusmüra sihtväärtus II

kategooriaga alal (sh elamumaa-ala) on päeval 55 dBA ning öösel 50 dBA (vt määrus nr 71,

lisa 1). Arvestades, et tegemist on erateega, mis on kasutamiseks mõeldud üksnes kolmandate

isikute tarbeks on väheusutav, et tee rajamisega kaasnev liiklusmüra võiks ületada

õigusaktides (vt atmosfääriõhu kaitse seadus § 55 lg 2 ja määrus nr 71, lisa 1) sätestatud müra

normatiivset taset. Seda ei ole väitnud ka kaebaja. Mitte igasugune häiring ei kvalifitseeru

naabrusõiguste rikkumiseks. Seega leiab kohus, et rikutud ei ole kaebaja õigust tervise- ja

heaoluvajadustele vastavale keskkonnale (KeÜS § 23 lg 1).

Kinnistu väärtus

33. Hüpoteetilised on kaebaja väited kinnistu väärtuse vähenemisest, seda enam, et tegemist

on väga väikese liikluskoormusega erateega, mis on mõeldud teenindama üksnes kolmandate

isikute kinnistut ning eelnevalt on leitud, et vaidlusalune korraldus ei riku kaebaja õiguslikult

kaitstavat privaatsust ja tõendamata on, et kavandatava juurdepääsuteega ületataks

õigusaktides sätestatud müra normtasemeid. Ekslik on seejuures kaebaja seisukoht, et kinnistu

väärtuse vähenemine on üldtuntud asjaolu, mida kaebaja tõendama ei pea (HKMS § 60 lg 1).

Kuivõrd kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit tõendamaks väidet, et kaebaja kinnistu väärtus

on vähenenud tingitud vaidlusalusest korraldusest, siis on tegemist kaebaja paljasõnalise

väitega. Menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui

seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada,

et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs (HKMS § 59 lg 1).

34. Asjassepuutumatud on kaebaja väited osas, et kolmandatele isikutele ei ole väljastatud

ehitusluba tee rajamiseks. Käesoleva vaidluse esemeks on Saue Vallavalitsuse 22.06.2022

korraldus, mis ei reguleeri ehitusõigust, vaid üksnes küsimust, kuidas lahendada avalikult

kasutatavalt teelt juurdepääs kolmandate isikute kinnistule (HKMS § 41 lg 1). Seetõttu jätab

kohus tähelepanuta kaebaja väited osas, milles leitakse, et tee ehitusega on alustatud juba

enne, kui on väljastatud ehitusluba. Lisaks ei ole kaebeesemeks küsimus võimalikust

riiklikust järelevalvest, sest sellesisulise avalduse rahuldamata jätmist (sõltumata asjaolust,

9(10)

3-22-1562

kas sellesisuline taotlus on haldusorganile esitatud ja kas vastav otsus ka tehtud) ei ole

praeguses haldusasjas vaidlustatud.

35. Eeltoodust lähtuvalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata, kuivõrd vaidlusalune korraldus

ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Seetõttu ei asu kohus ka analüüsima vaidlusaluse

korralduse õiguspärasust.

III

36. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebajate kahjuks, mistõttu menetluskulud jäävad kaebajate

kanda. Kuivõrd vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud, siis

jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HMS § 109 lg 1). Kolmandad

isikud ei ole esitanud menetluskulude väljamõistmiseks taotlust, mistõttu jäävad ka

kolmandate isikute võimalikud menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

37. Kohus asendab avaldatavas otsuses kaebaja ja kolmandate isikute nimed tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)