2-23-810/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

22. märts 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-810

Tsiviilasi

Gotoship OÜ (likvideerimisel) pankrotiavaldus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse

lõpetamine

raugemisega,

kirjalik

menetlus

Menetlusosalised

Võlgnik:

Gotoship OÜ (likvideerimisel,

registrikood

12663711, asukoht Hiie tee 24, Vääna-Jõesuu küla, Harku

vald Harjumaa), seaduslik esindaja juhatuse liige A K (e-mail

xxx)

Ajutine

pankrotihaldur:

Andres

Tootsman

(OÜ

Pankrotivara, asukoht Roseni 7, 10111 Tallinn, e-post

andres.tootsman@haldur.just.ee, tel 501 8178)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Gotoship OÜ (likvideerimisel, registrikood 12663711) pankrotimenetlus,

pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril likvideerida Gotoship OÜ (likvideerimisel) ja kustutada

äriregistrist.

3. Pärast Gotoship OÜ (likvideerimisel) äriregistrist kustutamist vabastada Andres

Tootsman pankrotihalduri kohustustest.

4. Määrata Gotoship OÜ (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks A K (isikukood xxx).

5. Avaldada teade Gotoship OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse lõpetamise kohta

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

6. Saata jõustunud kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonda.

7. Jätta menetluskulud võlgniku Gotoship OÜ (likvideerimisel) kanda.

8. Määrata ajutise pankrotihalduri Andres Tootsmani tasuks 720 eurot (käibemaksuga).

9. Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Andres Tootsmanile ajutise pankrotihalduri tasu

720 eurot riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa Pankrotivara OÜ arvelduskontole

xxx.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul alates määruse teatavaks tegemisest.

Asjaolud ja avaldus

Gotoship OÜ (likvideerimisel) esitas 17.01.2023 Harju Maakohtule avalduse pankroti

väljakuulutamiseks. Kohus võttis 18.01.2023 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks

pankrotihalduriks Andres Tootsmani.

Ajutine pankrotihaldur esitas 08.02.2023 kohtule aruande, mille kohaselt võlgnikul vara puudub, kuid

kohustusi on vähemalt 12 385 euro ulatuses. Halduri hinnangul on tegelik kohustuste kogusumma

veelgi suurem. Ajutise halduri saadetud teabenõuetele jättis võlgniku esindaja vastamata. Võlgniku

vara arvelt pankrotimenetluse kulusid katta ei saa. Võlgnik ei ole peale 2018. aasta aruande

Äriregistrile ühtegi hilisemat aastaaruannet esitanud. Ja ka pankrotiavalduse esitas ligikaudu

kolmeaastase hilinemisega. Puudub võimalus ettevõtte tervendamiseks või saneerimiseks, sest

majandustegevus on lõppenud ja selle jätkamiseks puudub kavatsus ja vara. Esialgsel hinnangul viisid

maksejõuetuseni võlgniku vale või olematu äriplaan, sest kui majandustegevus puudub, siis ei teki ka

käivet ega kasumit, millest katta varasem kahjum. Seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse

põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga.

Käesoleval juhul esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu. Ajutine pankrotihaldur leiab, et pankroti väljakuulutamiseks oleks vaja tasuda kohtu

deposiiti summa 3000 eurot.

Kohus tegi 09.02.2023 määrusega ettepaneku Gotoship OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlusest

huvitatud isikutele tasuda kohtu deposiiti 3000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt

23.02.2023. Teade avaldati 09.02.2023. Kohtul puuduvad andmed, et keegi oleks ettemaksu tasunud.

Kohus tegi 27.02.2023 Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse

esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistuse juhataja

teatas 15.03.2023, sest kohtule esitatud täiendava info ja tõendite pinnalt ei ole suure tõenäosusega

võimalik konkreetse menetluse kaudu võlausaldajatele positiivset tulemust saavutada.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku

pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29

lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja esialgsetel andmetel puudub

vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani

liikme vastu ning maksejõuetuse teenistus ei esitanud avaldust pankrotimenetluse algatamiseks

avaliku uurimisena.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks vähemalt 12 385 eurot,

kuid igasugune vara puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei

ole ajutine. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara

ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude

katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada

nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb

peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine

on vähetõenäoline.

Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude

katteks. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ei ole tuvastatavad.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud

alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks

deposiidina kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse

kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab

väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu

määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 09.02.2023 ettepaneku väljaandes Ametlikud

Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude

katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot hiljemalt 23.02.2023. Võlausaldajad ega kolmandad isikud

nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt

maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude

katteks vahendeid.

PankrS § 30 lg 5 sätestab, et kui PankrS § 30 lg 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest

isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse

läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi

27.02.2023 Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistuse juhataja teatas, et ei

esita käesolevas asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena. Seega

lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus

avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Arvestades pankrotiavalduses ja ajutise halduri aruandes esitatut peab kohus maksejõuetuse tekkimise

põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib

juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist

pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus.

Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest

isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise

isiku

kahe

kuu

jooksul

pankrotimenetluse

lõpetamise

määruse

jõustumisest

arvates

likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse

sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid

antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks likvideerija A K.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri

tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel

halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma

ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel

arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus

kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed

ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise

halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse

või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri

tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise

halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus

ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu

määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh

seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri

tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri

tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu

hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu § 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse

poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui

ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni

kohta.

Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi vahenditest

hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis ei või ületada

kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär oli 2023. aastal 725 eurot.

Ajutine haldur palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis ei ole äriregistri

andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande kohaselt

kulus ajutisel halduril oma ülesannete täitmiseks 12 tundi, sh 2 tundi menetluse materjalidega

tutvumisele, 3 tundi vajalike päringute tegemisele, 1,5 tundi suhtlemiskatsetele võlgnikuga, 2 tundi

kogutud materjalide analüüsile, 2,5 tundi ajutise halduri aruande koostamisele, 1 tund digitaalse

menetlustoimiku avamisele ja dokumentatsiooni haldamisele. Töötasu arvestamisel lähtus haldur

tunnitasu määrast 60 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 720 eurot. Kohus leiab, et ajutise

halduri tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii tehtud töö mahule,

keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutine haldur palub tasu hüvitada riigi vahenditest.

Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 12 tunni eest (alustatud pooltunde 24 × 33)

792 eurot, s.o 950,40 eurot koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt tuleb ajutise halduri tasu

summas 720 eurot hüvitada täies ulatuses riigi vahenditest. See ei ületa ka 2023. aastal kehtivat

kuupalga alammäära eest ettenähtud tasu suurust, s.o 725 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

kohtunik