Legislator Case Law & Legislation
2-23-4065/2 AI generated

2-23-4065/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-23-4065/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Helen Hook (hageja) esitas 15.03.2023 Tartu Maakohtule C. C. H. (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et H. H. (laps) ei põlvne kostjast ning ebaõige on kanne,

Legislator headnote

AI generated

2-23-4065/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: C. H. (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et H. H. (laps) ei põlvne kostjast ning ebaõige on kanne,

Keywords

AI generated
right to know one's parentage need for special education unfit notwithstanding health condition proof of statelessness expulsion despite health conditions natural child
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-23-4065

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Määruse tegemise aeg ja koht

21. märts 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-4065

Tsiviilasi

H. H. hagi C. C. H. vastu isaduse

vaidlustamiseks

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmata jätmine ja tagastamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: H. H. (ik XXX; e-post XXX)

kostja: C. C. H. (ik XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata ja lugeda tagastatuks H. H. hagi C. C. H. vastu isaduse

vaidlustamiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4. Määrus toimetada kätte hagejale.

5. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. Helen Hook (hageja) esitas 15.03.2023 Tartu Maakohtule C. C. H. (kostja) vastu

hagi, milles palus tuvastada, et H. H. (laps) ei põlvne kostjast ning ebaõige on kanne,

mille kohaselt on kostja lapse isa.

Hagiavalduse kohaselt tekkisid poolte vahel lähedased suhted 2020. a detsembris.

Hageja oli enne suhte algust lapseootel, laps sündis 04.06.2021. Kostja teadis algusest

peale, et ei ole lapse isa, kuid võttis isaduse omaks ja kanti 08.06.2021 isana

rahvastikregistrisse.

KOHTU SEISUKOHT

2. Perekonnaseaduse (PKS) § 91 lg 1 I lause alusel on isaduse vaidlustamise õigus

mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse

omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. PKS § 95 I lause kohaselt otsustab kohus

isaduse tuvastamise või vaidlustamise mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või

ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu.

PKS § 93 lg 1 kohaselt võib isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates

päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad

asjaolud teatavaks saanud. PKS § 93 lg 2 järgi ei alga lõikes 1 sätestatud tähtaja

kulgemine enne lapse sündi ega enne isaduse omaksvõtu jõustumist. Riigikohus on

selgitanud, et PKS § 93 lg-s 1 sätestatud tähtaeg on nõuet lõpetav tähtaeg ja selle sätte

järgi kaotab isik aasta pärast vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamist

õiguse kohtus isadust vaidlustada (vt Riigikohtu 24.10.2012 otsus kohtuasjas

nr 3-2-1-111-12, p 19). PKS § 93 lg 1 mõttes hakkab isaduse vaidlustamise tähtaeg

kulgema üldjuhul ajast, mil isik saab teada asjaoludest, mille alusel peaks igal mõistlikul

isikul tekkima põhjendatud kahtlus isaduses (vt Riigikohtu 23.05.2012 määrus kohtuasjas

nr 3-2-1-48-12, p 14).

Antud juhul on ema (hageja) esitanud lapse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe

(kostja) vastu hagi isaduse vaidlustamiseks. Hagiavaldusest nähtuvalt oli hagejale

algusest peale teada, et kostja ei ole lapse isa, hagiavalduse kohaselt oli hageja

lapseootel juba enne seda, kui poolte vahel tekkisid lähedased suhted. Laps sündis

04.06.2021 ja kostja võttis isaduse omaks 08.06.2021. Hagi esitamise ajaks on sellest

möödunud rohkem kui aasta ning seega on hageja kaotanud õiguse vaidlustada kostja

isadust.

Eeltoodut arvestades ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada ning hagi

tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata ja lugeda TsMS § 372 lg 4

II lause alusel tagastatuks. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse

menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi

kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

3. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Toimiku materjalidest

ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid.

4. TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda hagilt tasutud riigilõivu

tagastamist. Tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata tagastatav summa ja

tagastamise koht (kontonumber ning kontoomaniku nimi ja isiku- või registrikood).

5. TsMS § 372 lg 5 alusel võib määruse peale esitada määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik