2-23-104392/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedAktsiaselts PlusPlus Capital esitas 30.01.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult P. B.lt 363,84 euro saamiseks ja menetluskulude hüvitamiseks. 01.02.2023 tegi kohus makseettepaneku ja toimetas võlgnikule kätte e-toimiku infosüsteemis 08.03.2023. 15.03.2023 esitasid avaldaja Aktsiaselts PlusPlus Capital esindaja Carlo Kask ja võlgnik P.
Legislator headnote
AI generated2-23-104392/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu vastavalt TsMS §-dele 430 lg 1 ja 2 ning 432 ja taotluse menetluse lõpetamiseks ning avaldajale poole tasutud riigilõivu tagastamiseks.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Määruse tegemise aeg ja koht 21.03.2023, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-104392 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital maksekäsu kiirmenetluse avaldus P. B. vastu 363,84 euro nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, tsiviilasja menetluse lõpetamine ja riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: PlusPlus Capital AS (registrikood: 11919806; Tartu mnt 83-601, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10115);
Avaldaja lepingulised esindajad: Reelika Lausmaa ja Carlo Kask (PlusPlus Legal OÜ; registrikood: 12752805; Tartu mnt 83-603, 10115, Tallinn; e-post: xxx; maksekask@plusplus.ee);
Võlgnik: P. B. (isikukood: xxxxxxxxxxx; xxx; telefon: xxxxxxxx; e-post: xxx). Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
1. Menetleda poolte kompromisslepingut tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 486 lg 4 alusel enne hagimenetluse alustamist.
2. Kinnitada tsiviilasjas nr 2-23-104392 avaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
2.1. Võlgnik tasub PlusPlus Capital AS arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX (Swedbank) viitenumbriga 25141368 põhivõlgnevuse 284,49 eurot, viivised kokku 49,72 eurot, sissenõudekulu 30 eurot, pool riigilõivust 32,50 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot, kõik kokku 416,71 eurot järgmise maksegraafiku järgi:
Makse tähtaeg Tasumata jääk Tasumisele kuuluv osa Jääk peale tasumist 12.04.2023 416,71 341,71 12.05.2023 341,71 266,71
2-23-104392
12.06.2023 266,71 191,71 12.07.2023 191,71 116,71 12.08.2023 116,71 41,71 12.09.2023 41,71 41,71 0,00
2.2. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
2.3. Kui võlgnik jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on avaldajal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning võlgnik kohustub punktis 2.1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 0,065753% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos punktis 2.1 kirjeldatud viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse 284,49 euro ulatuseni.
3. Lõpetada tsiviilasja nr 2-23-104392 menetlus.
4. Tagastada avaldajale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o summas 32,50 eurot avaldaja PlusPlus Capital AS arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS).
5. Toimetada käesolev määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 30.01.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult P. B.lt 363,84 euro saamiseks ja menetluskulude hüvitamiseks. 01.02.2023 tegi kohus makseettepaneku ja toimetas võlgnikule kätte e-toimiku infosüsteemis 08.03.2023.
15.03.2023 esitasid avaldaja Aktsiaselts PlusPlus Capital esindaja Carlo Kask ja võlgnik P.
B. kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu vastavalt TsMS §-dele 430 lg 1 ja 2 ning 432 ja taotluse menetluse lõpetamiseks ning avaldajale poole tasutud riigilõivu tagastamiseks.
2. Pärnu Maakohus käsitles 15.03.2023 menetlusdokumenti kompromisslepinguna. Seoses kompromisslepingu esitamisega andis Pärnu Maakohus asja hagimenetluses menetlemiseks üle Harju Maakohtule (TsMS § 486 lg 1 p 3).
3. TsMS § 486 lg 1 p 3 makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. Sama paragrahvi lõike 4 alusel kohus menetleb kompromissilepingut käesoleva seadustiku §-des
430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist.
4. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või
2-23-104392
avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.
Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.
5. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
6. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
7. Kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 tähenduses.
8. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised leppisid kokku, et kompromissis käsitlemata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
9. TsMS § 150 lõike 2 punkti 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
Avaldaja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 65 eurot. Avaldajale tuleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastada riigilõiv summas 32,50 eurot avaldaja PlusPlus Capital AS arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS).
10. TsMS § 661 lõike 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.
Pooled on kohtule avaldanud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Arvestades eeltoodut välistab kohus määruskaebuse esitamise TsMS § 661 lõike 4 alusel.
2-23-104392
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik