2-19-20953/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.03.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-20953

Kohtuasi

Aurex X OÜ hagi Rakvere Metsamajand OÜ vastu

võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.08.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aurex X OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

18 465 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Aurex X OÜ (registrikood 12269018), lepinguline

esindaja Kaili-Helina Kolts

Kostja:

Rakvere

Metsamajand

OÜ

(registrikood

10045966, endine ärinimi AS Rakvere Metsamajand),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Olev Kuklase ja

vandeadvokaadi abi Kristjan Madisson

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 21.02.2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aurex X OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 26.08.2022 otsus muutmata.

3. Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud hageja Aurex X OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-19-20953

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aurex X OÜ (hageja) esitas 31.12.2019 Harju Maakohtule hagi Rakvere Metsamajand OÜ

(kostja) vastu 18 465 euro väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud teenuse osutamise leping, mille alusel osutas

hageja kostjale tööjõu rendi teenust. Lepingu alusel töötas septembrist novembrini 2019. a

kostja juures kuus hageja töötajat.

3. Lepingu ja kostjalt saadud tööaja arvestuse tabelite alusel väljastas hageja kostjale kaks arvet

– 11.11.2019 arve nr 12 summas 14 387,10 eurot ja 15.11.2019 arve nr 14 summas 6971,70

eurot. Arvete tasumise tähtajad olid vastavalt 25.11.2019 ja 29.11.2019.

4. 11.12.2019 esitas kostja hagejale tasaarvestuse vastuväite ja tasus 12.12.2019 hagejale

2893,80 eurot. Kostja märkis, et ta tasaarvestab hageja nõude summas 18 465 eurot kostjale

tekkinud kahju hüvitamise nõudega. Kostja esitas oma tasaarvestuse alusena asjaolu, et

14.11.2019 tehtud kontrolli käigus viis Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tööprotsessist ära kuus

hageja töötajat, kellel puudus õiguslik alus Eesti Vabariigis töötamiseks. Kuna need isikud

eemaldati tootmisprotsessist, siis tekkisid kostjal viivitused toodangu valmistamise tähtaegades

ning sellest tulenevalt ka varaline kahju.

5. Hageja kostja tasaarvestusega ei nõustunud ja esitas sellele vastuväite võlaõigusseaduse

(VÕS) § 200 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel. Hageja leidis, et kostja esitatud väited ei anna alust

tasaarvestuse tegemiseks ning tõendamata on kostjal väidetavalt tekkinud kahju suurus.

Vaatamata hageja korduvatele nõudmistele ei ole kostja tänaseni esitanud hagejale arvet, mille

alusel ta soovis teha tasaarvestust. Kostja esitatud tasaarvestuse aluseks olevad asjaolud

tekkisid pärast hageja poolt teenuste osutamist ja selle eest arvete esitamist. Tegemist on kahe

erineva nõudega, mida sellisel kujul vastuväidete esitamisega ei ole õiguslikult võimalik

tasaarvestada. Ka on kostja käitumine vastuolus hea usus põhimõttega, kuna kostja esitas

tasaarvestusel põhineva vastuväite alles maksetähtaja möödumisel ning pärast seda, kui hageja

oli esitanud kostjale pretensiooni tasumata arvete osas ja ähvardanud kohtusse pöörduda.

6. Hageja märkis ka, et ta on esitanud kõik vajalikud dokumendid PPA-le asutuses töötanud

isikute lühiajalise töötamise registreerimiseks, samuti olid need isikud võetud arvele Maksu- ja

Tolliameti (MTA) töötajate registris, nende isikute töötamise eest on tasutud kõik seadusega

ettenähtud maksud, samuti maksis hageja isikutele välja töötasu kostja juures töötatud aja eest.

Hagejat ei saa panna vastutama selle eest, et töötajate lühiajalise töötamise registreerimine

PPA-s venis ettenähtust pikemaks. Samuti tuleneb poolte vahel sõlmitud lepingu p-st 5.2.2, et

kostjal oli võimalik esitada hagejale nõue töötajate asendamiseks. Kostja ei avaldanud soovi

töötajate asendamiseks. Seega puudub hagejal väidetava kostja kahju tekkimisega põhjuslik

seos. Ebaõige on kostja väide, et ta on hageja juhatuse liikmega suheldes nõudnud uusi

2-19-20953

töötajaid. Lepingu järgi ei olnud telefoni teel lepinguga seotud tahteavalduste vahetamine

lubatav ja õiguslikult siduv (lepingu p-d 9.3, 9.4).

7. Kuna kostja tasus 12.12.2019 hagejale 2893,80 eurot, siis on kostja põhivõlgnevus hageja

ees hagi esitamise seisuga 18 465 eurot.

8. 14.04.2022 kostja poolt kohtule esitatud tõendid on fabritseeritud dokumendid. Kostja

väidetav tööplaan ja TS seletuskiri on koostatud ajaliselt toimunud sündmustest hiljem ja isegi

mitte dokumentides viidatud isikute poolt. Leppetrahvi nõue on fiktiivselt loodud kostjale

kohustuste täitmisest hoidumise võimaldamise eesmärgil. Kostja ja leppetrahvi nõude esitanud

äriühing on sama isiku (RK) kontrolli all. Seetõttu tuleb kostja esitatud tõendid jätta kohtul

tähelepanuta.

Kostja vastuväited

9. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagejal puudub nõue

kostja vastu, kuivõrd hageja nõue on lõppenud kostjapoolse tasaarvestuse tulemusena.

10. Kostja poolt hagejale 11.12.2019 esitatud kahjunõudest ja tasaarvestuse avaldusest ilmneb,

et nõude aluseks on VÕS § 115 ja pooltevahelise lepingu p-d 1.3, 2.4, 5.2.5 ja 7.3. Kostja

selgitas, et tal on hageja vastu kahjunõue seoses sellega, et hageja töötajad viidi PPA ametnike

poolt kostja tehasest minema, kuivõrd ilmnes, et hageja ei olnud kõigi tema poolt välja renditud

töötajate dokumente korrektselt vormistanud. Seetõttu tekkis ühes kostjale kuuluvas tsehhis

kahenädalane seisak, mis omakorda põhjustas olulisi viibimisi tellimuste täitmisel. Kostja oli

arvestanud hageja renditud töötajatega oma tootmistsüklis ning tal olid tootmistsüklist saadava

toodangu tarnimisel tähtajad ja kohustused. Kostja lepingupartner Astel Est OÜ esitas

09.12.2019 kostjale nõude 18 550,49 eurot. Seega on kostjale tekkinud hageja tegevuse tõttu

kahju 18 550,49 eurot. Kostja on esitanud kohtule ka Astel Est OÜ 09.12.2019 leppetrahvi

nõude aluseks olevad tõendid. Kostja selgitas, et on ekslikult 11.12.2019 kahjunõudes ja

tasaarvestusavalduses märkinud kahjusummaks 18 465 eurot, kuid see eksimus on hagejale

soodne. Poolte nõudeid on võimalik omavahel tasaarvestada ning seega on pooltevahelised

nõuded lõppenud. Kuigi pooltevaheline leping on endiselt kehtiv, ei ole hageja siiani ühtegi uut

töötajat kostjale pakkunud. Sellest tulenevalt on kostjal ka viivisenõue hageja vastu (lepingu p

7.1).

11. Kostja ei nõustu hageja väitega, et tema ei vastuta selle eest, et töötajate lühiajalise

töötamise registreerimine PPA-s viibis. Tulenevalt lepingu p-dest 5.2.5, 2.4 ja 1.3 oli hageja

põhiliseks kohustuseks leida töötajad ja tagada kõikide hageja poolt kostjale renditavate

töötajate dokumentide korrektsus, õigusaktidele vastavus ja õiguslikult korrektne võimalus

osutada kostjale õigusaktidele vastavat tööjõurendi teenust. Antud juhul rikkus hageja oma

kohustust tahtlikult. Hageja teadis, et tema renditud töötajatel puudusid lepingu p-s 2.4

sätestatud registreeringud ja load, st ta ei oleks tohtinud töötajaid dokumentide korrektse

vormistamiseni kostjale välja rentida.

12. Mis puudutab lepingu p-s 5.2.2 reguleeritud töötajate asendamist, siis esitas kostja hagejale

esimest korda vastavasisulise nõude 14.11.2019 telefoni teel ning palus PPA ära viidud

töötajate asendamist. Seda hageja ei teinud, sest hagejal ei olnud uusi asendustöötajaid olemas.

Lisaks leiab kostja, et lepingu p 5.2.2 reguleerib tavapärast ja praktilist olukorda, kus mõni

seaduslik töötaja haigestub, lahkub töölt või riigist, ei saa tööga hakkama vms. Lepingu p 5.2.2

ei reguleeri olukorda, kus hageja käitub teadvalt ebaseaduslikult ja saadab kostja juurde

töötajad, kellel puudub õigus Eestis töötada. Hageja viide lepingu p-dele 9.3 ja 9.4 on

2-19-20953

asjakohatu, sest need punktid reguleerivad vaid lepingu või selle lisade koostamist, muutmist

ja allkirjastamist. Lepingu p 9.4 reguleerib lepingu kehtetuks tunnistamist või tühistamist ja

sellega seotud kirjavahetust.

Maakohtu otsus ja põhjendused

13. Harju Maakohtu 26.08.2022 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

14. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja kostja

tunnistab hageja nõuet, kuid on hageja nõude tasaarvestanud ja sellest tulenevalt jätnud hageja

nõude täitmata. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on tasaarvestusõigus.

15. Käesoleval juhul on kostja tasaarvestuse teostamine lubatav VÕS § 197 lg 1, § 198 ja § 200

lg 4 alusel. Antud juhul tulenevad poolte nõuded ühest ja samast lepingust ehk samast

õigussuhtest. Nii hageja kui ka kostja nõuete puhul on tegemist rahaliste nõuetega, seega on

tegemist samaliigiliste nõuetega.

16. Hageja ei ole tulenevalt VÕS §-st 115 ja pooltevahelise lepingu p-dest 1.3, 2.4, 5.2.5 ja 7.3

täitnud tal lasuvat hoolsuskohustust, mille tulemusena on kostjale tekkinud kahju. Hageja jättis

täitmata omapoolsed lepingulised kohustused ja seiskas nii kostja tootmistegevuse. See

omakorda põhjustas kostjale tellimuste täitmises viivituse, mille tulemusena esitas kostja

lepingupartner Astel Est OÜ kostjale 09.12.2019 nõude 18 550,49 eurot. St kostja

lepingupartner tasaarvestas omapoolse kohustuse kostja ees nõudega summas 18 550,49 eurot.

Kohus ei nõustu, et hageja ei vastuta selle eest, et töötajate lühiajalise töötamise registreerimine

PPA-s venis ettenähtust pikemaks. Hagejal oli lepingus p-st 5.2.5 tulenev kohustus tagada, et

tema töötajatel oleks lepingus sätestatud teenuste osutamiseks vajalikud dokumendid ja / või

load vastavuses lepingu p-s 2.4 sätestatule. See tähendab, et töötajad, kelle kaudu hageja

kostjale teenust osutab, pidid olema nõuetekohaselt registreeritud MTA töötajate registris ning

omama kehtivat tööluba ja ravikindlustust Eesti Vabariigis või Euroopa Liidu territooriumil.

Samuti pidid nad olema Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse (ELTTS) § 3 lg 1

alusel töölähetusse lähetatud EL liikmesriigist ja nende töötamisest pidi olema nõuetekohaselt

teavitatud Tööinspektsiooni (ELTTS § 51 lg-d 1, 2, 3, 4 ja 5). Hagejal oli nii seadusest kui ka

lepingust tulenev kohustus registreerida kostjale lepingu alusel antavad töötajad

nõuetekohaselt. Kuna hageja seda kohustust eiras, siis osutus võimalikuks, et kostja jäi

ootamatult ilma juba välja õpetatud töötajatest ja see seiskas kostja tootmistegevuse. Kostja

tootmistegevuse seiskumine on tõendatud tunnistajate ütlustega. Hageja hoolsuskohustuse

rikkumine seisnes ka selles, et hageja ei asendanud lahkunud töötajaid.

17. Kostja on tõendanud tasaarvestuse aluseks olnud asjaolusid. Kostja on tasaarvestuse aluseks

oleva nõude tõendamiseks esitanud Astel Est OÜ 09.12.2019 leppetrahvinõude ning Astel Est

OÜ ja kostja vahelise 01.07.2019 töövõtulepingu. Leppetrahvi nõude lisas 1 on koondtabel,

kust nähtub konkreetse tellimuse number, kauba/toote laadimise tähtaeg, tegeliku laadimise

kuupäev, tellimuse hind, leppetrahvi arvestus ja summa. Kostja on esitanud ka enda

tootmisjuhina töötanud TS 13.04.2022 kirjaliku selgituse ja tema koostatud 2019. aasta

novembri tööplaani. TS kirjalikud selgitused ja tööplaan tõendavad, et: 1) hagejalt renditud

töötajad pidid tegelema just nende tellimustega, mis nähtuvad leppetrahvinõude lisadest 2 kuni

6; 2) tellimustega seotud kuupäevi; 3) seda, et hagejalt renditud töötajate äraviimise tõttu

seiskus mõneks ajaks kostja tootmine, mis oli seotud Astel Est OÜ tellimuste täitmisega. Kostja

esitas kohtule ka kostja ja Astel Est OÜ vahelised arved, millelt nähtuvad summad ühtivad

leppetrahvinõude lisas 1 (koondtabel) olevate kauba/toote/töö hindadega (tellimuse hind).

2-19-20953

Arvetelt nähtub ka konkreetse tellimuse number, mis ühtib leppetrahvi lisades 2 kuni 6 toodud

tellimustega. Eeltoodud arvetega on tõendatud ka toodete/kaupade tegeliku laadimise tähtajad,

mis ühtivad leppetrahvinõude lisas 1 olevast koondtabelist nähtuvate tegeliku laadimise

kuupäevadega. 01.04.2020 tasaarvestuse avaldusega tasaarvestas Astel Est OÜ kostja poolt

Astel Est OÜ-le väljastatud arve nr 20180 summas 18 914,40 eurot Astel Est OÜ leppetrahvi

nõudega. Kostja esitas kohtule ka arve nr 20180, millega on tõendatud, et kostjal oli Astel Est

OÜ vastu nõue summas 18 914,40 eurot. Arvestades eeltoodut, on hageja väited fabritseeritud

nõuete osas paljasõnalised ja tõendamata. Hageja pidi arvestama, et nii arvukas töötajate

äralangemine tootmisprotsessist võib kostjale kaasa tuua kahju lepingupartnerite ees. Kostjale

on tekkinud hagejapoolse rikkumise tagajärjena kahju kokku 18 465 eurot.

18. Kuna hageja on lepingust tuleneva kohustuse rikkumisega tekitanud kostjale kahju, ei pea

kostja täitma omapoolset lepingust tulenevat kohustust ja tasuma hageja esitatud arveid, sest

tasaarvestuse tulemusena on poolte vastastikused nõuded lõppenud.

Apellatsioonkaebus

19. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus

otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

20. Hageja ei nõustu, et hageja poolt lepingust tulenevate kohustuste rikkumine tekitas kostjale

kahju ning et kahju on põhjuslikus seoses sellega, et hageja ei täitnud enda lepingust ja

seadusest tulenevaid kohustusi ega taganud kostjale kokkulepitud ajal ja ulatuses

renditööjõudu. Samuti ei nõustu hageja, et kostja tasaarvestus hageja nõudega on lubatud.

21. Töötajate asendamise nõude esitamise kohta märkis hageja, et kostja oleks pidanud tegema

kõik endast sõltuva, et vältida ettevõttele kahju tekkimist. Kostjaga seotud isikule väidetavalt

telefoni teel töötajate asendamise nõude esitamist ei saa käsitleda lepingu järgi kohase

tahteavalduse edastamisena ning see on vastuolus lepingus sätestatud teadete vahetamise

regulatsiooniga.

22. Kostja on kahju tekkimise põhistamiseks esitanud fabritseeritud dokumentaalsed tõendid.

Kostja 14.04.2022 esitatud tõendid (tööplaan ja TS kirjalik selgitus) ei ole usaldusväärsed.

Kostja väidetava kahju tekkimist põhistavad dokumendid on metaandmetest nähtuvalt loodud

tagantjärele kostja juhatuse liikme RK arvutis. Lisaks on kostjale leppetrahvi nõude esitanud

Astel Est OÜ-l ja kostjal samad tegelikud kasusaajad, mistõttu on äärmiselt kaheldav kostjale

kahju tekkimine.

Vastustaja seisukoht

23. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda. Kostja 14.04.2022 maakohtule esitatud tõendid on usaldusväärsed. Ka maakohus

on leidnud, et need tõendid on usaldusväärsed ja kohus on nendega otsuse tegemisel arvestanud.

Hageja väide, et kostjal ja Astel Est OÜ-l on samad kasusaajad, mistõttu on kaheldav kostjale

kahju tekkimine, on uus asjaolu, mida hageja ei ole maakohtu menetluses esitanud. Seetõttu

tuleb see väide jätta tähelepanuta (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 654 lg 4). Ebaõige

on ka hageja väide, et kostja ei esitanud töötajate asendamise nõuet. Töötajate asendamise

nõude esitamist kinnitas 20.04.2022 istungil tunnistaja TK. Kostja on töötajate asendamise

nõudega seonduvat maakohtus põhistanud ja tõendanud.

2-19-20953

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

24. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda

maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses.

25. Kuna hageja vaidlustas maakohtu 26.08.2022 otsuse tervikuna, siis kontrollib

ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kogu ulatuses (TsMS § 651

lg 1). Asja läbivaatamise ulatuse kohta märgib ringkonnakohus siiski täiendavalt, et kuna

hageja esitas apellatsioonkaebuses ka viivisenõude, mida ta maakohtus esitanud ei olnud, siis

seda nõuet ringkonnakohus ei arvesta. Ringkonnakohus selgitas seda hagejale 21.02.2023

istungil (tl 140 ja pöördel).

26. Ringkonnakohus kajastab esmalt lühidalt maakohtus tuvastatud asjaolusid, mida

ringkonnakohtus vaidlustatud ei ole.

-

Hageja (Aurex X OÜ) ja kostja (AS Rakvere Metsamajand) sõlmisid 23.09.2019

teenuste osutamise lepingu 23092019.

-

Teenuste osutamise lepingu (leping) alusel rentis hageja kostjale perioodil september,

oktoober ja november 2019 kuus välismaalasest töötajat.

-

14.11.2019 viisid Politsei- ja Piirivalveameti ametnikud need kuus töötajat kostja

juurest ära, sest isikute dokumendid ei olnud korras ning neil puudus õigus Eestis

töötada. Töötajad kostja juurde tööle ei naasnud.

-

Hageja esitas kostjale kaks arvet osutatud renditöö teenuse eest perioodi 01.09.2019

kuni 15.11.2019 kokku summas 21 358,80 eurot.

-

Kostja esitas hagejale omakorda kahjunõude ja tasaarvestusavalduse, millega

tasaarvestas hageja arved 18 465 eurot ulatuses enda kahjunõudega hageja vastu.

-

Kostja tasus hagejale tasaarvestuse tulemusel üle jäänud summa 2893,80 eurot.

-

Hageja esitas kostjale tasaarvestuse vastuväite.

27. Hageja möönab apellatsioonkaebuses, et ta sattus lepingu täitmisel rikkumisse (tl 115), kuid

ta ei nõustu maakohtu poolt lepingule antud tõlgendusega. Hageja leiab, et kostja väide selle

kohta, et kostja avaldas hagejale telefonitsi suuliselt soovi ära viidud töötajate asendamiseks, ei

ole tõendatud, kuna selline tahteavaldus oleks tulnud lepingu kohaselt esitada kirjalikult.

Samuti vaidleb hageja vastu kostja tasaarvestusnõudele, leides, et seda ei ole tegelikult olemas.

28. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus ei anna alust kohaldada asja

lahendamisel materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda otsuse

põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale sisukohale. Kuna hageja on

apellatsioonkaebuses kinnitanud, et ta on eelnevas menetluses lepingu rikkumist möönnud

(tl 115), siis puudub vajadus rikkumist – Eestis töötamiseks vajalike dokumentideta isikute

kostjale rendile andmine – uuesti tuvastada. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu

otsusega ega korda maakohtu põhjendusi (TsMS § 654 lg 6).

29. Hageja apellatsioonkaebuse väidetele vastab ringkonnakohus järgmist.

30. Mis puudutab ära viidud töötajate asendamist, siis väidab hageja, et kostja ei esitanud talle

sellist nõudmist. Hageja ei väida, et ta oleks töötajaid asendanud. Kostja endine juhatuse liige

on 20.04.2022 istungil tunnistajana antud ütlustes kinnitanud, et suhtles samal päeval, kui PPA

töötajad ära viis, hageja esindajaga (kostja 29.04.2020 vastusest nähtuvalt Natalja

Pantelejevaga, tl 24) telefonitsi ning küsis ka uusi töötajaid, kuid hagejal ei olnud neid lihtsalt

anda (tl 94 pöördel ja 95 pöördel, ajamärked 00:08:15, 00:21:25). Hageja on viidanud, et kõik

2-19-20953

teated toimetatakse teisele poolele allkirja vastu või posti, e-posti või faksi teel, kui lepingus ei

ole sätestatud teisiti (lepingu p 9.4). Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei ole otsustava

tähtsusega see, et kostja ei ole tõendanud hagejale kirjaliku nõude esitamist töötajate

asendamiseks. Fakt on see, et PPA poolt ära viidud kuus töötajat hageja juurde tööle tagasi ei

pääsenud ning hageja ka ei asendanud kostja juurest ära viidud töötajaid. Kostja on tõendanud

tunnistaja ütlustega asendusest rääkimist kostjaga. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale

asendustöötajaid pakkunud ning kostja oleks neist keeldunud või loobunud.

31. Ringkonnakohus nõustub kostja väidetega, et lepingu p 5.2.2, mis näeb ette töötaja

asendamise kohustuse 14 päeva jooksul sellekohase nõude saamisest, ei ole mõeldud

olukorraks, kus hageja on andnud kostjale töötajad, kes ei vasta üldse lepingu p-dele 2.4 ja

5.2.5, st kellel ei ole Eestis töötamiseks kehtivaid lube, registreeringuid jm (vt nt kostja

29.04.2020 vastuse p 7, tl 24). Käesoleval juhul ei loobunud kostja hageja pakutud töötajate

teenusest, vaid kuus töötajat viidi ametnike poolt minema. Seega lepingu säte, mille kohaselt

pidi hageja tagama kostja nõudmisel töötaja asendamise teise töötaja vastu 14 päeva jooksul, ei

ole hageja kohustusi – tagada Eestis töötada võivad töötajad – arvestades käesoleval juhul

kohane.

32. Edasi heidab hageja apellatsioonkaebuses ette, et maakohus ei ole analüüsinud otsuses kõiki

tõendeid ega põhjendanud, kui ta mõnda tõendit ei arvesta. Eelkõige heidab hageja maakohtule

ette, et maakohus ei ole otsuse põhjendavas osas võtnud sisulist seisukohta hageja väite kohta,

et kostja menetluses esitatud väidetava kahju tekkimist põhistavad dokumendid (mh tunnistaja

kirjalikud seisukohad) on koostatud tagantjärele kostja juhatuse liikme RK arvutis. Seetõttu ei

saa hageja hinnangul olla tegemist usaldusväärsete tõenditega, mis tõendaksid kostja nõuet

hageja vastu, mida saaks tasaarvestada hageja nõudega kostja vastu.

33. Ringkonnakohus hageja väitega tõendite fabritseerimise kohta ei nõustu. Maakohus on

hageja selle väite kohta märkinud tõesti vaid ühes lauses, et hageja väited on paljasõnalised ja

tõendamata, kuid sellele eelnevalt on maakohus käsitlenud põhjalikult kostja kahjunõude sisu

ja kujunemist ning selle tõendamiseks esitatud tõendeid, mille järel saigi maakohus kokku võtta,

et fabritseerimise väide on tõendamata.

34. Nimelt tuvastas maakohus, et kostja ja Astel Est OÜ vahel oli 01.07.2019 sõlmitud

töövõtuleping, mille p 6.2 alusel oli Astel Est OÜ-l õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 5 %

tellimuse rahalisest summast esimese 1-7 päevase hilinemise eest ning iga järgneva hilinetud

päeva eest 1,2 % päevas tellimuse rahalisest summas (tl 69-70 pöördel).

35. 09.12.2019 esitas Astel Est OÜ kostjale nendevahelise lepingu alusel leppetrahvinõude

18 550,49 eurot (tl 27). Leppetrahvi nõude lisaks 1 on koondtabel, kust nähtub konkreetse

tellimuse number, kauba/toote laadimise tähtaeg, tegeliku laadimise kuupäev, kauba hind,

leppetrahvi arvestus ja summa (tl 27 pöördel). Kostja esitas kohtule ka kostja ja Astel Est OÜ

vahelised arved (tl 76-82 pöördel), millelt nähtuvad summad ühtivad leppetrahvinõude lisas 1

(tl 27 pöördel) olevate kauba/toote/töö hindadega. Arvetelt nähtub ka konkreetse tellimuse

number (arvetel „loading nr“), mis ühtib leppetrahvi lisades 2 kuni 6 toodud tellimustega (tl 28-

30). Samuti on tuvastatud, et kostja esitas Astel Est OÜ-le 25.03.2020 arve nr 20180 summas

18 914,40 eurot (tl 83), mille Astel Est OÜ tasaarvestas enda leppetrahvinõudega kostja vastu

summas 18 550,49 eurot (tl 31).

36. Kostja esitas maakohtule ka oma tootmisjuhi TS 13.04.2022 kirjaliku seletuskirja, milles

on kajastatud 14.11.2020 sündmusi ja seda, milliseid tellimusi ja millistel töökohtadel

konkreetselt need kuus PPA ära viidud töötajat täitsid (tl 72-73). Kostja esitas maakohtule ka

2-19-20953

TS koostatud 2019. aasta novembri tööplaani (tl 74-75). Kostja on selgitanud, et TS kirjalikud

selgitused ja tööplaan tõendavad, et: 1) hagejalt renditud töötajad pidid tegelema just nende

tellimustega, mis nähtuvad leppetrahvinõude lisadest 2 kuni 6; 2) tellimustega seotud kuupäevi;

3) seda, et hagejalt renditud töötajate äraviimise tõttu seiskus mõneks ajaks kostja tootmine,

mis oli seotud just Astel Est OÜ tellimuste täitmisega.

37. Oma 19.04.2022 seisukohas väitis hageja, et kostja esitatud TS seletuskiri ja tööplaan on

fabritseeritud, sest failide algandmete alt on võimalik tuvastada dokumendi igakordne muutja.

Hageja pidas fabritseerimiseks nii seda, et dokumendid olid koostatud alles aprillis 2022, st

tegemist ei olnud algdokumentidega, kui ka seda, et seletuskirja algfail on koostatud RK (hageja

väitel nii kostja kui ka Astel Est OÜ juhatuse liige) kasutuses registreeritud arvutis, mitte

seletuskirja koostanud isiku poolt (tl 81-86).

38. 20.04.2022 istungil selgitas kostja esindaja seletuskirja ja tööplaani kohta, et metaandmed

ei näita, kelle poolt dokumendid tegelikult loodud on. TS on võtnud aluseks enda mingid

andmed või märkmed ning teinud näitliku tabeli, et oleks hea vaadata. 13.04.2022 ongi see

päev, millal dokumendid kohtusse saadeti ja siis on TS need digiallkirjastanud. Kostja rõhutas,

et kõik samad andmed olid [hagejale] esitatud juba 2019. a detsembris (tl 96; ajamärked

00:26:02, 00:27:39, 00:29:54). Hageja esindajal seepeale kostjale küsimusi ei olnud (tl 96

pöördel, ajamärge 00:30:33).

39. Ka ringkonnakohtu 21.02.2023 istungil jäi hageja selle juurde, et võltsituks tuleb neid

dokumente pidada seetõttu, et need on koostatud samas arvutis erinevate isikute poolt (tl 140

pöördel, ajamärge 00:11:34). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtul puudub alus

pidada kostja töötaja 13.04.2022 esitatud seletuskirja ja tööplaani võltsituks, kuna samad

andmed kajastusid juba kostja 29.04.2020 hagi vastuses, millele oli lisatud ka Astel Est OÜ

09.12.2019 leppetrahvi nõue koos lisadega (tl 23-25, 27-30) ning 01.04.2020 tasaarvestus

(tl 31). Koos 13.04.2022 menetlusdokumendiga esitas kostja ka kostja ja Astel Est OÜ vahelise

lepingu ning kostja poolt viimasele esitatud arved (vt ülal p 35). Ringkonnakohtu hinnangul ei

lükka hageja väited kostja töötaja poolt maakohtule koostatud seletuskirja ning

koonddokumendina koostatud tööplaani metaandmete kohta ümber kostja esitatud tõendeid

kahju tekkimise kohta. Olukorras, kus erinevatest dokumentidest kantakse andmeid uude

dokumenti üle, võivad kaasa tulla ka varasemate dokumentide koostajate andmed. See ei muuda

dokumente võltsituks. Kostja ei olegi väitnud, et 13.04.2022 esitatud seletuskiri või tööplaan

oleksid koostatud varem, kui need on kohtule esitatud.

40. Hageja on maakohtus tuginenud ka sellele, et nii kostja kui ka Astel Est OÜ juhatuse

liikmeks on RK. Ringkonnakohus tuvastab, et 09.12.2019 leppetrahvi nõude on Astel Est OÜ

nimel esitanud juhatuse liige RK ning selle adressaadiks on kostja juhatuse liige TK (tl 27). Ka

01.04.2020 tasaarvelduse on Astel Est OÜ nimel teinud RK (tl 31). 20.04.2022 istungil kuulati

tunnistajana üle TK, kes juhtis kostja tehast kuni 2019. a detsembrini. TK ütluste kohaselt oli

leppetrahvinõude esitamise ajal kostja juhatuse liige tema (ajamärge 00:17:23). Kuigi ka

apellatsioonkaebuses viitab hageja sellele, et kostjal ja Astel Est OÜ-l on avalike andmete

kohaselt samad tegelikud kasusaajad, ei ole hageja seda väidet täpsemalt selgitanud ega

tõendanud. Kohus ei pea talle esitatud tõenditest ise asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule

viitama, millistele asjaoludele ta tugineb (vt nt Riigikohtu 16.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-141-13, p 17; 20.10.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-04, p 25). Käesoleval juhul, isegi kui

kostja ja Astel Est OÜ juhatuse liikmed ja/või tegelikud kasusaajad mingil perioodil kattusid,

ei välista see kostjal kahju tekkimist hagejapoolse lepingurikkumise tõttu ega ole piisav selleks,

et kohus saaks asuda seisukohale, et kostja nõue on fabritseeritud.

2-19-20953

41. Ringkonnakohus leiab, et kostja on tõendanud, et tal tekkis hageja poolt lepingu rikkumise

tõttu kahju ning tal oli õigus see tasaarvestada hageja nõudega kostja vastu. Maakohus on

õigesti asunud seisukohale, et hageja ja kostja nõuded tulenevad samast teenuste osutamise

lepingust ning tegemist on rahaliste ehk samaliigiliste nõuetega, mistõttu on hageja ja kostja

vastastikuste nõuete tasaarvestamine lubatav. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega, ei korda ringkonnakohus neid pikemalt.

42. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

43. Maakohus jättis kõik menetluskulud hageja kanda. Kuna apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata, siis jääb maakohtu otsus ka selles osas muutmata. Samuti jäävad kõik

apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1, § 171 lg 1).

44. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist

(TsMS § 174 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt