2-23-1799/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-1799

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Määruse tegemise aeg ja koht

20. märts 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-1799 Tsiviilasi

E. T. hagi K. V. vastu võla väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E. T. (ik XXX, e-post XXX) Kostja: K. V. (ik XXX)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast E. T. hagi K. V. vastu võla väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud E. T. kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Käesolev määrus toimetada kätte hagejale. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

MENETLUSE KÄIK JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. E. T. (hageja) esitas 1. veebruaril 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse K. V. (kostja) vastu

300 euro saamiseks.

2. Tartu Maakohus jättis 14. veebruari 2023 määrusega hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks – nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks, kohtualluvuse põhjendamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks. Kohus selgitas, et kui hageja jätab hagiavalduses esinevad puudused tähtaegselt kõrvaldamata, jätab kohus hagi menetlusse võtmata.

3. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai hageja puuduste kõrvaldamise määruse kätte

25. veebruaril 2023 kättetoimetamisportaali KÄPO kaudu, seega pidi hageja esitama nõuetekohase hagiavalduse ja tasuma täiendava riigilõivu hiljemalt 13. märtsiks 2023. Hageja ei kõrvaldanud kohtu antud tähtpäevaks hagiavaldusel esinevaid puudusi. Kohus selgitas hagejale 14. märtsil 2023 telefoni teel toimunud vestluse käigus menetluslikku olukorda ning

Tsiviilasi nr 2-23-1799

andis hagejale täiendava tähtaja 17. märtsini 2023 nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks. Hageja pöördus 17. märtsil 2023 kohtu poole juhiste saamiseks hagimenetluse lõpetamise kohta.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Ka TsMS § 4 lg 1 esimese lause järgi menetleb kohus tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Neist sätetest tuleneb, et hagejal on õigus nii hagist loobuda kui ka hagi enne menetlusse võtmist tagasi võtta. Kohus ei ole hagi veel menetlusse võtnud. Hageja on kohtule teatanud, et ta ei soovi käesoleval hetkel hagiavalduse menetlemist. Kohus leiab, et kuivõrd hageja ei ole esitanud nõuetekohast hagiavaldust ega tasunud täiendavalt riigilõivu ning esitatud avaldusest nähtub, et hagejal puudub menetlushuvi ja hageja tsiviilasja menetleda ei soovi, tuleb TsMS § 371 lg 1 p 1 ja TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda avalduse menetlusse võtmisest. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).

5. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 20 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (TsMS § 150 lg 4).

6. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik