1-11-473/7 · 1-11-473/7 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. veebruar 2011.a Tallinn Kriminaalasja number 1-11-473 Kohtukoosseis Malle Preimer, Meelika Aava ja Urmas Reinola Kriminaalasi J.M süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi lühimenetluses. Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 13. jaanuari 2011. a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav J.M

Süüdistatav J.M

isikukood XXX, elukoht XXXXXX XX/X-XXX

XXXXXXX, varem kohtu poolt karistatud kolmel korral, viimati 23.09.2010.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p

9 järgi vangistusega 45 päeva, mida 1/3 võrra lühendati,

kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 30 päeva vangistust, vabanes pärast karistuse kandmist 31.12.2010.a. RESOLUTSIOON

Jätta J.M apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu Harju Maakohtu 13. jaanuari 2011.a. otsusele läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel

määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu

10 päeva jooksul arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

J.M tunnistati KarS § 199 lg 2 p 9 -25 lg 2 järgi süüdi selles, et olles varem

karistatud süstemaatilise varguse toimepanemise eest, taas 11.01.2011.a Tallinnas XXXXX

2 XXX XX asuvast P. püüdis kokku 275.09 euro väärtuses kosmeetikakaupu varastada, ta pani kauba põue ja möödus kassadest kauba eest maksmata, seejärel peeti aga turvatöötaja poolt kinni. Maakohus mõistis J.M-ile karistuseks 9 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra vähendas, kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti seega 6 kuud vangistust. Karistusaja alguseks loeti 11.01.2011.a.

Maakohus arvestas karistuse mõistmisel süü suurust, puhtsüdamlikku karistust kui

kergendavat asjaolu, süüdistatava isikuandmeid, sealhulgas seda, et väärteokorras on teda karistatud AS 70; NPAS § 15 1 ja KarS § 218 lg 1 järgi. Tema suhtes on varem kohaldatud KarS § 74 sätteid, kui seda ta ei läbinud, karistus pöörati täitmisele. Kohus leidis, et rahalise

karistuse mõistmine on välistatud, sest J.M sissetulekut ei oma, vangistuse

asendamise üldkasuliku tööga välistas kohus J.M isikuandmetest lähtuvalt,

arvestades ka seda, et 14.09.2009.a on tema suhtes KarS § 69 sätteid kohaldatud, kuid

kontrollnõuetemittetäitmise tõttu pööras Harju Maakohus 25.05.2010.a karistuse täitmisele. J.M on probleeme nii alkoholi- kui narkosõltuvusega. Uue kuriteo pani süüdistatav toime 10 päeva pärast eelmise karistuse kandmiselt vabanemist.

APELLATSIOONI SISU

J.M vaidlustab kohtuotsuse talle mõistetud karistuse osas, leides, et

karistusmäär on liialt range, pole õiglane mõista vaid ühe varguse katse eest 9-kuuline vangistus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

Süüdistatavale mõistetud karistustusse puutuvalt rõhutab kohtukolleegium esmalt, et

kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab

süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et

madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid

asjaolusid või valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse aluseid. Käesolevas

süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid, mis viitaksid KarS § 56

väärale kohaldamisele, ei esine. Kohus on karistust mõistes oma seisukohti põhjalikult motiveerinud, ringkonnakohus nõustub maakohtuga ega pea kohtuotsuses esitatut vajalikuks korrata. Kohtukolleegium rõhutab, et KarS § 199 lg 2 näeb karistusena ette vangistuse kuni

viie aastani. Seega jääb J.M-ile mõistetud karistus pigem seaduses ettenähtud

karistuse minimaalmäära lähedale. Maakohtu poolt esiletoodud asjaolud – varasematest,

sealhulgas ka leebematest karistusõiguslikest meetmetest ei ole J.M ilmselgelt mingeid järeldusi teinud. Uue varguse toimepanemine vaid 10 päeva pärast eelmise, samuti KarS § 199 lg 2 p 9 järgi mõistetud karistuse kandmiselt vabanemist viitab otseselt J.M

negatiivsele sotsiaalõiguslikule meelestatusele. Maakohtu poolt karistuse

mõistmisel põhjendatult arvesse võetud asjaolud kogumis ei võimalda leebema karistuse mõistmist.

Lisaks eelnevale peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et apellatsioonimenetluse eesmärgiks on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Riigikohus on oma määruses nr 3-1-55-07 selgitanud, et juhul kui apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega

3 tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb.

Vaidlusaluse kriminaalasja arutamine toimus maakohtus avalikus suulises menetluses, J.M ja tema kaitsja viibisid asja arutamise juures, J.M-ile oli tagatud õigus olla kohtu poolt ära kuulatud. Apellatsioonis J.M mingeid sisulisi süüteo toimepanemise

asjaolusid ei vaidlusta ega tõstata õiguslikke probleeme, mida tuleks apellatsioonikohtul lahendada.

Ringkonnakohus leiab üksmeelselt, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses

tehtud järelduste muutmiseks. Nagu öeldud, on maakohus karistuse mõistnud KarS § 56

sätteid järgides. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb jätta

läbi vaatamata. Ainuüksi apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine kohtuistungil ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti (vt Riigikohtu määrus nr 3-1-1-120-09) ja seega toob

apellatsioonimenetluses apellatsiooni arutamine kaasa materiaalseid lisakohustusi ka süüdistatavale endale kaitsjatasu näol. Eeltoodud põhjendusi arvestades ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega otstarbekaks arutada J.M poolt apellatsioonis esitatud taotlust apellatsioonikohtu istungil. Apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 2 läbi vaatamata.

Malle Preimer Meelika Aava Urmas Reinola