1-21-8263/10 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. märts 2023, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-8263 (21284000167) Kohtulahend Tartu Maakohtu 17.03.2022 otsus I.F-i süüdimõistmises KarS § 424 lg 1 järgi ja karistamises vangistusega 3 kuud, millest kandmata karistus 2 kuud 28 päeva vangistust, tingimisi katseajaga 1 aasta Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Kohtunik Aivar Hint Avaldaja Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Erli Kaseväli Süüdimõistetu I.F (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx) Asja menetlemine kirjalikus menetlus

es

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § dest 145, 427, 432 ja KarS § 74 lg 4, kohu - s

määras:

1. Rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne

.

2. Pikendada I.F-ile Tartu Maakohtu

17. märtsi 2023.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-21-8263 atud katseaega 2 (kahe) määr kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks 17. mai 2023.a.

3.

Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldus- Määrus toimetada kätte süüdimõistetule ja osakonna Viljandi esindusele.

Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

2

I ASJAOLUD

1. I.F Tartu Maakohtu 17.03.2022 otsusega KarS

on süüdi mõistetud § 424 lg 1 järgi mõistetud karistuseks KarS § ja 3 kuud vangistust. 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 07.06.2021-08.06.2021.a, s.o 2 päeva mõistetud karistusaja hulka ning loeti veel kandmisele

kuuluvaks karistuseks 2

i, et kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrat mõistetud vangistus jääb täielikult tingimi määrati si kohaldamata. I.F-ile katseaeg 1 aasta 2 kuud ning mõistetud vangistust 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui

I.F ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. 75 lg-s

I.F-ile määrati katseajaks KarS § 75 lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS i I.F-ile § 75 lg 4 alusel määrat katseajaks lisakohustusena käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks).

2. Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Ettekandest näht I.F-i kohta. uvalt ei esitanud I.F ametniku poolt määratud tähtajaks (22.02.2023) CDT tulemust ning 13.03.2023 tehtud vereanalüüsi CDT oli normist väljas (1,9%). I.F-i kriminaalhooldus algas 02.04.2022. Esmane registreerimine toimus 07.04.2022, mil, hooldusalusele selgitati käitumiskontrolli olemust ja sellega kaasnevaid nõudeid, millest arusaamist kinnitas isik oma allkirjaga. Senise kriminaalhoolduse jooksul on kokku lepitud 19 kohtumist. 18.07.2022 ilmunud I.F registreerimisele, teavitanud ei ei eelnevalt Isik seletas kirjalikult, tarvitas alkoholi ei saanud tulla. põhjustest. et ja seetõttu Ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega, hooldusalune allkirjastas. 13.10.2022, 19.10.2022 mille ja 19.12.2022 ilmunud isik registreerimisele seoses

millest teavitas ei töökohustuste täitmisega, eelnevalt ametnikku. Kriminaalhooldaja reageeris vestlusega, kus selgitati

üle kontrollnõuete täitmisega seonduv. Senise kriminaalhoolduse jooksul on I.F esitanud ametnikule seitse

vereanalüüsi CDT tulemust, millest

on olnud normipiires (22.12.2022 1,2%). 25.08.2022 tehtud üks näit – vereanalüüsi tähendab, CDT tulemus oli 2,0% ning 27.10.2022 tulemus oli 2,5%,

mis

et kordusproov oli suurem kui sellele eelnev. Samuti langenud CDT kuue kuu

ei näit möödumisel esimese esitamisest normipiiresse. Hooldusalune seletas kirjalikult olukorda sellega, näidu et ei suutnud kainust pidada. Kriminaalhooldusametnik reageeris kirjaliku hoiatusega, isik mille allkirjastas. Alates 23.01.2023 on muutunud meetod ja r Kasutusele analüüsi eferentsväärtused. on uus IFCC (The International Federation of Cilical Chemistry) standardi

võetud järgi kalibreeritud meetod, on muutunud ka mistõttu referentsväärtused. 13.03.2023 tehtud vereanalüüsi näit väljas –

oli normist 1,9% (<1,8% on normipiires). I.F sotsiaalprogrammi "Liiklusohutusprogramm" mahus perioodil läbis täies 14.11.2022- 01.12.2022. Isik aktiivselt kaasa ning oli orienteeritud. Probleeme töötas koostööle ei esinenud. 19.05.2022 kinnitati juhtumist valt hoolduskava kuritegevusriskide I.F-i lähtu maandamiseks. Kriminaalhoolduse jooksul on vesteldud teemadel: alkoholi järgmistel tarvitamise

põhjused ja tagajär võimalikud jed, probleemsituatsioonid

ja lahendused, riskiv

ja hoolimatu elustiil. Vestlustes on hooldusalune osalenud aktiivselt ning on koostööle orienteeritud. Ametnik teeb ettepaneku pikendada I.F-i katseaega kahe kuu võrra. Käitumiskontrolli tähtaega tuleks lugema hakata määruse jõustumisest, sest isiku käitumiskontroll saab 17.03.2023

3

läbi. Isik on rikkunud kontrollnõuete täitmist, kohustuse esitada CDT analüüs on suures osas täitmata. Isiku analüüsi tulemus ei möödumisel näidu langenud kuue kuu esimese esitamisest normipiiresse. Viimane esitatud CDT tulemus on normist Hooldusalusel on olnud väljas. probleeme kinnipidamisega. Ametniku poolt koostatud kaks kirjalikku hoiatust

tähtaegadest ei ole motiveerinud isikut muutma oma hinnangul saab

käitumist. Kriminaalhooldusametniku I.F kahe kuu jooksul esitada kaks ning hooldusalusel on imalik

vereanalüüsi võ tõestada, et ta kuritarvita alkoholi. ei

II KOHTU PÕHJENDUSED

1. 427 lg 1 kohaselt k KrMS § aristusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike

4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS - § – -des 425 4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul.

Kriminaalhooldusseadus (KrHS) riminaalhooldusametnik esitab kohtule § 31 lg 1 kohaselt k kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. § 31 lg 2 kohaselt e KrHS rakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe

aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13).

2. Kriminaalhooldusametniku poolt kohtule esitatud erakorralises ettekandes heidetakse

I.F-ile ette, et ta ei esitanud ametniku poolt määratud tähtajaks (22.02.2023) CDT tulemust ning 13.03.2023 tehtud vereanalüüsi CDT oli normist väljas (1,9%). I.F on senise kriminaalhoolduse jooksul esitanud ametnikule seitse vereanalüüsi CDT tulemust, millest üks näit on olnud normipiir –1,2%). 25.08.2022 tehtud vereanalüüsi CDT tulemus es (22.12.2022 oli 2,0% ning 27.10.2022 tulemus oli 2,5%, mis tähendab, et kordusproov oli suurem kui sellele eelnev. Samuti ei langenud CDT näit kuue kuu möödumisel esimese näidu esitamisest

4

normipiiresse. Oma kirjalikus seletuses on I.F tunnistanud, et ei suutnud kainust pidada. Nimetatud rikkumisele reageeris kriminaalhooldusametnik kirjaliku hoiatusega, mille isik allkirjastas 21.11.2022. Samuti on kriminaalhooldusametnik I.F-i kirjalikult hoiatatud registreerimiskohustuse rikkumise eest 18.07.2023. Oma kirjalikus seletuses on I.F märkinud, et kahjuks tarbis ta alkoholi ja seetõttu ei sooviud joobeseisundis kohtumisele tulla.

Kuigi I.F-il on kriminaalhoolduse ajal esinenud rikkumisi, ei ole ta väljendanud otseselt vastumeelsust kriminaalhoolduse suhtes. Senise kriminaalhoolduse jooksul on hooldusalusega läbi viidud mitmeid vestlusi ja tegevusi maandamaks süüdimõistetu käitumisest tulenevaid riske uute kuritegude toimepanemiseks. I.F teadvustab oma teo keelatust ja mõistab joobes juhtimise võimalikke tagajärgi ning on motiveeritud edaspidi seadusekuulekalt käituma. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on võimalik jätkata I.F-i kriminaalhooldusega

pikendades määratud käitumiskontrolli aega. Kohus nõustub ametnikuga ja leiab, et 2 kuud on piisavalt pikk aeg jälgimaks I.F-i toimetulekut ja motiveeritust õiguskuuleka elu jätkamisel.

Arvestades kriminaalhooldusametniku hinnangut ja võttes arvesse hooldusaluse rikkumiste iseloomu ja karistuse üht peamist eesmärki, milleks on isiku suunamine õiguskuulekale käitumisele, tuleb I.F-i katseaega kohtu hinnangul pikendada. Karistuse eesmärkide saavutamisele aitab pigem kaasa kriminaalhoolduse jätkumine kui vangistuse täitmisele pööramine. Ühtlasi säilib katseaja pikendamisega süüdimõistetule kriminaalhooldusega kaasnev tugi.

Kohus peab otstarbekaks anda süüdimõistetule võimalus näidata tahet talle määratud kohustuste täitmisel. Kuna käitumiskontrolli kontrollnõuete I.F-i ja kohustuste rikkumised ei ole niivõrd raske , et karistus pöörata täitmisele, tuleb siiski toime pandud rikkumis d tele reageerida. S I.F-ile eega on põhjendatud pikendada KarS § 74 lg 4 alusel määratud katseaega 2 kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks 17. mai 2023.a.

Määruse edastamine ja edasikaebe kord Kohus saadab KrMS § 432 lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4). Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki § – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määrus -des 383 kaebusega kohtu- menetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik