2-22-1/29 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-22-1

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada F I`i ja V I`i vahel sõlmitud kompromiss järgnevalt: 1) Alates 01.01.2022 vähendatakse Viru Maakohtu 25.07.2013. a määrusega nr 2- 13-2740 väljamõistetud elatise suurus. 2) Ajavahemikul 01.01.2022–31.03.2022 tasub F I (isikukood x) V I`i (isikukood x) kasuks igakuist elatist 213,44 eurot. 3) Ajavahemikul 01.04.2022–31.01.2023 tasub F I (isikukood x) V I`i (isikukood x) kasuks igakuist elatist 225,64 eurot. 4) Alates 01.02.2023 kuni V I’i täisealiseks saamiseni 28.01.2028 tasub F I V Ii kasuks igakuist elatist 215,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2023), tulenevalt baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest perekonnaseaduse § 101 lg-te 3 ja 4 järgi ning lapsetoetuse (kehtiv perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 5) Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-1.

3. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Pooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud asjas puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Määruse tegemise aeg ja koht

20. märts 2023, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-1 Tsiviilasi F I`i hagi V I`i vastu elatise vähendamise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja esindajad Hageja F I (isikukood x), lepinguline esindaja Aivar Haava (e-post aivar@hugo.legal) Kostja V I (isikukood x), seaduslik esindaja A R (isikukood xxx)

2-22-1

2(3)

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-22-1 F I`i hagi V I`i vastu elatise vähendamise nõudes.

Hageja nõuab vähendada Viru Maakohtu 25.07.2013. a määrusega nr 2-13-2740 F I`ilt V Ii ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust alates hagi esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni ja määrata alates 01.01.2022 igakuiseks elatise summaks 213 eurot kuus. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt kinnitati Viru Maakohtu 25.07.2013 määrusega nr 2-13-2740 V Ii ja F Ii vahel sõlmitud kompromiss, millega on F I`ilt välja mõistetud alaealise lapse V I`i ülalpidamiseks elatis 160 eurot kuus, kuid mitte vähem kui PKS § 101 lg 1 kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus), alates 01.07.2013 kuni V Ii täisealiseks saamiseni, so kuni 28.01.2028.

Kostja oma seadusliku esindaja kaudu hagi ei tunnista. Hagi vastuse põhjenduste kohaselt leiab kostja, et hageja pole kuidagi tõendanud, et tema nõuete asjaolud elatise nõudes 25.06.2013. a kohtumääruse alusel on niivõrd muutunud, et hageja palub elatise suuruse vähendamist.

Kohus 09.02.2023 määrusega selgitas pooltele õiguslikku olukorda, tegi ettepaneku esitada selgitusi ja tõendeid ja määras tähtajad kirjalikus menetluses. Sama määrusega tegi kohus pooltele ettepaneku sõlmida elatise nõudes kompromissi ja pakkus ka kompromissi projekti. Kohus selgitas pooltele kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgi.

Hageja 16.02.2023 kinnitas kirjalikul oma nõusolekut sõlmida kompromiss kohtu poolt nimetatud tingimustel, s.o kompromissilepingu projektis esitatud tingimustel.

Kostja esitas 07.02.2023 kohtule kirja, milles kinnitab oma nõusolekut sõlmida kompromiss kohtu poolt nimetatud tingimustel, s.o kompromissilepingu projektis esitatud tingimustel.

Kostja seaduslik esindaja 28.02.2023 teatas kohtule kirjalikult, et annab nõusoleku sõlmida kompromiss kohtu poolt nimetatud tingimustel.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetlus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, kompromiss on täidetav, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud

2-22-1

3(3) ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg

8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis leppisid kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/Digitaalselt allkirjastatud/

Tamara Šabarova kohtunik