2-18-9672/245 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.03.2023 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-9672

Tsiviilasi

AS TREF Nord hagi Tallinna Linnatranspordi AS vastu võla

ja viivise nõudes ning Tallinna Linnatranspordi AS vastuhagi

AS TREF Nord vastu võla ja viivise nõudes

Hagihind

hagi hind 501 108,36 eurot, vastuhagi hind 9 133 477,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS TREF Nord (registrikood 10217746, Väo tee 30,

Veneküla, Rae vald 75325);

Hageja lepinguline esindaja: advokaat Märt Mürk

(Advokaadibüroo Emeraldlegal, Tartu mnt 7, e-post: xxx);

Kostja: Tallinna Linnatranspordi AS (registrikood 10312960,

Kadaka tee 62a, Tallinn 12618; e-post: xxx);

Kostja lepinguline esindaja: K K (Nõustamisteenused OÜ,

Kentmanni 8b, Tallinn, e-post: xxx).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kostja vastuväide protokolli parandamise taotluse rahuldamata

jätmisele.

2. Jätta hagi rahuldamata.

3. Rahuldada vastuhagi osaliselt ja mõista hagejalt AS-lt TREF Nord (registrikood

10217746) kostja Tallinna Linnatranspordi AS (registrikood 10312960) kasuks välja 41

461,44 (nelikümmend üks tuhat nelisada kuuskümmend üks eurot ja 44 senti) eurot, millest

20 730,72 eurot on leppetrahv ja 20 730,72 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta hagiga seotud menetluskulud hageja kanda.

2. Jätta vastuhagiga seotud menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1. Hageja palus hagiavalduses algselt kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 519 844,36 eurot, võla

sissenõudmise kulu 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 187 637,43 eurot ning edaspidi

sissenõutavaks muutuva viivise. Hagiavalduse kohaselt oli hageja kui töövõtja, Xxx OÜ (pankrotis) ja

kostja kui tellija sõlminud riigihanke „Kopli suunalise trammiliini taristu projekteerimine ja

rekonstrueerimine“ alusel 07. märtsil 2016 töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus töövõtja tegema

kokkulepitud töö ning tellija selle eest tasuma.

2. Poolte vahel olid erimeelsused seoses vahemaksetõendite väljastamisega, sest kostja

omanikujärelevalve esindaja ja insener viivitasid. Kostja tellis hagejalt muudatustöid, mille eest ei ole

tänaseni nõuetekohaselt makstud ning mille suhtes pole insener kooskõlas lepinguga kas juhist või

vahemaksetõendit väljastanud. Töövõtja oli ettenägematute olude tõttu sunnitud teostama täiendavaid

töid, mille eest pidi tellija lepingu kohaselt töövõtjale täiendavat tasu maksma, kuid ei teinud seda.

Kuna kostja ei pidanud hageja suulisi ja e-kirja teel tehtud pöördumisi piisavalt oluliseks, pöördus

hageja 16. aprillil 2018. a kostja poole nõudekirjaga, millega kostja ei nõustunud.

3. Töövõtja saatis 18. jaanuaril 2018 tellijale ja insenerile kirjaga tellija soovil ja nõudmisel tellitud

muudatustööde hinnad ja täpsustused. Insener ei ole töövõtja kirjale vastanud. 26. veebruaril

2018 edastas töövõtja insenerile vahemaksetõendi muudatustööde kohta, kuid insener ei vastanud. 19.

märtsil 2018 edastas töövõtja täiendused varasemalt saadetud muudatustööde ettepanekute kohta, kuid

insener ei vastanud ka sellele.

4. Insener ei ole ühtegi töövõtja muudatustööd tagasi lükanud, mistõttu tuleb lugeda, et insener on kõik

töövõtja muudatustööd heaks kiitnud. Järelikult kuuluvad vastavad muudatustööd, mille kohta esitas

töövõtja 26. veebruaril 2018 arve nr M00045, tasumisele täies mahus.

5. Töövõtja saatis 18. jaanuaril 2018 tellijale ja insenerile e-kirja, milles osundas varasemates kirjades

viidatud vajadusele muuta ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu lepinguhinda. Nimelt ilmnes alles

maapinna avamise käigus vajadus kaevata täiendavalt välja rohkem ebasobivat pinnast ja rajada

täiendav liivast täitekiht trammitee muldkehas. Insener ei ole töövõtja kirjadele vastanud hoolimata

asjaolust, et ettenägematutest asjaoludest on inseneri korduvalt teavitatud ning töö on faktiliselt tehtud

ja vahemaksetõendi väljastamise taotlustes kajastatud. Tegu oli ettenägematu tööga, sest töövõtja ei

saanud pakkumise koostamise ajal mõistlikult arvestada, et geoloogilised tingimused nõuavad

väljakaevet sügavamalt kui 0,65 m ja seetõttu polnud võimalik antud tööde mahuga oma pakkumises

arvestada.

6. Töövõtja lähtus pakkumuse koostamisel hankedokumentide tehnilisest kirjeldusest ning

olemasolevast olukorrast, kus uus trammitee projekteeriti olemasoleva trammitee „jälge“ ja seetõttu sai

töövõtja põhjendatult eeldada, et on olemas kandev konstruktsioon, millele uus trammitee rajada. Kui

olemas olnud trammitee alune pinnas polnud piisavalt hea, oleks tulnud seda hanketingimustes välja

tuua. Töövõtja sai pakkumise esitamise etapis mõistlikult eeldada, et olemasolev trammitee on rajatud

kandvatele pinnasekihtidele ja piisab 250 mm paksusest paekivikillustikust (fraktsioon 32/64) kihist

210 mm paksuse kiudbetoonist plaadi alla (sellest tuleneb -0,65 m rööpa pinnast), saavutamaks tellija

tingimustega seatud nõuded uuele trammiteele.

7. Lepingu sõlmimise hetkel võeti ilma geoloogiliste uuringuteta aluseks teatud keskmine eelduslik

konstruktsioon (konkreetsel juhtumil 0,65 m). Hankedokumentides puudus aluspinnase asendamise

nõue ning sellest said lähtuda kõik käesolevas riigihankes osalenud pakkujad. Töövõtjalt ei saanud

eeldada geoloogiliste uuringute teostamist mahus, mis vastavad juba hankelepingu täitmise mahus

tehtavatele töödele. Tegemist oli ebamõistlikult suure riski ning kohustuse asetamisega töövõtja õlule.

Puudus ka aeg ja võimalus (töötava trammiliini osas seda teostada poleks saanud) pakkumisperioodil

selliste tööde läbiviimiseks. Kui mingid surfid oleks tehtud, ei oleks see ikkagi andnud olukorrast täit

selgust. Objekt oli 7 km pikk.

8. Kui hageja oleks jätnud vajaduspõhise täiendava väljakaeve tegemata, poleks üle antaval tööl

niivõrd head kvaliteeti. Seega oli pinnase vajalikus mahus väljakaeve vältimatu. Hankelepingus ei ole

tehtud seoses ehitusobjekti pinnase geoloogiaga ühtegi välistust. Geoloogilise uuringu aruandes oli

märgitud, et olemasoleva trammitee aluseks olev orgaanilist ainet sisaldav pinnas on aastakümnetega

tihenenud. Selle tõttu ei pidanud aruande koostaja vajalikuks nende kihtide täielikku välja vahetamist.

Inseneri soovil pidi hageja orgaanilist ainet sisaldavad kihid välja vahetama. Kuivõrd töövõtulepingu

tähenduses ei olnud tegemist vajaliku tööga ning nimetatud töö kui kasuliku kulutuse tegemist nõudis

insener, on hagejal õigus nõuda vastava töö tegemiseks tehtud kulutuste hüvitamist.

9. Töövõtulepingu p 1.1.6.8 kohaselt loeti ettenägematuks ükskõik missugust faktilist laadi asjaolu,

mis ei olnud kogenud töövõtjale pakkumuse esitamise päeval mõistlikult ettenähtav. Trammitee aluste

väljakaevega seotud asjaolud ei olnud hagejale mõistlikult ettenähtavad, sest hankedokumentides

puudus informatsioon sellises mahus väljakaevetööde vajaduse kohta. Töövõtja ei pea eeldama, et

objekti olukord nõuab niivõrd suures ulatuses muudatustööde tegemist.

10. Insener andis muudatusega nr 1, mille aluseks oli töövõtja 09. juuni 2017 kiri nr 077/1, korralduse

teostada täiendav väljakaeve trammitee alt täpselt samasugustel asjaoludel. Järelikult pidas insener

antud ettenägematuid töid põhjendatuks I etapi puhul ning puuduvad mõistlikud objektiivsed

põhjendused, miks sama töö ei peaks olema ettenägematu iseloomuga teiste etappide puhul.

Muudatustööde maksumus on kokku 257 385,82 eurot, millele lisandub käibemaks 51 477,16 eurot.

Ettenägematute muudatustööde maksumus koos käibemaksuga on 308 862,98 eurot.

11. Töövõtulepingu p 5.2 alapunkt a (iii) kohaselt eeldatakse töö iga osa kohta, v.a selles mahus, mille

kohta pidi eelnevalt insenerilt olema saadud heakskiit või nõusolek, kui mõni töövõtja dokument on

esitatud insenerile heakskiidu saamiseks, et läbivaatamise aja lõpuks on insener andnud oma

heakskiidu töövõtja dokumendi vastava osa projekteerimiseks ja teostamiseks, v.a juhul, kui insener

pole koostanud teadet. Insener ei ole ühtegi töövõtja muudatustööd ega ettenägematut tööd tagasi

lükanud, mistõttu tuleb eeldada, et insener on kõik töövõtja muudatustööd ja ettenägematud tööd heaks

kiitnud. Vastupidiselt andis insener I etapi tööde puhul lausa juhise samasuguse täiendava väljakaeve

tegemiseks.

12. Töövõtja esitas 18. jaanuaril 2018 ettenägematutest geoloogilistest tingimustest tulenevate

muudatustööde kohta vahemaksetõendi. Insener jättis vahemaksetõendi tähtaegselt kooskõlastamata.

Seega muutus hageja ettenägematutest geoloogilistest tingimustest tulenevate tööde tasu

sissenõutavaks 28. aprillil 2018, kui töövõtja esitatud arve nr M00045 tasumise tähtaeg saabus. Hageja

nõudis viivist alates 28. aprillist 2018 arvestusega 0,1% päevas kuni põhikohustuse täieliku tasumiseni.

13. Töövõtulepingu näol on tegemist eritingimustega FIDIC-lepinguga, mille kohaselt tegeles töövõtja

projekteerimise ning ehitusega,

põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista võla sissenõudmise kulu 40 eurot.

14. 05.10.2018 seisukohas pidas hageja eksitavaks kostja väidet, et hageja ei soovinud 30.06.2017

kirjas lisa- ja muudatustööde eest lisaraha saada. Sama kirja lõpus on paksus kirjas hageja välistus,

millega ta välistas ettenägematutest geoloogilistest tingimustest tulenevate kulude enda kanda jätmise.

Hageja ei ole 26. jaanuari 2016 kinnituses pakkumise kohta võtnud enda kanda kõik töödega, sh

ettenägematute töödega, seotud riskid ega olnud teadlik tööde mahtudest. Kuivõrd hanketingimustes

pole sõnakestki juttu võimalikust väljakaeve mahust või sellest, et see peaks erinema oluliselt

töövõtjalt nõutava tavalise professionaalsuse alusel äratuntavast eelduslikust, on tegemist kostja

objektiivselt põhjendamatu väljamõeldisega.

15. Pooltel on erimeelsus selles, kas tegemist oli esialgses hinnapakkumises sisaldunud tööga või

mitte. Hinnapakkumises sisaldumine ning töö vajalikkus on täiesti erinevad kategooriad. Kostja pole

täpsemalt selgitanud, miks peaks ehitustööde I etapp erinema II – VI etapist või miks I etapis

muudatustöödeks loetud täiendav väljakaeve seda järsku enam II – VI etapis enam ei olnud. Järelikult

nõustus kostja sellega, et täiendav väljakaeve käib muudatustöö alla. Kui kogu geoloogia riisiko oleks

olnud hageja kanda, oleks hageja arvestanud asjaoluga, et tal tuleb eeldusliku 0,65 m asemel võib olla

välja kaevata mitu meetrit ning ta oleks esitanud kõrgema hinnaga pakkumise.

16. Hageja ei saanud enne väljakaeva täpse mahu selgumist hinnapakkumist teha. Täiendava

väljakaeve tegemise vajadusest teavitas hageja kostjat koheselt. Täiendava väljakaeve eest tasu

küsimus jagada metoodiliselt kaheks. Täiendava väljakaeve tegemise fakt edastati kostjale ja insenerile

uuringutulemustega ning töö vajalikkus kostjale teada alates I etapist. Kostja insener oli nõus

ehitustööde I etapis sama töö tegemisega. Kostjale olid teada täiendavate kaevetööde ühikhinnad alates

I etapist ehk alates 09. juunist 2017.

17. Kuigi töövõtuleping on sõlmitud FIDIC-tüüptingimuste järgi, ei tähenda see, et töövõtjal puudus

õigus täiendavale tasule, kui ilmneb vajadus teha töid, milles pooled lepingu sõlmimisel kokku ei

leppinud. Kui tingimustes pole töövõtja täiendava tasu saamise õiguse realiseerimise korda ja

tingimusi ette nähtud, tuleb lähtuda kehtivast seadusest ja kohtupraktikast. Töövõtja kanda ei peaks

jääma tellija valedest lähteandmetest tulenevad lisakulutused. Ka professionaalsel töövõtjal peab

olema võimalik temale kättesaadava teabe alusel majandus- või kutsetegevuses tavalist hoolsust

rakendades arvestada, milliste tööde tegemine võib lepingu eesmärgi saavutamiseks vajalikuks

osutuda. Kui tellija on töövõtjale andnud sootuks valed andmed või andmete puudulikkus on võimalik

avastada alles ehitamise käigus, ei saa eeldada, et sellest tulenevat hinnariski kannaks töövõtja.

18. Üldjuhul saab lähtuda sellest, et eelarve tegemisel võtab töövõtja aluseks tellija antud andmed.

Seega saaks eeldada, et vaidlusalused tööd on eelarvega hõlmatud juhul, kui lepingu sõlmimisel

töövõtjale teada olevate andmete põhjal oleks töövõtjal olnud alust kahelda, et tellija esitatud projektil

on puudusi. Kui tellija antud andmete põhjal ei olnud alust vaidlusaluseid töid teha, ei saa eeldada, et

tellija tõttu tehtud lisatööd oleks eelarvega hõlmatud. Seega on hagejal võimalik nõuda kehtiva õiguse

alusel kostjalt täiendava tasu maksmist.

19. Hageja soovib tõendada insener AK arvamusega, et ta ei saanud töövõtjana pakkumust koostades

eeldada, et tuleb sellises mahus täiendavalt väljakaevet teha ning kuna trammitee oli kasutuses pikka

aega, sai ta eeldada, et see on rajatud vähemalt selle rajamisel olnud normide järgi. Suletud

konstruktsiooni puhul nagu trammitee alune maapind saab teada täpse väljakaeve mahu ja hinna alles

siis, kui kaevetööd on lõpetatud geoloogiliste uuringute täpsus ei ole alati ammendav, sest puurimised

tehakse teatud vahemaade tagant. See tähendab, et töövõtja saab teada täpse väljakaeve mahu ehk

väljakaeve hinna kahjuks alles siis, kui töövõtja avab konstruktsiooni (maapinna) ning asub kaevetöid

tegema.

20. Eeltoodu tähendab, et täiendav väljakaeve ei saanud olla esialgses hinnapakkumises sees, sest

hagejale esitatud lähteandmetes sellele ei viidatud ning seega ei saanud hageja seda vajaliku tööna

käsitleda. AK järeldusi kinnitab terve mõistus, sest töövõtjal ei saa olla selgeltnägija võimeid ning

töövõtja ei pea nägema trammitee alla maa sisse. Kuna pinnase koostis võib teatud maa tagant

muutuda, ei saa iga 100 m tagant teostatud puurimiste pinnalt teha järeldusi nt 50 m peal oleva

olukorra kohta. Hageja pidas absurdseteks kostja väiteid, et hageja pidi arvestama ükskõik missuguse

geoloogilise olukorraga juhul, kuna hageja pidi teostama geoloogilised uuringud ning projekteerima-

ehitama. Hageja pidas arusaamatuks, kuidas ta pidi geoloogilisi tingimusi ette nägema või nendega

arvestama, kui hanketingimustes ei olnud vastavat riisikot töövõtjale pandud.

21. Kostja teavitamine on toimunud jooksvalt ja teavitamist tõendavad hageja kirjad insenerile

13.02.2017 ja 28.02.2017. I etapi tööde puhul ei toimunud seoses täiendava väljakaevega väga

formaliseeritud taotlusprotsessi, sest selliste lisatööde puhul pole töövõtjal peale ühikhinna tellijale

teatada. Eeltoodut tõendab hageja 09. juuni 2017 kirja „I etapi hinnamuudatuste koond“ lause, et antud

kiri tühistab varasemalt saadetud kirja. Järelikult toimus poolte vahel normaalne suhtlus täiendava

väljakaeve teemal ning kostja (inseneri isikus) oli nõus, et täpne hind esitatakse pärast tööde lõppemist

täpsel kujul teostusjooniste järgi.

22. Hageja teavitas kostjat täiendavate kaevetööde ühikhinnast 09. juunil 2017, kui edastas kostjale I

etapi hinnamuudatuse koondi. Hageja pole kordagi avaldanud, et ta võiks lähtuda muust hinnast, mida

kinnitab asjaolu, et hageja 29. septembri 2017 kirjas nr 123 on ühikhinnad samad. Hageja esitas

täiendava tasu taotluse täpsete teostusjooniste pinnalt koostatud mahtude alusel kohe pärast tööde

lõppemist 29. septembril 2017. Seega teavitas hageja kostjat tähtaegselt täiendava tasu saamise soovist

ja suurusest.

23. Ükski töövõtulepingu punkt ega kehtiva õiguse säte ei näe ette, et täiendava tasu kooskõlastamine

peab toimuma korraga ehk korraga kooskõlastatakse täiendav töö ning tasu suurus. Pooled võivad selle

enda suhtluses jagada etappideks, kus kõigepealt annab tellija kinnituse lisatöö tegemise vajaduse

kohta ning seejärel kooskõlastab hinna. Kostja pole kordagi väitnud, et hageja esitatud lisatööde

maksumus oleks ebamõistlik. Lisaks aktsepteeris kostja vastavaid ühikhindu I etapis.

24. Ebaõige on kostja väide, et hageja pole põhjendanud täiendava väljakaeve lisatöödena käsitlemist.

Hageja esitas põhjendused 18. jaanuari 2018 e-kirjas tellijale ja insenerile, 29. septembri

2017 kirjas nr 123, 13. veebruari 2017 kirjas nr 042, 28. veebruari 2017 kirjas nr 047 ja 31. mai 2017

kirja nr 085.

25. Kostja leppetrahvinõuet pidas hageja alusetuks. Hageja on algusest peale kostja leppetrahvinõudele

vastu vaielnud. Kostja leppetrahvinõue on elukauge ning pahatahtlik. Leppetrahvikokkulepe on tühine,

sest leppetrahv summas 17 979,29 eurot päevas mõne dokumendi tähtaegselt esitamata jätmise eest

olukorras, kus tööd on valmis, puudusteta ja faktiliselt vastu võetud, on tühine vastuolu tõttu heade

kommetega. Kostjale pole kahju tekkinud, sest ehitustööd lõpetati tähtaegselt. Tramm hakkas sõitma

enne 01. septembrit 2017 ning depoohoone valmis tähtaegselt. Kostja pole esitanud hagejale ühtegi

põhjendatud pretensiooni tehtud tööde osas ning ta võttis hageja tehtud töö kohe faktiliselt kasutusse.

Tähtaja ületamine toimus kostja kohustuste rikkumise tõttu, sest kostja ei sõlminud aegsasti vajalikke

isikliku kasutusõiguse kokkuleppeid, mistõttu ei väljastanud TLPA kasutuslube. Kostjal puudus huvi

kasutuslubade väljastamiseks ja kostja viivitas märkimisväärselt kasutuslubade väljastamiseks vajalike

isikliku kasutusõiguse lepingute sõlmimisega. Mõne dokumendi hilisem esitamine ei saa tekitada ligi 4

miljonit eurot kahju.

26. Töövõtulepingu punkt 8.7, mis näeb ette hageja kohustuse tasuda kostjale mõne dokumendi

esitamata jätmise eest leppetrahvi summas 17 979,29 eurot päevas, on tühine. Tegu on

tüüptingimustega, kuivõrd kostja kasutab antud tingimusi hageja suhtes nii, et hagejal puudub

võimalus nende tingimuste sisu mõjutada. Hageja viitas VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5, samuti VÕS §-le 44.

Kui kostja ei tõenda, et leppetrahvikokkulepe on mõistlik ja põhjendatud, tuleb eeldada, et mõne

dokumendi esitamisega hilinemine kahjustab hagejat ebamõistlikult ning sel põhjusel on

leppetrahvikokkulepe tühine. Leppetrahv on ebamõistlik, sest selle kokkuleppega nähakse ette töövõtja

kohustus maksta tellijale ligi 18 000 eurot päevas mõne dokumendi esitamata jätmise eest.

27. Poolte vahel ei saa olla mõistlikku vaidlust selles, et TLPA väljastas kostja soovitud kasutusload

ehituse II – VI etappidele 20. septembril 2018. Kostjale pole seoses kasutuslubade hilisema

väljastamisega kahju tekkinud. Kostja ei ole selgitanud, milles tema ligi nelja miljoni euro suurune

kahju võiks seisneda. Trammiliin oli ametlikult avatud alates 31. augustist 2017 ja käigus, depoohoone

samuti. Kostja 2017. a majandusaasta aruande kohaselt on Kopli trammiliin valmis ehitatud ja

kasutuses. See tõendab, et kostja on pidanud tööd nõuetekohaseks avalikkusele suunatud

majandusaasta aruandes. Kostja pole 2017. a majandusaasta olulise sündmusena välja toonud kahju

tekkimist. Kostja avas ise trammiliini.

28. Leppetrahvinõue oleks põhjendatud, kui kasutuslubade väljastamata jätmine oleks takistanud

kostjal objekti kasutusse võtmast. Kostja avas liini 31. augustist 2017 ja kasutuslubade puudumine ei

takistanud trammiliini ja Kopli depoo kasutamist. Järelikult puudub põhjuslik seos väidetava kahju

ning rikutud kohustuse vahel. Hageja taotles VÕS § 162 lg 1 alusel leppetrahvi vähendamist nullini,

sest hageja pole kunagi keeldunud enda kohustuste täitmisest ehk teda polnud vaja survestada. Hagejal

ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja kostja keeldub asjaolu tõendamisele kaasa aitamast.

Kostjal puudus huvi kasutuslubade kiiremaks väljastamiseks. Kostjale pole kahju tekkinud ning

kasutuslubade väljastamine oli välistatud kostja poolt isiklike kasutusõiguse lepingute sõlmimata

jätmise tõttu.

29. Kostja heidab hagejale ette lepingurikkumist läbi kasutuslubade hankimisega hilinemise. Kostja

tingis sellise olukorra ise, sest jättis sõlmimata kasutuslubade väljastamiseks nõutavad isikliku

kasutusõiguse lepingud. Poolte vahel ei saa olla vaidlust selles, et Kopli trammiliin on rajatud osaliselt

kolmandate isikute maale. Seega pidi kostja hankima trammiliini rajamiseks ja kasutamiseks vastavad

õigused. Kostja asus selle küsimusega tegelema alles 2018. aastal. Näiteks ei võtnud kostja ühendust

Maa-ametiga isikliku kasutusõiguse seadmiseks veel 11. juuli 2018 seisuga. Kostjal puudus huvi

kasutuslubade menetluse kiiremaks läbiviimiseks. Kostja palgatud insener ei suutnud talle esitatud

dokumentatsiooni piisava kiirusega läbi töötada.

30. Hageja viitas VÕS § 101 lõikele 3. TLPA-l võimalik enne kasutuslube väljastada, kuna kostja ei

esitanud TLPA nõutud lepinguid. Seega tuleb kogu kasutuslubade väljastamisega seotud viivitust

pidada kostja enda kohustuse rikkumise tulemuseks. Kostjal puudub õigus nõuda hagejalt leppetrahvi,

sest kostja rikkus temal lasuvat kohustust, mille tulemusel sattus ka hageja lepingurikkumisse.

31. Hageja 10. juuli 2018 teabenõudele esitatud TLPA 16. juuli 2018 vastus tõendab, et TLPA ei

olnud 16. juuli 2018 seisuga väljastanud teises trammitee ehitushankes rajatud rajatistele kasutusluba.

Kostja 02. juuli 2018 vastus hageja teabenõudele seoses Lennujaama trammiliini töövõtulepingu alusel

töövõtjatele tasu maksmisega tõendab, et kostja ei pidanud teise samaväärse trammitee ehitushanke

puhul oluliseks kasutuslubade väljastamata jätmist. Muuhulgas valetas kostja hagejale selle kohta, et

talle anti kasutusload üle. Eeltoodud tõendid kinnitavad, et kostja pole teises hankes pidanud oluliseks

kasutuslubade puudumist töövõtjatele tasu välja maksmisel ning maksis tasu välja hoolimata

kasutuslubade puudumisest.

32. Kostja vastuväite kohaselt ei saa hageja nõuda kostjalt viivist seetõttu, et ta pole kajastanud enda

viivisenõudeid insenerile esitatud aktides. Hageja hinnangul töövõtulepingust sellist kokkulepet ei

tulene. Töövõtulepingu p 14.f viitab küll kõigile summadele, mida töövõtjal on õigus tellijalt saada,

kuid antud lepingupunkt ei hõlma endas tellija lepingurikkumisest tulenevaid kõrvalnõudeid. Järelikult

polnud töövõtjal võimalik esitada neid nõudeid vahemaksetõendis. Samuti ei välista hageja

viivisenõuet kostja viidatud p 20.1, mille reguleerimisesemeks on hoopis töö sisuga seotud asjaoludest

teatamine. Seega ei välista ükski kostja otsitud formaalsest vastuväidetest hageja õigust kostjalt viivist

nõuda.

33. Kui kohus leiab, et kostja osundatud lepingusätted reguleerivad viivisenõude esitamist, on sätted

VÕS § 42 lg 1, § 42 lg 3 p-de 6 ja 9 ja § 44 alusel tühised, sest esiteks pole inseneri kinnitatud vormil

kõrvalnõuete lahtrit ning teiseks on viivisenõudest teatamise aeg ebamõistlikult lühike, sest see on

lühendatud kolmelt aastalt 28 päevale. Järelikult on hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist.

34. Kostja vastutab inseneri tegevuse eest. Lisaks viitab kostja enda vastuse alguses sellele, et hageja

oleks pidanud saatma enda 16.04.2018 ja 09.05.2018 kirjad hoopis insenerile. Kostja positsioon on

vastuoluline. Töövõtulepingu p 1.1.2.4 avab inseneri pädevuse ja mõiste. Hageja viitas TsÜS § 118

lõikele 1 ja § 121 lõikele 2, § 132 lõikele 1 ja § 133 lõikele 1 alusel. Inseneri teadmine omistatakse

kostjale ning kostja vastutab inseneri tegevuse ja tegevusetuse eest.

35. Kostja väidete kohaselt ehitas hageja ilma inseneri kooskõlastatud projektita. Samas ei ole kostja

esitanud tõendeid selle kohta, millal insener oleks üldse hageja esitatud tööetappide projektid

kooskõlastanud. Insener pole läbivalt suutnud ühtegi hageja esitatud projektiosa kooskõlastada. Hageja

juhtis sellele tähelepanu 24. märtsi 2017 kirjas nr 059. Hageja pidi ilma kooskõlastatud projektita

ehitama, sest insener ei suutnud end piisavalt kokku võtta, et vastavad kooskõlastused anda.

36. 10.01.2019 seisukohtades loobus hageja põhinõudest summas 23 037,20 eurot ja viivisenõudest

summas 38 471,03 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista põhinõudena 410 473,78 eurot, võla

sissenõudmise kulu 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 87 574,47 eurot ja sissenõutavaks

muutuva viivise alates hagi esitamisest määras 0,1% päevas.

37. Hagejal on õigus nõuda kostjalt tasu töövõtulepingu p 14 alusel. Hageja ning Xxx edastasid 06.

jaanuari 2017 e-kirjaga kostjale avalduse, milles teatati hageja ainuõigusest saada töövõtulepingu

alusel tehtavaid väljamakseid. Hageja viitas VÕS §-le 73.

38. Hageja leidis, et tema ning kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu lähteülesanne oli üldsõnaline ning

sisendandmed ebapiisavad ehk puudulikud. Pooled sõlmisid 07. märtsil 2016 projekteerimis-

ehitustöövõtulepingu riigihanke nr 169254 „Kopli suunalise trammiliini taristu projekteerimine ja

rekonstrueerimine“ alusel. Riigihanke alusel lepingu sõlmimine tähendas, et töövõtulepingu lisaks olid

kõik riigihanke hankedokumendid. Hankedokumentide osa „Tehniline kirjeldus“ nägi ette täpsemad

hankemahtu puudutavad tingimused ehk töövõtulepingu lähteülesand.

39. Tehnilise kirjelduse p-s 3 nimetatud lisa III-1 andis üldise kirjelduse töövõtulepingu mahu kohta.

Lisa III-1 punkt 4.1 nägi ette trammitee üldise iseloomustuse ning kostja taotletava tulemuse.

Trammitee tuli projekteerida kinnisena, betoonalusel. Kõik trammitee elemendid pidid oma tugevuselt,

püsivuselt ja tehniliselt seisukorralt vastama ohutu ning sujuva trammiliikluse nõuetele. Tehniline

kirjeldus nägi ette nõuded, millest tuli lähtuda trammitee betoonalusele projekteerimisel. Töövõtja pidi

hindama olemasolevate betoonaluste sobivust ning seisukorda. Hoolimata töövõtja hinnangust oli

tellijal õigus nõuda uue nõutele vastava betoonaluse (sh aluskonstruktsioonid) ehitamist. Kostja ei

andnud tellijana hagejale täpsemat informatsiooni trammiteealuse pinnase kohta.

40. Poolte vahel sõlmitud töövõtuleping võimaldas ettenägematute tööde eest tasu maksta ning tellija

võis tellida töövõtjalt väheolulisi lisatöid. Hageja leidis, et pooled sõlmisid siduva eelarvega lepingu.

Lepingu eelarve reserv lubas teha vähemalt 224 429,97 euro suuruse väljamakse. Lepingu

kogumaksumus oli 17 979 287 eurot ilma käibemaksuta. Leping nägi ette ettenägematuteks töödeks

10% lepingumahust ehk 1 797 928,70 eurot. Insener andis 20. juulil 2017 juhise nr 2, millega otsustas

kooskõlastada täiendavate tööde tellimise summas 1 555 696,25 eurot (muudatus 1) +

17 802,48 eurot (muudatus 2) = 1 573 498,73 eurot (lisa 5). Pärast nimetatud muudatuse allkirjastamist

jäi kostja kui tellija reservi veel 224 429,97 eurot ilma käibemaksuta. Seega võimaldas hagejale tasu

maksmist isegi kostja ette nähtud eelarve. Lepingus ette nähtud reserv ei võta hagejalt õigust nõuda

tasu kõigi hageja käest tellitud tööde eest. Kui kostja soovis tellijana tellida täiendavaid töid väljaspool

lepingu eelarvet, tuleb kostjal nende eest tasuda.

41. Trammitee aluse pinnase väljakaevamine oli ettenägematu töö. Hageja viitas AK arvamusele, mille

kohaselt ei olnud võimalik näha suletud konstruktsiooni sisse. Suletud konstruktsiooni sees toimuvate

tööde puhul saab tööde täpse mahu teada alles pärast tööde alustamist ja konstruktsiooni avamist. Kui

projekt puudub, saab töövõtja tugineda üksnes olemasoleva olukorra eeldustele ja visuaalsele

vaatlusele. Käesoleval juhul puudus projekt, sest projekt koostati pärast suletud konstruktsioonide

avamist. Kuna tegu oli projekteerimis-ehitushankega, ei andnud tellija töövõtjale projekti, milles oleks

ette nähtud olemasoleva pinnase asendamine.

42. Olemasoleva trammitee alusega seonduv töömaht sõltub sellest, missuguse normdokumendi alusel

on see trammitee rajatud. Kui tegemist on kasutuses oleva trammiteega, mille puhul saab mõistlikult

eeldada, et olemasolev pinnas vastab vähemalt selle ehitamise aegsetele nõuetele, saab töövõtja

ehitusmahu (rekonstrueerimisel välja kaevatava pinnase koguse määramisel) prognoosimisel lähtuda

vastavatest normdokumentidest.

43. Suletud konstruktsiooni puhul selgub ehitustööde täpne sisu, maht ja hind tegelikult alles

konstruktsiooni avamise järgselt, sest enne konstruktsiooni avamist pole võimalik selle sisse näha.

Isegi geoloogiliste uuringute täpsus ei ole alati ammendav, sest puurimised tehakse teatud vahemaade

tagant ning kahe puurkeha vahele jääva ala kohta puuduvad täpsed andmed. Enne materjali omaduste

lõplikku selgumist pole võimalik tuvastada, kas see materjal kuulub väljavahetamisele või mitte.

44. Hageja teavitas kostjat läbi inseneri ettenägematutest asjaoludest 18. jaanuaril 2018 tellijale ja

insenerile saadetud e-kirjas, 29. septembri 2017 kirjas nr 123, 13. veebruari 2017 kirjas nr 042, 28.

veebruari 2017 kirjas nr 047 ja 31. mai 2017 kirjas nr 085. Lisaks teavitas hageja kostjat pidevalt

ettenägematute tööde mahust ehitusnõupidamistel, insener viibis objektil väljakaeve juures ning esitas

sellest tulenevalt nõudmisi. Tegu oli lisatööga, mida kostja peab eraldi tasustama.

45. Hagejal on õigus saada täiendavat tasu ka Kopli ja Volta peatuste ümberehitamise ning vana

depoohoone ümberehituse eest. Lisatöödeks saab pidada algse lepinguga hõlmamata töid. Hagejal ei

olnud kohustust vastavaid töid teha. Ühestki lepingudokumendist ei tulene hageja kohustust ehitada

juba valmis rajatisi ringi, kuna kostja unustas projektiga tutvuda või kaevata sadade tuhandete eurode

eest pinnast välja, sest kõik lähtusid ebaõigest eeldusest, et trammitee alus vastab nõuetele. Volta ja

Kopli peatuste puhul kostja kooskõlastas projekti, mille järgi hageja peatused valmis ehitas ning

seejärel nõudis kostja nende ümbertegemist. Ümbertegemine ei kuulu lepinguliste tööde hulka.

Depoohoone nr 5 puhul ei kuulunud sadevete lahenduse rajamine hageja töövõtu hulka, sest vastavat

lähteülesannet kostja ega kolmandad isikud hagejale kordagi ei esitanud.

46. Volta, Kopli ja depoohoone osas andis kostja tellijana hagejale esialgu ebaõige juhise. Geoloogiat

puudutavate andmete osas pole kostja teinud ühtegi rõhutust või välistust. Betoonaluste kohta osundas

kostja eraldi, et nende vastavust kehtivatele nõuetele tuleb eraldi kontrollida, kuid trammitee aluse

kohta vastavaid viiteid ei olnud.

47. Hageja hoidis kostjat pidevalt kursis tööde käiguga, sest pooled pidasid regulaarselt

ehitusnõupidamisi. Ettenägematute asjaoludega seotud regulatsiooni eemaldamine FIDIC-

tüüptingimuste lepinguprojektist ei tähenda, et kogu ettenägematute tööde risk kanduks sellega

automaatselt üle hagejale. Tüüptingimusi tuleb tõlgendada hageja kasuks. Kostja ega insener pole

kordagi keelanud hagejal kostja nõutud lisatööde tegemist. Järelikult soovis kostja tellijana vastava töö

tegemist. Seega on tegemist kokkuleppega, mille juures on VÕS § 26 tähenduses jätnud lahtiseks

üksnes tasu suuruse tingimuse, mistõttu peab hageja tõendama vastavate tööde maksumuse.

48. Hageja peab tõendama ettenägematu töö maksumuse ning töömahu. Hageja tõendab eeltoodut

alltöövõtja Xxx OÜ hinnapakkumisega ning tehtud tööde aktiga ja teostatud tööde mahutabeliga. Xxx

OÜ 15. veebruari 2017 hinnapakkumise read 7 ja 8 tõendavad ühikhinna vastavust turutingimustele

(vastavalt siis 24,40 eurot ja 11 eurot kuupmeetri kohta). I etapi puhul oli ühikhindadeks 22,81 eurot ja

10,88 eurot kuupmeetri kohta. Kuna täiendava väljakaeve vajadus selgus 12. veebruaril 2017 ning

täiendava väljakaevega alustati samal perioodil, on tõendatud ühikhinna vastavus turutingimustele.

Tööde tegemist tõendavad kaetud tööde aktid, mille on allkirjastanud kostja esindaja M K.

Muudatustööde maksumus on kokku 257 385,82 eurot, millele lisandus käibemaks 51 477,16 eurot.

Ettenägematute muudatustööde maksumus koos käibemaksuga on 308 862,98 eurot.

49. 13. veebruaril 2017 edastas hageja kostjale ehk insenerile kirja nr 42, milles esitas kostjale

tutvumiseks xxx AS tööprojekti Kopli trammiteede IV etapi lõigule PK 42+00 kuni PK 49+00 kohta ja

leidis, et tegu on ettenägematute asjaoludega. Hageja kinnitas, et kui insener annab heakskiidu, alustab

ta töödega. 14. veebruaril 2017 insener vastas ja teatas, et ta ei oma trammitee aluskonstruktsiooni osas

täiendavaid kommentaare.

50. 14. veebruari 2017 koosolekul, mille kutsus kokku kostja juhatuse liige A U, lepiti täiendavalt

kokku, et hageja teostab kostja nõudmisel täiendava väljakaeve eraldi lisatööna ning kostja tasub selle

eest vastavalt tegeliku töö mahule. Eeltooduga on tõendatud, et kostja tellis täiendava väljakaeve

lisatööna. Kuivõrd insener nõudis hagejalt objektil täiendava väljakaeve teostamist, kinnitavad

vastavad asjaolud kogumis, et hageja nõustus teostama täiendava väljakaeve, kuivõrd pooled

saavutasid kokkuleppe täiendava väljakaeve tasustamise osas.

51. Töövõtulepingu punkt 1.1.6.8 pidas ettenägematuks asjaolu, mida kogenud ja professionaalne

töövõtja ei saanud mõistlikult ette näha. Trammitee aluste väljakaevega seotud asjaolud ei olnud

töövõtjale mõistlikult ettenähtavad, sest hankedokumentides puudus informatsioon sellises mahus

väljakaevetööde vajaduse kohta. Töövõtja ei pidanud eeldama, et objekti olukord nõuab niivõrd suures

ulatuses muudatustööde tegemist. Trammitee pidi vastama kehtivatele nõuetele. Kostja pole

hankedokumentides osundanud riskile, et tema hallatav trammitee ei pruugi vastata kehtivatele

nõuetele. Töövõtja ei saanud ega pidanud eeldama, et tal tuleb eelduslikust väljakaeve ulatusest

oluliselt enam pinnast asendada.

52. Töövõtja sai pakkumise esitamise etapis mõistlikult eeldada, et olemasolev trammitee on rajatud

kandvatele pinnasekihtidele ja piisab 250 mm paksusest paekivikillustikust (fraktsioon 32/64) kihist

210 mm paksuse kiudbetoonist plaadi alla, saavutamaks tellija tingimustega seatud nõudeid uuele

trammiteele. Kui olemasolev trammitee polnud rajatud eelpool viidatud alusele, oleks tulnud sellest

kõiki pakkujaid riigihankemenetluses teavitada.

53. Töövõtjalt ei saanud eeldada geoloogiliste uuringute teostamist mahus, mis vastasid juba

hankelepingu täitmise mahus tehtavatele töödele. Tegemist oli ebamõistlikult suure riski ning

kohustusega. Puudus ka aeg ja võimalus pakkumisperioodil selliste tööde läbiviimiseks. Kui mingid

surfid oleks tehtud, ei oleks see andnud olukorrast täit selgust. Objekt oli 7 km pikk, Hankelepingus ei

ole tehtud seoses ehitusobjekti pinnase geoloogiaga ühtegi välistust.

54. Kostja tasustas täiendavat väljakaevet tööde esimeses etapis. Kostja nõustus ehitustööde esimese

etapi täiendava väljakaevega ning tasustas seda teise töövõtja Xxx hinnamuudatuse alusel. Hageja

tõendab I etapi väljakaevet kaetud tööde aktidega. Kaetud tööde aktidest nähtub selgelt, et hageja

kaevas I etapis välja kõigis kohtades, kus ebasobivat pinnast suletud konstruktsiooni avamise järgselt

leiti. Kaetud tööde aktid on allkirjastanud kostja esindaja M K. Insener nõudis ka ehitustööde I etapi

puhul suuliselt objektil täiendava väljakaeve tegemist ning oli nõus seda tasustama. Kostja pole

selgitanud, miks peaks ehitustööde I etapp erinema II – VI etapist.

55. Hageja pole üheski kostjale või insenerile edastatud kirjas loobunud täiendava väljakaeve eest tasu

nõudmisest. Vastupidiselt on hageja igas tema saadetud kirjas osundanud kostja kohustusele tasuda

täiendava väljakaeve eest. Hageja 30. juuni 2017 kirja lõpus on paksus kirjas välistus, millega hageja

välistas ettenägematutest geoloogilistest tingimustest tulenevate kulude enda kanda jätmise. Hageja

tellis alltöövõtjalt AS-lt xxx vastava töölõigu projekti koostamise. AS Kxxx projekteeris antud

töölõigu ning hageja andis projekti üle kostjale.

56. Hageja andis 18. aprilli 2017 kirjaga nr 072 üle III etapi projektdokumentatsiooni, millele insener

ei vastanud. Järelikult nõustus insener projektdokumentatsioonis esitatud lahendusega töövõtulepingu

p 5.2 alusel, sest insener on korduvalt rõhutanud, et töö tuleb teostada vastavalt insenerile üle antud

projektile. 19.06.2017 toimus projektidokumentatsiooni üleandmine insenerile. Projekti viidi sisse

inseneri ning tellija parandused. Seejärel teostas hageja tööd vastavalt insenerile üle antud

projektdokumentatsioonile.

57. Hageja oleks pidanud töölõigu omal kulul kostja soovide järgi ümber ehitama vaid juhul, kui

hageja oleks vastavas osas lepingut rikkunud. Lepingurikkumine on välistatud, sest projekt oli vastava

töölõigu osas kooskõlastatud. Kuna kostja oli järjepidevalt nõudnud hagejalt trepi asemel panduse

ehitamist, nõustus hageja täiendava tasu eest pandused rajama. Seega korraldas hageja peatuse projekti

muutmise ning ehitas panduse valmis. Hageja esitas insenerile 22. detsembril 2017 taotluse

muudatustööde eest tasu saamiseks. Hageja õigus lisatööde eest tasu saada muutus sissenõutavaks

mõistliku aja jooksul alates töö valmimisest. Tööde maksumust tõendab kolmanda isiku

hinnapakkumine. Hinnapakkumine tõendab, et töölõigu ümberehitustööde maksumus on vähemalt 11

200 eurot.

58. Tööde teostamist tõendab inseneri 31. juulil 2018 väljastatud tööde lõpetamise tõend. Hageja andis

insenerile üle kõigepealt AS xxx projekteeritud vastava töölõigu projekti. Kostja nõudis hagejalt töö

ümbertegemist pärast seda, kui hageja oli töö kostja kooskõlastatud projekti järgi töö valmis ehitanud.

Hageja teostas tööd vastavalt kostja muutunud nõudmistele. Kostja insener vaatas tööd üle ning luges

need teostatuks vastavalt töövõtulepingule, kui väljastas tööde lõpetamise tõendi. See tähendab, et

kostja luges tööd tehtuks vastavalt tema soovil muudetud projektile. Hageja tasunõue on ilma

käibemaksuta 11 200 eurot ja koos käibemaksuga 13 440 eurot.

59. Kopli peatuse töö pidi hageja projekteerima ning inseneri heaks kiidetud projekti alusel töö

teostama. Hageja tellis alltöövõtjalt AS-lt xxx vastava töölõigu projekti koostamise. AS xxx

projekteeris töölõigu ning hageja andis projekti üle kostjale. Hageja andis 10. aprilli 2017 kirjaga nr

067 üle III etapi projektdokumentatsiooni, millele insener ei vastanud. Järelikult nõustus insener

projektdokumentatsioonis esitatud lahendusega. Projekti viidi sisse inseneri ja kostja soovitud

parandused.

60. Hagejale oli üllatav inseneri kiri nr 48, kus nõuti trepi asemel panduse ehitamist. Hageja oleks

pidanud vastava töölõigu omal kulul kostja soovide järgi ümber ehitama vaid juhul, kui hageja oleks

vastavas osas lepingut rikkunud. Lepingurikkumine on välistatud, sest projekt oli vastava töölõigu osas

kooskõlastatud. Kuna kostja oli järjepidevalt nõudnud hagejalt trepi asemel panduse ehitamist, nõustus

hageja täiendava tasu eest pandused rajama. Seega korraldas hageja peatuse projekti muutmise ning

ehitas panduse valmis. Hageja esitas insenerile 22. detsembril 2017 taotluse muudatustööde eest tasu

saamiseks. Tööde maksumust tõendab kolmanda isiku hinnapakkumine ja maksumus oli vähemalt 13

450 eurot. Kostja soovide järgi muudeti projekti.

61. Tööde teostamist tõendab inseneri 31. juulil 2018 väljastatud tööde lõpetamise tõend, mis tõendab

hageja andis insenerile üle kõigepealt AS xxx projekteeritud töölõigu projekti. Hageja teostas tööd

vastavalt kostja muutunud nõudmistele. Kostja insener vaatas tööd üle ning luges need teostatuks

vastavalt töövõtulepingule kui väljastas tööde lõpetamise tõendi. Seega peab kostja tasuma hagejale

koos käibemaksuga 16 140 eurot ning lisanduva viivise.

62. Vana depoohoone sadevete lahenduse projekteeris hageja. Hageja tellis alltöövõtjalt AS-lt xxx

vastava töölõigu projekti. AS xxx projekteeris antud töölõigu ning hageja andis projekti üle kostjale.

Hageja andis 25. juuli 2017 kirjaga nr 115 üle vana depoohoone ala projektdokumentatsiooni, millele

insener ei vastanud. Järelikult nõustus insener projektdokumentatsioonis esitatud lahendusega

töövõtulepingu p 5.2 alusel. Hageja teostas depooala tööd vastavalt projektijoonisele. Hageja oleks

pidanud vastava töölõigu omal kulul kostja soovide järgi ümber ehitama vaid juhul, kui hageja oleks

vastavas osas lepingut rikkunud.

63. 12. oktoobril 2017 toimunud nõupidamisel (protokoll nr 79) väitis insener, et töövõtulepingu

mahtu kuuluvas projektis on lahendamata olemasoleva depoohoone nr 5 katuselt tulevate sadevete

ärajuhtimine. Töövõtja asus samal koosolekul seisukohale, et olemasoleva depoo-hoonega seonduv ei

kuulu käesoleva töövõtulepingu mahtu, kuid töövõtja oli valmis muudatustööna teostama sadevete

ärajuhtimiseks projekteerimis- ja ehitustööd. Muudatustöö maksumuse hindamise aluseks on xxx AS

töö nr 16025, joonis VK-1/18M1 „Vee- ja kanalisatsioonitorustike asendiplaan. Depoo“.

64. Hageja nõustus projekteerima ning välja ehitama depoohoone nr 5 sadevete allaviigud, sest kostja

nõudis nende ehitamist. Hageja teostas tööd ja esitas insenerile 22. detsembril 2017 taotluse

muudatustööde eest tasu saamiseks, kus tõi välja konkreetse vastava töölõigu teostamise eest

tasumisele kuuluva summa. Hageja õigus lisatööde eest tasu saada muutus sissenõutavaks mõistliku

aja jooksul alates töö valmimisest. Tööde maksumust tõendab kolmanda isiku hinnapakkumine, mille

järgi oli maksumus vähemalt 29 404,80 eurot. Hageja otsustas töö iseseisvalt ära teha ning hageja

nõuab eeltoodust tulenevalt kostjalt 28 392 euro hüvitamist. Tööde teostamist tõendab inseneri 31.

juulil 2018 väljastatud tööde lõpetamise tõend.

65. Hageja tasunõue ettenägematutest geoloogilistest tingimustest tulenevate tööde ning Volta, Kopli

ja depoohoone nr 5 ümberehitustööde eest muutub sissenõutavaks 28. aprillil 2018, kuna hageja

esitatud arve nr M00045 tasumise tähtaeg on 27. aprillil 2018. Hageja edastas kostjale

vahemaksetõendi 18. jaanuaril 2018 ning seega pidi tasunõue muutuma sissenõutavaks pärast

insenerile vahemaksetõendi tõendamiseks ja arve tasumiseks antud tähtaja möödumist.

66. Kopli depoohoone ala projekteerimisel ei ole hageja rikkunud lepingut läbi projekteerimisvea

põhjustamise. Tegu ei ole projekteerimisveaga, sest töövõtulepingu maht ei näinud ette olemasoleva

depoohoone sademevee ärajuhtimise ülesannet (sh ei viidanud projekteerimise faasis vastavale

ülesandele insener ega kostja). Insener ega tellija pole osundanud ühelgi lepingudokumendile, millest

tulenevalt kuulus töövõtja kohustuste hulka olemasoleva depoohoonega seotud tööd. Depoohoone

rekonstrueerimistööd toimusid teise töövõtulepingu raames, mistõttu sai hageja mõistlikult eeldada, et

sadevete äravool lahendatakse hoone rekonstrueerimise käigus.

67. Kui depoohoone nr 5 ehitustööd käisid, pidi ehitustööde teostaja lahendama sademevee

ärajuhtimise ise. Kuna ta seda ei teinud ning insener nõudis vastava lahenduse tegemist ning hageja oli

valmis selle muudatustööna ära tegema, on hagejal õigus saada selle eest täiendavalt tasu. Kuivõrd

sadevete ärajuhtimise lahenduse edastamise info eest vastutas kostja ning infot hagejale ei laekunud,

siis ei saa kostja hagejale etteheiteid teha. Hagejale pole võimalik ette heita projekteerimisviga

olukorras, kus kostja edastatud andmed olid puudulikud.

68. Hageja ei loobunud 30.06.2017 kirjaga Volta ja Kopli peatuste ning vana depoohoone sadevete

allaviikudega seotud tööde tasunõuetest. Hageja pidas 30. juuni 2017 kirjas muudatustööde vajaduse

all silmas kõiki kostja poolt projektdokumentatsiooni suhtes projekteerimisfaasis tehtavaid muudatusi.

Antud juhul oli kostjale nõusoleku andmiseks esitatud dokumentidega, mille suhtes kostja

muudatusettepanekuid ei teinud ning mille alusel ehitas hageja ehitised valmis.

69. Hageja 30. juuni 2017 kiri puudutas reaalselt tegemata, kuid projekteeritud või projekteerimisel

olevaid töid, mille suhtes kostja tellijana enda muudatusettepanekud esitas. Nimelt oli kostjal tellijana

õigus teha enda muudatusettepanekuid projekteerimisfaasis, et hageja saaks tagada kostjale sobiva

projekti koostamise ning vastavalt ka soovitud töö tegemise. Volta ja Kopli peatuste ning vana

depoohoone ümbrus ehitati aga valmis kostjale üle antud projektdokumentatsiooni alusel. Seega oli

tegemist muudatustööga, mis ei olnud esialgse lepingumahuga hõlmatud.

70. Kostja ei ole selgitanud, kuidas tuleneb seadusest kohustus rajada peatuste mõlemasse otsa pandus.

Hageja viitas EhS § 11 lõikele 4 ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri kehtestatud 29. mai

2018 määrusele nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“. Määruses on

seatud nõue rajada pandus ning ühe panduse rajas hageja iga peatuse juurde. Kuivõrd insener

kooskõlastas töövõtja esitatud projekti läbi vaikimise, oli tema nõusolek vastava projektlahenduse

realiseerimiseks olemas.

71. Töövõtja saatis 18. jaanuaril 2018 tellijale ja insenerile kirjaga tellitud muudatustööde hinnad ja

täpsustused. Insener ei ole töövõtja kirjale vastanud. 26. veebruaril 2018 edastas töövõtja insenerile

vahemaksetõendi muudatustööde kohta. Insener pidi väljastama vahemaksetõendi hiljemalt 9. märtsil

2018 või keelduma sellest. Insener ei ole töövõtja kirjale vastanud. 19. märtsil 2018

edastas töövõtja täiendused varasemalt saadetud muudatustööde ettepanekute kohta. Insener ei ole ka

sellele kirjale vastanud. Järelikult kuuluvad vastavad muudatustööd, mille kohta esitas töövõtja 26.

veebruaril 2018 arve nr M00045, tasumisele täies mahus. Arve maksmise tähtaeg on 10. aprill 2018.

72. Kostja on tasunud eraldi aktide ja arvete alusel hagejale nõutud summast 23 037,20 eurot. Seega

nõuab hageja kostjalt 101 610,8 euro tasumist. Töövõtjal on õigus nõuda tellijalt hagi esitamise seisuga

viivise tasumist summas 9099,30 eurot (124 648 * 0,1% * 73 päeva). Kostja on kohustatud tasuma iga

viivitatud päeva eest viivist summas 124,65 eurot. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist

töövõtulepingu p-s 14.8 sätestatud määras, sest vastasel korral saaks kostja õigusvastase eelise.

Töövõtulepingu p 14.8 näeb ette seadusjärgsest kõrgema viivisemäära tõendatud vahemaksetõendi

alusel väljamaksega hilinemise korral, tuleb tõlgendada sätet nii, et seadusjärgsest kõrgem viivisemäär

kehtib ükskõik missugusel juhul, kui kostja on jätnud tähtaegselt mõne rahalise kohustuse täitmata.

Kui kohus leiab, et lepingujärgne viivise määr ei kohaldu, nõuab hageja viivist seadusjärgses määras.

73. Tööde teostamist tõendab inseneri 31. juulil 2018 väljastatud tööde lõpetamise tõend. Kuivõrd

tegemist oli FIDIC-tüüptingimustele tugineva lepinguga, edastas töövõtja insenerile iga

aruandeperioodi kohta vahemaksetõendi, milles märkis tehtud tööd ning taotletava summa. Inseneri

vastuväited tööde kohta on paljasõnalised ja ebaolulised.

74. Kostja leppetrahvinõudele vaidles hageja vastu. Hageja on algusest peale kostja leppetrahvinõudele

vastu vaielnud. Kostja leppetrahvinõue on elukauge ning pahatahtlik. Leppetrahv summas 17 979,29

eurot päevas mõne dokumendi tähtaegselt esitamata jätmise eest olukorras, kus tööd on valmis,

puudusteta ja faktiliselt vastu võetud, on tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Kostjale kahju ei

tekkinud. Kostja pole esitanud hagejale ühtegi põhjendatud pretensiooni tehtud tööde osas. Tähtaja

ületamine toimus kostja kohustuste rikkumise tõttu, sest kostja ei sõlminud aegsasti vajalikke isikliku

kasutusõiguse kokkuleppeid ning insener ei väljastanud pädeva isiku poolt allkirjastatud dokumente,

mistõttu ei väljastanud TLPA kasutuslube.

75. Töövõtulepingu punkt 8.7, mis näeb ette hageja kohustuse tasuda kostjale mõne dokumendi

(kasutusloa) esitamata jätmise eest leppetrahvi summas 17 979,29 eurot päevas, on tühine. TLPA

väljastas kostja soovitud kasutusload 20. septembril 2018. Kostjale pole seoses kasutuslubade hilisema

väljastamisega kahju tekkinud. Leppetrahvi nõudmine oleks põhjendatud, kui kasutuslubade

väljastamata jätmine oleks takistanud kostjal objekti kasutusse võtmast. Järelikult puudub põhjuslik

seos väidetava kahju ning rikutud kohustuse vahel.

76. Kostja teadis, et ta peab kasutuslubade väljastamiseks sõlmima isikliku kasutusõiguse lepingud.

TPLA väljastatud ehituslubadel oli märkus, et linna omandis olevatele kinnistutele projekteeritud

sidekaablikanalisatsiooni ehitamiseks tuli tehnovõrgu valdajal sõlmida linnaga isikliku kasutusõiguse

leping hiljemalt enne kasutusloa taotlemist. Kasutuslubade väljastamist takistasid mitmed kostjast

tulenevad asjaolud, näiteks polnud inseneri (omanikujärelevalve) esindajal pädevust dokumentidele

alla kirjutada ning kostja jättis sõlmimata isikliku kasutusõiguse lepingud.

77. Paljassaare põik 8 kinnisasjale on sõlmitud isikliku kasutusõiguse leping 27.08.2018. Tallinna

Linnavara Amet tegi 11.04.2018 märkused isikliku kasutusõigusega lepingute sõlmimise kohta. Alles

pärast märkuse tegemist sõlmis kostja Tallinna linnaga 23.08.2018 lepingu nr 1619 ja 11.07.2018

lepingu nr 2152, 23.08.2018 lepingu nr 1619 ja 11.07.2018 lepingu nr 2152.

78. Hageja pöördus korduvalt kostja poole seoses isikliku kasutusõiguse lepingute sõlmimisega. R Ei

28.02.2018 e-kiri M Sile tõendab, et kostja poole on pöördutud kasutusloa taotlemisel vajalikule

dokumendile pädeva isiku allkirjade saamiseks. Sama tõendavad järgmised R Ei e-kirjad. TLPA

poleks väljastanud kasutuslube ilma isikliku kasutusõiguse lepinguteta. Poolte vahel ei saa olla

vaidlust selles, et Kopli trammiliin on rajatud osaliselt kolmandate isikute maale. Seega pidi kostja

hankima trammiliini rajamiseks ja kasutamiseks vastavad õigused. Kostja asus selle küsimusega

tegelema alles 2018. aastal.

79. Kostja kohtleb ebavõrdselt erinevates hangetes osalenud töövõtjaid. Kostja ehitas ja rekonstrueeris

ka trammitee Lennujaama. Ka eeltoodud hanke puhul võeti trammitee kasutusele enne kasutuslubade

väljastamist, kuid kostja pole kordagi töövõtjatelt leppetrahvi nõudnud ega väidetavale kahjule

tuginenud. Lennujaama trammitee hankes leppetrahvi esitamata jätmine on kaudne tõend selle kohta,

et kostjale ei saa tekkida kahju tekkida ning puudub alus leppetrahvi nõudmiseks. Hageja esitas TLPA-

le teabenõude kasutuslubade väljastamise kohta seoses selle hankega ning vastus tõendab, et

kasutuslube ei väljastatud.

80. Puudub alus hageja viivisenõude vähendamiseks. Töövõtulepingust ei tulenenud hagejale

kohustust esitada viivisenõuded insenerile saadetud aktides. Töövõtulepingu p 14.f viitab justkui

kõigile summadele, mida töövõtjal on õigus tellijalt saada, kuid antud lepingupunkt ei hõlma endas

tellija lepingurikkumisest tulenevaid kõrvalnõudeid. Vahemaksetõend tuleb esitada inseneri kinnitatud

vormil ning insener pole vormil ette näinud kõrvalnõuete jaoks ühtegi lahtrit. Järelikult polnud

töövõtjal võimalik esitada neid nõudeid vahemaksetõendis. Samuti ei välista hageja viivisenõuet kostja

viidatud p 20.1, mille reguleerimisesemeks on hoopis töö sisuga seotud asjaoludest teatamine. Kostja

taotlus viivise vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest kostja pole esile toonud faktilisi ega

õiguslikke aluseid viivise vähendamiseks.

81. Kostja vastutab inseneri tegevuse eest ega saa viidata sellele, et ta ei olnud insenerile saadetud

kirjadest teadlik. Tegu on ebapädeva väitega, sest kostja määras inseneri enda esindajaks ning andis

sellest hagejale teada. Samas väidab kostja, et hageja oleks pidanud saatma oma 16.04.2018 ja

09.05.2018 kirjad hoopis insenerile. Kostja positsioon on vastuoluline. Töövõtulepingu p 1.1.2.4 avas

inseneri pädevuse ja mõiste. Hageja viitas uuest TsÜS §-dele 118, 121, 132 ja 133.

82. Kostja väidete kohaselt ehitas hageja ilma inseneri poolt kooskõlastatud projektita. Samas ei ole

kostja esitanud tõendeid selle kohta, millal insener on üldse hageja esitatud tööetappide projektid

kooskõlastanud. Insener pole suutnud sisuliselt ühtegi hageja esitatud projektiosa kooskõlastada.

Sellele juhtis hageja tähelepanu 24. märtsi 2017 kirjas nr 059. Märkuste või juhiste tagantjärele

esitamine töövõtulepingu tingimuste kohaselt võimalik pole.

83. 22.03.2019 seisukohades võttis hageja tagasi põhinõude summas 43 538,80 eurot ja viivisenõude

summas 83 342,51 eurot. Hageja palus kostjalt põhivõlgnevusena välja mõista 366 834,98 eurot, võla

sissenõudmise kulu 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisena esimese alternatiivina 4231,96

eurot ning teise alternatiivina 927,55 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva

viivise alates hagi esitamisest esimese alternatiivina lepingus sätestatud määras 0,1% päevas ja teise

alternatiivina seadusjärgses määras.

84. Hageja nõuab kostjalt kokku põhinõudena 366 834,98 eurot, millest Kopli peatuse muudatustööd

koos käibemaksuga on 16 140 eurot, Volta peatuse muudatustööd koos käibemaksuga 13 440 eurot,

depoohoone nr 5 sajuvete allaviikude rajamise muudatustöö koos käibemaksuga 28 392 eurot ja

täiendav väljakaeve koos käibemaksuga 308 862,98 eurot. Hageja nõuab viivist alljärgnevalt summalt

57 972 eurot (Kopli, Volta, depoo) alates 11. aprillist 2018 kuni hagi esitamiseni ja sealt

edasiulatuvalt. Viivis hagi kujuneb järgnevalt: lepingujärgses määras 4231,96 eurot (11.04.2018 -

22.06.2018; 57 972 eurot * 0,1% * 73 päeva) ning seadusjärgses määras 927,55 eurot (11.04.2018 -

22.06.2018; 57 972 eurot * 0,1% * 73 päeva). Põhinõude summalt 308 862,98 eurot nõuab hageja

viivist alates hagi esitamisest. Hageja võttis hagi tagasi vahemaksetõendite viivitamisest tekkinud

viivise nõude osas 83 342,51 eurot ning põhinõude osas summas 43 638,80 eurot.

85. Kostja väide, et hageja ei projekteerinud õigesti depoohoone sademevee ärajuhtimist, on

tõendamata. Hageja pöördus läbi AS xxx töötaja E Bi 12. septembril 2016 kostja soovitusel AS xxx

töötaja A Ki poole ning küsis depooala projekteerimiseks vajalikke andmeid. Kuna AS xxx vastutas

depoohoone nr 5 projekteerimise eest, sai vaid AS xxx väljastada hagejale andmed. A. K edastas

depooala projekteerimiseks vajalikud andmed, kuid nende hulgas ei olnud nõutud sademevee

allaviikude rajamist. Tellija ei toonud hanketingimuste tehnilises kirjelduses välja, et depoohoone nr 5

läheduses on sademeveega probleemid ning sellest tulenevalt on vajalik projekteerida allaviigud.

86. Hageja andis 25. juuli 2017 kirjaga nr 115 üle vana depoohoone ala projektdokumentatsiooni,

millele insener ei vastanud. Järelikult nõustus insener projekt-dokumentatsioonis esitatud lahendusega

töövõtulepingu p 5.2 alusel. Depoohoone nr 5 sademevesi voolas aastaid depooalale ning see sobis

kostjale. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks projekteerimisel mõne projekteerimisnormi vastu

eksinud. Kostja peab tõendama, et ta andis hagejale vastava lähteülesande või allaviikude lahendus oli

kohustuslik lahendus mõne normdokumendi kohaselt.

87. Hageja pöördus ekspertiiside tegemise õigusega ja Eestis tuntud projekteerimisbüroo xxx OÜ

poole. xxx OÜ arvamuse kohaselt on hageja teinud kõik õigesti. Hageja ei ole eksinud ühegi

projekteerimisnormi vastu, sest tellija ülesanne on anda projekteerijale (töövõtjale) edasi enda soovid.

88. Ebaõige on kostja väide, et hageja ei rajanud Kopli ja Volta peatustesse üldse panduseid. Hageja

projekteeris ja rajas liikumispuudega inimestele juurdepääsu. Hageja projekteeris ja rajas panduse

peatuse ühte otsa. Sellega oli tagatud juurdepääs liikumispuudega inimestele. Kõik ehitamist

käsitlevad avalik-õiguslikud aktid kõnelevad erivajadustega inimeste juurdepääsust, mitte kahest

pandusest. Projekteerimistingimuste p 13 üldsõnaline lause ei sätesta panduste arvu või paiknemist.

TLPA kohustas hagejat juurdepääsu rajama ning erivajadustega inimeste vajadustega arvestama.

Hageja arvestas eeltoodud nõudega.

89. Vastupidiselt kostja väidetele arvestas hageja uute CAF trammide tehniliste tingimustega.

Hankedokumentide tehnilises kirjelduses puudub nõue, et pandus tuleb rajada iga peatuse mõlemasse

otsa. Seega pidas kostja piisavaks, kui CAF trammide pikkuse ning erivajadustega inimeste vahel

sünnib kompromiss nii, et pandus rajatakse peatuse ühte otsa. Ükski projekteerimist puudutav õigusakt

või muu kohustuslik normdokument ei näe ette kahe panduse rajamist. Piisab ühest pandusest. Kuna

insener ja kostja jätsid hageja esitatud projekti suhtes arvamuse andmata, oli hagejal selle järgi õigus

ehitada. Kui kostja soovib tugineda lepingupunktile 5.8, mis kõneleb veast või rikkumisest, tuleb

rikkumine sisustada. Kostja pole välja toonud ühtegi õigusnormi või normdokumenti, mis näeks ette

kahe panduse rajamise.

90. Täiendav väljakaeve maksumusega 308 862,98 eurot oli insenertehnilises mõttes ettenägematu

lisatöö riiklikult tunnustatud ehitusekspert H K ning volitatud teede inseneri AK arvamuse järgi.

Kostja ei ole suutnud põhjendada läbi vastavate arvutuste esitamise, missugustel insenertehnilistel

alustel oli vajalik täiendav väljakaeve teostada. Seega oli insenertehnilises mõistes tegemist

ettenägematu tööga töövõtulepingu tähenduses, sest esiteks ei olnud a töö tegemine kohustuslikest

normidest tulenevalt kohustuslik ning teiseks polnud antud tööd võimalik ette näha.

91. Ebaõige on kostja väide, et hageja 09.06.2017 esimese etapi hinnamuudatuse taotlus jäi

tagajärjetuks. Insener väljastas 27. juulil 2017 hinnamuudatuse nr 1, mille tabeli esimesel real on

töövõtja I etapi muudatustööde väljamaksmise taotlus. Antud summa ühtib töövõtja 09. juuni 2017. a I

etapi koondhinnamuudatuse taotluse käibemaksuta summaga.

92. Trammiliiklus taastus pärast I etapi ehitustööde lõppemist 01. septembril 2016. See tähendab, et I

etapi ehitustööd olid 01. septembriks 2016 igal juhul lõppenud. Kuivõrd tööd olid äärmiselt pingelises

ajagraafikus, toimis poolte praktika nii, et muudatustööde tasu küsimused lahendati oluliselt hiljem. I

etapi puhul esitas töövõtja koondhinnamuudatuse taotluse pärast tööde lõppemist 282 päeva hiljem.

See sobis kostjale ja insenerile, sest nad olid nõus lisatööde tasustamisega.

93. Insener pidas esimese etapi tööde hindu turutingimustele vastavaks. Hageja teostas järgnevate

etappide lisatööd samade ühikhindade alusel. Täiendavalt tõendab hageja tööde maksumuse kohalikku

keskmist hinda AS xxx 14. veebruari 2017, xxx AS 15. veebruari 2017 ning xxx. OÜ 15. veebruari

2017 pakkumistega.

94. 28.06.2019 seisukohas leidis hageja, et ta tugineb tasunõude esitamisel esimese alternatiivina

töövõtulepingule ja teise alternatiivina käsundita asjaajamise sätetele. Hagejal on õigus nõuda kostjalt

tasu ka käsundite asjaajamise sätete kohaselt, sest kostja andis muudatustööde ja lisatöö tegemiseks

nõusoleku ning nõudis nende tööde tegemist. Tööde tegemine vastab täielikult kostja tahtele, sest

kostja soovis selliste tööde tegemist. Kuna kostja nõudis tööde tegemist, kiitis ta asjaajamise heaks.

95. Tasu nõudmiseks ei pea hageja esitama kostjale arvet, sest kostja ei ole kunagi hagejat teavitanud,

et arve puudumine takistab tasu maksmist. Hageja tõi kõik tasumisele kuuluvad summad välja kostjale

edastatud kirjades. xxx AS koostatud projektdokumentatsioon Kopli ja Volta peatuste ning

depoohoone nr 5 lahenduste osas oli algusest peale korrektne. Kostja ei ole tõendanud, et tegemist

oleks ebakohase projektdokumentatsiooniga. KOV väljastas antud projektdokumentatsiooni alusel

ehitusload ning KOV väljastatud projekteerimistingimustes ei ole nt peatuste perroonide lahenduste

osas erinõudeid seatud.

96. Depoohoone juurde sajuvee allaviikude rajamine või peatuste mõlemasse otsa panduste rajamine

on toreduslik muudatus (TsÜS 63 p 3), sest selle tulemusel muutub nende kasutamine mugavamaks ja

paremaks. Erivajadustega inimesed oleksid trammile saanud ka siis, kui peatuste ühe poole otsas oleks

olnud trepp ning sademevesi oleks ikka ära voolanud ka trammitee restkaevude kaudu, kui sademevee

allaviike poleks rajatud. Kui projektdokumentatsioon oli algusest peale kooskõlas kehtiva õigusega

ning insener andis sellele heakskiidu, oli tellija nõudmine lammutada juba välja ehitatud lahendused

ning rajada tellijale meelepärasemad lahendused käsitletav muudatustööna.

97. Hageja juhtis tähelepanu projekti heakskiitmise vajadusele. Hageja rõhutas 24. märtsi 2017 kirjas

nr 059, et kui insener ei esita 4 kooskõlastust ega muudatusettepanekuid talle üle antud

projektdokumentatsiooni suhtes, pole hagejal töövõtjana hiljem vaja muudatusi teha. Kui insener

soovib pärast projektdokumentatsiooni suhtes juhiste esitamise tähtaega muudatusi teha, on tegemist

lisa- või muudatustööga, mis kuulub eraldi tasustamisele.

98. Insener ei edastanud hagejale ühegi üle antud projektidokumentatsiooni osa kohta kirjalikku

heakskiitu. Hageja ehitas projektdokumentatsiooni järgi vastavad töölõigud valmis. Kui inseneril või

kostjal oli projektdokumentatsiooni suhtes ettepanekuid, kajastas hageja need kohe

projektdokumentatsioonis. Hageja sai seega põhjendatult järeldada, et ka depoohoone nr 5, Kopli ja

Volta peatuste puhul lähtub insener poolte praktikast. Projektis vea tuvastamine tähendab, et töövõtja

koostatud projektdokumentatsioon peab olema vastuolus mõne kehtiva õiguse sätte, standardi või hea

ehitustavaga ning sellest tuleb töövõtjale viivitamata teatada.

99. Olgugi et insener viibis pidevalt ehitusobjektil ning kontrollis hageja tööd, teatas kostja hagejale

väidetavast mittevastavusest hilinemisega. Hageja viitas enda kirjadele projektdokumentatsiooni

üleandmise kohta. Kostja peab tõendama projekteerimisvea esinemise. Hageja tõendas projekti

kohasuse. TLPA väljastas depoohoone, Kopli ja Volta peatuste lahenduste rajamiseks ehitusload.

TLPA pidas lahendusi kohasteks ning Tallinna linnas kehtivatele nõuetele vastavaks. Kostjal ei ole

pädevust asuda TLPA ülesandeid täitma.

100. Kopli nn vana trammidepoohoone sademeveed olid juhitud lihtsalt teekattele: vihmaveetoru

juures ei ole mingeid allaviike ega muid erilahendusi. Kuna kostja ei teavitanud, et ta soovib antud

lahendust muuta või et antud lahendus pole piisav, sai hageja põhjendatult lähtuda sellest, et selline

lahendus on piisav. Hageja tööde teostamist tõendab foto, millelt on näha, et drenaaži rajamiseks

kaevati lahti depoohoone ümbrus. Kopli depoo kanalisatsiooni puudutavate ehitustööde tegemist

tõendavad ehitustööde päevikud, millest nähtub Kopli depoos vastavate tööde tegemine. Ehitustööde

päevikud perioodil 04. – 09. ja 20. oktoober 2017 tõendavad V etapis Kopli depoohoone sademevee

ärajuhtimiseks kostja tellitud sademevee allaviikude rajamisega seonduvaid töid. Teiseks tõendavad

muudatustööde tegemist kaetud tööde aktid ja fotod. Kõigis kohtule esitatud kaetud tööde aktides on

ehitusprojektina nimetatud xxx AS töö nr 16025, joonis VK 1/18M1, 07.06.2016.

101. Kostja inseneri (omanikujärelevalve esindaja) allkiri kaetud tööde aktidel tõendab tööde

teostamist ja vastavust töövõtulepingule. Samuti tõendab tööde teostamist 16. oktoobril 2017

koostatud teostusjoonis, millelt on näha kõik hageja rajatud vee-, kanalisatsiooni- ja sadeveetrassid.

Kuna kostja vaidlustas muudatustööde maksumuse, tõendab hageja maksumust AS xxx 05. oktoobri

2017 hinnapakkumisega summas 29 000 eurot ning xxx OÜ 30. septembri 2017

hinnapakkumisega summas 31 188. Samuti esitas hageja tõendina hinnapakkumise summas 29 404,80

eurot.

102. Hageja esitas insenerile 22. detsembril 2017 taotluse muudatustööde eest tasu saamiseks, kus tõi

välja konkreetse vastava töölõigu teostamise eest tasumisele kuuluva summa. Hageja õigus lisatööde

eest tasu saada muutus sissenõutavaks mõistliku aja jooksul alates töö valmimisest.

103. Kostja vaidlustas Volta peatuses ehitustööde tegemise. Hageja andis insenerile 18. aprilli 2017

kirjaga nr 072 projektdokumentatsiooni täies mahus üle, insener ei teatanud hagejale viivitamata

avastatud veast ega tellija soovidele mittevastavusest ning hageja ehitas üle antud projekti alusel asja

valmis. 18.04.2017 aktiga anti üle joonis. Kuivõrd uued CAF trammid on pikemad kui inimeste

väljumiseks mõeldud ala, pidi hageja sobitama omavahel kokku CAF trammide pikkuse ning

erivajadustega inimeste juurdepääsuvõimalused. Hageja leidis sellise kompromissi, kus peatuse ühe

perrooni ühte otsa rajatakse trepp ning ülejäänud perroonide otsad on pandustega. See lisab umbes 50-

60 meetrit. Hageja fotod tõendavad, et peatuse perroonid on erineva pikkusega.

104. 31. augusti 2017 ehituspäevik tõendab Volta peatuse ooteplatvormi sillutamist ning

asfalteerimistööde tegemist. Inseneri 18. aprilli 2018 kiri tõendab, et insener pidas trepi ehitust

ebakohaseks ning nõudis panduse rajamist. Trepi lammutamine ja panduse ehitamine algas 29.

novembril 2017 ning lõppes 22. detsembril 2017. Ehituspäevikutes on selle kohta sissekanded. Insener

väljastas tööde lõpetamise tõendi. Hageja tõendab muudatustööde maksumust xxx OÜ 02. novembri

2017 hinnapakkumisega summas 12 500 eurot. Hageja esitas insenerile 22. detsembril 2017 taotluse

(kiri nr 137) muudatustööde eest tasu saamiseks. Hageja õigus lisatööde eest tasu saada muutus

sissenõutavaks mõistliku aja jooksul alates töö valmimisest.

105. Hageja andis insenerile 10. aprilli 2017 kirjaga nr 067 (III kd tl 154) projektdokumentatsiooni

täies mahus üle (sh Kopli peatuse osas), insener ei teatanud hagejale viivitamata veast ega tellija

soovidele mittevastavusest ning hageja ehitas üle antud projekti alusel asja valmis. 10. aprilli 2017

kirjaga nr 067 anti üle ka joonis. Fotod tõendavad, et peatuse ühes otsas oli pandus. Kopli algpeatuse

valmisehitamist tõendavad IV etapi ehituspäevikud. Tööde tegemist tõendavad IV etapi kaetud tööde

09.08.2017 ja 08.08.2017 aktid.

106. Inseneri 18. aprilli 2018 kiri tõendab, et insener pidas trepi ehitust ebakohaseks ning nõudis

panduse rajamist. Muudatustööde tegemist tõendab foto, millelt nähtub, et Kopli peatuse linnapoolse

perrooni otsa on rajatud pandus. Insener väljastas tööde lõpetamise tõendi. Hageja tõendab

muudatustööde maksumust xxx OÜ 02. novembri 2017 hinnapakkumisega summas 14 550 eurot.

Hageja esitas insenerile 22. detsembril 2017 taotluse (kiri nr 137) muudatustööde eest tasu saamiseks.

Hageja õigus lisatööde eest tasu saada muutus sissenõutavaks mõistliku aja jooksul alates töö

valmimisest.

107. Hageja tõendab täiendava väljakaeve mahu teostamist xxx OÜ asjatundja arvamusega. Täiendava

väljakaeve maksumuseks kujuneb esimese I etapi ühikhindade alusel kokku 245 330,58

eurot. Kõik III ja IV etapi ehituspäevikud on allkirjastatud kostja esindaja (inseneri) poolt. Allkiri

ehituspäevikutel tõendab, et kostja on nõustunud nendes märgitud ehitustöid teostanud isiku(te),

ehitustööde sisu ja nimetusega, teostamise kuupäevade ning ehitustööde valmimisega. Tööde

teostamist tõendavad III ja IV etapi ehituspäevikud. Kõigis III ja IV etapi ehituspäevikutes on

geodeetiliste tööde tegijana märgitud xxx OÜ. Mullatööde, väljakaeve ja aluste ehitamise alltöövõtjana

on märgitud xxx OÜ. Täiendava väljakaeve teostamist tõendavad ka III ja IV etapi kaetud tööde aktid.

108. Kõik III ja IV etapi kaetud tööde aktid on allkirjastatud inseneri poolt. Allkiri kaetud tööde aktidel

tõendab, et kostja on nõustunud nendes märgituga. Kaetud tööde aktid tõendavad tööde teostamist ehk

ehituseks sobimatu pinnase väljakaevamist. Igas kaetud tööde aktis tõendab tööde tegemist, sisu ja

ulatust (pikettide tähistus ehitusobjektil) punktis 9 tehtud sissekanne.

109. Ebaõige on kostja väide, et esimeses etapis kõrvaldati betoonküna. Tegelikult tehti täiendavat

pinnase väljakaevet. Kostja ei ole oma väidet tõendanud. I etapi ehituspäevikutest, mille on

allkirjastanud kostja esindajana M K, nähtub, kus täiendavat väljakaevet tehti. Ehituspäevikud

tõendavad, et I etapis tehti täiendavat väljakaevet 60 cm ulatuses 28. juuni – 25. juulini 2016.

110. Pooled muutsid kokkuleppel lepingu punktis 20.1 ette nähtud muudatustööde tegemise

protseduuri. Eeltoodu põhineb praktikal, kus kostja tellis muudatused suuliselt, insener ei vormistanud

muudatustöö tegemise kohta kirjalikku juhist enne vastava töö tegemist ning muudatus vormistati

tagantjärele kirjalikus vormis. I etapis pinnase väljakaevamise kohta puuduvad inseneri kirjalikud

dokumendid töö tellimiseks. Hiljem edastas hageja insenerile tööde mahu ja hinna, insener koostas

kirjaliku juhise ning hageja sai tehtud töö eest raha mitmeid kuid hiljem. Seega kujunes uus praktika.

111. Kopli ja Volta peatuste panduste ümberehituse osas puuduvad inseneri kirjalikud dokumendid töö

tellimiseks. Kostja nõudis tööde tegemist suuliselt ning hiljem edastas hageja insenerile tööde mahu ja

hinna. Insener keeldus juhise koostamisest. Insener hakkas üllatuslikult väitma, et tegemist on

projekteerimisveaga. Depoohoone nr 5 sademevee allaviikude rajamisel puuduvad inseneri kirjalikud

dokumendid töö tellimiseks. Kostja nõudis tööde tegemist suuliselt ning hiljem edastas hageja

insenerile tööde mahu ja hinna, kuid insener keeldus juhise koostamisest. Insener hakkas üllatuslikult

väitma, et tegemist on projekteerimisveaga.

112. Kostja avaldas kõigi vaidlusaluste tööde puhul tahet tööde tegemiseks ehk kostja tellis tööd.

Kostja ei ole kordagi keelanud hagejal töid teha ega välistanud nende eest tasumise enne sügist 2017.

a, mil tööd olid faktiliselt tehtud. Kostja pole suutnud siiani esitada insenertehnilist põhjendust, miks

olid nt Kopli-Volta peatused ja depoo hoone allaviigud ebaõigesti projekteeritud. Seega tegutses kostja

selge teadmisega, et hageja teeb tema huvides muudatus- ja lisatöid, mille tegemise kohustust hagejal

ei olnud. Kuna kostja esindaja insener nõudis tööde tegemist, ei saanud hagejal tekkida kahtlust, et

hiljem keeldub kostja selle tasustamisest. Tegu on lisa- ja muudatustöö tellimisega. Kui kohus

kokkuleppe sõlmimist ei tuvasta, on tegemist käsundita asjaajamisega. Kui tellija näitab enda

käitumisega, et ta austab suulisi kokkuleppeid ning hiljem vormistab need kirjalikult ja tasustab tehtud

töö, aktsepteerib ta lepingus muudatuste tegemist eeltoodud viisil.

113. Kostja tellis samamoodi Telliskivi peatusesse panduse rajamise pärast trepi ehitamist. xxx tegi

pärast Telliskivi peatuse valmimist Tallinna linnale ja kostjale ettepaneku muuta Telliskivi peatuse

turupoolset lahendust ning asendada juba valmis ehitatud trepp pandusega. MTÜ edastas 05.

septembril 2017 kostjale e-kirja, mille manuses sisaldusid erinevad ettepanekud. Üks ettepanek oli

rajada Telliskivi peatuse turupoolsesse otsa pandus. Tallinna Transpordiamet pidas antud lahendust

kohaseks ning kooskõlastatud projektile vastavaks ning andis mõista, et nemad antud lisatööd ei telli.

Kostja kaalus MTÜ ettepanekut ning otsustas töö tellida. Hageja ehitas Telliskivi peatuse ringi 10. –

13. oktoobril 2017. Insener andis kirjaliku juhise alles 20. juulil 2018 ehk kümme kuud hiljem

114. Lisaks asus hageja väitma, et pooled sõlmisid kokkuleppe täiendava väljakaeve tasustamiseks.

Kostja endine juhatuse liige E T lubas hagejale täiendava väljakaeve eest tasu maksmist, kui hageja

suudab tagada trammiliikluse taastamise hiljemalt 01. septembril 2017. Seda lubas kostja esindaja

mitmel korral. Pooled pidasid juunis-juulis 2017. a läbirääkimisi lepingu tähtaja pikendamise ning OÜ

Xxx (pankrotis) antud garantii realiseerimise üle. Läbirääkimiste käigus kohtusid hageja ja kostja

juhatuse liikmed M. P ja E. T ning nad sõlmisid suuliselt juulis 2017. a kokkuleppe, et kui tramm

sõidab uuesti hiljemalt 01. septembril 2017, makstakse täiendav väljakaeve välja. Kostja ei olnud nõus

täiendava väljakaeve tingimust lepingu lisasse kandma, sest ta soovis selle vormistada läbi inseneri

hiljem antud kirjaliku muudatuse. 31. augustil 2017 Skoone bastioni juures toimunud trammitee

pidulikul avamisel E. T kinnitas üle, et täiendava väljakaeve kohta vormistatakse muudatus kirjalikus

vormis.

115. Kostja väitis, et konstruktsioonide avamisel ilmnes, et pinnasevesi asub oluliselt kõrgemal ning

esitas eeltoodu osas fotod. Fotod ei tõenda vee päritolu ega selgita vee kraavi tekkimise põhjuseid.

Pinnareljeefi on pildistatud kohas, mis oli kõige madalama koht, kuhu sademevesi pidigi gravitatsiooni

tõttu kogunema. Geoloogilise uuringu aruande (lisa 36) kohaselt ei esinenud antud piirkonnas kõrget

pinnasevett. Kostja esitatud eksitavad fotod on tehtud Kopli tänaval enne trammitee ja raudtee

ristumise kohta. III etapi geoloogilise uuringu aruande puuraukude kohtades ei esinenud kõrget

pinnasevett.

116. Geoloogiliste uuringute järgi ei pidanud täiendavat väljakaevet tegema. Geoloogilise uuringu

aruanded ütlesid, et seda tuleb teha vajadusel. Vajadus tuvastatakse ükskõik missuguse insenertehnilise

küsimuse puhul asjakohaste arvutuste ja uuringutega. III – VI etapi geoloogilise uuringu aruande

kohaselt ei olnud vaja pinnast täiendavalt välja vahetada. Insener nõudis kogu kihi välja vahetamist

olukorras, kus eksperdid H. K ja A. K arvutused näitavad, et seda polnud vaja teha.

117. Täiendavast väljakaevest teavitamine toimus suuliselt tööde käigus ja ebaõige on kostja väide, et

hageja sellest inseneri tähtaegselt ei teavitanud. Hageja tugines poolte praktikale I etapis. Kogu I etapi

ehitamise käigus ei vahetanud töövõtja kostja või inseneriga ühtegi kirjalikku teadet seoses täiendava

väljakaevega kuni 30. juunini 2017. Depoohoone ning Kopli ja Volta peatuste lahenduste joonised anti

insenerile üle.

118. Täiendava väljakaeve mainimine IV etapi projekti seletuskirjas ei muuda seda ettenähtavaks

tööks, sest tuleb eristada pakkumuse esitamise ajahetke ning ehitustööde teostamise perioodi. Hageja

ei saanud ega pidanudki teadma asjaolusid, mis selgusid alles ehitustööde käigus. Vaidlusalused tööd

oleks eelarvega hõlmatud, kui lepingu sõlmimisel töövõtjale teadaolevate andmete põhjal oleks

töövõtjal olnud alust kahelda, et tellija esitatud projektil on puudusi. Kõik asjaolud, mis said selgeks

pärast lepingu sõlmimist ja tööde alustamist ning mida polnud võimalik lepingu sõlmimiseks

pakkumuse esitamisel ette näha, kuuluvad tellija riisiko hulka.

119. Hageja on tõendanud H. K ja A. K arvamustega, et täiendava väljakaeve tegemine ei olnud

töövõtulepingu järgi vajalik. Sama töö oleks saanud kohaselt teha ilma täiendava väljakaeveta. Tegu

oli kostjale lihtsalt kasuliku tööga, mille tegemist ei saanud hageja pakkumuse esitamisel ette näha.

Täiendav väljakaeve suurendab töö kvaliteeti, kuid tegemist polnud töövõtulepingu seisukohalt

vajaliku tööga.

120. Kuna inseneri nõudis ja kiitis hiljem heaks I etapis täiendava väljakaeve teostamise ning kostja

tasus selle eest, viisid pooled antud lisatöö koheselt projekti projekteerimise käigus kohe sisse. Kuna

täiendava väljakaeve projekti sisseviimine toimus ainult inseneri soovil, sest ehitusnormatiivid sellise

töö tegemist ette ei näinud, nõustus kostja lisatöö tegemise ja selle eest maksmisega.

121. Hageja teavitas inseneri isikliku kasutusõiguse lepingute seadmise vajadusest enne kasutuslubade

esitamise tähtaja saabumist. Kõigepealt edastas hageja kostjale KOV väljastatud ehitusload, milles oli

kirjas, et isikliku kasutusõiguse lepingud on kasutuslubade väljastamise vältimatu eeldus. Seega oli

kostjal teadmine kohustusest hankida isikliku kasutusõiguse lepingud. Ilma nendeta polnud

kasutuslubade väljastamine võimalik. Kostja pidi ehitustöid telliva isikuna olema kindel juba

riigihanke ettevalmistamise käigus, et tal on õigus kolmandatele isikutele kuuluvatele kinnistutele

ehitada. Kuna töövõtuleping ei näinud ette, et hageja oleks pidanud antud küsimusega tegelema, oli see

kostja kohustus. Kostja teavitamist tõendavad hageja esindaja e-kirjad.

122. Kostja teadis isikliku kasutusõiguse lepingute sõlmimisest alates 30. märtsist 2017. Kostja oli

tegevusetu 30. märtsist 2017 kuni viimase lepingu sõlmimiseni 27. augustis 2018. Kostja sõlmis

esimese lepingu 27.08.2018. Lepingud sõlmiti kolmes osas, sest kostja ei suutnud aru saada, mida on

isikliku kasutusõiguse sõlmimiseks vaja ning missuguste kinnistute kohta see sõlmida tuleb. Lisaks ei

osanud kostja trammitee ehituse eest vastutav isik M. S veel 16. juulil 2018 selgitada, mis

põhjustel pole isikliku kasutusõiguse lepingu jaoks notari aega broneeritud. Kostjal oli kasutuslubade

saamisest ükskõik.

123. Kostja ei ilmutanud ka pärast kasutuslubade esitamiseks kokku lepitud tähtaja möödumist huvi

lepingute sõlmimiseks. Hageja saatis kostjale korduvaid meeldetuletuskirju ning osundas tähelepanu

kasutusloa väljastamise menetluse tähtaegadele. Muuhulgas tõi hageja välja, et kasutusloa menetlemise

tähtaeg on 30 päeva. Hageja väiteid tõendavad tema esindaja e-kirjad. Kostja esitas alles 13. mail 2018

taotluse lepingu sõlmimiseks ning kinnitas alles 02. mail 2018 Maa-ametile, et on nõus isikliku

kasutusõiguse lepingu sõlmimise kulud enda kanda võtma. Notari aja broneerimiseni jõudis kostja

alles 15. augustil 2018.

124. TLPA keeldus kasutuslubade väljastamisest enne isikliku kasutusõiguse lepingute sõlmimist ja

edastamist. Linna maale ehitamise tingimuseks on, et ehitusloa saanud projekti alusel taotletakse

isikliku kasutusõiguse seadmist ja sõlmitakse lepingud hiljemalt enne kasutusloa taotlemist. Maa-amet

ei olnud nõus kooskõlastama kasutuslubade taotlust enne isiklike kasutusõiguste lepingute sõlmimist.

125. Hageja esitas kohe, kui ta oli saanud 11. juuli 2018 isikliku kasutusõiguse lepingu, TLPA-le

taotluse menetluse jätkamiseks ning tõi välja, et üks leping trammitee trassile on ikka veel puudu.

TLPA ei olnud ilma selleta, et ka trammitee trassile isikliku kasutusõiguse leping sõlmitakse,

kasutusluba väljastama. TLPA keeldus igal juhul kasutuslubade väljastamisest enne isikliku

kasutusõiguse lepingute esitamist. Hageja teavitas kostjat viivitamata TLPA märkustest, pooled

pidasid mitmeid koosolekuid ning vahetasid korduvalt e-kirju.

126. Kostja lepingu rikkumine omab tähtsust väidetava leppetrahvinõude põhjendatuse juures. Kuna

kostja oli lepingu rikkumises, ei ole tal VÕS § 101 lg 3 kohaselt õigus hageja suhtes

õiguskaitsevahendeid kasutada. Järelikult on kostja leppetrahvinõue, kui leppetrahvikokkulepe üldse

kehtivaks osutub, faktiliselt põhjendamatu.

127. Lisaks sellele, et kostja suutis sõlmida viimase vajaliku isikliku kasutusõiguse lepingu alles 27.

augustil 2018, ei olnud ka muud kostja üle antud dokumendid korrektsed. Hageja andis jooksvalt üle

insenerile ehitusdokumentatsiooni eesmärgiga kiirendada dokumentide menetlemise protsessi.

Dokumentide üleandmist tõendavad üleandmise-vastuvõtmise aktid. Hageja selgitas, et kasutuslubade

saamiseks peab insener tegema koostööd. Hageja palus inseneril üle vaadata talle enne 13. novembrit

2017 esitatud dokumendid, kuid insener hakkas dokumente vaatama alles jaanuaris – veebruaris 2018.

Ühtegi objektiivset põhjust, miks poleks saanud insener alustada kohe dokumentatsiooni

läbivaatamisega, hagejale teada ei ole.

128. Kostja ja insener jätsid hageja pöördumised tähelepanuta, mistõttu allkirjastasid kasutusloa

taotlemiseks vajalikke dokumente inseneri poolelt pädevuseta isikud. Depoohoonega seotud kaetud

tööde aktidele kirjutas alla inseneri esindajana K T alles 03. septembril 2018. Seega ei saanud hageja

esitada TLPA-le nõutavaid dokumente insenerist tuleneva viivituse tõttu. Hageja palus 13. aprilli 2018,

seejärel uuesti 16. aprilli 2018 e-kirjas insenerilt allkirju kaetud tööde aktidele. Kuna aktid kirjutas alla

vastava pädevuseta M. K, tuli hagejal uuesti vastavatele aktidele allkirjad küsida. See tõi kaasa

viivituse, mille eest hageja vastutada ei saa.

129. Inseneri töötaja M. K allkirjastas III etapi ehituspäevikud ja IV etapi ehituspäevikud alles 21.

märtsil 2018. Need ehituspäevikud esitati insenerile erinevate dokumentide koosseisus novembrist

2017 kuni jaanuarini 2018. Hageja saatis korduvalt e-kirju, milles viitas dokumentide allkirjastamise

vajadusele. Inseneri esindaja allkirjastas dokumendid kolm kuni neli kuud hiljem.

130. TLPA tegi kasutuslubade menetluste käigus märkusi, mis ei olnud põhjendatud või olid tingitud

sellest, et TLPA ei mõistnud dokumentide sisu, see omakorda venitas menetlust. Alusetute viivituste

eest hageja ei vastuta. Avaliku võimu viivitused põhjustasid kasutuslubade väljastamise kokku 24

päeva.

131. 27.09.2019 seisukohtades ei nõustunud hageja kostja väitega, et kuna insener oli umbes aasta

aega hiljem nõus ettenägematuid lisatöid tasustama, ei oma see tähendust järgmiste etappide

samasuguste tööde tasustamise juures. Depooala dreenkiht ei oma seost sadevete ärajuhtimisega.

Asfaldi aluseks olev fraktsioneeritud killustikukiht on ca 100 korda suurema dreenivusega materjal kui

liiv. Asfaltkatte kulumiskiht on rajatud tihedast asfaltsegust. Loogika, mille järgi vesi juhitakse

konstruktsiooni pinnalt ära läbi katte, on iseloomulik dreenasfaldist katenditele ehk spordirajatiste

puhul. Ülejäänud juhtudel juhitakse sadevesi ära läbi veeviimarite.

132. Kostja on korduvalt tuginenud paljasõnalisele väitele, et hageja oleks pidanud juhtima

depoohoone nr 5 sademevee drenaaži. Vältida tuleb sademevee sattumist drenaaži, mis tooks kaasa vee

suunamise hoone vundamendi alla. Tegu on üldtuntud teabega. Sademevee- ja drenaažisüsteemid tuleb

rajada eraldi. Drenaažisüsteem ning sademevee ärajuhtimise süsteem on erineva funktsiooniga

süsteemid ning sademevett ei juhita drenaaži.

133. Kostja väidab ebaõigesti, et depooala tööprojekt nägi ette sademevee juhtimise torudesse. Hoone

sademevesi oleks esialgse tööprojekti järgi valgunud hoonega paralleelselt kulgevate trammitee

rööbastele. Vastavalt tööprojekti seletuskirja punktile 4.6.4 tuli hoonete sademevesi juhtida De110 mm

torudesse. Tegelikult lisa 8 ei kajasta üldse olemasoleva depoohoone sademevee lahendust ning lisa 9

näol on tegemist uue depoohoone projekti seletuskirjaga, mitte olemasoleva depoohoone

rekonstrueerimise projekti seletuskirjaga.

134. Olemasoleva hoonega seotud lahendused pidi välja töötama AS xxx, mitte hageja. AS xxx edastas

kõik nende hinnangul olulised andmed hageja alltöövõtjale vastava päringu peale 12. septembril 2017.

Uue hoone juures on sademevee lahendus rajatud, sest see kuulus hoone projekteerimise koosseisu. AS

xxx projekteeris uuena ehitatud hoonele sademevee äravoolu lahenduse ning hageja teostas selle. Vaid

hoone projekteerija teab, kui palju ning kuidas sademevett tekib ning kuidas peaks seda ära juhtima.

Asfaldiplatsi rajaja ei tea ega pea eeldama, et hoone projekteerija lahendus pole piisav või hoone

projekteerija on jätnud küsimuse kostjale sobival viisil lahendamata.

135. Vana depoohoone rekonstrueerimise hange nägi ette vihmaveesüsteemide korrastamise. Kostja

sõlmis riigihanke nr 172553 raames töövõtulepingu, mille esemeks oli depoohoone nr 5 korrastamine.

Lähteülesandes tuli teisel töövõtjal korrastada vihmavee ärajuhtimise süsteemid. Kostja pidi ise

jälgima, kas tema teine töövõtja on selle osa hoone juures õigesti lahendanud. Seega pidi kostja

vastutama kahe riigihanke n-ö kokku viimise eest. Kuna kostja täiendavaid juhiseid ei andnud, sai

hageja lähtuda sellest, et ta ei pea ise hoonete sademevee ärajuhtimise lahendust välja mõtlema ja

rajama. Kostjale sobis eelnevalt lahendus, kus sademevesi juhiti trammirööbastele.

136. Kostja korraldas samal perioodil ka kolmanda riigihanke seoses depoohoone nr 5

niiskusprobleemidega. Tegemist oli 14. septembril 2016. a riigihankega nr 178358. Selle tulemusena

sõlmiti hankelepingus mittesisalduvate, kui hanke eesmärgi saavutamiseks hädavajalike lisatööde

lepingud ehk pinnasevee dreenimine ja liitumine linna kanalisatsiooniga. Seega tellis kostja drenaaži

ehituse eraldi. Hanke avaldamise aeg näitab, et kostja oli teadlik niiskusprobleemidest juba enne hanke

korraldamist 14. septembril 2016. Hageja andis kostjale üle depoohoone nr 5 projekti, kus ei olnud

sademevee allaviike ette nähtud, 25. juulil 2017 aktiga. Kostja ülesandeks oli teavitada hagejat

allaviikude rajamise vajadusest, sest depoohoone nr 5 niiskuse probleemid olid teada kostjale, mitte

hagejale.

137. Inseneri episoodiline teavitamine ei oma tähtsust. Insener tegi tõepoolest episoodiliselt

ettepanekuid ning märkusi esitatud projektdokumentatsiooni suhtes, aga ta ei esitanud märkusi ja

ettepanekuid enne Volta ja Kopli perroonide ja depoohoone nr 5 töödega alustamist. Esialgse

lahenduse järgi oli depooalal tagatud piisav sademevee äravool.

138. Kostja on paljasõnaliselt väitnud, et insener ei peatanud kaevetöid, ei sekkunud kaevetööde

tegemisse ega nõudnud täiendava väljakaeve tegemist. OÜ W saatis 28. aprillil 2017 hagejale teatise,

milles tõi välja töödega edasi liikumist mõjutanud tegurid. Tööde teostamise ajaks ei vastanud ükski

saadud informatsioon tegelikkusele. Järelikult alltöövõtja töömaht muutus pärast töödega alustamist

hagejast mitteolenevatel asjaoludel. Vahetult pärast W OÜ töödega alustamist 2016. detsembris peatati

järelevalve poolt objektil teostatavad tööd määramata ajaks. Järelikult insener peatas kaevetööd

täiendava väljakaeve tegemise vajaduse tõttu ning keelas hagejal (sh hageja alltöövõtjatel) töödega

jätkata.

139. Töövõtulepingu II kuni IV etapi projektdokumentatsioon koostati lõplikult pärast täiendava

väljakaeve tegemist. Kostja väitis, et kuna IV etapi tööprojekti seletuskirjas mainiti täiendava

väljakaeve tegemise vajadust, kuulus see lepingumahtu. Tegu on ebaõige väitega, sest

projektdokumentatsiooni koostati paralleelselt ehitustöödega ning nõutavate tööde loetelu kanti

projekti seletuskirja reaalselt tehtud töö järgi. Kostja ei ole tõendanud, et tööprojekti seletuskiri

koostati enne töödega alustamist. Insener kirjutas 14. veebruari 2017 e-kirjas, et

projektdokumentatsioonil olid puudused, kui see ei tähendanud, et selle järgi ehitada ei tohtinud.

140. Kostja väitis, et talle ei ole üle antud 14.06.2017 joonist, kus Kopli trammipeatus on trepiga.

Kostja esitatud joonis tõendab, et talle anti see üle 14. juunil 2017. Joonisel on peal trepp ning

sademevee allaviike pole. Hageja esitas kohtule tõenditena joonised, kus on näha muudatuste tegemine

pärast 14. juunit 2017. Kui kostjal oli joonis 14. juuni 2017 kuupäevaga, pidi see kostjal olemas olema

enne muudatustega jooniste üleandmist. Lisaks esitas hageja kohtule tõendid enda kirjade edastamise

kohta.

141. Lõigul enne Erika ristMu ei olnud kõrgemat põhjavett. Sõltumata sellest, kas selles lõigus oli

kõrgem põhjavesi, nõudis kostja töö tegemist, sest töö tehti ära ning tegemist ei olnud lepingu

tähenduses vajaliku tööga. Täiendavalt tõendab hageja kõrgema põhjavee taseme puudumist fotoga.

142. Kostja peab tööde eest tasuma sõltumata sellest, kas kohaldus uus või vana riigihangete seadus.

Mõlema seaduse kohaldamisele viitab uue seaduse § 219 lg 3. Hankelepingus oli ette nähtud, et

lepingus muudatuste tegemine on lubatud. Need lepingu tingimused olid teada kõigile pakkujatele juba

pakkumuste esitamise faasis. Järelikult oli hankelepingu täitmisel ilmnevad vajaminevad muudatused

õiguspärased ning kõigi pakkujate jaoks lõpuni läbipaistvad. See kehtib kõigi nende lisa- ja

muudatustööde puhul, mis tehti enne uue seaduse jõustumist. Ka uus seadus ei välista vastupidiselt

kostja arvamusele tasu maksmist. Poolte vahel sõlmitud töövõtuleping võimaldab ettenägematute

tööde eest tasu maksta ning tellija võis tellida töövõtjalt väheolulisi lisatöid.

143. Hageja ja kostja vahelise töövõtulepingu võimalikud muudatused on sätestatud eelkõige

üldtingimuste punktis 13.1. Selle järgi on muudatused lubatavad, sest need kvalifitseerusid 77.1.

FIDIC üldtingimuste kohaselt kas rahaliselt väheväärtuslikeks või ebaolulisteks. Järelikult on nad

lubatavad, kuna uue hanke peaks korraldama alles siis, kui muudatuste maht ületaks ilma

käibemaksuta umbes 2,7 miljonit eurot. Kõigi lisa- ja muudatustööde tegemisega on endiselt

muutumatuks jäänud lepingu olemus ja eesmärk.

144. 24.10.2019 täpsustas hageja nõuet. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse

352 368,75 eurot, võla sissenõudmise kulu 40 eurot ja hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks

muutunud viivise 19 732,65 eurot. Kui kohus leiab, et töövõtulepingu p-s 14.8 toodud viivisemäär ei

kohaldu, palus hageja välja mõista sissenõutavaks muutunud viivisena 4324,96 eurot. Hageja palus

kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise alates kohtule hagi esitamisest järgnevast päevast

kuni hagi rahuldamiseni määraga 0,1% päevas tasumata põhinõudelt 352 368,75 eurolt iga viivituses

oldud kalendripäeva kohta, kuid mitte enam kui põhivõlgnevuse summa 352 368,75 eurot. Kui kohus

leiab, et lepinguline viivisemäär ei kohaldu, palus hageja viivise välja mõista seadusjärgses määras.

145. Hageja põhinõue 352 368,75 eurot koosneb esmalt täiendava väljakaeve lisatöödest summas 294

396,75 eurot koos käibemaksuga, depoohoone nr 5 muudatustööde tasust 28 392 eurot koos

käibemaksuga, Kopli peatuse muudatustööde tasust 16 140 eurot koos käibemaksuga ja Volta peatuse

muudatustööde tasust 13 440 eurot koos käibemaksuga. Viivist arvestas hageja alates 28. aprillist

2018.

146. Vastuhagile vaidles hageja vastu. Kostja ei ole vastuhagis välja toonud, et hageja tegevuse tõttu

oleks kostjale tekkinud kahju. Kostja ei ole väitnud, et hageja töö oleks olnud kehva kvaliteediga.

Poolte vahel sõlmitud lepingu peamiseks eesmärgiks oli trammitee rekonstrueerimine ning tagamine,

et kokkulepitud tähtajal on seda võimalik reisijate veoks kasutama asuda. Hagejale teadaolevalt ei ole

vaidlust, et see eesmärk saavutati. Kostja ligi 8 miljoni euro suurune leppetrahvinõue on ilmselgelt

ebamõistlik, arvestades et hageja on oma põhikohustuse täies ulatuses tähtaegselt täitnud ning kostjale

ei ole kahju tekkinud.

147. Leppetrahvinõue on vastuolus kostja varasema käitumisega. Kostja on samu tüüptingimusi

kasutades sõlminud varasemalt lepingu AS-ga xxx ja xxx AS-ga samasuguse töö tegemiseks ehk

trammiliini ehitamiseks. Viidatud lepingu juures esitasid kolmandad töövõtjad samuti vähemalt osad

kasutusload pärast lepingu lõppemise kuupäeva saabumist. Sellest hoolimata ei ole kostja hagejale

teadaolevalt nõudnud kolmandatelt töövõtjatelt leppetrahvi. Kostja võttis kolmandate töövõtjate tööd

vastu 29.08.2017. Eelduslikult olid seega selleks kuupäevaks kõik töödega seotud kasutusload

väljastatud ning üle antud. Hageja esitas kostjale 22.06.2018 teabenõude selgitamaks välja, kas

viidatud hanke puhul olid kõik kasutusload õigeaegselt esitatud. Kostja vastas teabenõudele

02.07.2018 ning väitis, et kõik kasutusload on üle antud. Ehitisregistrist nähtub samas, et mitmetele

viidatud riigihankega seotud rajatistele väljastati kasutusload alles 2018. aasta jooksul ehk enam kui

pool aastat pärast tööde vastuvõtmist. Osadel lennujaama riigihanke tulemusena ehitatud rajatistel ei

ole siiamaani kasutusluba. On ilmne, et kostja on hagejat ja kolmandaid töövõtjaid kohelnud

ebavõrdselt.

148. Kui kostja nõuab Eestis pretsedenditult suurt leppetrahvi sisuliselt mitte millegi eest, on kostja

leppetrahvinõue alusetu. Tallinna linnapea on väitnud, et Tallinna linn määrab leppetrahve ainult siis,

kui tegemist on avaliku huviga. Praegusel juhul ei ole leppetrahvi määramine kuidagi avalikes huvides

ning sisuliselt põhjendatud. Kostja kui Tallinna linnale kuuluv äriühing eirab otseselt Tallinna linna

juhi avalikult välja käidud suuniseid.

149. Pooled ei sõlminud leppetrahvikokkulepet eesmärgiga võimaldada kostjal esitada ligi 8

000 000 euro suurune nõue olukorras, kus kostjale ei ole kahju tekkinud. Leppetrahvikokkuleppe

eesmärk oli tagada trammitee õigeaegne valmimine ning trammitee võeti kasutusse tähtaegselt. Kuna

hageja ei ole rikkunud kohustust, mille tagamiseks leppetrahvikokkulepe sõlmiti, ei saa kostjal hageja

vastu leppetrahvinõuet olla. VÕS §-st 158 tuleneb eeldus, et leppetrahvinõude esitajale peab olema

tekkinud mingi kahju, mille hüvitamist saab ta teiselt osapoolelt leppetrahvi kaudu lihtsustatud korras

nõuda. Kostja ei ole väitnud, et hageja tegevuse tulemusena oleks talle tekkinud kahju.

150. Kostja saaks tugineda ainult argumendile, et tegemist on survefunktsioonina mõeldud

leppetrahviga, mille eesmärk oli võimaliku lepingurikkumise vältimine. Samas ei saa hageja hinnangul

niivõrd suuremahulise lepingu juures niivõrd suures summas sõlmitud leppetrahvikokkuleppe

eesmärgiks olla iga väikese ja formaalse kohustuse täitmise tagamine. Hankelepingu pakkumuslisas on

sätestatud, et „Töö Täitmisajaga hilinemisel on Tellijal õigus nõuda leppetrahvi 0,1% Heakskiidetud

Lepingusummast iga Täitmisajaga hilinetud päeva eest + muud Tellijale tekkivad otsesed ja kaudsed

kulutused ulatuses, mida leppetrahv ei kata“. Heakskiidetud lepingusumma oli suuruses 17 979 287

eurot. Lepingusummast 0,1% on seega 17 979,87 eurot.

151. Kostja on leppetrahvi arvestanud alates 31.01.2018 kuni viimase kasutusloa väljastamiseni

12.10.2018 ehk kokku 254 päeva. Kostja on seega tõlgendanud lepingut viisil, kus hagejal oli kohustus

tasuda leppetrahvi ligi 18 000 eurot iga „hilinetud“ päeva eest isegi juhul, kui lepingu täitmisega

„hilinemine“ seisnes kasvõi ühe dokumendi hilisemas esitamises. Lepingu taoline tõlgendamine on

selgelt põhjendamatu ning ebamõistlik. Trammitee avamisega hilinemine oleks kostjale tähendanud

vajadust ümber korraldada nii töötajate graafikud, jätkata trammiliinide asendamine bussidega jne.

Kostja kliendid ehk linnakodanikud oleksid pidanud taluma ebamugavusi enda elukorralduse

muutumise perioodi pikenemisel. Trammitee valmimise viibimise korral oleks tekkinud kahju suurus

olnud seega märkimisväärne, mistõttu oli taolise olukorra puhuks põhjendatud leppida kokku niivõrd

suur leppetrahvimäär. Sama ei saa öelda olukorra kohta, kus osade dokumentide väljastamine toimus

eeldatust mõnevõrra hiljem. Poolte tahe ei olnud leppida kokku miljonitesse eurodesse ulatuvas

leppetrahvinõudes olukorra puhuks, milles ühelegi osapoolele ei ole tekkinud arvestatavat kahju või

poleks kahjustada saanud kostja kaitsmist vääriv huvi.

152. Kostja kinnitas hagejale korduvalt, et kui trammitee valmib kokku lepitud ajaks, kostja

leppetrahvi ei nõua. Pooled leppisid mitmel korral kevadel ja suvel 2017. a kokku, et kui hageja

suudab tagada trammitee avamise hiljemalt 01.09.2017 ja Kopli depoohoone üleandmise hiljemalt

detsembris 2017, ei nõua kostja hagejalt leppetrahvi. Nimelt sattus Kopli trammitee rekonstrueerimine

ohtu olukorras, kus OÜ Xxx pankrotistus ja jättis üldehitusettevõtja kohustused täitmata. Hagejale

teadaolevalt ei ole poolte vahel vaidlust, et hageja täitis oma põhikohustuse õigeaegselt.

Leppetrahvinõue ei kajastu kostja auditeeritud ja linna kinnitatud majandusaasta aruannetes. Kostja

majandusaasta aruannetest nähtub, et kostja enda hinnangul ei ole tal hageja vastu leppetrahvinõuet

kunagi olnudki. Tallinna Linnavalitsus on mõlemad viidatud majandusaasta aruanded oma

korraldustega kinnitanud.

153. Kostja leppetrahvinõue tugineb tühisele tüüptingimusele. Tüüptingimus on hagejat ebamõistlikult

kahjustav ning viib poolte vastutuse ulatused ebaproportsionaalselt tasakaalust välja. Pakkumuslisa oli

osa riigihanke tingimustest, mis oli kostja poolt eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks.

Samasugust pakkumuslisa on kostja kasutanud teistes riigihangetes teiste töövõtjate suhtes.

Lepingupooled ei olnud pakkumuslisas sisalduvaid tingimusi eraldi läbi rääkinud. Kostja nõuab

olukorras, kus talle ei ole kahju tekkinud, hagejalt 8 000 000 euro suuruse hüvitise tasumist

tüüptingimuse alusel, mille kostja on ise ühepoolselt koostanud ning mida hageja ei olnud võimeline

mõjutama. Hageja kordas oma väiteid selle kohta, et kasutuslubade väljastamine viibis kostjast tingitud

põhjustel.

154. Kui kostjal on õigus leppetrahvi nõude, esineb alus leppetrahvi vähendamiseks. Hageja viitas

VÕS § 162 lõikele 1 ja lõikele 2. Hageja põhikohustuseks oli ehitada valmis trammitee ning tagada, et

kostja saaks seda asuda tähtaegselt reisijateveoks kasutama. Kostja õigustatud huvi oli asuda

trammiteed kokkulepitud kuupäeval reisijateveoks kasutama. Hageja on selle eesmärgi saavutanud

ning kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Kostjale ei ole kahju tekkinud ning kostja ei ole väitnud, et ta

oleks hageja tegevuse tõttu kahju kannatanud. Hageja palus, et kohus vähendaks leppetrahvi summat

mõistliku suuruseni. Kostja väiteil oli talle tekkinud kahju suurus 20 730,72 eurot, mis seisnes inseneri

lepingu pikendamises. Seega ei saa olla hageja vastutav otsese kahju kui leppetrahvi aluse eest

suuremas ulatuses kui 7000 eurot (1/3 otsesest kahjust, sest 2/3 eest vastutab kostja, kuna kostja ei

täitnud enda kohustusi ja insener põhjustas samuti hilinemise).

155. Kohtuvaidluse seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Hageja ei ole lisa- ja

muudatustööde tasunõudest loobunud. Kostja tuginemine hageja 30.06.2017 kirjale on eksitav. Esiteks

moodustab suurema osa hageja nõudest nõue täiendavate väljakaevetööde tasustamiseks. Hageja on

selgelt osundanud, et ta ei nõustu seda kulu enda kanda võtma. Hageja ei ole kunagi loobunud

täiendavate väljakaevetööde tasunõudest ning kostja vastupidised väited on eksitavad. Hageja kinnitas

oma 30.06.2017 kirjas loobumist üksnes nendest lisatöödest, mis on vajalikud. Kostja on täiendavate

lisa- ja muudatustööde (Kopli ja Volta peatuste muudatused ning depoohoone nr 5 muudatustööd)

teostamist nõudnud pärast 30.06.2017 kirja edastamist ning tegemist ei olnud vajalike lisatöödega

hankelepingu mõistes, vaid tegu oli muudatustöödega. Seega ei ole kostjal nende töödega seonduvalt

võimalik tugineda hageja 30.06.2017 kirjas toodule.

156. Kostja on ettenägematute lisa- ja muudatustööde tegemisega nõustunud. Insener kui kostja

esindaja oli nende lisa- ja muudatustööde teostamisega nõus. Kostja on väitnud, et inseneril puudus

õigus nõuda ettenägematute asjaolude esinemisel lisatööde tegemist. Kostja väide on ebaõige. Hageja

viitas töövõtulepingu punktidele 1.1.6.9 ja 13. M S kinnitas oma ütlustes, et kõik kokkulepped tuli

vormistada inseneri poolt. Inseneril oli õigus nõuda ettenägematute asjaolude esinemisel lisa- ja

muudatustööde tegemist. Kuna insener tegutses kostja esindajana, tuleb inseneri nõustumus lisa- ja

muudatustööde tegemise kohta lugeda kostja nõustumuseks. Kostja oli kõikidest lisa- ja

muudatustööde teadlik ning nõudis nende tegemist.

157. Asjaolu, et insener M K nõudis kostja esindajana täiendava väljakaeve tegemist, tõendavad M Ü

ja R Ei vande all antud ütlused. Seega on tõendatud, et insener M K kostja esindajana nõudis täiendava

väljakaeve tegemist. Kuna tegemist oli ettenägematu lisatööga, on kostjal kohustus selle eest tasuda.

Peatuste osas asus kostja tööde ümbertegemist nõudma alles pärast seda, kui need olid juba projekti

järgi valmis ehitatud. Tegemist on seega kostja tellitud muudatustööga, mille eest on kostjal kohustus

tasuda.

158. Kuna kostja nõudis, et hageja teeks töid, mis ei sisaldunud hankelepingus, siis on kostjal kohustus

nende eest tasuda. Hageja viitas VÕS § 13 lõigetele 1 ja 3. Pooled on kokku leppinud lisa- ja

muudatustööde tasustamises. M P ning E T leppisid nende lisa- ja muudatustööde tasustamises kokku.

Seda tõendavad M P ja E T vande all antud ütlused. Kostja vaidlustas lisa- ja muudatustööde puhul

vaid nende õigusliku põhjendatuse, kostja ei vaidlustanud tööde tegemise oferdi andmist, samuti

asjaolu, et hageja teostas tööd. Kostja juhatus võttis kohtueelses suhtluses omaks fakti, et täiendava

väljakaeve tööd ei olnud hagejale mõistlikult ettenähtavad. Õiguslik järeldus on, et tööd, mida ei olnud

võimalik mõistlikult ette näha, ei saa sisalduda lepingueseme mahus.

159. T R on oma 27.06.2022 ekspertiisis kohtumääruse küsimusele nr 16 vastates välja toonud, et

trammitee aluspinnase täiendava väljakaeve ja keskliivast dreenikihi tegemine trammitee

aluskonstruktsiooni püsimisele oli ehituslikult vajalik. Järelikult on kostjal kohustus töö eest tasuda,

sest kostja lubas tasuda, kui tegu on vajaliku tööga ning tegu polnud lepingumahtu kuuluva tööga.

Kummagi osapoole tolleaegne juhatuse esimees ei ole kokkuleppe olemasolule vastu vaielnud. Hageja

juhatuse esimees kinnitas kokkuleppe toimumist. Kostja juhatuse esimees meenutas samuti fakti, et

selline kokkulepe oli ja ta peab kokkuleppe sõlmimist võimalikuks. Kokkuvõtlikult on eluliselt usutav,

et poolte vahel oli olemas hageja väidetud kokkulepe, mille kohaselt kostja kohustus tasuma lisatööde

eest juhul, kui hageja tagab trammiliikluse avamise 1. septembril 2017.

160. Eelmainitud kokkulepe oli sõlmitud suuliselt. Poolte vahel sõlmitud töövõtuleping ei näinud ette

lepingu muutmist suulises vormis. Hageja viitas VÕS § 13 lõikele 3. Kostja käitumisest oli mõistlikult

võimalik aru saada, et ta oli nõus suulise kokkuleppe alusel lisatööde eest tasuma.

161. T R on leidnud, et loodusliku aluspinnase kandevõime ebapiisavusest tingitud aluspinnase

täiendav väljakaeve ei pidanud sisalduma töövõtja algses pakkumuses. Sama kinnitavad hageja

esitatud asjatundjate arvamused. E T kinnitas, et hagejal ei olnud võimalik ette näha sellise sügavusega

väljakaevet. Ekspertide arvamustest ning hageja ja kostja varasemast praktikast nähtub kogumis, et

täiendava väljakaeve ja tagasitäite näol on tegemist ettenägematu lisatööga ning taolised lisatööd

kuulusid poolte praktikas täiendavale tasustamisele. Hageja on seetõttu seisukohal, et tal on õigus

nõuda kostjalt tehtud töö eest tasu.

162. Hageja väidetud tööde mahtu tõendavad R OÜ arvamus, K S arvamus ja T Ra arvamus. Hageja

avaldatud lisatööde maht ulatuses 7282 m3 on tõene. Töö hind vastab hageja nõutavale summale.

Pooled ei ole III-IV etapi täiendava väljakaeve tasustamise hinnas eraldi kokku leppinud. Asjas tuleb

seetõttu lähtuda VÕS § 637 lg-st 1 ehk tasust, mida töövõtja on sellise töö eest varem nõudnud, kuna

samad pooled ehk hageja ja kostja on varem kokku leppinud samasuguse töö tasustamise hinnas. Kuna

pooled on varasemalt kokku leppinud ühikhindades, siis VÕS § 637 lg-st 1 lähtuvalt tuleks samu

ühikhindu kohaldada hagis nõutavale tööle. Ühikhinnad on mõistliku suurusega ning vastavad

keskmisele tasemele. Hageja tõendatud nõue III ja IV etapi täiendavate lisakaevetööde eest on seega

245 330,58 eurot, millele lisandub käibemaks summas 49 066,11 eurot ehk kokku 294 396,70 eurot.

163. T R on leidnud, et Kopli depoohoone sademevee allaviikude rajamisega seotud ehitustööd ei

sisaldunud riigihanke projekteerimis-ehitustööde loendis ning Kopli depoohoone sademevee allaviigud

ei pidanud sisalduma ehitustehniliste lahendustena pakkuja koostatud ehitusprojektis. xxx OÜ

arvamuse kohaselt vastab AS xxx töö kehtivatele nõuetele. Mõlemad kohtu määratud eksperdid on

nõustunud, et tegemist oli muudatustöödega, mis ei pidanud sisalduma hageja algses pakkumises.

Hagejal on õigus nende tööde eest kostjalt tasu nõuda. Töö maht vastab hageja avaldatule. T R

kinnitas, et hageja teostatud tööd vastavad sellele mahule, mille hageja on kostjale 04.06.2017 kirjas nr

50_170 avaldanud.

164. Hageja on esitanud kostja vastu allaviikude rajamise töö eest tasunõude summas 28 392 eurot,

mis koosneb põhisummast 23 660 eurost ja lisanduvast käibemaksust summas 4732 eurot. Kuna

pooled ei ole tööde hinnas enne tööde teostamist kokku leppinud, kohaldub VÕS § 637 lg 1. Hageja

tasunõude suurust tõendavad xxx OÜ hinnapakkumine ja T R arvamus. T R on sademevee allaviikude

rajamise tööde kuluks hinnanud 27 924 eurot (sh käibemaks). Kuigi see summa on 468 euro võrra

väiksem hageja nõutust, on erinevus üksnes 1,6%.

165. Peatuste osas on kohtu määratud ekspert tuvastanud, et peatuse ümberehitamine ei pidanud

sisalduma hageja algses pakkumises ning asjas on tõendatud, et kostja on ise nõudnud hagejalt selle

muudatustöö tegemist. Hagejal on seega õigus selle töö eest kostjalt tasu nõuda. Töö hind vastab

hageja nõutavale summale. Hageja nõude suurust tõendavad Xxx OÜ 02.11.2017 hinnapakkumine ja

OÜ xxx 06.11.2017 hinnapakkumine. Hageja nõutav tasu Kopli peatuse muudatustööde eest on

kõrgem kui T R ekspertiisis on välja toodud. Samas omab tähtsust asjaolu, et tegu oli kiireloomuliste

töödega, mida ekspert oma hinnangus ei arvestanud. Kostja tõi 20.10.2017 kirjas välja, et soovib tööde

teostamist hiljemalt 31.10.2017 ehk 11 päeva jooksul alates kirja edastamisest. Seejuures palus kostja

hagejal teada anda, kui sellise ajaperioodi jooksul ei peaks tööde teostamine saavutatav olema. See

viitab, et tegemist oli väga lühikese ajaga selliste tööde teostamiseks. On ilmne, et peatuse

ümberehituse tellimine kiirtööna maksab oluliselt rohkem kui n-ö tavatööna.

166. 27.06.2022 ekspertiisis ei ole Volta ja Kopli peatuste ümberehitustööde maksumust hinnates

arvestatud kõigi asjas tähtsust omavate teguritega. Hageja on seetõttu seisukohal, et piirkonna tavalist

tasu analoogse töö eest kajastavad kõige paremini Xxx OÜ ning OÜ xxx ehitus hinnapakkumised, kus

on arvesse võetud kõiki tegureid. Sellest tulenevalt peab hageja eelviidatud hinnapakkumisi kõige

usaldusväärsemateks tõenditeks peatuste ümberehituse maksumuse tõendamise osas.

167. Hageja nõuab kostjalt tasu Volta peatuse muudatustööde eest summas 13 440 eurot. Volta peatuse

ümberehitamine kujutab endast muudatustööd, mis ei sisaldunud esialgses hankepakkumises ning

mille tegemist asus kostja nõudma pärast seda, kui peatus oli juba esialgse projekti järgi valmis

ehitatud, mida kinnitas T R. Kohtu määratud ekspert on tuvastanud, et peatuse ümberehitamine ei

pidanud sisalduma hageja algses pakkumises ning asjas on tõendatud, et kostja on nõudnud hagejalt

selle muudatustöö tegemist. Hagejal on seega õigus selle töö eest kostjalt tasu nõuda.

168. Töö hind vastab hageja nõutavale summale. Hageja on esitanud kostja vastu Volta peatuse

muudatustööde eest tasunõude summas 11 200 eurot. Kuna pooled ei ole tööde hinnas enne tööde

teostamist kokku leppinud, kohaldub asjas VÕS § 637 lg 1. Tasunõude suurust tõendavad Xxx OÜ

hinnapakkumine ja OÜ Xxx ehitus pakkumine. Hageja nõutav tasu on kõrgem kui T R koostatud

ekspertiisis on välja toodud. Tegu oli kiireloomuliste töödega, mida ekspert oma hinnangus ei

arvestanud. Ekspert tõi vande all ütluseid andes välja, et ta ei arvestanud Volta ja Kopli peatuste

ümberehitamise tööde juures tööde kiireloomulisusega, kuna seda ei olnud temalt küsitud.

169. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 14.7 kohaselt oli kostjal kohustus hagejale tehtud tööde eest

tasuda 60 päeva jooksul alates arve saamisest. Hageja on kostjale arve esitanud 26.02.2018. Hageja

tasunõue muutus seega sissenõutavaks 27.04.2018. Kostja ei ole tööde eest hagejale tasunud, mistõttu

on kostja rahalise kohustuse täitmisega viivituses alates 28.04.2018. Poolte vahel sõlmitud lepingu

punkti 14.8 kohaselt on kostjal kohustus tasuda hagejale viivitatud summalt viivist arvestusega 0,1%

iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja palub põhinõudena, et kohus lähtuks viivist välja

mõistes VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel poolte kokkulepitud viivisemäärast.

170. Vastuhagile vaidles hageja jätkuvalt vastu. Kostja väidab, et hageja pidi kasutusload üle andma

hiljemalt 31.01.2018, kuid viimane kasutusluba väljastati 12.10.2018. Seetõttu on kostjal õigus nõuda

iga päeva eest hagejalt leppetrahvi summas 17 979,87 eurot (0,1% lepingusummast, mis oli suuruses

17 979 287 eurot). Leppetrahvikokkulepe ei kata seda väidetavat rikkumist, mida kostja siinses

menetluses hagejale ette heidab. Hageja kordas varasemaid väiteid. Kuna kostja leppetrahvinõue on

alusetu, on alusetu ka viivisenõue.

171. Asjas ei ole vaidlust, et hageja ja kostja on töövõtulepingu sõlminud riigihanke tulemusel.

Tüüptingimust tuleb tõlgendada hageja kasuks. Hageja on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud

leppetrahvikokkulepe oli mõeldud juhuks, kui hageja peaks tööde teostamisega hilinema, st vältimaks

olukorda, kus kostja ei saa töid tähtaegselt kasutama hakata. Hageja viitas VÕS § 29 lõikele 4. Pooled

ei sõlminud leppetrahvikokkulepet eesmärgiga võimaldada kostjal esitada enam kui 4,5 miljoni euro

suurune nõue olukorras, kus kostjale ei ole kahju tekkinud. On eluliselt ebausutav, et pooled oleksid

niivõrd suures summas sõlmitud leppetrahvikokkuleppega soovinud tagada iga töövõtulepinguga

seonduva kohustuse täitmist.

172. Töövõtulepingu kogumaksumus ilma käibemaksuta oli 17 979 287 eurot ning lepingumaht

sisaldas väga suurt töömahtu: kokku keevitati üle 26 km rööpaid, milleks tuli teha 1750 keevitust.

Rööbastee alla valati 6500 m3 betooni ja paigaldati 275 kontaktliini masti, millest 86 on ajaloolise

konsooliga. Ehitati kaks uut veoalajaama hoonet ja üks veoalajaama hoone sai täielikult

rekonstrueeritud. Seega nõuab kostja praegu lepingumaksumusest 4 566 738,90 eurot / 17 979 287

eurot = 25,4% suurust leppetrahvi olukorras, kus objekt valmis tähtaegselt, kostja õigustatud huvid ei

ole kahjustada saanud ning kasutuslubade hilisem esitamine oli tingitud kostja enda tegevusetusest.

173. Asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et pooled sõlmisid kokkuleppe leppetrahvi mittenõudmise

kohta, mida tõendavad M P ütlused. Kostja tolleaegne juhatuse esimees Enno Tamm kinnitas, et

leppetrahvi nõue oli ebaõiglane ning lepingu eesmärk oli tramm õigeaegselt sõitma panna. Kui kostjal

on õigus nõuda leppetrahvi, kuulub leppetrahvinõue vähendamisele. Arvestada tuleb lepingu täitmise

ulatust.

174. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista tasutud riigilõivud 5643,16 eurot ja kulud

õigusabile summas 58 210 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120

eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise seadusjärgses määras.

KOSTJA VASTUVÄITED JA VASTUHAGI

175. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et tema, hageja ja OÜ Xxx vahel oli sõlmitud

riigihanke „Kopli suunalise trammiliini taristu projekteerimine ja rekonstrueerimine“ tulemusena

hankeleping, mille esemeks oli Tallinnas Kopli suunalise trammitaristu taristu projekteerimis- ja

rekonstrueerimistööde teostamine. Lepingu näol oli tegemist FIDIC lepinguga, millele kohalduvad

FIDIC kollase raamatu üldtingimused koos eritingimustega, millega on üldtingimusi muudetud.

Vastavalt FIDIC-u tingimustele võttis kostja omanikujärelevalve ja FIDIC inseneri, kelleks oli xxx

OÜ.

176. 08.08.2017 on hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkulepe, millega muudeti lepingu täitmise

tähtaegu selliselt, et kõik ehitustööd kohustus hageja lõpetama hiljemalt 22.12.2017 ning kogu

dokumentatsiooni kohustus hageja kostjale üle andma hiljemalt 31.01.2018. Eeltoodud kohustusi

hageja täitnud ei ole. Kuna hageja rikkus oma lepingulisi kohustusi, esitas kostja hagejale 26.06.2018

leppetrahvi nõude, mis oli seisuga 26.06.2018 summas 2 624 975,90 eurot. Nimetatud leppetrahvi

nõue on ajas suurenev, sest hagile vastamise ajaks oli kostjale üle andmata kasutusload. Arvestades, et

vastavalt lepingule on leppetrahvi summa 17 979,29 eurot päevas, on kostja leppetrahvi nõue hageja

vastu vähemalt 3 811 609,48 eurot 212 viivitatud päeva eest.

177. Hageja väited ei ole tõendatud. FIDIC punkt 20.1 kohaselt tuli hagejal kõik kirjad, nõuded jms

saata seisukoha kujundamiseks Insenerile. Seetõttu oleks hageja pidanud oma 16.04.2018 ja

09.05.2018 kirjad saatma insenerile, mitte kostjale. Kuna hageja on nimetatud korda rikkunud, siis

FIDIC tingimuste kohaselt ei ole kostjal tekkinud vastamise kohustust. Kirjadele on vastanud Insener.

178. Hageja on 30.06.2017 kirjas avaldanud, et ta ei esita ühegi lisatöö ega kallinemise hüvitamise

nõuet ning loobub lisatöö ja kallinemise hüvitamise nõudeõigusest hankelepingu alusel. Seega on

hageja juba 30.06.2017 loobunud muudatus- ja täiendavate tööde tasu nõudest.

179. Lisatööde kooskõlastamine ja tellimine toimub vastavalt FIDIC üldtingimustel punktile 13, mida

on muudetud lepingu lisaks olevate eritingimustega. Vastavalt FIDIC eritingimuste punktile 13.3 tuli

mistahes muudatus enne muudatuse algatamist kooskõlastada tellijaga. Kuna hageja ei ole eeltoodud

nõudeid järginud, on põhjendamatud ja alusetud hageja väiteid, et insener oleks mistahes hageja nõude

aluseks olevate muudatustöödega nõustunud. Lisaks FIDIC punkti 13 süstemaatilisele eiramisele on

hageja jätnud täielikult tähelepanuta FIDIC punktis 20.1 sätestatu, mille kohaselt tuli tal nõude aluseks

olevatest asjaoludest inseneri teavitada hiljemalt 28 päeva pärast asjaolu ilmnemist. Muudatustööde

vajadust ei ole hageja põhistanud ega tõendanud.

180. Hageja on muudatustööde 124 648 euro kooskõlastamisel rikkunud lepingus sätestatud

muudatustööde kooskõlastamise korda, mistõttu ei ole kostja hagejalt muudatustöid tellinud ega vastu

võtnud. Seetõttu on hageja nõue 124 648 euro osas tõendamata ning seetõttu alusetu. Kostja ei ole

kunagi väidetavat muudatustööde arvet summas 124 648 saanud ega selle arve aluseks olevaid töid

kooskõlastanud.

181. Pinnasetööde osas on ei ole tegu muudatustöödega ja seda on insener korduvalt selgitanud.

Insener 26.04.2018 kirjas leidnud, et ta ei saa nõustuda töövõtja ettepanekuga tasuda täiendavalt

trammitee aluskonstruktsioonide rajamise eest. Tööde mahtu kuulus kõikide tööks vajalike uuringute

teostamine. Ühtlasi kuulus tööde mahtu trammitee rekonstrueerimine koos aluskonstruktsioonidega

(muldkeha), et oleks tagatud eelkirjeldatud nõuded. Trammitee muldkeha kujutab endast muldrajatiste

kompleksi, kuhu kuuluvad mulded, süvendid, muldkehalt põhja- ja pinnavete ärajuhtimist tagavad

rajatised. Tellija oli hankedokumentides välja toonud, et temal puudus informatsioon olemasoleva

geoloogia kohta. Geoloogiliste uuringute teostamine oli töövõtja kohustus ning aluskonstruktsiooni

kihtide paksus ning muldkeha rajamisest tekkiv tööde maht pidi selguma projekteerimise käigus pärast

geoloogiliste uuringute teostamist.

182. Tänased nõuded trammitee ehitustöödele erinevad oluliselt olemasoleva trammitee ehitamise

aegsetest nõuetest, mistõttu ei saanud eeldada, et varem ehitatud trammitee muldkeha vastab

tänapäevastele nõuetele. Seega ei saa nõustuda väitega, et tööde maht oli piiratud killustikaluse

rajamisega. Geoloogiliste uuringute käigus selgus, et olemasolev pinnas trammitee muldes ei olnud

piisavalt ohutu, ei toiminud dreeniva kihina ning tuli asendada nõuetele vastava dreenkihiga. Nõuded 5

tulenevad stardist EVS 843 ning vastavad nõuded kirjutati projekteerija poolt tööprojekti.

183. Lepingu eritingimuste punkt 4.12, mis üldjuhul kajastab aluspinnase erinevustest tekkinud tööde

mahu arvestamise ettenägematu tööna, oli kustutatud ja seeläbi on tellija näidanud, et tal puudus

olemasolevate geoloogiliste tingimuste kohta informatsioon ning need tööd ei ole vaadeldavad

ettenägematu tööna. Samuti on eritingimuste punktis 1.1.5.8. fikseeritud, et töö hulka kuuluvad kõik

tööd, mida lepingus ei ole otseselt nimetatud, kuid mis on tavapäraselt vajalikud lepingu eesmärgi

saavutamiseks. Insener oli arvamusel, et olemasoleva trammitee aluskihtide kasutamise võimalus või

välja vahetamise vajadus oli töövõtja risk ning selle tööga tuli pakkumises arvestada.

184. Kostja viitas uuesti FIDIC üldtingimuste punktile 20.1. Hageja on insenerile esitanud xxx OÜ töö

nr 16-03-1266B “Kopli suunalise trammiliini taristu rekonstrueerimine III etapp Balti jaam kuni Kopli

depoo GEOLOOGILISED UURINGUD“ 24.08.2016. Kuna hageja teavitas väidetavast muudatustööst

summas 308 862,98 eurot inseneri oluliselt hiljem, kui 28 pärast väidetava muudatustöö teostamise

aluseks olevate asjaolude selgumist, on hageja nimetatud õiguse minetanud ehk hageja tasunõue

summas 308 862,98 eurot on alusetu. Hageja nõue on alusetu ka seetõttu, et geoloogiliste uuringute

teostamise kohustus lasus vastavalt hankedokumentidele hagejal. Seetõttu kandis hageja nimetatud

töödega seotud riski. Lisaks on hageja oma riigihanke pakkumuses lisaks oleval vormil nr 5

kinnitanud, et ta on teadlik hanke ja lepinguliste tööde mahtudest ning oma kohustustest.

185. Kostja ei tea, millest hageja pakkumuse tegemisel lähtus või, mida arvestas, mistõttu ei saa kostja

vastutada hageja valede eelduste eest. Hageja oli kõikide hanke alusdokumentidega tutvunud ning

hageja kohustuseks oli geoloogiliste uuringute teostamine. Lisaks on hageja enne hankelepingu

sõlmimist vastanud kostja järelepärimisele, et hageja on pakkumises arvestanud kogu trammitee

betoonaluste ümberehitust koos aluskonstruktsioonide rajamisega. Hageja käsitluse järgi ei vastuta

hageja pakkumuse tegemisel millegi eest ja kogu tööde maht on kostja risk, mis kuulub alati hagejale

täiendavalt tasustamisele. Kostja hinnangul ei ole selline hageja käsitlus mõistlik ega kooskõlas

riigihanke aluseks olevate dokumentidega ning senise kohtupraktikaga.

186. Ebasobiva pinnase välja kaevamine ja täiendava liivast täitekihi rajamine trammitee muldkehas

oli vajalik lepingu eesmärgi saavutamiseks ja töödele lepingus sätestatud garantii andmiseks. Seega ei

saa olla tegemist muudatustööga, vaid tegemist on lepingu eesmärgi saavutamiseks vajaliku

lepingulise tööga. Arusaamatuks jääb hageja esitatud väide, et insener andis muudatusega nr 1

korralduse teostada täiendav väljakaeve trammitee alt täpselt samasugustel asjaoludel. Järelikult pidas

insener antud ettenägematuid töid põhjendatuks I etapi puhul ning puuduvad mõistlikud objektiivsed

põhjendused, miks sama töö ei peaks olema ettenägematu iseloomuga teiste etappide puhul.

187. Hageja on nõustunud, et hankelepingus ei ole tehtud seoses ehitusobjekti pinnase geoloogiaga

ühtegi välistust. Kui hankija soovib nimetatud asjaolud kui muudatustööde taotlemise aluseks olevad

asjaolud välistada, saab hankija seda hankedokumentatsioonis ette näha. Kuivõrd praeguses

hankelepingus selliseid välistusi ei ole ning tegemist on projekteerimise ja ehituse hankega, selgus

geoloogiliste tööde täpne ulatus alles tööde teostamise käigus. Hageja kinnitas, et on pakkumises

arvestanud kogu trammitee betoonluste ümberehitust koos aluskonstruktsioonide rajamisega Samuti

oli hageja kohustuseks teostada geoloogilised uuringud, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et hageja ei

teadnud oma tööde mahtude ega vastutuse piire.

188. Kostja vaidles vastu viivisenõudele ja pidas seda alusetuks. FIDICu punktis 20.1 on sätestatud, et

kui töövõtja leiab, et tal on kas käesolevate tingimuste punktide alusel või muul moel lepingu

lõpetamisega seotult õigus täiendavale tasule, peab töövõtja sellest teatama insenerile, kirjeldades

sündmust või olusid, mis annavad aluse taotluse esitamiseks. Teade tuleb anda nii kiiresti kui

otstarbekas ning mitte hiljem kui 28 päeva pärast seda, kui töövõtjale sai teada või ta oleks pidanud

saama teada sellest sündmusest või olukorrast. Kui töövõtja ei suuda teatada oma nõudmisest 28 päeva

jooksul, siis töövõtjal ei teki õigust saada täiendavat tasu ja tellija vabastatakse kogu vastutusest seoses

selle nõudega. FIDICu punktis 14.3 f on sätestatud, et akt peab vajadusel sisaldama kõiki muid

lepingust tulenevad või muul moel lisanduvad või mahaarvatavad summad. Ükski hageja akt,

vahemaksetõend vms ei sisalda mistahes viivise või muid nõudeid, mistõttu on põhjendatud asuda

seisukohale, et selliseid nõudeid hagejal ei ole ning hageja ei ole lepingu alusel õigust selliste nõuete

esitamiseks.

189. Alternatiivselt palus kostja viivisenõuet vähendada ja esitas leppetrahvi alusel tasaarvestuse

avalduse. Kuna hageja rikkus lepingulisi kohustusi, esitas kostja hagejale 26.06.2018 leppetrahvi

nõude, mis oli seisuga 26.06.2018 summas 2 624 975,90 eurot ja seisuga 30.08.2018 summas 3

811 609,48 eurot.

190. 18.11.2018 seisukohas jäi kostja varasemate vastuväidete juurde. Hageja muudatustööde tasunõue

summas 308 862,98 eurot on põhjendamatu ja alusetu juba seetõttu, et geoloogiliste uuringute

teostamise kohustus lasus vastavalt hankedokumentidele hagejal. Seetõttu kandis hageja nimetatud

töödega seotud riski.

191.AK arvamusega kostja ei nõustunud. AK näol ei ole tegemist riiklikult tunnustatud eksperdiga ega

kohtu määratud isikuga, mistõttu ei ole tegu ekspertarvamusega. Lisaks ei nähtu arvamusest, milliste

konkreetsete dokumentide põhjal on arvamus tehtud. Samuti jääb selgusetuks arvamuse metoodika.

Arvamuses toodud õiguslikud seisukohad tuleb jätta tähelepanuta.

192. Hageja väited on vastuolulised. Hageja väidab algusest peale, et tegemist oli vajaliku tööga.

Pooltel on erimeelsus selles, kas tegemist oli esialgses hinnapakkumises sisaldunud tööga või mitte.

Hinnapakkumises sisaldumine ning töö vajalikkus on täiesti erinevad kategooriad. Kostja eeltoodud

hageja seisukohaga ei nõustu ning jääb oma hagiavalduse vastuses esitatud seisukoha juurde. Hageja

pidi saavutama lepinguga kindlaks määratud eesmärgi ning kandma nimetatud eesmärgiga seotud

riske. Kui jaatada hageja õigust pinnasega seotud lisatasule, tuleks hinnata kõiki hageja teostatud töid

ning teha kostja kasuks tagasiarvestus tööde kohta, kus hageja on rahalisi vahendeid säästnud. Näiteks

ei olnud hagejal vaja Kopli depoohoone aluspinnase kihte välja vahetada.

193. Iga hanke puhul tuleb lähtuda konkreetse hanke asjaoludest ja tingimustest. Seetõttu ei ole hageja

viited mistahes teistele hangetele asjakohased ning tuleks jätta tähelepanuta. Tõendamata on hageja

väide, et kostjale olid teada kaevetööde ühikhinnad alates I etapist. Alusetud on hageja viited poolte

suhtlemisele, sest kostja ega insener ei ole lisatööde tegemiseks nõusolekuid andnud. Inseneri arvates

ei olnud lisatöö vajalik.

194. poolte vahel pole vaidlust, et geoloogilised uuringud olid kättesaadavad alates 24.08.2016.

Seetõttu kõik hageja väidetavad teavitused, mis on tehtud 2017. aastal, on vastuolus lepingus

sätestatud teavitamise nõudega ega ole esitatud 28 päeva pärast seda, kui hageja sai teada või ta oleks

pidanud saama teada sellest sündmusest või olukorrast.

195. Kostja jäi leppetrahvi nõude juurde. Hageja soovib paljasõnaliselt ja meelevaldselt näidata, et

kasutusload ei olnud tähtsad. Selline hageja käsitlus ei ühti kehtivate õigusaktidega, lepingu

tingimustega, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti nõudmistega ega eluliste asjaoludega. Ei ole

mõeldav, et tehtud ehitustöödele ei peaks väljastama kasutusluba ja/või kasutuslubade väljastamise

eest ei vastuta vastavalt lepingule hageja. Lepingus sätestatud tööde kohta pidi hageja kokku saama

vähemalt 39 kasutusluba ja esitama 5 kasutusteatist. Isegi juhul, kui ühe loa osas oli viivitus tingitud

kostjast, millega kostja ei nõustu, ei olnud see viivitus põhjuseks loa väljastamata jätmiseks, kuna

hagejal olid täitmata kõik teised loa väljastamise eeldused.

196. Vastavalt lepingule pidi hageja kostjale kasutusload üle andma ja kasutusteatised esitama

hiljemalt 31.01.2018. Hageja on kasutuslubade taotlused esitanud alles 2018. aasta veebruaris ja

märtsis. Seetõttu ei saa kostja hinnangul olla vaidlust selles, et hageja on oma kohustusi rikkunud.

Tõendamata on hageja väide, et kostjal puudus huvi kasutuslubade väljastamiseks ja kostjal ei ole

kahju tekkinud. Kostja on hageja lepingu rikkumiste tõttu tasunud insenerile, lepingu pikenemise tõttu

täiendavalt 20 730,72 eurot ilma käibemaksuta. Seda tõendab kostja ja inseneri vahel sõlmitud augusti

ja septembri 2018. aasta tööde akt, millest nähtuvad teenused täitmisaja pikenemisel. Samuti lisab

kostja lisatööde aktid ning inseneri arved. Eeltoodut arvestades ei ole oluline, et tramm hakkas sõitma

01.09.2017.

197. Kuna 08.08.2017 kokkulepe on tehtud poolte läbirääkimiste tulemusel, ei tugine kostja

leppetrahvi nõue tüüptingimusele. Seda arvestades on asjakohatu hageja väide, justkui ei saa mõne

dokumendi hilisem esitamine tekitada ligi 4 miljonit eurot kahju. Samuti ei saa leppetrahv olla

tüüptingimus, kuna hageja ei ole hanketingimusi (sh leppetrahvi) vaidlustanud. Seetõttu nõustus hageja

pakkumise tegemisel leppetrahvi nõudeõigusega ja selle suurusega. Leppetrahv on oma olemuselt

kokku lepitud kahjuhüvitis. Leppetrahvi kokkuleppe puhul ei saa leppetrahvi suurus iseenesest olla

TsÜS § 86 järgi heade kommete vastane. Kuna leppetrahv on n-ö miinimumkahjuna kokkulepitud

rahasumma, ei oma tegelikult tekkinud kahju suurus tähtsust.

198. Viimane kasutusluba väljastati 12.10.2018. Kostja ei ole eelistanud mistahes kasutuslubasid,

mistõttu olid kostja jaoks olulised kõik kasutusload. Hageja on nõustunud, et rikkus oma lepingulisi

kohustusi. Kuna kostjal puudub ülevaade hageja ja inseneri vahelisest kirjavahetusest, peab hageja

kõiki inseneriga seotud asjaolusid tõendama.

199. Alusetu on hageja käsitlus, et kostja on kostja erinevates hangetes osalenud töövõtjaid

ebavõrdselt. Hageja ei ole projekti „Lennujaama trammiliini taristu projekteerimine ja ehitamine“

puhul arvestanud ega hinnanud ehitusseadustiku lisa 2, millega on reguleeritud kasutusteatise,

ehitusprojekti ja kasutusloa kohustuslikkus. Nimetatud tabeli järgi on projektile „Lennujaama

trammiliini taristu projekteerimine ja ehitamine“ kõik vajalikud load väljastatud ja kasutusteatised

esitatud. Vastupidist hageja tõendanud ei ole. Arvestades eeltoodut ongi Tallinna Linnaplaneerimise

Amet vastanud hageja päringule, et rajatistele nr 220788081, 220796282 ja 220796286 ei ole

kasutuslube väljastatud. Nimelt rajatise nr 220788081 näol on tegemist trammiteega, rajatise nr

220796282 näol on tegemist trammiteega ja rajatise nr 220796286 näol on tegemist teega. Vastavalt

ehitusseadustiku lisale 2 ei ole trammiteele kasutusluba vaja. Sama puudutab avalikus kasutuses olevat

teed.

200. Vale on hageja väide, et kostja ei teavitanud leppetrahvi nõudest. Näiteks on insener juba

24.10.2017 kirjas juhtinud sellele hageja tähelepanu. Samuti on insener sellele viidanud 24.05.2018

kirjas. Leppetrahvi vähendamise taotlus on alusetu. Hageja ei ole arvestanud lepingus kokku lepitud

leppetrahvi eesmärki ning tingimusi. Ei ole mõeldav, et suurele ehitusele jäetakse õigusaktides nõutud

kasutusload taotlemata või kasutusteatised esitamata või tehakse seda rohkem kui 9 kuud hiljem. Seda

olukorras, kus tramm hakkas sõitma juba 2017. aastal.

201. Ükski hageja akt, vahemaksetõend vms ei sisalda mistahes viivise või muid nõudeid, mistõttu on

põhjendatud asuda seisukohale, et selliseid nõudeid hagejal ei ole ning hagejal ei ole lepingu alusel

õigust selliste nõuete esitamiseks. Kuna hageja ei ole viivisenõudeid tähtaegselt ja kooskõlas lepingu

tingimustega esitanud, on hageja viivisenõue vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja väited lahtri

puudumise kohta aktis on absurdsed. Fakt on see, et hageja ei ole kunagi kostjale mistahes

viivisenõudeid esitanud.

202. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et insener on hageja märgitud muudatustööd heaks kiitnud

tulenevalt Üldtingimuste Alapunktist 5.2, sest sellest punktist sellist nõusoleku andmist ei tulene.

Üldtingimuste Alapunkt 5.2 käsitleb üksnes ehituslepingu täitmiseks esitatavaid tehnilisi dokumente.

Seega puudub igasugune alus kohaldada Üldtingimuste Alapunkti 5.2. Samuti puudus hagejal alus

eeldada, et rekonstrueerimise objektiks oleva trammitee aluspind on mingite keskmiste omadustega.

Hageja ei saa tugineda väitele, et kostja tingimused olid ebatäpsed või ebapiisavad. Eritingimuste

Alapunktiga 1.9 on ühemõtteliselt välistatud mistahes hageja ajapikenduse või kulude hüvitamise

nõuded seoses väidetavate vigadega kostja tingimustes. Kostja viitas ka Alapunktile 4.1.

203. Kostja esitas menetlusliku tasaarvestuse avalduse. Kuna hageja rikkus lepingulisi kohustusi, esitas

kostja hagejale 26.06.2018 leppetrahvi nõude, mis oli seisuga 26.06.2018 2 624 975,90 eurot ja seisuga

30.08.2018 3 811 609,48 eurot. Arvestades, et hageja töödega seonduvalt väljastati viimane

kasutusluba 12.10.2018, esitas hageja kostjale 16.11.2018 täiendatud leppetrahvi nõude 4 566 738,90

eurot. Kui kohus leiab, et hageja põhi- ja/või viivisenõue on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele

(sh osaliselt), esitab kostja alternatiivse vastuväitena menetlusliku tasaarvestusavalduse,

tasaarvestades hageja nõuded hageja väidetavate nõuete summas oma leppetrahvi nõudega.

204. Inseneri 22.05.2017 kirja kohaselt oli alates 13.04.2017 üheks läbivaks teemaks töövõtja

mahajäämus ajagraafikust. Viimasel nõupidamisel 18.05.2017 teavitas töövõtja, et töödega ollakse

graafikust märgatavalt maas. Ka inseneri hinnangul on töö käik jäänud maha tööprogrammist. Insener

juhtis tähelepanu, et töövõtja ei olnud esitanud II; III ja IV etapi korrigeeritud

projektdokumentatsiooni. Vastavalt lepingule tohtis töid teostada üksnes kooskõlastatud tööprojekti

alusel. Hoolimata eeltoodust ja ehituslubade puudumisest teostas töövõtja ehitustöid.

205. 23.11.2018 seisukohtades vaidles kostja vastu hageja esitatud tõenditele. Kostja ei nõustu hageja

esitatud kirjaga, kuna lepingu mõttes ei ole ette nähtud tööde vaikimisi vastuvõtmist. Lepingus oli

sätestatud muudatustööde kooskõlastamise regulatsioon, mida hageja järginud ei ole. Seda kinnitab

asjaolu, et hageja muudatustöödega ei ole nõustunud insener ega kostja. Samuti ei ole hageja

põhistanud ega tõendanud, et muudatustööde näol on tegemist muudatustöödega, muudatustööd olid

tehtud, vajalikud ja põhjendatud. Hageja arve ei ole koostatud vastavalt lepingule ja hageja ei ole

tõendanud arve edastamist kostjale.

206. Asjaolu, et hageja kirjutab kellelegi mingeid kirju, viidates arusaamatutele väidetavatele kirjadele,

ei saa ega tõenda hageja paljasõnalisi väiteid. Samuti ei ole hageja oma väiteid kuidagi sidunud poolte

vahel sõlmitud lepinguga ja selle tingimustega. Kui hageja kirjutab kostjale ja/või insenerile

meelevaldseid, ebaõigete asjaoludega, põhjendamatuid ja alusetuid kirju, ei saa sellistest kirjadel olla

lepingu mõttes mistahes õiguslikke tagajärgi.

207. 28.02.2019 seisukohtades ei nõustunud kostja hageja väitega, et viimane pidas 30.06.2017 kirjas

silmas kõiki kostja poolt projektdokumentatsiooni suhtes projekteerimisfaasis tehtavaid muudatusi.

Kinnituse andmisel oli hageja väga hästi teadlik kinnituse sisust ja selle mahust. Tõlgendades kinnituse

sisu, siis oli see suunatud ka tulevikus tekkivatele võimalikele lisatöödele.

208. Lisatööde kooskõlastamine ja tellimine kostja toimus vastavalt FIDIC-u üldtingimustel punktile

13, mida on muudetud lepingu lisaks olevate eritingimustega. Mistahes muudatus tuli kooskõlastada

tellijaga. Kuna hageja ei ole eeltoodud nõudeid järginud, on põhjendamatud ja alusetud hageja väiteid,

justkui oleks insener või kostja mistahes hageja nõude aluseks olevate muudatustöödega nõustunud ja/

või need heaks kiitnud.

209. Kostja ei nõustu hageja paljasõnalise väitega, et töövõtulepingu lähteülesanne oli äärmiselt

üldsõnaline ning sisendandmed ebapiisavad. Ebaselge on, miks hageja sellises olukorras pakkumise

tegi. Hageja ei vaidlustanud ühtegi riigihankega seotud asjaolu. Fidicu üldtingimuste punktis 14.1 (a)

on sätestatud, et kui eritingimustes pole kindlaks määratud teisiti, siis lepinguhind on kogusummal

põhinev heakskiidetud lepingusumma, mida korrigeeritakse vastavalt lepingule. Poolte vahel sõlmitud

lepingu näol oli tegemist koguhinna lepinguga, mis sisaldab nii projekteerimist kui ka ehitamist. Kuna

hageja teostas projekteerimist, oleks hageja juba projekteerimisel pidanud lähtuma kostja seatud

ülesandest ja hanke eesmärgist, mistõttu ei oleks vähemalt projekteerimise tõttu tohtinud kostjale

tekkida mistahes täiendavaid kulusid.

210. Kostja ei andnud tellijana hagejale täpsemat informatsiooni trammiteealuse pinnase kohta. Seda

põhjusel, et kostjal puudus vastavasisuline info ning teadmine. See oligi jäetud hageja kohustuseks

uuringutega välja selgitada trammitee aluspinnas ning vastavalt sellele projekteerida ja ehitada selline

konstruktsioon, mis võtaks seniste KT4 ja KT6 trammide massist ca 2x suurema massiga CAF

trammide koormuse vastu. Nimetatut tõendab lisab hageja poolt austatud kohtule esitatud hanke

tehniline kirjeldus ja hanke raames esitatud küsimuste nr 7 ja 65 vastused. Töövõtja kui vastava

valdkonna professionaal pidi teadma ja nägema ette kriteeriume, mille muutumisest tingituna võib

tööde maksumus eelduslikult muutuda. Kui vaidlusaluses osas ei tulenenud eelarve koostamise aluseks

olnud asjaolud tellija esitatud andmetest, kandis töövõtja ise sellega seotud eksimusest tulenevat riski.

211. Hageja ei ole tõendanud riigihanke tulemusel sõlmitud töövõtulepingu muutmise õigust ega

sellega seotud asjaolusid. Muuhulgas ei ole hageja tõendanud, et hageja nõutud muudatused on

rahaliselt väheväärtuslikud, ebaolulised, nende tellimine oli võimalik ainult seniselt lepingupartnerilt ja

muudatuse aluseks on ettenägematu vajadus. Kummaline ja lepinguga vastuolus on hageja väide, et

olukorras, kus reservi jääk oli 224 429,97 eurot, millele lisandus käibemaks, tuli see hagejale välja

maksta.

212. Volta ja Kopli peatustega seotud väidetavate lisatööde tasunõue on arusaamatu ja vastuolus

hageja enda poolt esitatud dokumentidega. Hageja on kohtule esitanud väidetava muudatuse nr 2 kohta

hageja enda ainuisikuliselt allkirjastatud akti nr 1 seisuga 26.02.2018. Kuigi kostja ei ole sellist akti

mitte kunagi hagejalt saanud ega sellega nõustunud, on oluline pöörata tähelepanu akti reale nr 11,

mille kohaselt on Volta ja Kopli peatustesse panduste rajamisega seotud väidetava lisatöö maksumus

22 250 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja hagiavalduse tervikteksti kohaselt on nimetatud

väidetavate lisatööde maksumus kokku juba 24 650 eurot, millele lisandub käibemaks.

213. Kuigi hageja pidi kõik ehitustööd lõpetamata hiljemalt 01.09.2017, siis tegelikult hageja seda

teinud ei ole. Nimetatut tõendavad muuhulgas hageja enda kostjale nädalate kaupa saadetud tööplaanid

perioodi kohta 14.10.2017-10.12.2017. Sama probleemi käes vaevles hageja kasutuslubade

taotlemisel. Kostja viitas VÕS § 641 lõikele 1. Ehitustööd, va. vaegtööd, lõpetas hageja 22.12.2017,

mida tõendab Inseneri 30.01.2018 kiri nr PR002- 37.

214. Tramm hakkas sõitma ilma kasutusloata ja selle peamiseks põhjuseks oli kõrgendatud avalik huvi

toimiva trammiliikluse ja sõitjate veo vastu. Kostja oli sunnitud võtma trammide liiklusesse laskmise

riski ning sellega seoses „päästis“ kostja hageja suurematest kahjunõuetest, sh kolmandate isikute

kahjunõuetest. Kui kostja oleks trammiliikluse käivitamisega oodanud kuni kõikide kasutuslubade

väljastamiseni, oleks viivituseks olnud ca 1 aasta, mille tagajärjel oleks kostjal tekkinud hageja vastu

kordades suurem kahjunõue. Trammiliikluse käivitamiseks nõustus kostja osaliselt ajutiste

lahendustega, mille hageja viis ajapikku vastavusse projektiga ja lepinguga.

215. Hageja on lepingu täitmisel läbivalt olnud hooletu oma kohustuste täitmise ja dokumentide

koostamise suhtes. Muuhulgas tõendab seda inseneri 08.12.2016 kiri nr PR002-006, millega insener

esitas hagejale kaks trahvihoiatust. Kuna lepingus on iga kooskõlastuse ja muudatuse jaoks ette nähtud

kirjalik protsess, siis ei toimunud lepingu mõttes mistahes vaikimisi kooskõlastamist vms.

Vastupidised hageja väited on paljasõnalised ja vastuolus lepingu ning selle olemusega.

216. Kõikide hageja väidetavate lisatööde nõuete puhul tuleb pöörata tähelepanu FIDIC üld- ja

eritingimuste punktile 4.11, mille kohaselt eeldatakse, et töövõtja peab heakskiidetud lepingusummat

õigeks ja piisavaks ning on tuginenud heakskiidetud lepingusumma puhul andmetele, tõlgendustele,

vajalikule informatsioonile, uurimustele, kontrollimistele ja kõigi olude arvestamisele, millele

viidatakse Alapunktis 4.10. Kui lepingus ei ole määratud teisiti, katab heakskiidetud lepingusumma

kõik lepingust tulenevad töövõtja kohustused. Töö tegelike mahtude ja maksumuste riisikot kannab

töövõtja ning tal ei ole õigus nõuda heakskiidetud lepingusumma suurendamist ja/või lisatasu

põhjendusel, et loendites oli töö maht või maksumus määratletud ebapiisavalt või ebaadekvaatselt või

et tegelik tööde maht osutus suuremaks.

217. Hageja ei ole tõendanud kokkulepet kostjaga, et kui tramm hakkab sõitma 01.09.2017, tasub

kostja täiendava väljakaeve eest. Ebaõige on hageja väide, et töövõtja saatis 18. jaanuaril 2018 tellijale

ja insenerile kirjaga tellija soovil ja nõudmisel tellitud muudatustööde hinnad ja täpsustused. Insener ei

ole töövõtja kirjale vastanud. Insener esitas muudatuse 2 kostjale kooskõlastamiseks. Hageja, kostja ja

inseneri vahel toimus töökoosolek 19.03.2018, mille käigus arutati muuhulgas muudatuse nr 2 töid.

Hageja esitas korrigeeritud taotluse 19.03.2018, milles oli vastavalt taotluse sisu muutnud. Insener

edastas kostjaga kooskõlastatud seisukohad hagejale 18.04.2018 nr PR002-48.

218. Kopli ja Volta peatuste panduste ja Kopli depoo sadevete allaviikude puhul tuleb pöörata

tähelepanu FIDIC üldtingimuste punktile 5.8, mis sätestab, et kui töövõtja dokumentides leitakse vigu,

tegemata jätmisi, vastuolusid, ebatäpsusi, ebakorrektsust või muid puudusi, tuleb need ja töö

parandada töövõtja kulul. Eeltoodut arvestades ei saa kostja vastutada mistahes hageja

projekteerimisvigade eest.

219. Muudatustööde tasunõue 308 862,98 eurot on koos käibemaksuga. Kostja ei nõustu hageja

muudatustööde tasunõudega summas 308 862,98 eurot koos käibemaksuga. Hageja käsitluse järgi ei

vastuta hageja pakkumuse tegemisel justkui millegi eest ja kogu tööde maht (sh lisatööd) on kostja

risk, mis kuulub alati hagejale täiendavalt tasustamisele. Kostja hinnangul ei ole selline hageja käsitlus

mõistlik ega kooskõlas lepingu ja riigihanke aluseks olevate dokumentidega. Hageja ise on korduvalt

avaldanud, et ilma lisakaeve tegemiseta ei oleks hageja suutnud saavutada lepingus sätestatud

eesmärki. Hageja on kõikide hanke alusdokumentidega tutvunud ning hageja kohustuseks oli

geoloogiliste uuringute teostamine. Lisaks on hageja enne hankelepingu sõlmimist vastanud kostja

järelepärimisele, et hageja on pakkumises arvestanud kogu trammitee betoonaluste ümberehitust koos

aluskonstruktsioonide rajamisega.

220. Hageja on lepingu mõttes kaotanud õiguse väidetavale lisatasule või õiguse selle nõudmisele.

FIDIC üldtingimuste punktis 20.1 on sätestatud, et kui töövõtja leiab, et tal on käesolevate tingimuste

alapunktide alusel või muul moel lepinguga seotult õigus mingile ajapikendusele ja/või täiendavale

tasule, peab töövõtja sellest teatama insenerile, kirjeldades sündmust või asjaolusid, mis annavad aluse

nõude esitamiseks. Teade tuleb anda nii kiiresti kui otstarbekas ning mitte hiljem kui 28 päeva pärast

seda, kui töövõtja sai teada või ta oleks pidanud saama teada sellest sündmusest või asjaolust. Kui

töövõtja ei suuda teatada oma nõudest selle 28 päeva jooksul, ei teki õigust saada täiendavat tasu ja

tellija vabastatakse kogu vastutusest seoses selle nõudega.

221. Hageja on insenerile esitanud xxx OÜ Töö nr 16-03-1266B “Kopli suunalise trammiliini taristu

rekonstrueerimine III etapp Balti jaam kuni Kopli depoo GEOLOOGILISED UURINGUD

24.08.2016. Kuna hageja teavitas väidetavast muudatustööst summas 308 862,98 eurot inseneri

oluliselt hiljem kui 28 pärast väidetava muudatustöö teostamise aluseks olevate asjaolude selgumist,

on hageja nimetatud õiguse minetanud ehk hageja tasunõue summas 308 862,98 eurot on alusetu. Kõik

muud hageja poolt viidatud ja väidetavalt 2017. aastal ja hiljem esitatud dokumendid on seetõttu

esitatud hilinenult ning need tuleks jätta austatud kohtu poolt tähelepanuta.

222. Hageja lisatasu nõudega ei ole nõustunud insener. Näiteks on insener 26.04.2018 kirjas teatanud,

et ei nõustu töövõtja ettepanekuga tasuda täiendavalt trammitee aluskonstruktsioonide rajamise eest,

kui ettenägematu geoloogilistest tingimustest põhjendatud asjaolu ja lükkab muudatusettepaneku

tagasi. Lepingu eesmärgiks oli Kopli suunalise trammiliini taristu 11 projekteerimine ja ehitamine.

Tööde mahtu kuulus kõikide tööks vajalike uuringute teostamine. Ühtlasi kuulus tööde mahtu

trammitee rekonstrueerimine koos aluskonstruktsioonidega (muldkeha), et oleks tagatud eelkirjeldatud

nõuded.

223. Trammitee muldkeha kujutab endast muldrajatiste kompleksi, kuhu kuuluvad mulded, süvendid,

muldkehalt põhja- ja pinnavete ärajuhtimist tagavad rajatised. Tellija oli hankedokumentides välja

toonud, et tal puudub informatsioon olemasoleva geoloogia kohta. Geoloogiliste uuringute teostamine

oli töövõtja kohustus ning aluskonstruktsiooni kihtide paksus ning muldkeha rajamisest tekkiv tööde

maht pidi selguma projekteerimise käigus pärast geoloogiliste uuringute teostamist. Geoloogiliste

uuringute käigus selgus, et olemasolev pinnas trammitee muldes ei olnud piisavalt ohutu

külmakergetele.

224. Samuti on eritingimuste punktis 1.1.5.8. fikseeritud, et töö hulka kuuluvad kõik tööd, teenused,

tegevused ja kulud, mida lepingus ei ole otseselt nimetatud, kuid mis on tavapäraselt vajalikud lepingu

eesmärgi saavutamiseks ja/või lepingule vastava töö tegemiseks. Kostja jääb selle juurde, et hageja

muudatustööde tasunõue summas 308 862,98 eurot on põhjendamatu ja alusetu, sest geoloogiliste

uuringute teostamise kohustus lasus vastavalt hankedokumentidele just hagejal. Seetõttu kandis hageja

nimetatud töödega seotud riski. Hageja kinnitas, et ta sai hankes osalemisel kõigest aru.

225.AK arvamusele vaidles kostja vastu. AK näol ei ole tegemist riiklikult tunnustatud eksperdiga ega

kohtu määratud isikuga. Tema arvamuse näol ei saa olla tegemist ekspertarvamusega. Lisaks ei nähtu

arvamusest, milliste konkreetsete dokumentide põhjal on arvamus tehtud. Seetõttu jäävad selgusetuks

asjaolud, mille hindamise tulemusena on jõutud järeldusteni. Samuti jääb selgusetuks arvamuse

metoodika. Õiguslike seisukohtade esitamisel arvamuse koostajal pädevus puudus. AK tehtud

järeldused on meelevaldsed ning tuginevad ebaõigetele andmetele. Kostja nõustus inseneri arvamusega

AK arvamuse kohta.

226. Tellija riskid on loetletud Üldtingimuste Alapunktis 17.3, millistest ühtegi ei saa käsitleda

realiseerunud riskina ehk aluspinnasega seotud „ettenägematute“ töödena. Ehituslepingu kui

töövõtulepingu olemusest tuleneb, et kui tegemist ei ole tellija riskiga, on järelikult tegemist töövõtja

riskiga. Üldtingimuste Alapunkt 4.12 oli eritingimustega sõnaselgelt ja ühemõtteliselt ehituslepingust

välja jäetud.

227. Kostja ei nõustu hageja väitega, et insener on hageja muudatustööd heaks kiitnud tulenevalt

Üldtingimuste Alapunktist 5.2. Tsiteeritud alapunkti osast ei tulene mistahes asjaoludel alust eeldada

inseneri heakskiitu hageja muudatustele. Üldtingimuste alapunkt 5.2 käsitleb üksnes ehituslepingu

täitmiseks esitatavaid tehnilisi dokumente. Kostja viitas Üldtingimuste Alapunktile 1.1.6.1. Eeltoodu

puudutab kõiki teisi hageja poolt viidatud muudatus-, lisa- või mistahes muid täiendavaid töid. Samuti

puudus hagejal alus eeldada, et rekonstrueerimise objektiks oleva trammitee aluspind on mingite

keskmiste omadustega. Hageja ei saa tugineda väitele, et kostja tingimused olid ebatäpsed või

ebapiisavad.

228. Eritingimuste alapunktiga 1.9 on välistatud mistahes hageja ajapikenduse või kulude hüvitamise

nõuded seoses väidetavate vigadega kostja tingimustes. Kostja viitas üldtingimuste alapunktile 4.1.

Tõendamata on hageja väide, et ta teavitas kostjat pidevalt ettenägematute tööde mahust

ehitusnõupidamistel.

229. Meelevaldne on hageja väide, et 14. veebruaril 2017 vastas insener hageja kirjale nr 42 ning tal ei

olnud kommentaare trammitee kohta. Insener on oma kirjaga kooskõlastanud projekteerimise

dokumendid, mitte tellinud lisatöid. Hageja viidatud 13.02.2017 kirja nr 50-042 lisaks on IV etapi

seletuskiri, mille punktis 4.3 „Kaeviku ehitus ja haljastus“ on sätestatud, et pinnase väljavahetamise

vajadus nähakse projektis ette lähtuvalt geoloogiliste tööde aruandest. Juhul kui kaevetööde käigus

tulevad esile ehituseks mittesobiva pinnasega (turvas, muda) lõigud, tuleb need välja kaevata ja

asendada täiteliivaga kuni külmumispiirini -1,25 m. Seega ei saa olla vaidlust, et pinnase väljakaevaga

seotud tööd kuulusid hageja tööde mahtu.

230. Arusaamatuks jääb hageja väidet, et temalt ei saanud oodata piisavas mahus geoloogiliste

uuringute tegemist. Esiteks on hageja vastavad uuringud teinud. Teiseks oli uuringute tegemise

kohustus samuti hagejal. Hageja on kinnitanud, et kui ta oleks vajaduspõhise väljakaeva jätnud

tegemata, ei oleks tööl olnud piisavat kvaliteeti. Kuna hageja on ise avaldanud, et pinnasega seotud

tööd olid vajalikud, sh lepingus sätestatud eesmärgi saavutamiseks, jääb arusaamatuks, miks on hageja

leidnud, et täiendavat väljakaevet nõudis insener.

231. Ebaõige on hageja väide, et kostja on I etapis tasustanud väljakaevet lisatööna. Seetõttu püüab

hageja anda kostja tegevusele sisu ja tähendust, mida sellel ei ole. Kostja esindaja M S ja insener

viibisid ehitusobjektil koos ning otsustasid, et tegemist oli lokaalse trammiteed läbiva mittetöötava

kommunikatsiooni likvideerimisega, mida ei olnud geoalusel kajastatud. Betoonküna jätmine maa alla

oleks võinud tulevikus tekitada pinnase ära uhtumist. Eeltoodut arvestades oli projekti I etapis tegemist

täiesti teise olukorraga, mida kindlasti ei saa hageja väidetava lisatöö tasunõude puhul arvestada.

232. Tööprojekti seletuskirjas, IV etapp, olid punktis 4.3 sätestatud nõuded, millistele peavad

aluskonstruktsiooni pinnased vastama. Projektis oli ette nähtud, et kui väljakaeve käigus tulevad esile

ehituseks mittesobivad pinnasega lõigud (turvas, muda), tuleb need välja kaevata ja asendada

külmumispiirini -1,25 m. Muuhulgas on seletuskirjas välja toodud teatud trammitee lõigud, kus tuli

kaevik rajada projektkõrgusest -0,90 m. Seega on mittesobivate aluskihtide välja kaevamine samuti

projektijärgne ning neid töid ei saa vaadelda lisatööna.

233. Hageja ei ole algselt ise oma väidetava lisatöö eest soovinud saada 308 862,98 eurot koos

käibemaksuga. Nimelt on hageja 10.02.2017 saatnud kostjale kirja, milles avaldas väidetava lisatöö

maksumuseks 30 730,22 eurot ehk ligi kümme korda vähem, kui hageja poolt hagiavalduses nõutud.

234. Volta peatuse osas pidas kostja ebaoluliseks, kui mitu korda on hageja esitanud kellelegi

kooskõlastamiseks projekti, mis ei vastanud lepingu tingimustele ega kehtestatud nõuetele. Lepingu

lisaks olevate 28.12.2015 projekteerimistingimuste nr 230480 punktis 13 on sätestatud, et

ooteplatvormide kavandamisel tuli arvestada vankri ja ratastooli juurdepääsudega ning kavandada tuli

vajalik kõrghaljastuse taastamine või uusistutus. Kostja viitas EhS § 11 lg 2 punktile 8.

235. Kuna hageja ehitas algselt Volta peatusse panduse (ehk kaldtee) asemele trepi, mis ei arvestanud

vankri ja ratastooli juurdepääsuga, oli hageja kohustus viia lepingule ja projekteerimistingimustele

mittevastavad tööd kooskõlla lepingu ja projekteerimistingimustega. Sellises olukorras ei ole tegemist

lisatöödega, vaid lepingu tingimustele mittevastavusega, mille eest vastutab hageja.

236. Nimetatud väidetava lisatöö osas on insener avaldanud seisukoha 18.04.2018 kirja nr PR002-48

punktis (h), kus ta ei nõustunud, et tegu on lisatööga. Insener viitas, et tellija ja TLPA on algusest peale

aktsepteerinud, et kui tingimuste kohane 33 m pikkune trammiooteplatvorm ei mahu füüsiliselt ära,

võib platvormi erandkorras lühendada tingimusel, et CAF trammi uksed jäävad ooteplatvormi

horisontaalsesse alasse. Kopli peatuse lisatööde osas esitas kostja samad vastunõuded.

237. Depoohoone osas viitas kostja, et depoohoonel oli enne hageja projekteerimis- ja ehitustööde

alustamist olemas sadevete ärajuhtimiseks drenaaž. Seetõttu ei olnud depoohoone sadevete allaviikude

teostamise näol tegemist mitte täiendava lisatööga, vaid tehtud töödes puuduste kõrvaldamisega ning

endise olukorra taastamisega ehk depoohoone sadevete ärajuhtimise korraldamisega, mis oli

varasemalt korraldatud ehitatud drenaažiga. Hageja pidi arvestama kõikide ilmastikuoludega, mis

tagaksid tõrgeteta trammiliikluse depooalal. Kui selgus, et hageja ei ole arvestanud projekti ala kõrvalt

kaasneva sadevee hulgaga, mis senini oli suunatud immutusalale, mille hageja kattis projektis

asfaltiga, mistõttu veed jõudsid trammide pööranguteele, oli kostja seisukohal, et see võib halvendada

trammide opereerimist. Kostja pöördus inseneri poole.

238. Insener esitas depoohoonega seotud töödele kui lisatöödele vastuväite 18.04.2018 kirjas.

Depoohoone nr 5 ehitustööd toimusid paralleelselt projekteerimisega ning töövõtjale olid esitatud

ehitustöid teostava ettevõtte kontaktid. Töövõtja kohustus oli projekteerimistöödega lahendada

sademevete ära juhtimine territooriumil. Kõik vajalikud uuringud ja mõõdistused kuulusid

projekteerimis- ja ehitustööde mahtu. Inseneri hinnangul oli tegemist projekteerimisveaga, sest

pöörangute drenaaži lahenduses ei oldud ette nähtud depoohoone 5 sademevee ärajuhtimist

territooriumilt. Inseneri hinnangul ei olnud muudatus ettenägematu tööna piisavalt põhjendatud ja

tööde maht ei olnud üheselt arusaadav.

239. Hageja ei ole tõendanud, et insener ega tellija ei ole viidanud ühelegi lepingudokumendile, mille

järgi oleksid depoohoonega seotud tööd sisaldunud lepingu mahus. 02.05.2018 toimunud koosolekul

arutati nimetatud küsimusi. Insener on märkinud, et depooala ehitusloa taotluseks esitatud

ehitusprojekti joonistel puudub projekteerija kooskõlastus dreenkihi asendamiseks või välja jätmiseks.

Depooalal ei olnud paigaldatud ehitusprojektis näidatud mahus dreenkihti. Lisaks arutati seda küsimust

ka 08.05.2018 toimunud koosolekul.

240. Kostja ei ole muudatusi aktsepteerinud. Kostja ei ole kunagi hageja väidetud muudatuse nr 2 osas

näinud 26.02.2018 akti nr 1 ega seda kooskõlastanud. Akt on allkirjastatud ainult hageja poolt. Samuti

ei ole kostja hagejalt hageja väidetud muudatuse 2 alusel saanud ühtegi arvet.

241. Hageja ja kostja vahel 20.07.2018 allkirjastatud muudatus nr 2 summas 17 802,48 eurot, mis

sisaldab hageja viidatud muudatuse summas 124 648 eurot töid. Nimetatud muudatuse nr 2 summa

sisaldub vahemaksetõendis nr 21. Vahemaksetõendi alusel väljastatud arve on kostja tasunud. Lisaks

on hageja hagiavalduse tervikteksti punktis 138 nõustunud, et kostja on hagejale eraldi tasunud 27

644,64 eurot koos käibemaksuga. Kui muudatuses 2 sisaldusid Volta, Kopli ja depoohoone sadevetega

seonduvad väidetavad lisatööd, ei ole juba ainuüksi hageja väidete ja arvutuste põhjal võimalik jõuda

tulemusele, justkui võlgneks kostja hagejale täiendavalt 101 610,80 eurot.

242. Viivisenõude osas leidis kostja jätkuvalt, et hageja ei teatanud sellest lepingus märgitud ajal,

mistõttu on ta minetanud õiguse viivisenõuet esitada. Viivisenõudest tuli teatada 28 päeva jooksul.

FIDIC punktis 14.3 f on sätestatud, et akt peab vajadusel sisaldama kõiki muid lepingust tulenevad või

muul moel lisanduvad või mahaarvatavad summad, sh ka need, mis tulenevad punktist 20. Ükski

hageja akt ega vahemaksetõend ei sisalda viivise või muid nõudeid. Hageja väited lahtri puudumise ja

seetõttu viivisenõude esitamata jätmise osas on absurdsed. Hageja ei ole kunagi kostjale

viivisenõudeid esitanud. Hageja ei ole kostjale ega insenerile kunagi ühegi akti vormi suhtes

vastuväiteid esitanud.

243. Hageja vastuväidetega leppetrahvinõudele kostja ei nõustunud. Hageja soovib meelevaldselt

näidata, justkui ei oleks kasutusload olnud tähtsad. Ei ole mõeldav, et ehitustöödele ei pea väljastama

kasutusluba ja/või kasutuslubade väljastamise eest ei vastuta vastavalt lepingule hageja. Lepingus

sätestatud tööde kohta pidi hageja kokku saama vähemalt 39 kasutusluba ja esitama 5 kasutusteatist.

Isegi juhul, kui ühe loa osas oli viivitus tingitud kostjast, millega kostja ei nõustu, ei olnud see viivitus

põhjuseks loa väljastamata jätmiseks, kuna hagejal olid täitmata kõik teised loa väljastamise eeldused.

244. Vastavalt lepingule pidi hageja kostjale kasutusload üle andma ja kasutusteatised esitama

hiljemalt 31.01.2018. Hageja on kasutuslubade taotlused esitanud alles 2018. aasta veebruaris ja

märtsis. Seetõttu ei saa olla vaidlust selles, et hageja on oma kohustusi rikkunud. Kostja pöördus

12.02.2019 teabenõudega Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poole, et selgitada välja kõik lepingu

esemega seotud kasutuslubadega ning nende taotlemisega seotud asjaolud. Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti 18.02.2019 vastustest nähtub, et kõikide kasutuslubade väljastamisega seotud asjaolude eest

vastutab ainuisikuliselt hageja.

245. Kasutusloa menetluses nr 127 972 nähtub, et viimased puudused on hageja kõrvaldanud alles

06.09.2018 ehk peale isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimist. Kasutusloa menetluses nr 128 529

nähtub, et viimased puudused on hageja kõrvaldanud alles 30.05.2018. Kasutusloa menetluses nr 128

530 nähtub, et viimased puudused on hageja kõrvaldanud alles 29.05.2018. Kasutusloa menetluses nr

130 668 nähtub, et viimased puudused on hageja kõrvaldanud alles 11.09.2018 ehk peale isikliku

kasutusõiguse lepingu sõlmimist. Kasutusloa menetluses nr 130 701 nähtub, et viimased puudused on

hageja kõrvaldanud alles 20.06.2018. Kasutusloa menetluses nr 130 707 nähtub, et viimased puudused

on hageja kõrvaldanud alles 11.09.2018 ehk peale isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimist.

Kasutusloa menetluses nr 130 720 nähtub, et viimased puudused on hageja kõrvaldanud alles

05.09.2018 ehk peale isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimist. Kasutusloa menetluses nr 130 726

nähtub, et viimased puudused on hageja kõrvaldanud alles 14.09.2018 ehk peale isikliku kasutusõiguse

lepingu sõlmimist. Kasutusloa menetluses nr 130 759 nähtub, et viimased puudused on hageja

kõrvaldanud alles 05.09.2018 ehk peale isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimist.

246. Hageja on kasutusloa taotlused esitanud menetlemiseks juba kostjale kasutuslubade üleandmise

31.01.2018 tähtaega rikkudes. Kostja hageja esitatud ehitisregistri väljavõtetega ei nõustu, kuna neid ei

ole võimalik kontrollida TLPA-lt kogutud materjalidega. Seetõttu on kostja seisukohal, et käesoleva

vaidluse lahendamisel tuleks lähtuda kostja poolt TLPA-lt kogutud dokumentidest.

247. Vale on hageja väide, et kostjale pole hageja tegevuse tagajärjel kahju tekkinud. Muuhulgas on

kostja kahjuks insenerile täiendavalt makstud tasu. Kostja on hageja lepingu rikkumiste tõttu tasunud

insenerile käesoleva seisukoha esitamise ajaks lepingu pikenemise tõttu täiendavalt 20 730,72

eurot ilma käibemaksuta. Seda tõendab kostja ja inseneri vahel sõlmitud augusti ja septembri 2018.

aasta tööde akt, millest nähtuvad teenused täitmisaja pikenemisel ehk Insenerilepingu lisad 2-5

kogusummas 20 730,72 eurot. Kostja on esitanud lisatööde aktid jaanuarist juulini 2018 ning

eeltoodud perioodide kohta väljastatud arved.

248. Kuna 08.08.2017 kokkulepe on tehtud poolte läbirääkimiste tulemusel, ei tugine leppetrahvi nõue

tüüptingimusele. Seda arvestades on asjakohatu hageja väide, justkui ei saa mõne dokumendi hilisem

esitamine tekitada ligi 4 miljonit eurot kahju. Samuti ei saa leppetrahv olla tüüptingimus, sest hageja ei

ole hanketingimusi (sh leppetrahvi) vaidlustanud. Seetõttu nõustus hageja pakkumise tegemisel

leppetrahvi nõudeõigusega ja selle suurusega. Leppetrahv on oma olemuselt kokku lepitud

kahjuhüvitis. Teiselt poolt täidab leppetrahv lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise ehk

õiguskaitsevahendi funktsiooni, tagades võlausaldaja jaoks õiguse nõuda leppetrahvina kokkulepitud

rahasumma maksmist kui miinimumhüvitist.

249. Leppetrahvi kokkuleppe puhul ei saa leppetrahvi suurus iseenesest olla TsÜS § 86 järgi heade

kommete vastane. Kostja viitas VÕS § 161 lõikele 1. Asjatundmatu on hageja väide

tõendamiskoormuse ümberpöördumisest. Viimane kasutusluba väljastati erinevalt hageja väidest

12.10.2018. Teiseks ei ole kostja eelistanud mistahes kasutuslubasid, mistõttu olid kostja jaoks olulised

kõik kasutusload. Hageja on võtnud omaks, et hageja rikkus oma lepingulisi kohustusi.

250. Ebaõige on hageja väide, et kostja ei ole teda leppetrahvist teavitanud. Insener on 24.10.2017

kirjas juhtinud sellele hageja tähelepanu. Samuti on insener sellele viidanud 24.05.2018 kirjas. Seetõttu

on hageja väga hästi olnud teadlik kostja leppetrahvi nõudest, kuid vaatamata sellele ei täitnud hageja

oma lepingulisi kohustusi korrektselt. Hageja taotlus leppetrahvi vähendamiseks on alusetu. Hageja ei

ole arvestanud lepingus kokku lepitud leppetrahvi eesmärki ning tingimusi, mille rikkumise puhuks on

leppetrahv kokku lepitud.

251. Kuna hageja rikkus lepingulisi kohustusi, esitas kostja hagejale 26.06.2018 leppetrahvi nõude,

mis oli seisuga 26.06.2018 summas 2 624 975,90 eurot ja on seisuga 30.08.2018 3 811

609,48 eurot. Arvestades, et hageja töödega seonduvalt väljastati viimane kasutusluba 12.10.2018,

esitas hageja kostjale 16.11.2018 täiendatud leppetrahvi nõude summas 4 566 738,90

eurot.

252. Kostja esitas menetlusliku alternatiivse tasaarvestuse avalduse. Kui kohus leiab, et lepingu näol ei

ole tegemist koguhinna lepinguga, tuleks hinnata hageja esialgse pakkumusega võrreldes kokku hoitud

summasid. Nimelt on kostjale teadaolevalt hoidnud hageja rahalisi vahendeid kokku näiteks

ehitustööde tegemisel Mere pst-l, Kopli depoo territooriumi väljakaeve tegemisel. Seetõttu ei saa

välistada, et hageja on lepingu mõttes alusetult rikastunud, mistõttu on kostjal hageja suhtes nõue,

mida kostjal on samuti võimalik hageja väidetava nõudega tasaarvestada.

253. 29.03.2019 seisukohtades leidis kostja, et xxx OÜ-le antud andmed on vananenud, mistõttu ei

olnud xxx OÜ-l võimalik hinnata olukorda adekvaatselt ning lähtudes tegelikest asjaoludest. Hinnatud

on 12.09.2016 kirjavahetust olukorras, kus kostja 22.03.2019 seisukoha lisana esitatud hilisemad

dokumendid tõendavad hoopis muud. Protokoll nr 15 on koostatud 04.10.2016 ja drenaaž oli valmis.

Arvestades eeltoodut on valed nii hageja seisukohad kui ka xxx esitatud arvamus.

254. Kui vaadata hageja esitatud Kopli peatuse fotosid, on nendelt hästi näha, kuidas pandus on vajalik

peatuse mõlemasse otsa, kuna peatuse mõlemas otsas on ülekäigurajad, mistõttu on mõlemasse otsa

vaja pandust puuetega inimeste liikumise lihtsustamiseks. Kui peatus on inimesi täis, ei ole mõeldav,

et puudega inimene peaks ootama peatuse vabanemist, et liikuda teise peatuse otsa, et kasutada

pandust. Ei ole mõistlik eeldada, et trepi poolt väljunud puudega inimene oskaks või peaks eeldama, et

peatuse teises otsas on pandus. Samad väited esitas kostja teise peatuse kohta. Lisaks ei ole hageja

tõendanud, et insener oleks hageja valesti koostatud projektid kooskõlastanud ning nõudnud hiljem

lisatööde teostamist.

255. Ebaõige on hageja väide, et insener pidas täiendavat väljakaevet ettenägematuks tööks. Esimese

etapi muudatustööd lepiti hageja ja kostja vahel kokku pärast pikki läbirääkimisi kogumina kõigi antud

muudatuse koosseisus tehtud tööde ees. Projekti I etapis oli tegemist täiesti teise olukorraga, mida

kindlasti ei saa hageja väidetava lisatöö tasunõude puhul arvestada. Hageja peab lisatöö tasunõuet

põhistama ja tõendama. Antud juhul ei ole hageja seda kostja hinnangul teinud.

256. Hageja viidatud 13.02.2017 kirja nr 50-042 lisaks on IV etapi seletuskiri, mille punktis 4.3

„Kaeviku ehitus ja haljastus“ on sätestatud, et pinnase väljavahetamise vajadus nähakse projektis ette

lähtuvalt geoloogiliste tööde aruandest. Seega ei saa olla vaidlust, et pinnase väljakaevaga seotud tööd

kuulusid hageja tööde mahtu. Kostja ei nõustu hageja lepingu punkti 20.1 tõlgendusega, kuna see ei

vasta poolte praktikale ja tegelikule olukorrale.

257. Kostja ei nõustunud hageja väidetega, et insener ja kostja kujundasid välja praktika, kus tööde

pingelise graafiku tõttu lahendati muudatustööde tasu küsimused oluliselt hiljem. Valed on hageja

väited, et 07.07.2016 protokolli p 1.6.4 kohaselt pidas töövõtja täiendavat väljakaevet (muldkeha

asendamist) lisatööks. Hageja viidatud protokollis puudub punkt 1.6.4. Ebaõige on hageja väide, et 27.

juuli 2017 muudatus nr 1 tõendab, et insener nõustus ettenägematuid töid tasustama pärast

töövõtulepingu p-s 20.1 nimetatud tähtaega. Nimetatud tööd olid poolte vahel varasemalt kokku

lepitud.

258. Tõendamata on hageja väited, et hageja teavitas kostjat ja inseneri 13. veebruari 2017 kirjas nr

042, 28. veebruari 2017 kirjas nr 047 ja 31. mai 2017 kirjas nr 085 täiendava väljakaeve vajadusest

järgnevates etappides. Hageja esitas I etapi koondhinnamuudatuse tasutaotluse 09. juunil 2017

ehk pärast eelnevate kirjade saatmist. Kui tegemist oleks olnud töövõtja riisikoga hinnapakkumise

koostamisel, oleks insener pidanud keelduma I etapi täiendava väljakaeve tasustamisest täpselt

samasugustel põhjendustel. Tõendamata on hageja väide, et poolte praktika järgi ei olnud oluline

järgida muudatustööde tasumiseks 28 päeva reeglit. Hageja on 10.02.2017 saatnud kostjale kirja,

milles avaldas väidetava lisatöö maksumuseks 30 730,22 eurot ehk ligi kümme korda vähem, kui

hageja poolt hagiavalduses nõutud.

259. 16.09.2019 seisukohtades leidis kostja, et hageja väited, milliste kohaselt oli K-Projekt AS

koostatud projektdokumentatsioon Kopli ja Volta peatuste ning depoohoone nr 5 lahenduste osas oli

algusest peale korrektne, on tõendamata. Hageja ei vabane vastutusest pärast mistahes projekti vms

heaks kiitmist. Vastavalt lepingu üldtingimuste alapunktile 5.2 ei vabane töövõtja vastutusest pärast

projekti heaks kiitmist. Kostja viitas ka punktile 5.8.

260. Ebaõiged on hageja väited, et insener ei edastanud hagejale ühegi insenerile üle antud

projektidokumentatsiooni osa kohta kirjalikku heakskiitu. Projektdokumentatsiooni kohta tehtud

märkused on leitavad töökoosolekute protokollidest. III etapi tööprojekti läbivaatamisel toimus xxx

AS-s 18.01.2017 koosolek, kus insener ja kostja tegid III etapi tööprojekti erinevate osade kohta

hulgaliselt märkusi. Projekteerimise teemal toimus koosolek ka 31.01.2017. Insener esitas VAJ2

projektdokumentatsiooni kohta märkused 12.01.2017 kirjaga nr PR002-008. Insener esitas 14.02.2017

kirjaga nr PR002-012 märkused IV etapi tööprojekti kohta. Inseneri esitas Trammikultuurikilomeetri

eskiisprojekti 4 läbivaatamise kohta 27.06.2018 kirja nr PR002-060. Insener kiitis heaks I etapi

projektdokumentatsiooni 30.05.2016 kirjaga nr PR002-002.

261. Hageja esitatud dokumendid olid puudustega. Hageja koostas suurema osa

projektdokumentatsioonist paralleelselt tööde teostamisega. Hageja projekteerimise või mistahes

muude vigade eest ei vastuta kostja. Tõendamata on hageja väited, et insener või kostja esitasid

jooksvalt neile üle antud projektdokumentatsiooni suhtes enda tähelepanekuid, kui nad soovisid midagi

muuta, täiendada või ära jätta. Reeglina ehitas hageja ilma projektita ning projekt valmis tihti alles

peale ehitustööde lõpetamist.

262. Depoohoone osas leidis kostja jätkuvalt, et hageja pidi arvestama kõikide ilmastiku oludega ja

tagama tõrgeteta trammiliikluse depooalal ilma täiendava kuluta kostjale. Kui selgus, et hageja ei ole

arvestanud projektiala kõrvalt kaasneva sadevee hulgaga, mis senini oli suunatud immutusalale, jäi see

risk hageja kanda. Kostja pöördus inseneri poole hinnangu andmiseks ning vajadusel meetmete

kasutusele võtmiseks, et ära hoida hilisemaid liigveest tekkida võivaid trammiliikluse häireid ning

oluliselt kallimaid ümberehitustöid. Inseneri hinnangul oli tegu projekteerimisveaga.

263. Hageja projekteerija juures 02.05.2018 toimunud koosolekul arutati samuti küsimusi. Muuhulgas

on koosoleku kohta tehtud kokkuvõttes insener märkinud, et depooala ehitusloa taotluseks esitatud

ehitusprojekti joonistel puudub projekteerija kooskõlastus dreenkihi asendamiseks. Depooalal ei olnud

paigaldatud ehitusprojektis näidatud mahus dreenkihti. Lisaks arutati seda küsimust 08.05.2018

koosolekul.

264. Depooala asfaltplatsil puudusid restkaevud, mis oleksid rajatud depoohoone 5 sademevee vastu

võtmiseks. Hoone sademevesi oleks esialgse tööprojekti järgi valgunud hoonega paralleelselt

kulgevate trammitee rööbastele. Vastavalt tööprojekti seletuskirja punktile 4.6.4 tuli hoonete

sademevesi juhtida De110 mm torudesse. Rööparennid ei olnud projekteeritud hoonete sademevee

vastu võtmiseks. Seletuskirja punktis 4.6.2 puudus viide, et rajatud rööparennid on ette nähtud hoonete

sademevee vastuvõtmiseks. Seega ei olnud tegemist toimiva lahendusega. Kostja ja insener nõudsid

projekti korrigeerimist, kuna selles ei olnud arvestatud depoohoone katuselt tuleva sademeveega.

Hageja esitas korrigeeritud projekti 04.10.2017, milles oli sarnaselt Kopli depoohoone ja varjualusega

rajatud allaviigud depoohoonele. Hageja kohustus oli kõigi seonduvate lähteandmete kontrollimine.

Kostja viitas lepingu eritingimuste alapunktile 5.1. ja alapunktile 4.7.

265. Tõendamata on hageja väited, et 14.07.2017 aktiga anti üle joonis. 20.09.2016 toimunud projekti

koosoleku nr 13 protokolli punktis 6.4 märgitud, et xxx OÜ rajatav drenaažitorustik koos alt

läbimineva veetorustikuga tuli kajastada xxx tehnovõrkude projektis. Nimetatud protokolli punktis 8.1

on märgitud drenaažiga seotud asjaolud, mis ei ole mitte seotud hagejaga. XXX OÜ drenaaži ehitamist

tõendab ehituspäevik ja koosoleku protokoll nr 15, mille punktist 2.1 nähtub, et drenaaž on valmis.

Protokoll nr 15 on koostatud 04.10.2016. Eeltooduga on tõendatud, et drenaaž oli tegelikult varasemalt

olemas.

266. Ebaõige on hageja väide, et kostja või insener ei teavitanud teda olemasoleva lahenduse

sobimatusest. Kostja teavitas drenaaži rajamise vajadusest ning drenaaž ehitati välja. Kui depoohoone

sadevete allaviikude tasunõue on põhjendatud, on tööde teostamisega seotud tööde turuhind vahemikus

14 000-16 000 eurot, millele lisandub käibemaks.

267. Kopli ja Volta peatuste osas on juba fotodelt näha, kuidas pandus oli vajalik peatuste mõlemasse

otsa. Peatuste mõlemas otsas olid ülekäigurajad, mistõttu on mõlemasse otsa vaja pandust puuetega

inimeste liikumise lihtsustamiseks. Kui peatus on inimesi täis, ei ole mõeldav, et puudega inimene

(näiteks ratastooli kasutaja) peaks ootama peatuse vabanemist, et liikuda teise peatuse otsa, et kasutada

pandust. Ei ole mõistlik eeldada, et trepi poolt väljunud puudega inimene oskaks või peaks eeldama, et

peatuse teises otsas on pandus. Panduste rajamine ei olnud lisatöö.

268. Tööde nõuetele vastavusse viimist ja ratastooliga ligipääsetavuse tagamiseks vajalike tööde

teostamist ei saa käsitleda täiendava tööna. Panduste ehitamine oli vajalik juurdepääsetavuse

tagamiseks. Tulenevalt lepingu üldtingimuste alapunktist 5.3 on töövõtja kohustatud töö teostamisel

arvestama EhS § 11 lg 2 p-ga 8. Kostjaga ning inseneriga ei räägitud hageja väidetud kompromissi

läbi. Kõikides teistes peatustes oli ette nähtud perroonidelt maha tulekud pandustega. Lisaks ei ole

hageja tõendanud, et insener oleks mistahes hageja valesti koostatud projekti kooskõlastanud ning

nõudnud hiljem lisatööde teostamist. Lisatööde maksumusega kostja ei nõustunud. Kui peatustega

seotud lisatööde nõue on põhjendatud, on tööde teostamise turuhind 22 250 eurot, millele lisandub

käibemaks.

269. Inseneri 26.04.2018 kirja järgi oli kogu pinnasega seonduv hageja riisiko. Ehitustööde I etapis

kooskõlastas kostja täiendava väljakaeve ehitustööde protokollis nr 65 p 2.2. Teistes ehitusetappides ei

ole kostja lisaväljakaevet kooskõlastanud. Hageja esindaja on 30.06.2017 saadetud kirja p-s 1

selgitanud, et I etapi muudatustööd olid seotud Tallinna Transpordiameti täiendavate tehniliste ja

liikluskorralduslike tingimustega Ahtri tn ristmiku ümberehitamiseks koos foorilahenduse

projekteerimise ja ehitamisega, samuti Linnahalli peatuse platvormi katendi vahetamisega võrreldes

hanke aegse lahendusega. Hagejale muudatustööde eest tasutud summad nähtuvad kostja 27.07.2017

allkirjastatud muudatusest nr 1 ja aktist nr 14. Ilma käibemaksuta summa oli 99 033,98 eurot. Antud

summa lepiti kokku kostja ja hageja vahel pärast pikki läbirääkimisi kogumina kõigi muudatuse

koosseisus tehtud tööde eest ning summa oli esmastest hageja hinnangutest oluliselt madalam. Seega ei

ole kostja ja hageja vahel tekkinud hageja väidetud lepingu muutmise praktikat.

270. Ebaõige on hageja väide, et poolte vahel oli praktika, kus kostja tellis muudatused suuliselt,

insener ei koostanud kirjalikku juhist ja muudatus vormistati tagantjärgi kirjalikult. Hageja väidete

ebaõigsust kinnitab, et I etapi muudatuste kohta on vormistatud muudatus I, mistõttu on hageja väited,

et mingeid kirjalikke dokumente ei vormistatud, ilmselgelt alusetud. Telliskivi peatuse osas oli kostja

hinnangul samuti tegemist hageja projekteerimisveaga, mistõttu ei pidanud insener sellega seonduvalt

mistahes töid kirjalikult täiendavalt tellima.

271. Hageja on ehituspäevikus kinnitanud, et kaevikust välja kaevatud pinnas oli ehituseks sobimatu.

Hageja kinnitas 28.06.2019 taotluse p-s 142, et pinnas oli ehituseks sobimatu. Seega on hageja väide,

et täiendav väljakaeve polnud lepingu täitmiseks vajalik, selgelt vastuoluline. Töid teostati vastavalt

projektile ja sobimatu pinnas eemaldati ning asendati nõuetekohase dreenkihiga. Hageja koostatud

tööprojektis oli kirjas, et kui peale konstruktsiooni avamist tekib hagejal, inseneril või kostjal kahtlus

aluspinnase sobivuse osas, kontrollitakse antud tsoonis aluspinnase tihendustegurit ja/või terastikulist

koostist katseprooviga. Katseproovide koostamine oli hageja õigus, mida ta ei kasutanud, otsustades

selle asemel kaevata sobimatu aluspinnas välja. Seega olid need tööd vältimatud lepingu eesmärgi

saavutamiseks ja neid saa nimetada toreduslikeks.

272. Hagejale oli enne tööde teostamist teada, et täiendav väljakaeve on vaja teostada insenertehnilistel

põhjustel ning need tööd ei kuulu täiendavalt tasustamisele. Hagejat oli teavitatud, et etappides III ja

IV tehtav täiendav väljakaeve ei ole lisatöö ning kuulub hageja lepinguliste tööde mahtu. Seda kinnitab

hageja 30.06.2017 saadetud kiri. Tõendamata on hageja väited, et geoloogilise uuringu aruande

kohaselt ei esinenud antud piirkonnas kõrget pinnasevett. Hageja kohustus oli tagada, et aluskihtideks

on sobiv pinnas. Hageja koostatud tööprojektis oli ette nähtud aluskonstruktsioonide välja vahetamine,

kui tekib kahtlus aluspinnas sobivuses.

273. Hageja ei teostanud tööprojektis kirjeldatud katseid ning asus pinnast välja kaevama. Hageja ei

ole tänaseni esitanud nimetatud lõikudelt võetud pinnase proove. Kui hageja väitis, et tehniliselt

polnud täiendava väljakaeve tegemine vältimatu, tuli tal esitada pinnaseproovid, mis orgaanikat

sisaldava pinnase sobivust tõendaks. Hagejal puudus alus eeldada, et rekonstrueerimise objektiks oleva

trammitee aluspind on mingite keskmiste omadustega. Tellija tingimuste p 5.1 kohaselt tuli trammitee

aluskonstruktsiooni projekteerimisel lähtuda uutest CAF trammide tehnilistest näitajatest ehk endise

trammitee ehitamise ajal mitteeksisteerinud nõuetest. Hageja pidi juba üksnes seetõttu põhjendatult

eeldama, et aluspinnase vajalikuks osutunud mahus väljakaeve ja tagasitäitmine ei ole välistatud.

Lepingus, tellija tingimustes ega riigihanke käigus esitatud küsimustes ja vastustes ei ole välja toodud,

et pakkumises tuleb arvestada vaid teatud pinnasekihtide asendamisega ja sellest allpool asuvad kihid

on tellija risk. Tellija riskid on loetletud üldtingimuste alapunktis 17.3. Hagejal ei olnud alust eeldada,

et trammiteealune pinnas vastab ehitamise ajal kehtinud normatiivaktidele.

274. Ebaõiged on hageja väited, et ta teavitas kostjat ja inseneri 13. veebruari 2017 kirjas nr 042, 28.

veebruari 2017 kirjas nr 047 ja 31. mai 2017k kirjas nr 085 täiendava väljakaeve vajadusest ka

järgnevates etappides. Hageja esitas I etapi koondhinnamuudatuse tasutaotluse 09. juunil 2017 ehk

pärast eelnevate kirjade saatmist. Hageja on ise möönnud, et hankelepingust ei olnud tehtud seoses

geoloogiaga ühtegi välistust. Antud juhul on hageja kinnitanud, et ta on pakkumises arvestanud kogu

trammitee betoonluste ümberehitust koos aluskonstruktsioonide rajamisega Samuti oli hageja

kohustuseks teostada geoloogilised uuringud, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et hageja ei teadnud oma

tööde mahtude ega vastutuse piire.

275. Vastavalt FIDIC eritingimuste punktile 13.3 tuli mistahes muudatus enne muudatuse algatamist

kooskõlastada tellijaga. Kuna hageja ei ole eeltoodud nõudeid järginud, on põhjendamatud ja alusetud

hageja väiteid, justkui oleks insener või kostja mistahes hageja nõude aluseks olevate

muudatustöödega nõustunud ja/või need heaks kiitnud. Lisaks eeltoodule on lepingu eritingimuste

punkt 4.12, mille järgi üldjuhul kajastab aluspinnase erinevustest tekkinud tööde mahu arvestamise

ettenägematu tööna, kustutatud.

276. Kostja hinnangul ei saa olla vaidlust selles, et tegemist oli koguhinna lepinguga. Fidic

üldtingimuste punktis 14.1 (a) on sätestatud, et lepingu hinda saab korrigeerida vastavalt lepingule.

Kuna hageja teostas projekteerimist, oleks hageja juba projekteerimisel pidanud lähtuma kostja seatud

ülesandest ja hanke eesmärgist, mistõttu ei oleks vähemalt projekteerimise tõttu tohtinud kostjale

tekkida mistahes täiendavaid kulusid. Lisaks tuleb kõikide hageja väidetavate lisatööde nõuete puhul

pöörata tähelepanu Fidic üld- ja eritingimuste punktile 4.11, mille puhul tuleb lepingu summa õigsust

eeldada. Töö tegelike mahtude ja maksumuste riisikot kandis töövõtja ning tal ei olnud õigus nõuda

heakskiidetud lepingusumma suurendamist ja/või lisatasu põhjendusel, et loendites oli töö maht või

maksumus määratletud ebapiisavalt või ebaadekvaatselt.

277. Kostja ei nõustunud AK, H K ning xxx OÜ arvamustega. Esimese arvamuse koostajale oli

saadetud vaid väike valik dokumentidest, mille järgi ei olud võimalik otsustada depoohoone nr 5

sajuvete ärajuhtimise lepingu kohasuse üle. Arvamuse koostajale ei ole esitatud riigihanke

alusdokumente ning lepingu täitmisel koostatud dokumente. Kuna esimene arvamus oli koostatud

üksnes depoo vee- ja kanalisatsioonitorustike asendiplaani jooniste VK-1/18M1 ja kirjavahetuse põhjal

ega arvestanud olulisi tingimusi depooala trammitee kohta, ei ole arvamuses toodud seisukohad

ülekantavad antud lepingu konteksti.

278. Pööranguid ei tohtinud kasutada muu vee ära juhtimiseks, kui ainult pöörangusse

möödapääsmatult sattuva sademevee eemaldamiseks. Pöörangutes on kütteelement, mis peab tagama,

et pöörangud ei jäätu ja peavad saama liikuda. Pöörangud ei ole restkaevud suurte sajuvee koguste

ärajuhtimiseks.

279.AKle on samuti esitatud vaid väike osa dokumentidest ja esitamata on jäetud riigihanke

alusdokumendid ja lepingu täitmisel koostatud dokumendid. Tööde nõuetele vastavusse viimist ja

ratastooliga ligipääsetavuse tagamiseks vajalike tööde teostamist ei saa käsitleda täiendava tööna.

Panduste ehitamine oli vajalik juurdepääsetavuse tagamiseks, mh inimeste erivajadustest lähtuvalt.

Kolmanda arvamuse põhjendused on meelevaldsed ega ole kooskõlas valdkonna praktikaga. Lisatööna

ei saa käsitleda tööd põhjusel, et töövõtja on jätnud sellega riigihankes esitatud hinnapakkumuse

koostamisel arvestamata. Töövõtjal puudus alus eeldada, et rekonstrueerimise objektiks oleva

trammitee aluspind on mingite keskmiste omadustega. Samuti on arvamuse koostaja eksinud, tehes

eelduse, et kasutuses olev ehitis, sh pinnas, vastab vähemalt selle ehitamise aegsetele nõuetele.

Arvamuses ei ole asjakohaselt käsitletud seda, milliste CAF trammide tehnilistest näitajatest tulenevate

nõuetega töövõtja sai ja pidi arvestama.

280. Hageja on kasutusloa taotlused esitanud menetlemiseks kostjale kasutuslubade üleandmise

31.01.2018 tähtaega rikkudes. Isiklike kasutusõiguste seadmiste aluseks olevate plaanide koostamise

kohustus oli hagejal. Nimetatut tõendavad hankemenetluses esitatud küsimus nr 57 ja vastus sellele.

Hageja esitas esmakordselt kostjale plaanid tutvumiseks alles 12.01.2018. Nimetatud plaanid olid

puudustega ja ebapiisavad, mida tõendab kostja 15.01.2018 kiri hagejale. Viimased puudused isiklike

kasutusõiguste plaanides kõrvaldas hageja projekteerija alles 06.06.2018. Kostja hageja esitatud

ehitisregistri väljavõtetega ei nõustu, kuna neid ei ole võimalik kontrollida. Tõendamata on hageja

väited, et I etapi kasutusload on üle antud tähtaegselt ja selle üle puudub vaidlus.

281. Mitte kõigi kasutuslubade eelduseks ei olnud isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimine. Sellele

vaatamata ei suutnud hageja ka neid kasutuslube tähtaegselt taotleda ega kostjale üle anda. Seetõttu on

kostja tõendanud, et kasutuslubade väljastamine ei saanud olla takistatud isiklike kasutusõiguste

seadmisega. Tõendamata on hageja väited, et lepingud sõlmiti kolmes osas, sest kostja ei suutnud aru

saada, mida on isikliku kasutusõiguse sõlmimiseks vaja ning missuguste kinnistute kohta see sõlmida

tuleb.

282. Kohut eksitav on hageja väide, et ta andis jooksvalt üle insenerile ehitusdokumentatsiooni

eesmärgiga kiirendada dokumentide menetlemise protsessi. Hageja ei andnud insenerile

teostusdokumentatsiooni jooksvalt üle. Hageja rikkus ehituse käigus esitatavate dokumentide üle

andmisega viivitamisega lepingut ning kehtivaid õigusakte. Hageja ei olnud ehitustööde perioodil

insenerile nõutavaid dokumente jooksvalt esitanud, vaid asus dokumente koostama ja insenerile läbi

vaatamiseks esitama ühekorraga alles ehitustööde lõpus novembris 2017. Aktiivne ehitustööde periood

oli 2016. aasta maist kuni 2017. aasta novembrini. Vastavalt majandus- ja taristuministri määruse

04.09.2015 nr 115 § 3 punktile 6 tuleb ehitusdokument koostada viivitamatult.

283. Insener teavitas hagejat kirjaga 16.10.2017 nr PR002-02, et esitamata on ehitustööde

dokumentatsioon. Insener esitas täiendava kirja puuduste kohta teostusdokumentatsioonis 02.02.2018

nr PR002-38. Insenerile esitati 2018. a veebruari kuus kaetud tööde aktid tööde kohta, mis teostati 12

kuud varem. Viidatud toimingute tegemiseks tuli kogu inseneri meeskonnal projektidest üle vaadata

nõuded töödele ning piltidelt tuvastada või mõõteprotokollidest üle vaadata läbi viidud tööde

korrektsus. Tegemist oli väga mahuka tööga.

284. Kuna hageja pidi kostjale kasutusload üle andma hiljemalt 31.01.2018 ning arvestades nimetatud

kirjas välja toodud kasutuslubade menetlemise tähtaegu, ei saa olla vaidlust selles, et 2018. aasta

jaanuaris insenerile allkirjastamiseks esitatud dokumendid olid esitatud hilinenult. Lisaks tuleb

seejuures arvestada, et vastavalt lepingule on inseneril õigus dokumente läbi vaadata vähemalt 14

kalendripäeva.

285. Kokkuvõtvalt kulus teostusdokumentatsiooni läbivaatamiseks tavapärasest rohkem aega, kuna

hageja esitas kõikide etappide (va I etapp) dokumentatsiooni üle vaatamiseks alles tööde lõpus. Hageja

eksis lepingu tingimuste ning määruses „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide

säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele

esitatavad nõuded“ esitatud dokumenteerimisnõuete vastu. Linnatänavate taastamise kohta esitas

hageja teostusjoonised insenerile esmakordselt üle vaatamiseks alles 07.06.2018. Teostusdokumentide

kontrollimisel selgus muuhulgas, et tööd olid teostatud tööprojektist erinevalt. Insener nõudis, et

hageja esitaks korrigeeritud projekti, milles oleksid muudatused kajastatud. Näiteks nõudis insener

hagejalt projekti muudatust või projekteerija kinnitust projektimuudatust dreenkihi mittekasutamise

kohta V etapis rajatud teede, platside ja trammiteedele. Hageja esitas projekteerija kinnituse alles

03.07.2018.

286. Arve M00045 ei saanud muutuda sissenõutavaks 10.04.2018. Kostja ei ole arvet saanud. Kostja ei

ole saanud vahemaksetõendit sellistel tingimustel. Kostja on esitanud poolte allkirjastatud

vahemaksetõendi. See on allkirjastatud juunis 2018. Arvet M00045 nägi kostja esmakordselt

kohtumenetluses. Hageja on ise väitnud, et tööd loeti vastuvõtuks hoopis tööde vastuvõtmise tõendiga

31.07.2018. Mistahes hageja viivise nõue ei ole kooskõlas lepingu tingimustega, FIDIC punktiga 20.1

ja punktiga 14.3 f. Kostja taotles viivise vähendamist. Hageja ei ole kostjat viivisest teavitanud. Kostja

loobus alternatiivsest leppetrahvi nõudest.

287. 04.10.2019 seisukohtades kordas kostja varasemaid väiteid. Kui hageja ei järgi lepingu tingimusi,

siis ei ole kostjal võimalik mistahes makseid teha. Kostja pidas arusaamatuks hageja väiteid, et

dreenikiht seondub asfaldialuse pinnaga ega oma sademevee ärajuhtimisel tähendust. Asjaolu, et

varasemalt imbus depoohoone sadevesi pinnasesse, tõendavad hageja esitatud fotod. Nimetatud

fotodelt on näha, et depoohoone kõrval on immutusala. Väidetavate depoohoone sadevetega seotud

lisatööde osas on esitanud hagejale oma vastuväited insener.

288. Depoohoone nr 5 ehitustööd toimusid paralleelselt projekteerimisega ning töövõtjale oli esitatud

ehitustöid teostava ettevõtte kontaktid. Töövõtja kohustus oli projekteerimistöödega lahendada

sademevete ära juhtimine territooriumil. Insener palus hagejal esitada üksikasjaliku selgituse ja täpse

töömahtude loend töödest, mis teostati drenaaži rajamiseks. Kostja ei väida, et vana depoohoone

ehitusprojekt oleks hageja töövõtu mahus, küll aga pidi hageja arvestama AS xxx eelnevalt

teostatud lahendustega. Hageja lepinguline kohustus oli lahendada sademevee ärajuhtimine depooalal.

Esialgses tööprojektis ei olnud depoohoone nr 5 tuleva sademeveega arvestatud, mistõttu oligi

tegemist hageja poolse projekteerimisveaga. Hageja pidas sobivaimaks lahenduseks allaviikude

rajamise ning sademevee juhtimise läbi maa-aluse sademevee torustiku.

289. Sademevee ära juhtimine oleks võinud toimuda ka platsidele täiendavate restkaevude rajamisega,

kuid ilmselt oleks olnud tegemist kallima lahendusega. Sarnases olukorras rajati trammiliini nr 4

Hobujaama peatuses trammiteele sademevee kaitseks restkaevud vihmavee torustike ja trammitee

vahele. Lisatud foto tõendab, et trammiteed on sadevete eest vaja kaitsta. Hageja seda oma esialgses

projektis ei teinud, mistõttu oli tegemist projekteerimisveaga, mille kõrvaldamise ja sellega seotud

kulude eest vastutab ainuisikuliselt hageja.

290. AS xxx projekteeris uuena ehitatud hoonele sademevee äravoolu lahenduse ning hageja teostas

selle. Hageja kui projekteerija pidi teadma, kuidas tema projekteeritu mõjutab muid tehnosüsteeme ja

seda oma projektis arvesse võtma, mida seekord ei tehtud. Kuna teine töövõtja (vana depoohoone) ei

saanud lähtuda hageja sel hetkel olematust projektist ning lahendustest, siis hageja, kui ajaliselt hilisem

projekteerija, pidi lähtuma sel hetkel olemasolevatest lahendustest.

291. Hageja fotodest nähtub endine olukord, kus katuselt tulevad sademeveed juhiti otse pinnasesse.

Fotolt nähtub, et seal ei ole veel pööranguteed, kus on liikuvad elemendid (suled), mis liigvee ja/või

jäätumise korral ohustaksid trammiliiklust. Seega on hageja enda fotodega tõendanud, et hageja tegi

projekteerimisvea. Hageja andis kostjale üle depoohoone nr 5 projekti, kus ei olnud sademevee

allaviike ette nähtud, 25. juulil 2017. a aktiga.

292. Hageja väidab paljasõnaliselt, et insener nõudis täiendava väljakaeve tegemist. See väide on

ümber lükatud hageja enda esitatud ehitustööde päevikute väljavõtetega, milles on kirjas, et toimus

ehituseks sobimatu pinnase väljakaeve. Lisaks on projekteerija xxx koostanud 13.02.2017

tööprojektide seletuskirja, milles on nõutud teatud IV etapi töölõikudel kaevesügavust -0,9 m. Seega

kaotavad hageja väited sisu, et täiendav väljakaeve teostati inseneri käsul ja väljakaeve tegemine ei

olnud oma olemuselt vajalik. Hageja väide, et tööprojekt koostati tagantjärele, on tõendamata.

293. 08.12.2020 esitas kostja vastuhagi. 08.08.2017 on hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkulepe,

millega muudeti lepingu täitmise tähtaegu selliselt, et kõik ehitustööd kohustus kostja lõpetama

hiljemalt 22.12.2017 ning kogu dokumentatsiooni (sh kasutusload) kohustus hageja kostjale üle andma

hiljemalt 31.01.2018. Eeltoodud kohustusi hageja täitnud ei ole. Lepingus sätestatud tööde kohta pidi

hageja kokku saama vähemalt 39 kasutusluba ja esitama 5 kasutusteatist. Hageja on kasutuslubade

taotlused esitanud alles 2018. aasta veebruaris ja märtsis.

294. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18.02.2019 vastustest nähtub üheselt, et kõikide kasutuslubade

väljastamisega seotud asjaolude eest vastutab hageja. Hageja on kasutusloa taotlused esitanud

menetlemiseks kasutuslubade üleandmise 31.01.2018 tähtaega rikkudes. Hagejal oli täielik segadus

ainuüksi korrektse ehitusdokumentatsiooni pidamisega.

295. Kuna hageja rikkus oma lepingulisi kohustusi, esitas kostja talle 26.06.2018 leppetrahvi nõude,

mis oli seisuga 26.06.2018 summas 2 624 975,90 eurot. Nimetatud leppetrahvi nõue oli ajas suurenev,

kuna kasutusload olid veel üle andmata. Kuna viimane kasutusluba väljastati 12.10.2018, esitas kostja

hagejale 16.11.2018 täiendatud leppetrahvi nõude 4 566 738,90 eurot. Kostja õigusele ja leppetrahvi

nõudmisele on viidanud ka insener 24.10.2017 kirjas ja 24.05.2018 kirjas.

296. Lepingu osaks oleva pakkumuslisa kohaselt oli kostjal töö täitmisajaga hilinemisel õigus nõuda

leppetrahvi 0,1% heakskiidetud lepingusummast iga hilinetud päeva eest. Kostja viitas § 158

lõikele 1. Kuna viimane kasutusluba väljastati 12.10.2018, on seisuga 12.10.2018 leppetrahvi nõue 4

566 738,90 eurot (17 979 287 eurot x 0,1% (leppetrahvi summa) x 254 päeva).

297. Muudetud FIDIC tingimuste punktis 14.8 on sätestatud, et töövõtja peab tagastama iga summa,

mis maksti talle üle lepinguhinna või tasuma tellijale muu võlgnetava summa 21 päeva jooksul tellija

vastava nõude saamisest. Kui töövõtja ei täida maksekohustust eelnimetatud tähtaja jooksul, on tellijal

õigus nõuda töövõtjalt viivist arvestusega 0,1% võlgnetavalt summalt iga tasumisega viivitatud

kalendripäeva eest. Kostja nõuab hageja leppetrahvilt 4 566 738,90 eurolt viivise tasumist alates

09.12.2018 (leppetrahvi nõude edastamine 17.11.2018 + 21 kalendripäeva) kuni hagi esitamiseni

08.12.2020 summas 3 338 286,14 eurot ja sealt edasiulatuvalt arvestusega 0,1% tasumata leppetrahvi

summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 1 228 452,76 eurot.

298. 16.05.2021 seisukohas ei nõustunud kostja hageja vastuväidetega vastuhagile. Hageja on ise

nõustunud, et kostja sai kasutuslubadega viivitamise tõttu kahju vähemalt 20 730,72 eurot, on

arusaamatud hageja väited, et kostja ei ole kahju saanud. Kostja sai kahju ka seetõttu, et ta oli sunnitud

kasutama objekte, millel puudusid kasutusload. Lisaks kõik kahjud, mis on seotud lepingu

pikenemisega ja hageja kohustuste täitmisega viivitamisega. Lepingutingimustele peavad vastama töö

juurde kuuluvad dokumendid.

299. Hageja viited sellele, kuidas Tallinna linn leppetrahve nõuab, ei ole asjakohased. Kostja näol ei

ole tegemist kohaliku omavalitsusega, vaid eraõigusliku juriidilise isikuga, mistõttu igasuguste kostja

poolsete konstruktsioonide loomine ei ole kohane. Lepingust tuleneva nõude esitamine ei saa olla

leppetrahvi nõudeõiguse kuritarvitamine. Kostja esitas juba menetluse kestel leppetrahvinõudega

tasaarvestuse avalduse. Arusaamatud on hageja väited, et kostja nõue on vastuolus leppetrahvi

eesmärgiga. Hageja on asunud lepingut tõlgendada endale sobival viisil.

300. Kostja on oma majandusaasta aruande koostamisel muuhulgas lähtunud RTJ 8 sätestatust, mille

kohaselt on tingimuslik vara n võimalik vara, mille olemasolu sõltub ettevõtte poolt mittekontrollitava

ebakindla sündmuse toimumisest või mittetoimumisest. Tingimuslik vara võib olla ühe ettevõtte poolt

teise ettevõtte vastu esitatud kahjunõue, mida menetletakse kohtuvaidluses. Selle kajastamine ettevõtte

bilansis või raamatupidamise aruande lisades sõltub kohtuprotsessi tulemuse kohta antavast

tõenäosuslikust hinnangust. Majandusaasta aruanne peab küll andma õiglase ülevaate

raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, kuid toob ka välja selle, et see informatsioon peab

olema kaalutletud. Seetõttu on kostja raamatupidajad eeldanud, et need hinnangud antakse

kohtuvaidluse tulemusel ja seejärel võetakse nõue bilanssi üles.

301. Kostja leppetrahvinõue ei ole rajatud tühisele tüüptingimusele. Kuna 08.08.2017 kokkulepe on

tehtud poolte läbirääkimiste tulemusel, ei tugine hageja leppetrahvi nõue tüüptingimusele. Samuti ei

saa leppetrahv olla tüüptingimus, kuna hageja ei ole hanketingimusi (sh leppetrahvi) vaidlustanud.

Seetõttu nõustus hageja pakkumise tegemisel leppetrahvi nõudeõigusega ja selle suurusega. Ebaõige

on hageja tõlgendus, et VÕS § 44 kohaselt on tüüptingimuse tühisusele võimalik tugineda ka

majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu korral. Kasutuslubade väljaandmine ei viibinud kostja

tõttu.

302. 21.08.2022 seisukohtades nõustus kostja eksperdi järeldusega, et depoohoone sademevee

allaviikude rajamine oli ehitustehniliselt vajalik. Kostja ei nõustunud eksperdi järeldusega, et see

lahendus oleks pidanud sisalduma hoone rekonstrueerimisprojektis. Sajuvee ärajuhtimist ei olnud

võimalik lahendada depoohoone rekonstrueerimisprojektis, kuna sellel ajal oli teadmata, milline saab

tulevikus olema katend depoohoone ääres, mistõttu lähtuti seni toiminud imblahendist. Samas kogu

depooala (rööbastee ja asfaltkatend) projekteerimisel oli depoohoone rekonstrueerimisprojekt juba

olemas ja tööd selle järgi teostatud. Seega oleks hagejal tulnud projekteerimisel välja kujunenud

olukorraga arvestada. Töökoosolekutel anti hagejale soovitus kontakteeruda depoohoone

rekonstrueerijatega ja tutvuda rekonstrueerimisprojektiga.

303. Depooala asfaltplatsil puudusid restkaevud, mis oleks rajatud depoohoone sademevee vastu

võtmiseks. Hoone sademevesi oleks esialgse tööprojekti järgi valgunud hoonega paralleelselt

kulgevate trammitee rööbastele. Vastavalt tööprojekti seletuskirja punktile 4.6.4 tuli hoonete

sademevesi juhtida De110 mm torudesse. Rööparennid ei ole projekteeritud hoonete sademevee vastu

võtmiseks. Seletuskirja punktis 4.6.2 puudub viide, et rajatud rööparennid on ettenähtud hoonete

sademevee vastuvõtmiseks. Seega ei olnud tegemist toimiva lahendusega nagu hageja väidab. Siiski on

oluline arvestada, et eksperdi arvates oli tööde tegelik kulu 27 924 eurot koos käibemaksuga. Kuna

hageja on esitanud nõude summas 28 392 eurot, kuulub nõue vähendamisele 468 euro võrra.

304. Kostja ei nõustunud eksperdi järeldustega, et Volta ja Kopli peatustes kahe panduse rajamine ei

olnud ehituslikult vajalik. Kostja ei ole mistahes liikluskorralduse muudatust taotlenud ega algatanud.

Seetõttu pidi liikluskorralduse muudatus olema seotud projekteerimistöödega, mille teostamine oli

hageja lepinguliseks kohustuseks. Ekspert on nõustunud, et kui ei oleks olnud kahte pandust, oleks

ratastooliga liikuja teekond pikenenud. Isegi kui hagejal on kostja vastu Volta peatuse lisatööde

tasunõue, ei saa nõue olla eksperdi hinnangul suurem kui 2 430 eurot koos käibemaksuga. Kuna hageja

on kostja vastu esitanud nõude summas 13 440 eurot koos käibemaksuga, kuulub hageja nõude

rahuldamisel nimetatud nõue vähendamisele vähemalt 11 010 euro võrra.

305. Kopli peatuse osas esitas kostja samad vastuväited. Isegi, kui eeldada, et hagejal on kostja vastu

Kopli peatuse lisatööde tasunõue, ei saa põhjendatud nõue olla eksperdi hinnangul suurem kui 2 410

eurot koos käibemaksuga. Kuna hageja on kostja vastu esitanud nõude summas 16 140 eurot koos

käibemaksuga, kuulub hageja nõude rahuldamisel nimetatud nõue vähendamisele vähemalt 13 730

euro võrra.

306. Kostja ei nõustunud eksperdi järeldustega, et ta peaks täiendava väljakaeve eest tasuma. Kui aga

hagejal on nõue, ei saa see eksperdi arvates olla suurem kui 288 372 eurot koos käibemaksuga. Kuna

hageja on kostja vastu esitanud nõude summas 294 396,70 eurot koos käibemaksuga, kuulub hageja

nõude rahuldamisel nimetatud nõue vähendamisele vähemalt 6 024,70 euro võrra. Kuna

hageja on kostja vastu esitanud nõude summas 294 396,70 eurot koos käibemaksuga, kuulub hageja

nõude rahuldamisel nõue vähendamisele vähemalt 86 543,50 euro võrra.

307. Hageja ise on väljakaevega seotud tasunõudeks esitanud varem 30 730,22 eurot. Kuna hageja on

kostja vastu esitanud nõude summas 294 396,70 eurot koos käibemaksuga, kuulub hageja nõude

rahuldamisel nõue vähendamisele vähemalt 263 666,48 euro võrra. Lähtuda tuleks hageja enda

märgitud hinnast.

308. Kohtuvaidluse seisukohtades jäi kostja kõigi varasemate vastuväidete juurde. Kostja viitas poolte

08.08.2017 kokkuleppele, mille kohaselt tuli kasutusload üle anda 31.01.2018 ning selle kohustuse

rikkumisel oli kostjal õigus nõuda leppetrahvi. Hageja pidigi trammiliini avama 01.09.2017, mistõttu

ei saanud selles osas olla tegu hageja vastutulekuga. Hageja töö hanke ettevalmistamisel oli ebapiisav.

309. Kostja pidas ekslikuks eksperdi järeldust, et mõnda tööd saaks lisatööks lugeda ainult seetõttu, et

tööd ei loe märgitud hankedokumendi lisa IV loendis. Tegelikult on loendis märgitud, et tööde hulka

kuulusid aluskonstruktsioonid ja kõik muud käsitlemata tööd. 30.06.2017 loobus hageja muudatus- ja

täiendavate tööde eest tasu nõudmisest. Lisatööde kooskõlastamist lepingu järgi ei toimunud.

310. Tööde kuulumine lisatööde hulka ei ole määratud sellega, et hanke ajal ei olnud tööde täpset

mahtu võimalik välja arvutada. Lepingu näol oli tegemist projekteerimis- ja ehitustöövõtu lepinguga.

Töövõtja kui professionaal pidi teadma ja nägema ette kriteeriume, mille muutumisest tingituna võib

tööde maksumus eelduslikult muutuda. Hageja pidi arvestama kõikide ilmastiku oludega, mis tagaks

tõrgeteta trammiliikluse depooalal ilma vähima täiendava kuluta kostjale.

311. Hageja kohustus oli kõigi seonduvate lähteandmete kontrollimine lepingu eritingimuste

alapunktide 5.1 ja 4.7 alusel. Asjaolu, et varasemalt imbus depoohoone sademevesi pinnasesse,

tõendavad hageja esitatud fotod. Nimetatud fotodelt on näha, et depoohoone kõrval on immutusala.

Vastavalt lepingutingimuste lisale III, tellija tingimuste p 7.1, sisaldusid kõik vajalikud uuringud (sh

geodeetiline mõõdistus, geoloogiline uuring jm) ja mõõdistused projekteerimis- ja ehitustööde mahtu.

312. Hageja väiteid ei kinnita tunnistajate ütlused. Kuigi M P püüdis hageja endise juhatuse liikmena

ja praeguse nõukogu liikmena ning aktsionärina väita, et tal olid sõlmitud mingid kokkulepped kostja

endise juhatuse esimehe E T, siis E T nimetatud kokkuleppeid vande all antud ütlustes ei kinnitanud.

313. Kostja esitas vastuväite kohtu tegevusele. Kostja esitas vastuväite sellele, et kohus jättis tema

08.12.2022 protokolli parandamise taotluse rahuldamata. Kostja tugines helisalvestisele.

314. Vastuhagi osas jäi kostja samuti varasemate väidete juurde. Kuigi hageja endine juhatuse liige M

P püüdis väita, et tal olid sõlmitud mingid kokkulepped kostja endise juhatuse esimehe E T, siis E T

neid kokkuleppeid vande all antud ütlustes ei kinnitanud.

315. Hagi osas palus kostja hagejalt menetluskuludena välja mõista õigusabikulu 20 476,50 eurot ilma

käibemaksuta. Lisaks on kostja tasunud ekspertiisitasu ettemaksu summas 12 519 eurot, 15

720 eurot ning eksperditasu summas 589,80 eurot. Kuna kohus ei ole 589,80 eurot välja maksnud,

taotleb kostja selle tagastamist. Kostja kinnitab, et kõik kostja menetluskulud on kantud seoses

käesoleva tsiviilasjaga ning kulud on vajalikud ja põhjendatud. Kostja palus hagejalt välja mõista ka

viivise menetluskuludelt. Vastuhagi osas palus kostja välja mõista menetluskulud 5 414,50 eurot,

millest 3 400 eurot on riigilõiv ja 2 014,50 eurot kulud õigusabile ilma käibemaksuta. Kostja palus

välja mõista ka viivise menetluskuludelt.

316. Hageja menetluskuludega kostja ei nõustunud. Hageja menetluskulud on üle paisutatud. Kuna

võimatu on kontrollida hageja väidetavate kliendikohtumiste, nõupidamiste, tunnistajatega kohtumiste,

asjatundjate arvamuste saamise, tõendite kogumise, teabenõuete koostamise jms ajalist kestvust, sisu

ning seotust käesoleva tsiviilasjaga, tuleks jätta tähelepanuta kõik toimingud, mis ei ole seotud

menetlusdokumentide koostamisega, istungitel osalemisega, kohtumääruste jms dokumentidega

tutvumisega.

317. Repliigi raames ei nõustunud kostja hageja väitega, et ta on nõustunud ettenägematute lisa- ja

muudatustöödega. Hageja ei ole teinud lisatöid, vaid ainult lepingulisi töid. R Ei ütlused on otseses

vastuolus inseneri M Ki ütlustega, mistõttu ei ole R Ei ütlustest võimalik tõsikindlaid järeldusi teha.

Tõendamata on väide, et insener M K kostja esindajana nõudis täiendava väljakaeve tegemist. M S ei

ole oma kirjas tellinud lisatöid, vaid esitanud nõude viia töö lepinguga vastavusse.

318. Hageja tõlgendab ebaõigesti E T ütlusi. Kui kostja juhatus oleks olnud nõus tööde eest eraldi

tasuma, oleks seda ka tehtud. Hageja märgitud töödest rääkides kasutas E T sõna „põhjendatud“.

Lisaks ei olnud lepingu mistahes suuline muutmine lepingu kohaselt lubatav. Hageja on teesides

tuginenud riiklikult tunnustatud eksperdi K S arvamusele, kuigi kohus määras kordusekspertiisi ning K

S arvamuse näol on tegemist ebausaldusväärse tõendiga.

319. Hageja on võtnud omaks, et viimane kasutusluba väljastati 12.10.2018. Seega on hageja

tunnistanud leppetrahvi nõude aluseks olevat rikkumist. Meelevaldne ning lepinguga vastuolus on

omakasupüüdlik tõlgendus, et leppetrahvi eesmärk oli tagada üksnes põhikohustuse ehk tööde füüsilise

valmimise tähtaegne täitmine. E T ei ole kostja nimel kinnitusi andnud. Leppetrahvi nõude on

allkirjastanud E T, mistõttu ta ei saanud sõlmida kokkulepet leppetrahvist loobumise kohta.

KOHTU PÕHJENDUSED

320. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu

rahuldamisele. Vastuhagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

321. Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle:

1) hageja ja Xxx OÜ (pankrotis) töövõtjatena ja kostja tellijana sõlmisid riigihanke „Kopli suunalise

trammiliini taristu projekteerimine ja rekonstrueerimine“ alusel 07. märtsil 2016 töövõtulepingu, mille

kohaselt pidi hageja koos teise töövõtjaga projekteerima ja ehitama Kopli suunalise trammiliini taristu;

2) pooltevahelisele lepingule kohaldusid FIDIC kollase raamatu üldtingimused ja poolte vahel kokku

lepitud eritingimused, millega üldtingimusi muudeti;

3) vastavalt lepingule teostas kostja omanikujärelevalve ehk inseneri kohustusi xxx OÜ;

4) trammiliin valmis ja tramm hakkas liinil sõitma 01.09.2016;

5) töövõtuleping oli sõlmitud siduva eelarvega;

6) 08.08.2017 on hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkulepe, millega muudeti lepingu täitmise tähtaegu

ning hageja pidi tööd lõpetama hiljemalt 22.12.2017 ning dokumentatsiooni üle andma hiljemalt

31.01.2018;

7) hageja ja teine töövõtja OÜ Xxx esitasid kostjale 06.01.2017 avalduse (toimiku 3. kd, lk 47-48),

mille alusel nad palusid edaspidi teha kõik maksed hagejale;

8) trammitee avati 01.09.2017.

322. Pooled vaidlevad selle üle, kas lisaks lepingulistele töödele tellis kostja hagejalt muudatustöid,

milliste eest ta peab hagejale täiendavalt tasuma. Hageja palus kostjalt põhinõudena välja mõista 352

368,75 eurot, millest 294 396,75 eurot on tasu täiendava väljakaeve ja tagasitäite eest, 28 392 eurot on

tasu depoohoone nr 5 muudatustööde eest, 16 140 eurot Kopli peatuse täiendava panduse rajamise eest

ning 13 440 eurot Volta peatuse täiendava panduse rajamise eest. Samuti palus hageja kostjalt välja

mõista võla sissenõudmise kulu 40 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivise 19 732,64 eurot, ühtlasi sissenõutavaks muutuva viivise alates hagi esitamisest kuni hagi

rahuldamiseni määraga 0,1% päevas tasumata põhinõudelt iga kalendripäeva kohta, kuid mitte enam,

kui on põhivõlgnevuse summa. Alternatiivselt palus hageja kostjalt viivise välja mõista seadusjärgses

määras. Kostja esitas hageja vastu vastuhagi ja palus leppetrahvina hagejalt välja mõista põhinõudena

4 566 738,90 eurot ja seisuga 08.12.2020 sissenõutavaks muutunud viivisena 3 338 286,14 eurot.

Kostja palus hagejalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt alates 09.12.2020 kuni

põhinõude täitmiseni välja viivis 0,1% tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 1 228

452,76 eurot.

321. Esmalt leiab kohus, et hageja nõue teisel alternatiivsel alusel ei saa kuuluda rahuldamisele

sõltumata sellest, kas nõue kuulub või ei kuulu rahuldamisele esimesel alternatiivsel alusel. 07.10.2019

eelistungil (toimiku 9. kd, lk 198-206) selgitas kohus, et hageja nõue ei saa kuuluda rahuldamisele

alternatiivsel õiguslikul alusel. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli töövõtulepingust tulenev

suhe. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja pidi lepingu alusel tegema töid ja kostja soovis lepingu

alusel, et hageja teostaks need tööd, milliste tõttu esitas hageja hagi. Poolte vahel on vaidlus selle üle,

kas nendevahelise lepingu alusel pidi kostja tööde eest täiendavalt tasuma või mitte. Lepingulise suhte

olemasolu poolte vahel välistab nõude esitamise käsundita asjaajamise sätete alusel. VÕS § 1018 lg 1

järgi on käsundita asjaajamise nõude esmaseks eelduseks see, et käsundita asjaajaja teeb midagi

soodustatu kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu

tegema. Antud juhul on hageja ise nõustunud ja korduvalt menetluses rõhutanud, et tal oli lepingu

alusel kohustus teha need tööd, milliste eest ta täiendavat tasu nõuab. Järelikult ei võimalda

pooltevahelise lepingulise suhte olemasolu esitada nõuet käsundita asjaajamise sätete alusel.

322. Koos kohtuvaidluse seisukohtadega esitas kostja vastuväite kohtu tegevusele. Vastuväide seisnes

selles, et kohus jättis rahuldamata tema 08.12.2022 protokolli parandamise taotluse, kuigi kostja

tugines taotluse esitamisel helisalvestisele. Kohus jätab vastuväite rahuldamata. Kohus on taotluse

rahuldamata jätmisel põhistanud, miks taotlus rahuldamisele ei kuulunud. Kostja ei ole kooskõlas

TsMS § 333 lõikega 1 viidanud ühelegi menetlusnormile, mida kohus oleks määruse tegemisel

rikkunud. Kostja on jätnud endiselt tähelepanuta, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi omab

istungil toimunu fikseerimisel tähendust protokoll, mitte helisalvestis. Eeltoodu tõttu jätab kohus

vastuväite rahuldamata.

323. Vaidluse sisulisel lahendamisel hindab kohus esmalt, kas hageja hagi kuulub rahuldamisele. Hagi

nõude lahendamisel analüüsib kohus esmalt hageja tasunõuet täiendava väljakaeve ja tagasitäite eest,

seejärel nõuet tulenevalt peatuste panduste rajamisest ning depoohoone nr 5 töödega seoses ja viivise

ning sissenõudekulude nõuet. Seejärel hindab kohus, kas kostja vastuhagi kuulub rahuldamisele.

Hageja tasunõue tulenevalt täiendavast väljakaevest ja tagasitäitest

324. Hageja antud tasunõue oli 294 396,75 eurot. Hageja leidis, et täiendava väljakaeve ja tagasitäite

näoli oli tegu ettenägematute töödega, mille eest peab kostja täiendavalt maksma. Maapinna avamisel

selgus, et ebasobivat pinnast tuleb planeeritust suuremas ulatuses välja kaevata. Pakkumise tegemise

ajal ei saanud töövõtja sellist väljakaevet eeldada. Uus trammitee tuli rajada olemasolevale

trammiteele ja hageja võis eeldada, et see vastas vähemalt endisaegsetele nõuetele. Hagejalt ei saanud

eeldada geoloogiliste uuringute teostamist ebamõistlikus mahus. Hageja pidi täiendava väljakaeve

vältimatult tagama, et töö oleks kvaliteetne. Täiendava väljakaeve tegemist nõudis kostja insener.

Tööde esimeses etapis tehti analoogilisel viisil väljakaevet ning selle eest kostja tasus. Täiendava

väljakaeve tegemisest teavitas hageja kostjat koheselt. Kostja antud sisendandmed pinnase kohta olid

puudulikud.

325. Ühtlasi asus hageja menetluse käigus väitma, et pooled sõlmisid suulise kokkuleppe selle töö eest

täiendava tasu maksmise kohta. Hageja algsete väidete järgi sõlmiti see kokkulepe 14.02.2017

koosolekul. Menetluse käigus asus hageja väitma, et kokkulepe sõlmiti hoopis 2017. aasta juunis-

juulis. Kostja käitumisest sai hageja aru, et kostja on nõus lepingut suuliselt muutma.

326. Kostja viitas esmalt, et hageja lubas 30.06.2017 kirjas mitte nõuda ühtegi lisatasu. Kostja eitas

hagejaga kokkulepete sõlmimist väljakaeve eest täiendava tasu maksmise kohta. Lepingu tingimused

nägid ette muudatuste kokkuleppimise korra ja sellisel viisil ei ole pooled kokkulepet sõlminud. Lisaks

teavitas hageja võimalikust muudatusest kostjat hilinemisega. Hageja töömahtu kuulus projekti

koostamine ja kõigi tööks vajalike uuringute tegemine. Kostja oli hankedokumentides välja toonud, et

tal puudub teave geoloogia kohta ja geoloogilisi uuringuid pidi tegema hageja. Hageja ei saanud

eeldada, et varasem trammitee muldkeha vastas teatud nõuetele ning omaaegsed nõuded erinevad

kaasaegsetest. Geoloogiline uuring valmis 24.08.2016, kui hageja teavitas muudatuse vajalikkusest

palju hiljem. Tegu oli lepingu eesmärgi täitmiseks vajaliku tööga, mitte muudatustööga. Lepingu

eritingimuste punkt 4.12, mis oleks välistanud hageja riski tulenevalt geoloogiast, jäeti lepingust välja.

Tööde esimeses etapis tehti täiendavat väljakaevet teistsuguste asjaoludel ehk liikluskorralduse

muutumise tõttu. Lisaks osundas kostja, et ekspertarvamuse järgi oleks töö põhjendatud maksumus

olnud 288 372 eurot ehk hageja nõudest 6 024,70 euro võrra väiksem.

327. Kohus leiab, et täiendava tasu maksmise nõuete lahendamiseks tuleb esmalt tuvastada, millise

lepingu pooled sõlmisid, milliseid töid pidi hageja tegema ning millise tasu eest. Samuti tuleb

tuvastada, millisel viisil sai lepingut selles märgitu järgi muuta, kas pooled lepingut muutsid ja millisel

viisil lepingu muutmine toimus. Kohtul tuleb ka hinnata kostja väidet, et hageja on kinnitanud

täiendavatest tasunõuetest loobumist.

328. VÕS § 13 lg 1 näeb ette, et lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte

kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Seega juhul, kui leping näeb ette korra

või viisi, kuidas seda muuta, tuleb lähtuda lepingus kokku lepitud viisist. Iseenesest ei ole hageja

väitnud ega tõendanud, et tema nõutud täiendava tasu maksmise kohta oleksid pooled sõlminud

lepingu muudatuse lepingus toodud korras. VÕS § 13 lg 3 sätestab, et kui lepingus oli ette nähtud, et

lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele

lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus

lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Hageja väitis, et vaatamata lepingus toodule

sõlmiti suuline kokkulepe lepingu muutmiseks. Seega tuli hagejal välja tuua ja tõendada, et teine pool

mitte ainult ei sõlminud suulise kokkuleppe lepingu muutmiseks, vaid et kostja ka oli nõus lepingu

muutmisega sellises vormis.

329. VÕS § 14 reguleerib lepingueelseid läbirääkimisi. Muuhulgas näeb VÕS § 14 lg 3 ette, et kui

lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile

õiguslikke tagajärgi. Eeltoodust tuleneb, et kui pooled üksnes pidasid läbirääkimisi võimaliku

täiendava tasu maksmise kohta, kuid kokkulepet ei sõlmitud, ei tulene läbirääkimistest õiguslikke

tagajärgi.

330. VÕS § 23 lg 1 p 1 näeb ette, et lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus

või sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka lepingu olemusest ja

eesmärgist. Kohtu hinnangul tuleneb riigihanke tulemusena sõlmitud töövõtulepingu olemusest ning

eesmärgist, et töövõtja peab tegema kokku lepitud töö kokku lepitud hinna eest. Kokku lepitud töö

tegemiseks vajalike toimingute eest ei saa üldreeglina töövõtja täiendavat tasu nõuda, kui pooled ei ole

selles kokku leppinud. VÕS § 24 lg 1 sätestab, et lepingupool võib olla lepinguga kohustatud

saavutama teatud tulemuse või tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku. Seega on

võimalik, et töövõtja peab teostama töö lõpetamiseks ka neid toiminguid, mis on töö lõpetamiseks

vajalikud, kuid mis ei ole otsesõnu lepingus loetletud.

331. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 635 lg 1 järgi

kohustub töövõtulepinguga üks isik ehk töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse

osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik ehk tellija aga maksma selle eest tasu. VÕS

§ 639 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv

või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Pooled ei vaidle

käesolevas asjas selle üle, et nad sõlmisid siduva eelarvega lepingu. Järelikult tuleb lepingu alusel

kohtul tuvastada, milliseid töid pidi hageja tegema ja millised riskid olid lepingu järgi tema kanda

jäetud.

332. Riigikohus on osundanud, et siduva eelarve puhul kannab töö maksumuse riski üldjuhul töövõtja

kui professionaal (RK TKo 3-2-1-102-14, p 20, 2-15-15662, p 15). Töövõtja kui vastava valdkonna

professionaal peab teadma ja nägema ette kriteeriume, mille muutumisest tingituna võib tööde

maksumus eelduslikult muutuda (samas). Küll aga on Riigikohus pidanud võimalikuks, et tellija

valedest lähteandmetest tulenevad lisakulud ei pea jääma töövõtja kanda (RK TKo 2-15-15662 p 18).

Teisalt on Riigikohus leidnud, et professionaalne töövõtja peab ise teadma ja nägema ette kriteeriume,

mille muutumisest tingituna võib tööde maksumus eelduslikult muutuda. Kui töövõtja aga lähtub

mingist eeldusest, mida ei põhjustanud tellija antud andmed, kannab töövõtja ise oma eksimusest

tulenevat riski (RK TKo 3-2-1-102-14, p 22). Kohtul tuleb täiendava väljakaeve puhul hinnata, kas

hageja sai põhjendatult lähtuda eeldusest, et seda ei pidanud tegema ning kas hageja väited selle kohta,

et kostja esitatud lähteandmed olid puudulikud, vabastavad teda riski kandmisest.

333. VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega

luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS §

578 lg 1 näeb ette, et kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte

muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu

hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. VÕS § 578 lg 2 järgi eeldatakse, et

kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad

kompromissilepingu alusel uued õigused. Riigikohus on selgitanud, et nõuetest loobumist või nõude

tunnustamist saab eeldada vaid nendest vaieldavates või ebaselgetes küsimustes, mille üle pooled läbi

rääkisid ja mille kohta kokkuleppe sõlmisid (RK TKo 2-17-6579, p 11, 3-2-1-25-15, p 13, 3-2-1-118-

10, p 13). Seega tuleb kohtul tuvastada, millistest lisatasudest loobumises pooled kokku leppisid.

334. Kostja sõlmis töövõtjatega 07.03.2016 hankelepingu (toimiku 2. kd, lk 158-287) Kopli suunalise

trammiliini taristu projekteerimise ja rekonstrueerimise kohta. Töövõtjateks olid hageja ja OÜ Xxx.

Pooled ei vaidle selle üle, et viimati mainitud isik läks pankrotti ning hageja omandas hankelepingust

tuleneva õiguse tasule.

335. Hankelepingu osaks olid selles märgitu järgi pakkumusteade, pakkumuslisa, eritingimused,

millega on üldtingimusi muudetud, tellija tingimused, projektdokumentatsioon ja joonised, loendid ja

muud lepingusse kuuluvad dokumendid. Heaks kiidetud lepingu summa oli 17 979 287 eurot ning

lepingu koguhind 23 732 658,84 eurot.

336. Lepingu osas „Eritingimused“ on näha, milliseid üldtingimusi oli muudetud. Eritingimuste

punktis 1.5. nähtub, et eritingimused omasid üldtingimustega võrreldes suuremat tähtsust. Punkti

1.1.5.8. lõppu lisati, et töö hulka kuuluvad kõik tööd, teenused, tegevused ja kulud, mida lepingus ei

ole otseselt nimetatud, kuid mis on tavapäraselt vajalikud lepingu eesmärgi saavutamiseks ja/või

lepingule vastava töö tegemiseks kasutusele võtmiseks ja tellijale üleandmiseks. Järelikult ei

sisaldanud lepingu dokumendid lõplikku ja ammendavat loetelu kõigist toimingutest, mida töövõtja

lepingu alusel tegema pidi.

337. Lepingusse lisati punkt 1.15, mis nägi ette, et tellija esitatud andmed, sealhulgas geoloogia, ei ole

piisavad projekti koostamiseks. Kõik projekteerimiseks-ehitamiseks vajalikud uuringud ja nendest

tulenevad vajalikud tööd pidi teostama töövõtja omal kulul. Punkti 4.1 täiendati viisil, kus töövõtja

kohustuseks oli hankida kõik tehnilises kirjelduses oleva ehitamiseks ja kasutuselevõtuks vajalikud

load, sh ehitusload ja kasutusload ning tasuma nendeks vajalikud lõivud, maksud ja muud tasud.

Alapunkt 4.12, mis nägi ette ettenägematud füüsikalised tingimused, kustutati täielikult. Antud FIDIC

tingimus oleks pidanud ettenägematuks looduslikke füüsikalisi tingimusi, sh aluspinnase tingimusi,

milliste esinemisel oli töövõtjal õigus saada tasu kulude eest, mis lisanduvad lepingu hinnale.

Eeltoodust tuleneb, et hageja teadis alates lepingu sõlmimisest, et temal endal lasub risk tulenevalt

aluspinnase tingimustest. Kõik uuringud, sealhulgas geoloogilised uuringud, mis olid projekti

koostamiseks vajalikud, tuli teha hagejal. Hageja teadis algusest peale, et kostja ei saa anda piisavaid

geoloogilisi andmeid projekti koostamiseks, vaid need tuli hagejal endal välja selgitada.

Geoloogilistest andmetest tulenev ei olnud lepingu järgi selline ettenägematu risk, millega hageja ei

oleks pidanud arvestama.

338. Punktis 5.1 nähti ette, et töövõtja peab põhjalikult uurima ja läbi töötama tellija tingimused, sh

projekteerimise nõuded ja arvutused. Kui tellija tingimustest, muust dokumentatsioonis või

lähteandmetest leitakse vigu või puudusi, kõrvaldab need töövõtja omal kulul. Töövõtja pidi sama

punkti järgi teostama omal kulul kõik puuduvad uuringud ja projekteerimistööd. Eeltoodust tulenevalt

lasus hagejal kohustus teostada kõik uuringud, mis olid vajalikud projekti koostamiseks. Ekslik on

hageja menetluses esitatud väide, et temalt sai oodata uuringuid vaid „mõistlikus“ ulatuses ning

ebapiisavate lähteandmete eest vastutas kostja.

339. Kokkulepe leppetrahvi osas sisaldus samuti eritingimustes. Eritingimustega kustutati

üldtingimuste punkt 8.7. ja asendati see tekstiga, kus tellijal oli õigus töö või etapi täitmisajaga

hilinemisel nõuda leppetrahvi 0,1% töö või etapi maksumusest iga täitmisaega ületanud päeva eest.

Kuna kokkulepe leppetrahvi osas sisaldus lepingu eritingimustes, ei saa eeldada, et tegu oli

tüüptingimusega, mida läbi ei räägitud.

340. Muudatuste tegemise protseduuri osas muudeti punkti 13.3 viisil, kus muudatus tuli enne selle

algatamist kooskõlastada tellijaga. Järelikult tuli hagejal iga muudatus eelnevalt kooskõlastada tellija

ehk kostjaga, mitte ainult kokku leppida omanikujärelevalvet tegeva inseneriga.

341. Lepingu osaks olevatest loenditest (toimiku 2. kd, lk 282-283) nähtub, et tööde põhinimekirja

kuulus trammi rööbastee ehitus, sh aluskonstruktsioonid ja muu töö juurde kuuluv, välja arvatud

olemasolevate betoonaluste ümberehitus. Olemasolevate betoonaluste ümberehituseks, sh

aluskonstruktsioonidega seotud tööd, olid loendis eraldi kajastatud. Kuna aluskonstruktsioonidega

seonduv oli lepingus märgitud, tuli hagejal järelikult teha kõik vajalik, et ehitataks nõuetekohased

aluskonstruktsioonid.

342. Lepingu üldtingimusteks olid FIDIC tingimused (toimiku 2. kd, lk 288-332, lepingu terviklik

dokument koos üld- ja eritingimustega toimiku 12. kd, lk 4-51). Muuhulgas nägi FIDIC punkt 1.2.

tõlgendamise osas ette, et kooskõlastamist, nõusolekut või kokkulepet sisaldavad sätted eeldavad selle

saamist kirjalikult. Järelikult ei saanud lepingu alusel muudatusi kokku leppida või kooskõlastada

suuliselt.

343. FIDIC tingimuste üldiste definitsioonide punkti 1.1.6.8. järgi tähendas „ettenägematu“

põhjendatult ettenägematuid tingimusi kogenud töövõtjale pakkumise esitamise päeval. Eeltoodust

tuleneb, et lepingu täitmise käigus selguv olemasoleva aluspinnase ebapiisavus ei saanud tegelikult

olla ettenägematuks asjaoluks. Pakkumise tegemisel ei saanud hageja eeldada, et kostja esitatud

andmed aluspinnase kohta on õiged ja piisavad ning täiendavaid uuringuid tegema ei pea. Üldiste

definitsioonide järgi tähendas „muudatus“ punkti 1.1.6.9. järgi iga muudatust tellija tingimustes või

töödes, mis peatükist 13 tulenevalt on kas tehtud või muudatusena heaks kiidetud. Punkti 3.1. järgi ei

olnud inseneril õigust muuta lepingut. Järelikult ei ole põhjendatud hageja menetluses esitatud väited,

et kuna teatud muudatuste tegemist nõudis insener, tuli nende eest kostjal täiendavalt tasuda.

344. FIDIC alapunkt 4 reguleeris töövõtja kohustusi. Punkti 4.1. järgi pidi töö sisaldama kõiki töid,

mis on vajalikud tellija tingimuste, töövõtja ettepaneku ja loendite täitmiseks või millele on viidatud

lepingus ning kõiki töid, mis on vajalikud (kui neid ka ei ole kirjeldatud lepingus) töö stabiilsuse

tagamiseks, lõpuleviimiseks või ohutuks ja nõuetekohaseks toimimiseks. Seega ei pidanud leping

sisaldama ammendavat loetelu toimingutest, mida hageja pidi töö tegemiseks teostama. Punkt 4.7. nägi

selgelt ette, et tellija antud töökirjeldus ei sisalda kõiki töödeks vajalikke andmeid. Esitatud

teostusuuringute tulemused, geoloogia, infrastruktuuride asukohad jms asukohad pidi töövõtja üle

kontrollima ja neid oma tegevuses arvestama.

345. Lepingu punkt 4.10 nägi ette eelduse, mille kohaselt oli töövõtja omandanud kõik vajalikud

andmed sellises mahus, mis on mõistlik (arvestades kulusid ja aega) seoses riski, üldkulude ning

muude asjaoludega, mis võivad mõjutada pakkumist või tööd. Samas ulatuses eeldati, et töövõtja on

uurinud ja kontrollinud ehitusplatsi, selle ümbrust, mainitud andmeid ja muud kättesaadavat

informatsiooni ja see peab teda rahuldama enne pakkumuse esitamist.

346. Lepingu punkt 4.11 nägi ette, et kui lepingus ei ole määratud teisiti, katab heaks kiidetud lepingu

summa kõik lepingust tulenevad töövõtja kohustused. Loendid ei piiranud töövõtja lepingujärgseid

kohustusi ja tööde mahtusid töö tegemisel. Loendid olid vaid abistav materjal töövõtja

hinnapakkumuse koostamiseks. Töö tegelike mahtude ja maksumuste riisikot kandis töövõtja ning tal

ei olnud õigust nõuda heakskiidetud lepingusumma suurendamist või lisatasu põhjendusel, et loendites

oli töö maht või maksumus määratletud ebapiisavalt või ebaadekvaatselt või et tegelik tööde maht

osutus suuremaks. Järelikult nägi leping selgesõnaliselt ette, et geoloogilistest uuringutest tulenev on

töövõtja risk, millega ta pidi pakkumuse esitamisel arvestama.

347. Muudatuste ja täienduste tegemist reguleeris FIDIC tingimuste punkt 13. 13.1 järgi võis insener

algatada muudatusi igal ajal enne tööde vastuvõtuakti koostamist töövõtjale antava juhise või

korraldusena. Punkti 13.2 järgi võis töövõtja igal ajal esitada insenerile kirjaliku ettepaneku, mis võib

selle aktsepteerimisel kaasa tuua lõpetamise, vähendada tellija kulusid, parandada tööde efektiivsust

või väärtust tellijale või muul moel tuua kasu tellijale. Kohus osundab, et eritingimuste järgi tuli

muudatused kooskõlastada ka tellijaga.

348. Punkt 14.1 nägi ette, et kui eritingimustes ei ole määratletud teisiti, on lepinguhind kokku lepitud

summa ja seda korrigeeritakse vastavalt lepingule. Punkt 20.1 nägi ette, et kui töövõtja leiab, et tal on

kas FIDIC tingimuste punktide alusel või muul moel lepingu lõpetamisega seotult õigus täiendavale

tasule, peab töövõtja selles teatama insenerile, kirjeldades sündmusi või olusid, mis annavad aluse

taotluse esitamiseks. Teade tuleb anda nii kiiresti kui otstarbekas ning mitte hiljem kui 28 päeva pärast

seda, kui töövõtja sai teada või ta oleks pidanud saama teada sellest sündmusest või olukorrast.

Järelikult nägi leping ette tähtaja, mille jooksul tuli täiendava tasu saamise õigusest tellijat teavitada.

349. Hageja esitas kohtule riigihanke hankedokumendid ja tellija eelnevad tingimused (toimiku 3. kd,

lk 49-63). Tellija tingimustes oli märgitud, et geoloogilised uuringud tuli läbi viia tööprojekti

koostamiseks vajalikus mahus, kuid mitte vähem kui iga 100 m tagant. Geoloogilise uuringu aruanne

koos fotodega kõigist uuringupunktidest tuli esitada projekti koosseisus. Punkt 4.1.2 nägi ette, et kõik

trammitee elemendid pidid oma tugevuselt, püsivuselt ja tehniliselt seisukorralt vastama ohutu ja

sujuva trammiliikluse nõuetele antud liinil veeremile lubatud kiirustel ja koormustel. Töövõtja pidi

hindama olemasolevate betoonaluste sobivust. Sama punkt nägi ette, et hoolimata töövõtja hinnangust,

kas betoonalus vajab vahetamist või mitte, on tellijal õigus nõuda uue nõuetele vastava betoonaluse

ehitamist. Järelikult teadis hageja juba enne pakkumuse tegemist, et tal tuleb viia läbi geoloogilised

uuringud ja koostada nende tulemuste alusel projekt, mis tagab ohutu ja sujuva trammiliikluse.

350. Kostja esitas kohtule töövõtulepingu sõlmimisele eelnevalt toimunud hankes esitatud küsimused

ja vastused koos pakkuja kinnitusega (toimiku 2. kd, lk 28-63, 4. kd, lk 100-132), millest nähtub, et

varasema aluspinnase sobivust eeldada ei saanud. Vastates küsimusele nr 106 kinnitas tellija, et tal

puuduvad geoloogilised andmed. Riigihankes paluti pakkujal muuhulgas anda kinnitus (punktis 9)

selle kohta, et pakkuja on arvestanud kogu olemasoleva trammitee betoonaluste ümberehitusega

(toimiku 4. kd, lk 133-135). Hageja esitas ühtlasi kinnitused vormil 5 (toimiku 2. kd, lk 64-65) ja

kinnitas, et esitab pakkumuse üksnes kõigi nende asjaolude kohta, mille kohta on hankija soovinud

võistlevaid pakkumusi. Kostja esitas kohtule 28.12.2015 projekteerimistingimused (toimiku 4. kd, lk

196-202), millistest nähtub muuhulgas, millistele nõuetele pidi rajatav trammitee vastama. Seega pidi

hagejale enne pakkumuse tegemist olema teada, milliste eeldustega ta arvestada sai ja millistega mitte.

351. Insener M K koostas 31.01.2016 nõupidamise protokolli (toimiku 8. kd, lk 163), mille punktis

1.1.1 juhtis ta töövõtja tähelepanu sellele, et projektdokumentatsiooni koostamisel tuli järgida HD lisas

märgitud trammide tehnilise ekspluatatsiooni eeskirjade nõudeid. Töövõtja kinnitas samas, et tema

pakutud lahendus on sobiv, trammitee püsivus tagatud ja vete ärajuhtimine tagatud.

352. Hageja esitas geoloogilised uuringud, mis olid tehtud 24.08.2016 (toimiku 7. kd, lk 145-151).

Uuringust nähtub, et trammiliinil tehti 53 auku sammuga 100 m. Saadud tulemusi analüüsiti. 17

puuraugus leiti pinnasevett, mis oli seotud vett suhteliselt halvasti juhtival moreenil esinevate liivadega

ja reljeefi madalamate osadega. Olemasoleva trammiliini muldkeha pindmise kihi moodustas

lubjakivikillustiku ja mullasegune pinnas 0,2 – 0,8 m paksuselt. Sügavamale jäid keskliivad ja

mullased täitepinnased. Kohati oli möllist peenliiva.

353. Lõppastmes leidis uuringu koostaja, et olemasoleva trammitee alused orgaanilist ained sisaldavad

pinnased on aastakümnetega tihenenud ja seetõttu ei pidanud uuringu koostajad kihtide täielikku

väljavahetamist vajalikuks. Mullased täitepinnased tuli aga rajatiste alt uuringu kohaselt eemaldada nii

palju, kui oli vaja trammiliini konstruktsiooni püsimiseks. Möllilist peenliiva peeti märjal ja

veeküllastnuna väga külmaohtlikuks. Kuigi uuring ei näinud tervikuna ette kogu olemasoleva

trammitee aluse pinnase täiendavat väljakaevet, ei kinnitanud uuring ka seda, et täiendavat väljakaevet

üldse tegema ei pea. Vastupidi, uuringust tulenevalt pidi hagejale olema arusaadav, et tervikuna senise

trammitee aluse pinnase sobivust eeldada ei saa ning osaliselt vajab pinnas täiendavat väljakaevamist.

Tegemist oli riskiga, mis lepingu kohaselt pidi olema hagejale arusaadav ja mis lepingu järgi jäi hageja

kanda. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja oleks 28 päeva jooksul pärast uuringutulemuste selgumist

ehk hiljemalt septembris 2016 teavitanud inseneri ja kostjat muudatuse vajalikkusest. Kohus nõustub

kostja väitega, et kui geoloogilisest aluspinnast tulenev oleks olnud ettenägematu, oleks sellest hageja

pidanud teavitama varem.

354. Kostja esitas kohtule 18.01.2017 projekteerimiskoosoleku protokolli (toimiku 8. kd, lk 161-162),

mille punktis 25 oli märgitud, et hageja koostatud projekti seletuskirja tuleb täiendada osas, milline

pinnas võib jääda killustikaluse alla. Seletuskirja tuli lisada täiendav selgitus sobiva pinnase kohta.

Järelikult juhtis insener juba 2017. aasta alguses hageja tähelepanu vajadusele hinnata, kas olemasolev

pinnas on ikka tervikuna sobiv.

355. Hageja esitas kohtule oma 13.02.2017 ja 28.02.2017 kirjad (toimiku 2. kd, lk 90-91), millistega

koos esitati insenerile läbivaatamiseks trammiteede III ja IV etapi tööprojektid.

356. 13.02.2017 hageja xxx OÜ-le esitatud IV etapi tööprojekti (toimiku 4. kd, lk 144-173)

seletuskirjas märgitud, et projekteerimise aluseks on geoloogiliste tööde aruanne, mille käigus rajati 53

puurauku sammuga 100 m. Seletuskirjas on toodud, et pinnase väljavahetamise vajadus nähakse

projektis ette lähtuvalt geoloogiliste tööde aruandest. Kui kaevetööde käigus tulevad esile ehituseks

mittesobiva pinnasega lõigud, tuleb need välja kaevata ja asendada. Järelikult nõustus hageja juba enda

koostatud projekti seletuskirjas, et kui leitakse ebasobiv pinnas, tuleb see välja kaevata ja asendada.

357. xxx OÜ saatis 14.02.2017 hagejale kirja (toimiku 3. kd, lk 120-122, 8. kd, lk 188-189), milles ta

muuhulgas osundas, et trammiteede IV etapi lõigus oli esitatud projektlahendus, kus sobiva

aluspinnase puhul rajatakse killustikalus olemasolevale aluspinnasele. Insener juhtis tähelepanu, et

joonistel ja seletuskirjas ei käsitleta kaeviku põhjast sinna sattuvate sademevete ärajuhtimist. Insener

soovis, et töövõtja täiendaks projektdokumentatsiooni. Täiendavalt selgitas insener, et esitatud

dokumentatsioonil olid analoogilised puudused, nagu III etapi osas (14.02.2017 e-kiri, toimiku 8. kd,

lk 190). Kostja tegi ettepanekuga korraldada kohtumine, et arutada kaevetöödega seonduvat. Asjaolu,

et 14.02.2017 oleks toimunud kohtumine, kus lepiti kokku täiendava väljakaeve eest hagejale

täiendava tasu maksmine, ei ole ühegi esitatud tõendiga tõendamist leidnud.

358. xxx OÜ saatis hagejale ja kostjale 22.05.2017 kirja (toimiku 2. kd, lk 155-156), milles teatas

muuhulgas, et hageja, kostja ja insener on koos läbi vaadanud II, III ja IV etapi teedeehitusliku osas

projektdokumentatsiooni, mille kohta esitatud märkused on protokollitud. Insener juhtis tähelepanu, et

hageja ei ole esitanud korrigeeritud projektdokumentatsiooni. Insener osundas, et hageja teostab töid

hoolimata sellest, et projektid on kooskõlastamata ja puuduvad ehitusload. Järelikult ei olnud hageja

teinud projektis täiendavaid muudatusi.

359. 31.05.2017 saatis hageja kostjale ettepaneku nr 085 geoloogilistest tingimustest tulenevalt

projekteerimise ja ehitustööde muudatuse menetlemiseks (toimiku 3. kd, lk 213-216). Ettepanekus

leidis hageja, et pakkumise koostamise ajal ei saanud töövõtja mõistlikult arvestada, et geoloogilised

tingimused nõuavad väljakaevet sügavamalt kui 0,65 m. Hageja leidis, et trammitee aluste

väljakaevaga seotud asjaolud ei olnud töövõtjale mõistlikult ettenähtavad, sest hankedokumentides

puudus info sellises mahus väljakaevetööde vajaduse kohta. Muudatustööde maksumuseks teatas

hageja 369 737,06 eurot. Kohus osundab, et esiteks esitas hageja muudatustöö ettepaneku selgelt

hilinemisega ehk mitte 28 päeva jooksul alates ajast, mil muudatuse tegemise vajalikkus pidi talle

selge olema. Teiseks ei saa 31.05.2017 muudatuse ettepaneku saatmine kinnitada hageja väidet, et juba

enne seda ehk 14.02.2017 oleksid pooled kokku leppinud täiendava tasu maksmises.

360. Tööprojekti selleaegses seletuskirjas on juba viitega geoloogiliste uuringute tulemustele märgitud

(toimiku 9. kd, lk 109-111), et kõikide 90 cm konstruktsiooniga kaevikute lõikudes tuleb kontrollida

olemasolevaid arvatavaid pinnasekihte. Kui peale pinnase avamist tekib kahtlus aluspinnase sobivuses,

tuli teha katseproove. Järelikult mõistis hageja projekti koostamisel vajadust kontrollida olemasolevaid

pinnasekihte.

361. 09.06.2017 saatis hageja kostjale ja insenerile I etapi muudatustööde ettepaneku (toimiku 11. kd,

lk 89-92). Muudatustööde maksumus koos käibemaksuga oli 118 839,69 eurot. Pooled ei vaidle selle

üle, et I etapis aktsepteeris kostja teatud muudatustöid, milliste eest ta ka täiendavalt tasus. Muudatus

allkirjastati mõlema poole poolt 27.07.2017 (toimiku 5. kd, lk 148). Asjaolu, et muudatus sisaldas

esimeses etapis täiendavat väljakaevet samadel asjaoludel ehk tulenevalt aluspinnase sobimatusest, ei

ole hageja tõendanud. Seega on kohatu hageja väide, et kuna kostja nõustus muudatustööga esimeses

etapis, oli ta nõus samasuguste muudatustega järgnevates etappides. Vastava kostja nõusoleku kohta ei

ole hageja esitanud ühtegi tõendit.

362. 30.06.2017 saatis hageja kostjale kirja (toimiku 2. kd, lk 23-25), milles on loetletud kokku 20

muudatustööd koos nende maksumusega. Hagiavalduses märgitud muudatustöid kirjas toodud ei ole.

Kirja lõpus on hageja kinnitanud, et ta on hinnanud võimalikke lisatööde ja hinna kallinemise mahtu

kuni tööde lõpuni ja lisaks kirjas märgitule ei esita töövõtja ühegi lisatöö ega kallinemise hüvitamist ja

loobub lisatöö ning kallinemise hüvitamise nõudeõigusest hankelepingu alusel. Samuti kinnitas hageja,

et kui eeltoodule täiendav lisatöö või muudatus on siiski vajalik või kui ilmneb ehitusmahu

suurenemine või kallinemine, siis katab töövõtja kõik sellega seotud kulud. Teisalt on kirjas märgitud,

et pooltel on vaidlus väljakaeve ja ehitusliivast tagasitäite tegemise üle, mida tellija ei soovi hüvitada.

Hageja märkis, et tema antud kinnitus ei puuduta nimetatud vaidlust ega kinnita, et töövõtja on nõus

selle lisakulu enda kanda jätma. Järelikult ei ole õige kostja väide, et hageja loobus antud kirjaga

tasunõudest täiendava väljakaeve eest. Sellist kinnitust ei ole hageja võlatunnistusena andnud ning

seda ei saa kinnituse tekstist järeldada.

363. 22.09.2017 saatis hageja kostjale muudatusettepaneku nr 123 (toimiku 1. kd, lk 166-168, 4. kd, lk

176-177), milles leidis, et ebakvaliteetse pinnase väljakaevamise vajaduse üle ei saa olla vaidlust.

Hageja leidis, et ta ei saanud pakkumise tegemise ajal arvestada, et geoloogilised tingimused nõuavad

väljakaevet sügavamalt kui 0,65 m. Kirjas leidis hageja, et ta sai pakkumise tegemise ajal eeldada, et

on olemas kandev konstruktsioon, millele uus trammitee rajada. Hageja leidis, et tehniline kirjeldus oli

ebatäpne ega sisaldanud geoloogilisest tingimustest tulenevaid välistusi. Muudatustööde maksumuseks

teatas hageja 308 862,98 eurot. Eeltoodust nähtub, et hageja ise pidas täiendava väljakaeve tegemist

vajalikuks lepingulise eesmärgi saavutamiseks. Kirjas toodud eeldused ei ole aga kooskõlas poolte

vahel sõlmitud lepinguga. Hageja pidi lepingu kohaselt arvestama võimaliku aluspinnasest tuleneva

riskiga.

364. 26.02.2018 saatis hageja esindaja R E e-kirja (toimiku 1 kd, lk 79), milles leidis, et kuna insener

ei ole eelmisele kirjale reageerinud, on ta ettepaneku heaks kiitnud. Hageja esindaja saatis seepeale

insenerile ja kostja esindajale M Ple akti ja arve. E-kirjale oli lisatud arve nr M00045 (toimiku 1. kd, lk

80), mis oli esitatud teostatud muudatustööde eest vastavalt aktile nr 1 perioodil 01.13.2017 kuni

26.02.2018. Arve oli esitatud summas 472 818,98 eurot ning arve maksetähtaeg oli 27.04.2018. Arvele

oli lisatud akt nr 1 (toimiku 1. kd, lk 81), mille oli allkirjastanud ainult hageja esindaja. Aktis oli

muuhulgas viidatud hageja kirjale 137 ja kirjale nr 123, mis pidi puudutama geoloogilistest

tingimustest tulenevat muudatustööd. Aktil olid eraldi kajastatud Volta ja Kopli peatustele panduste

rajamine. Kohus osundab, et poolte vaheline leping ei näinud ette, et täiendava tasu maksmises saaks

kokku leppida suuliselt või viisil, kui insener ettepanekule ei vasta. Lepingu kohaselt oleks

muudatused tulnud kooskõlastada tellijaga ja koostada kirjalikult. Seda, et kostja oleks muudatuse

kooskõlastanud ja sõlminud hagejaga kirjaliku lepingu täiendava tasu maksmise kohta, ei ole hageja

väitnud ega tõendanud.

365. Hageja esindaja saatis 16.04.2018 kostjale nõudekirja (toimiku 1. kd, lk 57-62), milles leidis

muuhulgas, et kuna insener ei ole vastanud hageja muudatustöid puudutavatele kirjadele, on hageja

nõue tulenevalt arvest nr M00045 muutunud sissenõutavaks. Insener vastas hageja nõudele 26.04.2018

(toimiku 2. kd, lk 26-27, 4. kd, lk 98-99) ja ta teatas, et ei nõustu hagejale täiendava tasu maksmisega.

Insener viitas, et trammitee aluskonstruktsiooni projekteerimisel tuli lähtuda uute CAF trammide

tehnilistest näitajatest ning geoloogiliste uuringute tegemine oli töövõtja kohustus. Insener rõhutas, et

töömahtu kuulus kõigi vajalike uuringute tegemine ning tellija tõi hankedokumentides välja, et tal

puudub informatsioon olemasoleva geoloogia kohta. Geoloogiliste uuringute tulemusena selgus, et

olemasolev pinnas trammitee muldes ei ole piisavalt ohutu külmakergetele, ei toimi dreeniva kihina

ning tuleb asendada. Lisaks tõi insener välja, et hageja teavitas tellijat vastavast asjaolust hiljem kui 28

päeva pärast geoloogiliste uuringute aruande esitamist. Insener kordas, et geoloogiliste uuringute

läbiviimine oli töövõtja kohustus.

366. Kohtumenetluse käigus heitis kostja hagejale ette, et viimane ei ole tõendanud täiendava

väljakaeve ja tagasitäite töid, milliste eest ta tasu nõudis. Kohus sellega ei nõustu. Kohtu hinnangul on

hageja iseenesest tõendanud nende tööde tegemist, mille eest ta tasu nõuab. Hageja esitas kaetud tööde

aktid koos lisadega ajavahemikust 06.03.2017 kuni 30.06.2017 (toimiku 3. kd, lk 72-119, lk 123-131),

mis tõendavad täiendava väljakaeve faktilist teostamist. Hageja esitas kaetud tööde aktid IV etapis

täiendava väljakaeve tegemise kohta (toimiku 7. kd, lk 15-143). Hageja esitas ka IV etapi tööprojekti

(toimiku 7. kd, lk 152-168), mis anti insenerile üle 13.02.2017 (toimiku 7. kd, lk 169).

367. R OÜ koostas arvestuse väljakaeve ja tagasitäite kohta III ja IV etapis (toimiku 6. kd, lk 145-

146). Arvestuse koostas A R, kelles on 7. taseme geodeet (toimiku 6. kd, lk 147).

Hageja esitas Xxx OÜ pakkumise (toimiku 3. kd, lk 71), mis muuhulgas oli tehtud täiendava

väljakaeve kohta summas 334 070 eurot. xxx AS esitas 15.02.2017 hinnakalkulatsiooni

paekivikillustikaluste ehituseks, keskliivast aluste ja täidete ehituseks, olemasoleva pinnase kaeveks ja

tagasitäiteks summas 1 431 064 eurot (toimiku 5. kd, lk 151). Pakkumine esitati töö neljandas etapis.

xxx. OÜ esitas pakkumise 2 539 837 eurot samadeks töödeks (toimiku 5. kd, lk 152) ja AS xxx 1 780

033,02 eurot samaks tööks (toimiku 5. kd, lk 153). Seega on hageja tõendanud tööde tegemise ja

mahu. Tööde maksumuse kohta on hageja esitanud mitmeid erinevaid andmeid ning lõppastmes hindas

tööde maksumust kohtumenetluses riiklikult tunnustatud ekspert.

368. Küll aga ei ole hageja kohtu hinnangul tõendanud ühtegi faktilist alust, mis võimaldaks tal

kostjalt täiendava väljakaeve ja tagasitäite eest nõuda täiendavat tasu. Hageja ei ole tõendanud, et

tegemist oleks olnud ettenägematu tööga, mille eest tal oleks õigus täiendavat tasu nõuda. Täiendava

tasu saamiseks kostjaga kokkulepet ei sõlmitud ning lepingu tingimuste alusel ei saanud geoloogilisest

tingimustest tulenevat pidada ettenägematuks lisatööks.

369. Hageja esitas oma väidete tõendamiseks mitmeid asjatundjate arvamusi, kuid kohtu hinnangul ei

tõenda need objektiivselt hageja nõudeõigust. Hageja esitas AK 02.10.2018 (toimiku 4. kd, lk 95-97, 9.

kd, lk 100-102) ja 10.01.2019 arvamused (toimiku 4. kd, lk 137-140). Nendes arvamustes leidis AK, et

hageja kui töövõtja sai lähtuda normdokumentides kehtestatud nõuete läbi olemasoleva olukorra

eeldusest. AK arvates võis eeldada, et olemasolev pinnas vastas vähemalt selle ehitamise aegsetele

nõuetele. Täiendava väljakaeve mahu sai tema arvates teada alles konstruktsiooni avamisel. AK heitis

ette, et tellija ei esitanud ise töövõtjale projekti, milles oleks ette nähtud olemasoleva pinnase

asendamine.

370. Kohus osundab, et AK ei ole oma arvamusi millegagi põhistanud, puuduvad viited

ehitusnormidele või üldse mistahes asjaoludele, millest tema arvates selline töövõtja eeldus tulenema

pidi. Kõige olulisem on aga asjaolu, et käesoleval juhul ei saanud hageja ja kostja vahelisest lepingust

ühtegi AK kirjeldatud eeldust tuleneda. Kostja kinnitas, et tal puuduvad andmed aluspinnase kohta

ning järelikult ei saanud hageja eeldada isegi seda, kas varasema aluspinnase rajamisel tugineti

tollaegsetele nõuetele või mitte. Hageja ise pidi teostama vajalikud uuringud ja koostama projekti, sest

projekti koostamine oli lepingu järgi hageja, mitte kostja kohustus.

371. H K ja AK koostasid koos veel asjatundjate arvamuse (toimiku 5. kd, lk 140-147), kus nad

leidsid, et suletud konstruktsiooni ja maapinna sisse polnud võimalik ilma vastavate uuringuteta näha.

Taas leiti, et tellija ei andnud töövõtjale projekti, milles oleks olnud ette nähtud olemasoleva pinnase

asendamine, mistõttu lähtus töövõtja eeldusest, et olemasolev muldkeha vastab vähemalt trammitee

ehitamise aegsetele ehitusnormidele. Samuti ei andnud tellija hankemenetluse käigus üle olemasoleva

trammitee ehitusgeoloogilist uuringut. Kohus osundab, et need järeldused on vastuolud pooltevahelise

lepinguga, sest lepingu järgi lasus hagejal kohustus viia läbi uuring ja koostada projekt. Asjatundjad

heitsid ette, et kostja ei ole esitanud hagejale ühtegi tehnilist põhjendust, millest selguks Nõukogude

aegse trammitee muldkeha nõuetele mittevastavus tänastele normidele ning geoloogiliste uuringute

käigus selgunud olemasoleva pinnase külmakerkelisuse mittevastavus tänastele nõuetele. Asjatundjad

on jätnud tähelepanuta, et kuna kostjal puudusid andmed ja uuringud aluspinnase olukorra kohta, ei

saanud vastavaid põhjendusi hagejale esitada ka insener. Hagejal tuli endal uuringu käigus selgeks

teha, kas või millistele nõuetele vastavalt oli varasema alus rajatud.

372. Järgnevalt analüüsisid asjatundjad erinevaid ehitusnorme ja leidsid, et reeglid ei olnud

põhimõtteliselt muutunud viimase 50 aastaga, mistõttu oli võimalik eeldada varasema

aluskonstruktsiooni vastavust varasematele nõuetele. Asjatundjad leidsid, et tellija ei andnud muldkeha

kandevõime arvutusmudelit. Lõppastmes leiti, et muldkeha osaline asendamine ei olnud tehniliselt

vajalik ja hankemenetluse käigus ei saanud eeldada asendamise vajadust. Kohus osundab, et

asjatundjad on siinkohal teinud oma järeldusi üksnes ehitusnormidele tuginedes. Seda, kas või milline

oli tegelik aluspinnase olukord, ei saanud ainuüksi normidest järeldada.

373. Kostja insener on asjatundjate järeldustele korduvalt vastu vaielnud. 28.11.2018 kostjale saadetud

kirjas (toimiku 4. kd, lk 93-94, 9. kd, lk 98-99) rõhutas insener, et töövõtja ei saanud eeldada, et

kasutuses olev pinnas vastab vähemalt selle ehitamise aegsetele nõuetele. Arvestada tuli hoopis CAF

trammidele vajalike nõuetega. Insener juhtis tähelepanu, et eritingimustega jäeti lepingust välja punkt

4.12 ja uuringud tuli teha töövõtjal endal. AK ei arvestanud, et varasemalt paigaldatud liikuva

koormuse all toimub pidev pinnase peenenemine. Muutunud olid teedeehituse normatiivid. Insener

osundas, et osades lõikudes realiseerus risk töövõtjale positiivselt, sest kogu pinnast täiendavalt välja

kaevata ei tulnud. Kohus nõustub inseneri järeldustega, sest need on kooskõlas poolte vahel sõlmitud

lepinguga.

374. 21.02.2019 xxx OÜ kirjas (toimiku 4. kd, lk 90-92, toimiku 9, kd, lk 105-108) leidis insener

uuesti, et kuna tegu oli projekteerimise-ehitushankega, lasus töövõtja uuringute tegemise kohustus. Kui

projekt puudub, tuleb hinnata konstruktsiooni ja selle all oleva pinnase sobivust, teha vajadusel proove.

Töövõtja ei saanud lähtuda eeldusest, et olemasoleva muldkeha vastab vähemalt trammitee ehitamise

aegsetele normidele. Tegu ei olnud tavalise raudtee ehitamisega, vaid trammitee ehitati olemasoleva

maapinnaga samale kõrgusele ja aluskihid tuli rajada nö künasse, mille tõttu tuli projekteerijal

lahendada vee äravool ja dreenikihid. Kohus nõustub ka selle arvamusega, sest järeldused on

põhjendatud ning kooskõlas lepinguga.

375. T N koostas 21.02.2019 hinnangu (toimiku 4. kd, lk 141-142), milles on märgitud, et

projekteerimise aluseks oli geoloogiliste tööde aruanne, mille käigus rajati sammuga 100 m 53

puurauku. Olemasoleva trammitee aluse orgaanilist ainet sisaldavad pinnased olid aastakümnetega

tihenenud. Pinnase väljavahetamise vajadus nähti projektis ette lähtuvalt geoloogiliste tööde aruandest.

Kui kaevetööde käigus tulid esile ehituseks mittesobiva pinnasega lõigud, tuli need välja kaevata ja

asendada täiteliivaga kuni külmumispiirini.

376. Kohtumenetluse käigus arvamuse andnud riiklikult tunnustatud ekspert T R leidis 27.06.2022

arvamuses (toimiku 15. kd, lk 1-96), et projektis olid märgitud lõigud, kus tuli teha aluspinnase

täiendav väljakaeve. Pinnase väljavahetamise vajadus nähti ette tulenevalt geoloogiliste tööde

aruandest. Ekspert leidis, et tulenevalt geoloogiliste uuringute aruandes esitatud andmetest ja nende

alusel koostatud ehitusprojekti tehnilistest lahendustest oli aluspinnase täiendava väljakaeve ja

keskliivast dreenikihi tegemine trammitee aluskonstruktsiooni püsimisele ehituslikult vajalik.

Järelikult oli tegu toiminguga, mida tuli teha lepingu lõppeesmärgi saavutamiseks.

377. Vastates küsimisele, kas täiendav väljakaeve pidi sisalduma hinnapakkumises, leidis ekspert, et

hankedokumentidele lisatud loendis ja pakkumuses ei olnud esitatud ehitustööde detailset loetelu ega

tehnilist kirjeldust. Pinnase täiendavat väljakaevet ei olnud toodud loendis ega pakkumuses. Ekspert

osundas, et aluskonstruktsioonide ja aluspinnase seisund ning ehitustehnilised omadused selgusid

pärast ehitusgeoloogiliste uuringute tegemist või pärast väljakaeve järgsete uuringute tegemist.

Seetõttu leidis ekspert, et täiendav väljakaeve ei pidanud sisalduma algses pakkumuses.

378. Täiendava väljakaeve mahu osas leidis ekspert, et see ei vasta hageja avaldatule, sest

teostusdokumentatsiooni alusel oli mahuks 7282 m3. Täiendava väljakaeve kulu ei vastanud eksperdi

hinnangul hageja avaldatule, vaid tegelikuks kuluks hindas ekspert koos käibemaksuga 288 372 eurot.

379. Kohus leiab, et riiklikult tunnustatud eksperdi järeldused on loogiliselt selgitatud, kooskõlas

arvamuse koostamisel esitatud dokumentidega ja kohtule arusaadavad. Kuigi eksperdi hinnangul ei

pidanud täiendava väljakaeve kulu sisalduma alguses pakkumises, ei muuda see kohtu hinnangul

täiendava väljakaeve tööd selliseks ettenägematuks lisatööks, mille eest kostja peaks täiendavalt

tasuma. Lepingu tingimused jätsid aluspinnasest tuleneva riski hageja kanda ning hagejal tuli läbi viia

geoloogilised uuringud aluspinnase seisukorra hindamiseks. Lepingule lisatud loendis ei olnud

ammendavalt kirjas kõiki toiminguid, mida hageja oleks pidanud töö lõpptulemuse saavutamiseks

tegema. Hageja väide, et tegu ei olnud nn toredusliku või inseneri poolt meelevaldselt nõutud

toiminguga, on osutunud põhjendamatuks. Tegu oli toiminguga, mis oli lepingu lõppeesmärgi

saavutamiseks vajalik.

380. Hageja väited selle kohta, et pooled sõlmisid kokkuleppe täiendava väljakaeve eest tasumiseks

ning tegu oli inseneri subjektiivse nõudega, mille mittetäitmisel oleks tööd seisatud, asjas kogutud

tõenditega kohtu hinnangul tõendamist leidnud ei ole.

381. 30.11.2022 istungil tunnistajana ütlusi andnud hageja endine juhatuse liige M P (toimiku 15. kd,

lk 170-171) avaldas, et kostja esindaja E T oli lubanud maksta täiendavat tasu täiendava väljakaeve

eest. Esimene selline suuline kokkulepe sõlmiti tunnistaja ütluste järgi kevadel 2017, kuid täpsemat

aega tunnistaja ei mäletanud. Teine kord sõlmiti suuline kokkulepe 31.08.2017, kui trammiliin avati. E

T lubas trammiliini avamisel, et täiendav väljakaeve ja tagasitäide hüvitatakse. Summadest küll

tunnistaja sõnul ei räägitud. Kolmas kohtumine oli tunnistaja ütluste kohaselt 2018. aasta alguses ja E

T lubas tasuda täiendavalt 224429,97 eurot, millele pidi lisanduma käibemaks. Kirjalikku kokkulepet

tunnistaja sõnul ei sõlmitud, sest sellega kostja venitas.

382. Kohus ei loe M P ütlustega tõendatuks hageja väiteid suulise kokkuleppe sõlmimise kohta. Pigem

jääb tunnistaja ütlustest mulje, et pooled rääkisid läbi võimaliku kokkuleppe sõlmimisest, kuid

tegelikku kokkulepet ei sõlmitud. Leping nägi ette kirjalike kokkulepete sõlmimise ja hageja ei ole

esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul kohaldada VÕS § 13 lg 3. Pooled ei

sõlminud lepingu täitmise ajal ega hiljem ühtegi suulist kokkulepet lepingu muutmiseks, mingit

praktikat suuliste kokkulepete sõlmimiseks poolte vahel ei olnud. Kõik lepingud sõlmiti poolte vahel

suuliselt.

383. M P ütlused kindla suulise kokkuleppe sõlmimise kohta muudab ebausutavaks kohtu jaoks

asjaolu, et pooled sõlmisid 08.08.2017 kirjaliku kokkuleppe lepingu muutmiseks (toimiku 15. kd, lk

166-167), milles nõustuti, et hageja on lepingu tähtaegu rikkunud ja milles kostja loobus osaliselt

hageja vastu esitatud leppetrahvinõudest. Sama lepingu punktis 4 kohustus hageja avama

trammiliikluse 01.09.2017. Kohus ei loe usutavaks, et kui pooled oleksid 2017. aasta kevadel või

augustis sõlminud suulise kokkuleppe, et kui hageja avab trammiliikluse 01.09.2017, nõustub kostja

lisaks leppetrahvi mittenõudmisel tasuma täiendava väljakaeve eest, kuid pooled ei märkinud seda

samal ajal sõlmitud kirjalikku lepingusse. M P ütlusi suulise kokkuleppe sõlmimise kohta ei loe kohus

usaldusväärseks ka põhjusel, et tunnistaja oli osaliselt tutvunud toimiku dokumentidega ning oli

otseselt seotud hagi esitamisega. Tunnistaja ei osanud vastata küsimusele, mis puudutas 2017. aasta

augustis sõlmitud kirjalikku lepingut. Kokkuvõttes ei loe kohus tunnistaja ütlustega suulise kokkuleppe

olemasolu tõendatuks.

384. 05.12.2022 istungil tunnistajana ütlusi andnud kostja endine juhatuse liige E T (toimiku 15. kd, lk

184) avaldas, et ta oleks pidanud õiglaseks hüvitada vaidlusalused tööd nende põhjendatuse korral

tellija reservi alusel, aga mitte suuremas summas, kui oli lepingu maht. Tema sõnul oli Kopli trammi

avamise väliüritusel juttu, et kui tööd kvalifitseeruvad põhjendatud täiendavateks töödeks, kaalub

tellija nende hüvitamist reservi alusel, aga mitte suuremas mahus, kui on lepingu summad. Tunnistaja

pidas arusadavaks, miks täiendav väljakaeve tehti, kuigi kahtles selle mahus. Kirjalikku kokkulepet

tunnistaja sõnul ei olnud. Tunnistaja kinnitas, et kostja lubas kaaluda täiendavate tööde eest tasumist.

Kohtu hinnangul ei saa E T ütlustest järeldada hageja suulise kokkuleppe sõlmimist. E T ütlused selle

kohta, millal väidetav kokkulepe sõlmiti või kas üldse sõlmiti, ei ühti M P ütlustega. Väljenditest „oli

juttu“ ja „valmis kaaluma“ võib kohtu hinnangul järeldada, et pooled pidasid läbirääkimise täiendava

tasu üle. Kuna kokkulepet ei sõlmitud, ei saa läbirääkimistest tuleneda kostjale kohustusi väljamakse

tegemiseks. Kokkuleppe sõlmimist välistavad ka tunnistaja viited sellele, et kui väljamakse oleks

tehtud, oleks selle eeldusena pidanud selguma täiendavate tööde põhjendatus. Kohtu hinnangul ei saa

asjas esitatud tõendite alusel pidada väljakaeve töid täiendavaks tööks, vaid tegu oli lepinguliste

töödega.

385. 30.11.2022 istungil tunnistajana ütlusi andnud hageja projekteerija M Ü (toimiku 15. kd, lk 171

pöördel – lk 172) avaldas, et algselt oli projektis ette nähtud punasest joonest 65 cm sügavune

väljakaeve aluse jaoks. Tunnistaja sõnul koostati joonised, kus oli tehtud variant suurema väljakaeve

jaoks. Tunnistaja ei osanud kinnitada, et sellise variandi koostamiseks andis korralduse talle insener.

Hageja ütles tunnistajale, et tööd pandi seisma, sest väljakaeve sügavus ei olnud õige ja seda tuli

muuta. Insener selgitas oma kirjades, et pinnase tingimused väljakaeve põhjas ei vastanud normidele.

Märtsi lõpuks oli projekti muudatus heaks kiidetud. Suurema väljakaevega projekti variandi

koostamisega alustati veebruari alguses 2017. Tunnistaja sõnul oli insener teinud neljanda etapi

kaevisepõhjas kontrolli ja tulemused ei vastanud nõuetele. Kirjas nõuti muudatusi ja see kiri oli

saadetud otseselt tunnistajale. Kohus osundab, et antud tunnistaja ütlustest ei saa järeldada, et

täiendava väljakaeve nõudmine oli inseneri subjektiivne ja põhjendamatu nõue. Samuti ei saa

tunnistaja ütlustest järeldada, et insener oleks andnud korralduse projekti muutmiseks. Sõltumata

eeltoodust ei oleks inseneri korraldus lepingu alusel andnud hagejale õigust nõuda täiendavat tasu, sest

täiendava tasu saamise eelduseks oleks olnud nõuetekohane kirjalik kokkulepe kostjaga.

386. 30.11.2022 istungil andis tunnistajana hageja projekti direktor R E (toimiku 15. kd, lk 172

pöördel), kelle ütluste kohaselt tuli 2017. aasta algusest kuni augustini väljakaeve tööd peatada. M K

teatas tunnistaja sõnul sageli, et tööd tuleb peatada, kuigi tunnistaja ei mäletanud kuupäevi. Tema

sõnul nõudis M K täiendava väljakaeve tegemist alates 2017. aasta algusest kuni augustini. Tööde

peatamist ei olevat M K põhjendanud. Peatamisele ei järgnenud korraldust, et võib jätkata. Teatud asju

olevat hageja jätkanud omal riisikol.

387. 05.12.2022 istungil tunnistajana ütlusi andnud projekti insener M K (toimiku 15. kd, lk 186)

avaldas, et rahaliste korralduste andmise õigus tal puudus. Tunnistaja kinnitas, et ta ei andnud

korraldust teostada lisatöö lisatasu eest. Projekteerimisnõupidamistel arutati, et on mittesobiv pinnas ja

projekteerija pidi leidma lahenduse. Kuna eelnevalt oli tramm sõitnud, siis arvati, et pinnas on korras,

aga selgus, et seal oli kohati aluseks praht. Kui oleks eelnevalt pinnast korralikult uuritud, oleks see

välja tulnud.

388. Tunnistaja M Ki sõnul ei esinenud objektil olukordi, kus oleks inseneril olnud õigust töid peatada.

Väljakaeve teema oli jutuks, aga olukord jäi projekteerija lahendada. Insener leidis, et riigihanke

lähteülesande järgi kuulusid kõik vajalikud uurimistööd hinnapakkuja töövõttu. Projekteerija pidi

tagama trammitee püsivuse. Tunnistaja ei mäletanud enda sõnul, et ta oleks väljakaevetööd objektil

peatanud. Projekti muudatust ta ei tellinud, sest tal ei olnud rahaliste korralduste tegemise õigust.

Väljakaeve käigus selgus, et aluspinnas oli ebasobiv. Projekt ja tegelik olukord ei ühtinud.

389. Samal 05.12.2022 istungil tunnistajana ütlusi andnud M S (toimiku 15. kd, lk 185) avaldas, et ta

ei mäleta hageja väidetud kokkuleppeid ning kirjalikke lepinguid selle kohta ei olnud. Kõik

kokkulepped dokumenteeriti. Tunnistaja ei mäletanud enda sõnul, et oleks lubatud tasuda täiendava

väljakaeve eest, kui trammitee avatakse 01.09.

390. Eeltoodud tunnistajate ütlusi kogumis hinnates ei ole tõendatud hageja väited, et täiendava

väljakaeve tegemist nõudis insener alusetult ja lepinguväliselt, mistõttu oli tegu täiendavate töödega.

Olukorras, kus poolte vahel oli hulgaliselt kirjavahetust ja protokollitud nõupidamisi ei saa kohus

pidada objektiivselt usutavaks, et sedavõrd olulisi korraldusi nagu tööde peatamine objektil tegi

insener suuliselt ja vastuolus lepingu tingimustega. Ainuüksi R Ei ütlused ei tõenda tööde peatamist

inseneri korralduse alusel. Sõltumata eeltoodust ei saanud lepingu alusel üksnes inseneri väidetav

korraldus olla aluseks täiendava tasu nõudmiseks, sest lepingu alusel puudus inseneril pädevus anda

rahalisi korraldusi või sõlmida kokkuleppeid lepingu muutmiseks.

391. Kõike eeltoodut kogumis hinnates jätab kohus rahuldamata hageja tasunõude 294 396,75 eurot

tulenevalt väljakaevest ja tagasitäitest. Tegu ei olnud täiendavate muudatustööde, vaid lepinguliste

töödega, milliste teostamine pidi sisalduma lepingu hinnas. Pooled ei ole sõlminud kokkulepet

hagejale täiendava tasu maksmiseks, millest tulenevalt ei saa hageja nende tööde eest täiendavat tasu

nõuda.

Hageja lisatasu nõue Volta ja Kopli peatustes täiendavate panduste rajamise eest

392. Järgmise nõudena palus hageja kostjalt välja mõista täiendava tasuna Kopli ja Volta peatustele

täiendava panduse rajamise kulud. Kostja kooskõlastas projekti, kus pandused olid ette nähtud vaid

peatuse ühte otsa. Hageja ehitas peatused valmis ja siis nõudis kostja nende ümbertegemist. Tegu ei

olnud lepingulise tööga. Ühe peatuse panduse rajamise kulu oli 11 200 eurot ja teise peatuse kulu 13

450 eurot. Hageja ei loobunud 30.06.2017 kirjas sellest tasunõudest, vaid kirjas peeti silmas

projekteeritud või projekteerimisel olevaid töid. Õigusaktidest ei tulene nõuet rajada pandused peatuse

mõlemasse otsa. Lisatöid tellis insener. Menetluse kestel hakkas hageja väitma, et tegu oli

kiireloomulise tööga, mis suurendas tasu.

393. Kostja leidis, et tegu ei ole lisatööga ning samuti on hageja 30.06.2017 kirjas loobunud

täiendavatest tasunõuetest. Panduste rajamise maksumus on oluliselt väiksem hageja väidetust. Tegu

oli projekteerimisveaga ja sellest tulenevad puudused tuli kõrvaldada hagejal. Pandused tuli rajada

peatuste mõlemasse otsa, sest muidu oleks puudega inimeste liikumine olnud takistatud. Lisaks viitas

kostja, et ekspertavamuse järgi oleks ühe peatusega seonduv kulu olnud 2 430 eurot ja teise peatusega

seotud kulu 2 410 eurot.

394. Pooled ei vaidle käesolevas asjas sisuliselt selle üle, et algselt oli projekti järgi mõlema peatuse

ühte otsa ette nähtud pandus ja teise otsa trepp. 18.04.2017 kirjaga soovis hageja insenerile üle anda

projektdokumentatsiooni (toimiku 3. kd, lk 132) III etapis. 19.06.2017 andis hageja üle ja insener

võttis vastu (toimiku 3. kd, lk 217-218) taristu rekonstrueerimise tööprojekti IV etapis, III etapis.

395. Kostja esindaja M S saatis 20.10.2017 e-kirja hageja esindajatele ja projekteerijatele (toimiku 3.

kd, lk 212) ning teatas, et e-kirja saatmisele eelnenud päeva koosolekul otsustati, et Volta peatuse trepp

tuleb kaotada ja sinna tuleb teha ramp. M S märkis, et talle teadaolevalt on ka Kopli peatuse ühes otsas

trepp, mis tuleb rambiks muuta. Kostja esindaja palus need tööd teha 12 päeva jooksul või teatada

uued kuupäevad, kui see aeg ei sobi. Kohus osundab, et see ehitas hageja peatused valmis, kuid

inseneri hinnangul tuli valmis ehitatud lahendusi muuta. Poolte vahel sõlmitud lepingust ei tulenenud,

et kui insener viitab mõne muudatuse vajadusele pärast projekti kooskõlastamist, on tegemist

lisatööga, mille eest võiks hageja täiendavat tasu nõuda. Samuti ei saa inseneri kirjast järeldada, et töö

tuli tingimata ära teha kiireloomuliselt ehk 12 päeva jooksul. Tegu oli ettepanekuga, millele võis

esitada tähtaja mõttes teistsuguse vastuettepaneku.

396. Hageja esitas paberkandjal projektid Volta ja Kopli peatuste kohta koos pandustega ja ilma

nendeta (toimiku 3. kd, lk 254-257). Hageja esitas samuti fotod Volta ja Kopli peatustest (toimiku 5.

kd, lk 132-139), millest nähtub, et kummagi peatuse ühes otsas oli pandus ja teises otsas trepp. Xxx

OÜ pakkumise järgi (toimiku 6. kd, lk 102) oli Kopli platvormi ümberehitustöö maksumuseks 14 550

eurot ja Volta platvormi maksumuseks 12 500 eurot. Hageja esitas ka OÜ xxx pakkumise (toimiku 3.

kd, lk 138), mille järgi oli Volta peatuse tööde maksumuseks 11 200 eurot ja Kopli peatuse

maksumuseks 13 450 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et töö sai tehtud. Pooled ei vaidle ka selle üle, et

nende vahel puudus lepinguline kokkulepe antud töö eest täiendava tasu maksmise kohta.

397. Hageja esitas kohtule AK 28.06.2019 hinnangu (toimiku 6. kd, lk 31-32), milles hinnati, kas

hageja tööprojekt, milles nähti Kopli ja Volta peatustes ette pandused vaid ühes otsas, vastas

projekteerimisnõuetele. AK leidis, et projekt vastas nõuetele, sest EhS § 11 lg 4 ei näe ette erinõudeid

panduste arvule või paiknemisele. Kehtivad projekteerimisnormid ei täpsustanud tema arvates

kohustuslikku panduste arvu.

398. Riiklikult tunnustatud ekspert T R leidis 27.06.2022 arvamuses (toimiku 15. kd, lk 1-96), et Volta

peatuse täiendava panduse rajamine vastavalt standardile ehituslikult vajalik ei olnud. Täiendava

panduse vajadus tulenes eksperdi arvates liikluskorralduse muutumisest. Liikluskorralduse muutumine

ei tulenenud ehitustehnilistest nõuetest ja seda ei saanud töövõtja ette näha. Küll aga ei vastanud

hageja väidetud panduse rajamise kulud tegelikkusele. Ekspert luges põhjendatud kuluks koos

käibemaksuga 2 430 eurot.

399. Kopli peatuse panduse osas jõudis ekspert teistsugustele järeldustele. Ekspert osundas, et

standardi kohaselt ühendatakse ülekäigurada ooteplatvormiga panduse kaudu, mille pikikalle ei tohi

ületada 6%. Standardi järgi on ühenduste arv seotud ülekäiguradade arvuga. Kopli peatuses olid

ülekäigurajad mõlemas peatuse otsas ning järelikult tuli pandus rajada peatuse mõlemasse otsa. Seega

oli Kopli peatuses täiendava panduse rajamine ehituslikult vajalik. Panduse rajamise põhjendatud

kuluks luges ekspert 2410 eurot.

400. Kohtul puudub alus kahelda T Ra järelduste õiguses. Tema järeldused on põhjendatud ja

loogiliselt arusaadavad. Kohtu hinnangul saaks iseenesest olla hageja põhjendatud nõudeks Volta

peatuse panduse rajamise kulu nõue summas 2 430 eurot.

401. Väiteid selle kohta, et panduste rajamine oli kiireloomuline töö, asus hageja esitama alles pärast

ekspertarvamusega koostamist. Neid väiteid hageja ühegi tõendiga ei tõendanud. Asjas kogutud

tõendite pinnalt ei saa järeldada, et ta pidi pandused rajama kiireloomuliselt. Hageja kohtule esitatud

hinnapakkumistest ei nähtu, et pakkumiste hinda mõjutas töö kiireloomulisus. Hageja väited on jäänud

paljasõnalisteks.

402. 30.11.2022 istungil selgitas ekspert T R täiendavalt (toimiku 15. kd, lk 168-170), kuidas ta

arvamuse koostamisel hindasid arvutas. Seoses hageja väidetega, et pandused tuli rajada kiiresti, mis

suurendas hinda, selgitas ekspert, et see on õiguslik küsimus. Olemasolevate treppide lammutamise

kulu arvestas ekspert hinna sisse. Kohtul puudub alus kahelda eksperdi järelduste õigsuse.

403. Kohus leiab, et hageja täiendav tasunõue Volta peatuses panduse rajamise kulu põhjendatud

summas 2430 eurot ei kuulu siiski rahuldamisele, sest kompromissi korras oli hageja antud nõudest

juba loobunud. Hageja oli saatnud kostjale 30.06.2017 kirja (toimiku 2. kd, lk 23-25), milles on

loetletud kokku 20 muudatustööd koos nende maksumusega. Kirja lõpus on hageja kinnitanud, et ta on

hinnanud võimalikke lisatööde ja hinna kallinemise mahtu kuni tööde lõpuni ja lisaks kirjas märgitule

ei esita töövõtja ühegi lisatöö ega kallinemise hüvitamist ja loobub lisatöö ning kallinemise hüvitamise

nõudeõigusest hankelepingu alusel. Samuti kinnitas hageja, et kui eeltoodule täiendav lisatöö või

muudatus on siiski vajalik või kui ilmneb ehitusmahu suurenemine või kallinemine, siis katab töövõtja

kõik sellega seotud kulud.

404. Pooled ei vaidle selle üle, et pooled sõlmisid hageja ettepaneku alusel kokkuleppe ning kostja

tasus hagejale kirjas märgitud summad. Seega sõlmisid pooled kompromisskokkuleppe kirjas märgitu

alusel. Kompromissina loobus hageja selgesõnaliselt kõigist lisatööde tasunõuetest kuni lepingu

lõpuni, välja arvatud täiendava väljakaeve tasunõudest. Hageja pöördumisega ei ole kooskõlas

menetluses esitatud hageja väide, et kirjas peeti silmas vaid projekteeritud või projekteerimisel olevaid

töid, sest selliseid viiteid kirja tekstist ei nähtu. Eeltoodut kokku võttes jätab kohus tervikuna

rahuldamata hageja nõude tulenevalt Kopli ja Volta peatuste panduste rajamisest summas 11 200 eurot

ja 13 450 eurot. Kopli peatuse panduse rajamine oli lepinguline töö ehk projekteerimise vea

kõrvaldamisest tulenev töö, mille kulu pidi lepingu alusel jääma hageja kanda. Volta peatuse panduse

rajamise tegelik kulu oli oluliselt väiksem, kuid hageja oli eelnevalt juba kinnitanud täiendavate

lisatasude nõudeõigusest loobumis.

Hageja lisatasu nõue depoohoone nr 5 sadevete allaviikude rajamise eest

405. Hageja palus välja mõista lisatasu depoohoone nr 5 sadevete allaviikude rajamise eest, sest tegu ei

olnud lepingulise tööga. Kostja nõudis töö tegemist. Hageja andis 25.07.2017 üle depoohoone

projektdokumentatsiooni, millele insener ei vastanud. Töövõtulepingu maht ei näinud ette olemasoleva

depoohoone sademevee ärajuhtimise ülesannet. Depoohoone 5 ehitustöid ei teinud hageja ja need olid

varem valmis. Sademevee ärajuhtimise oleks pidanud lahendama depoohoone ehitaja.

Hanketingimustes ei olnud märgitud, et depoohoonele tuleb rajada sadevete allaviigud. Varem olid

depoohoone sademeveed juhitud lihtsalt teekattele. Tasunõue on 28 392 eurot. Eksperdi hinnang

erineb hageja nõudest vähesel määral.

406. Kostja leidis ka sellele nõudele vastu vaieldes, et hageja on 30.06.2017 kirjas kõigist lisatööde

tasudest loobunud. Sisuliselt ei ole tegu lisatööga, vaid hageja projekteerimisveaga, millest tuleneva

kulu pidi hageja ise kandma. Kostja nõustus, et varem juhiti depoohoone sadeveed pinnasesse. Hageja

pidi ala projekteerimisel arvestama kõrvalt kaasneva sadevee hulgaga. Lisaks on ekspert hinnanud

tööde maksumuseks 27 924 eurot ehk hageja nõudest 468 eurot vähem.

407. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja projekteerija saatis xxx AS-le 12.09.2016 kirja

(toimiku 5. kd, lk 126), milles palus saata depoo hoone projekti, et sellega saaks arvestada depoo ala

projekteerimisel. xxx AS saatis samal päeval vastuse ja selgitas, et drenaaž tuli hiljem hoonest väljas

ning saatis joonised (toimiku 5. kd, lk 127-130). Hageja esitas ühtlasi kohtule xxx OÜ koostatud

trammidepoo hoone projekti seletuskirja (toimiku 9. kd, lk 153-165) ning hoone fotod (toimiku 9. kd,

lk 166). Projektist ei nähtu hoone välist lahendust sadevete äravooluks. Hanketeade trammidepoo

remondiks avaldati 14.09.2016 (toimiku 9. kd. lk 167-168). Pooled ei vaidle selle üle, et trammidepoo

renoveeriti enne vaidlusaluse lepingu sõlmimist.

408. 16.02.2017 koosoleku protokollis nr 45 (toimiku 5. kd, lk 150) on märgitud, et hageja esitas Kopli

depoohoone projekti. 19.06.2017 andis hageja üle ja insener võttis vastu (toimiku 3. kd, lk 217-218)

taristu rekonstrueerimise tööprojekti IV etapis, III etapis. 09.10.2017 e-kirjaga saatis hageja kostjale ja

insenerile depoohoone sadevete kanalisatsiooni projekti (toimiku 3. kd, lk 156).

409. 12.10.2017 koosoleku protokollist (toimiku 5. kd, lk 155-156) nähtub, et depooalal toimusid

aslfalteerimistööd, kuid dreenikihti ei esitatud insenerile vastuvõtmiseks. Ülevaatuse käigus selgus, et

dreenikihti ei olnud ehitatud. Projektis oli jäänud lahendamata sadevete ärajuhtimine depoohoone

katuselt. Prokollis märgitu järgi pidi töövõtja projekteerima lahenduse, mida töövõtja pidas

muudatustööks. Tellija aga leidis, et hageja oleks pidanud projekteerimise käigus arvesse võtma kõiki

asjaolusid, mis määrasid ära projektilahendi, sh sadevete juhtimise kanalisatsiooni.

410. 22.12.2017 kuupäevaga saatis hageja kostjale ja xxx OÜ-le ettepaneku nr 137 muudatustööde

menetlemiseks (toimiku 1. kd, lk 69-78, 4. kd, lk 183-193), milles muuhulgas nõuti täiendavat tasu

depoohoone allaviikude rajamise eest, sest töövõtja ei pidanud antud tööd lepingu mahtu kuuluvaks.

Hageja soovis täiendavalt saada 23 660 eurot ehk oluliselt väiksemat summat, kui on hagis märgitud.

411. 26.02.2018 saatis hageja esindaja R E e-kirja (toimiku 1 kd, lk 79), milles leidis, et kuna insener

ei ole eelmisele kirjale reageerinud, on ta ettepaneku heaks kiitnud. Hageja esindaja saatis insenerile ja

kostja esindajale M Ple akti ja arve. E-kirjale oli lisatud arve nr M00045 (toimiku 1. kd, lk 80).

19.03.2018 tegi hageja uuesti insenerile ja kostjale ettepaneku täiendavate muudatuste menetlemiseks

(toimiku 9. kd, lk 174-178) ja soovis muuhulgas saada täiendavat tasu depoonoone sadevete

allaviikude rajamise eest.

412. xxx OÜ ei nõustunud 18.04.2018 kirjas (toimiku 4. kd, lk 87-89) sellega, et depoohoone puhul oli

tegu projekteerimisveaga, sest pöörangute drenaaži lahenduses ei olnud ette nähtud depoohoone 5

sademevee ärajuhtimist. 09.05.2018 saatis hageja esindaja kostjale kirja (toimiku 1. kd, lk 63-68),

milles viitas 12.10.2017 toimunud nõupidamisele ja leidis jätkuvalt, et depoohoone allaviikude töö on

täiendav töö. Samu põhjendusi esitas hageja 04.06.2018 kirjas kostjale ja insenerile (toimiku 4. kd, lk

178-182).

413. Hageja esitas ehitustööde päevikud 04.10.2017 kuni 20.10.2017 (toimiku 6. kd, lk 59-61), millest

nähtub Kopli depoohoone allaviikude töö teostamine. Sama nähtub kaetud tööde aktidest ja nendega

seotud fotodest (toimiku 6. kd, lk 62-64). Hageja esitas allaviikude teostusjoonise (toimiku 6. kd, lk

65), samuti Kopli depoohoone projekti ilma allaviikudeta ja koos allaviikudega (toimiku 3. kd, 258-

259). Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et depoohoone sadevete allaviikude töö on tehtud.

414. OÜ xxx pakkumise järgi (toimiku 3. kd, lk 157) sademevee torude ühendamise tööde

kogumaksumus 29 404,80 eurot. xxx AS hinnapakkumise järgi (toimiku 6. kd, lk 66) on depoohoone

sademevee äravoolutorustike ehitustööde maksumuseks 29 000 eurot, millele lisandub käibemaks. xxx

OÜ pakkumise järgi on maksumuseks 31 188 eurot koos käibemaksuga (toimiku 6. kd, lk 67). xxx OÜ

saatis kostjale 22.02.2019 kirja (toimiku 4. kd, lk 175), milles hindas depoohoone allaviikude töö

maksumuseks 23 660 eurot ning mõistlikuks hinnaks 14 000 kuni 16 000 eurot.

415. OÜ xxx koostas hageja palvel 21.03.2019 arvamuse (toimiku 5. kd, lk 130-131), milles märgitu

järgi ei olnud xxx AS projektis toodud sademeveele lahendust, mistõttu puudus hageja projekteerijal

teave selle kohta, kuidas sademevee lahendus oli projekteeritud. Arvamuse järgi tuli sademevee

lahendus lahendada hoone projekti koosseisus. Kuna seda ei olnud, ei olnud hageja projekteerijal

võimalik ette näha allaviike.

416. Riiklikult tunnustatud ekspert T R tuvastas oma 27.06.2022 arvamuses (toimiku 15. kd, lk 1-96),

et enne depoohoone rekonstrueerimist ja maa-ala ümberehitamist sadevete allaviigud puudusid.

Sademevesi immutati pinnasesse. Kui ekspert käis hoonet üle vaatamas, olid allaviigud rajatud.

Sadevete juhtimine allaviikudesse parandas hoone välispiirete niiskusrežiimi ja välistas vee sattumise

hoone vundamenti.

417. Depoohoone rekonstrueerimise projektis nähti ette sadevete juhtimine väliskanalisatsioonivõrku,

mis eeldas maa-alal sademevee kanalisatsiooni olemasolu. Ekspert osundas, et sademevee

kanalisatsioon ja drenaaž on eraldiseisvad tehnovõrgud. Drenaaživõrku sademevee juhtimine lubatud

ei olnud.

418. Ekspert osundas, et allaviikude nõue sai tuleneda kas standarditest, hoone

rekonstrueerimisprojektis toodud lähteandmetest ja tehnilistest lahendustest või tellija nõuetest ning

tingimustest. Seda arvestades tuvastas ekspert, et allaviikude rajamise nõue ei tulenenud standarditest,

ehitustehnilisest nõuetest ega depoohoone rekonstrueerimisprojektist. Allaviikude rajamine oli aga

ehitustehniliselt vajalik, sest hoone esiküljel asuva sajuveetoru kaudu ei olnud asfaldile valguvat vett

võimalik immutada pinnasesse.

419. Järgnevalt leidis ekspert, et sademevee allaviikude rajamisega seotud ehitustööd ei sisaldunud

riigihanke projekteerimis-ehitustööde loendis. Hoone sajuveekanalisatsioon oleks pidanud sisalduma

hoone rekonstrueerimisprojektis. Need ei pidanud sisalduma ehitustehnilise lahendina pakkuja

koostatud ehitusprojektis.

420. Tööde hinna osas leidis ekspert, et kohtule esitatud hinnapakkumised ei sisaldanud tööde

koosseisu, ühikhindasid ja mahtusid. Seetõttu ei olnud need pakkumised eksperdi arvates kasutatavad.

Ekspert nõustus, et tööde mahud vastavad hageja 04.06.2018 kirjas märgitud mahtudele. Tööde

tegelikuks kuluks koos käibemaksuga luges ekspert 27 924 eurot.

421. Eeltoodut kokku võttes saaks kohtu hinnangul lugeda depoohoone sademete allaviikude tööd

täiendavaks tööks, mille maksumus on 27 924 eurot. Kohus ei pea võimalikuks nõuet rahuldada, sest

hageja on sarnaselt peatuste panduste rajamise kuluga loobunud antud lisatasu nõudest 30.06.2017

kirjaga (toimiku 2. kd, lk 23-25). Kirja lõpus on hageja kinnitanud, et ta on hinnanud võimalikke

lisatööde ja hinna kallinemise mahtu kuni tööde lõpuni ja lisaks kirjas märgitule ei esita töövõtja ühegi

lisatöö ega kallinemise hüvitamist ja loobub lisatöö ning kallinemise hüvitamise nõudeõigusest

hankelepingu alusel. Samuti kinnitas hageja, et kui eeltoodule täiendav lisatöö või muudatus on siiski

vajalik või kui ilmneb ehitusmahu suurenemine või kallinemine, siis katab töövõtja kõik sellega seotud

kulud. Järelikult on hageja kinnitanud, et ta täiendavat lisatasu ei nõua.

422. Kokkuvõttes ei rahulda kohus ka hageja nõuet depoohoone täiendavate allaviikude rajamise kulu

28 392 euro osas. Kuna kohus ei rahuldanud hageja põhinõuet üheski osas, ei kuulu rahuldamisele ka

hageja viivisenõue ega võla sissenõudmise kulu nõue. Kohus jätab hagiavalduse täielikult

rahuldamata.

Kostja vastuhagi leppetrahvi nõudes

423. Algselt esitas kostja hagile vastu vaieldes menetlusliku tasaarvestuse avalduse ning soovis hageja

nõuet tasaarvestada oma leppetrahvi nõudega. Menetluse käigus esitas kostja vastuhagi ja palus

hagejalt kostja kasuks välja mõista leppetrahvi. Kostja palus hagejalt põhinõudena välja mõista 4 566

738,90 eurot ja seisuga 08.12.2020 sissenõutavaks muutunud viivisena 3 338 286,14

eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt 4 566 738,90

eurolt alates 09.12.2020 kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,1% tasumata summalt päevas, kuid mitte

rohkem kui 1 228 452,76 eurot.

424. Leppetrahvi nõude aluseks oli asjaolu, et hageja viivitas kasutuslubade üleandmisega. Kostja

pidas alusetuks hageja väidet, et need ei omanud tähtsust. Hageja pidi lepingu alusel saama 39

kasutusluba ja 5 kasutusteatist. Isegi kui mõne loa osas tulenes viivitus kostjast, ei mõjutanud see loa

väljastamist. Hageja pidi kasutusload üle andma 31.01.2018, kuid esitas nende taotlused alles

veebruaris ja märtsis 2018 ehk juba pärast tähtaja möödumist. Kostja on lepingu rikkumise tõttu

pidanud inseneriga lepingut pikendama ja on talle täiendavalt tasunud 20 730,72 eurot. Ebaõige on

hageja väide, et leppetrahvi tingimus on tüüptingimus, sest 08.08.2017 kokkulepe sõlmiti

läbirääkimiste tulemusel. Hageja viited Lennujaama trammiliini lepingule on asjakohatud, sest

trammiteedele ei peagi kasutusluba taotlema. Leppetrahvi suurus ei saa iseenesest olla heade kommete

vastane ja hageja leppetrahvi vähendamise taotlus on alusetu. Viinane kasutusluba väljastati

12.10.2018.

425. Hageja vaidles leppetrahvi nõudele vastu ja leidis, et leppetrahvi kokkulepe on tühine vastuolu

tõttu heade kommetega. Kostja leppetrahv on liialt suur, kostjale ei ole kahju tekkinud ja tööd lõpetati

tähtaegselt. Tööde osas kostja pretensioone ei esitanud. Kasutuslubade väljastamine viibis kostja tõttu,

kes ei sõlminud isikliku kasutusõiguse lepinguid. Hageja leidis, et tegu on ka teda ebamõistlikult

kahjustava tüüptingimusega. Hageja taotles leppetrahvi vähendamist nullini, sest hageja ei ole

keeldunud kohustuse täitmisest. Alternatiivselt taotles hageja leppetrahvi vähendamist 7000 euroni,

mis on 1/3 kostjale tekkinud kahjust. Teises riigihankes kostja leppetrahvi ei nõudnud. Lisaks sõlmisid

pooled suulise kokkuleppe, et kui tramm hakkab sõitma 01.09.2017, ei nõua kostja leppetrahvi. Kostja

teadis alates 30.03.2017 vajadusest sõlmida isikliku kasutusõiguse lepingud, kuid ta sõlmis esimese

lepingu 27.08.2018. Lisaks viivitas insener dokumentide ülevaatamise ja nõuetekohase

allkirjastamisega.

426. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et hagejal lasus lepingu kohaselt kohustus taotleda ja saada

kõik vajalikud kasutusload ning selle kohustuse tähtaegsel täitmata jätmisel tuli tal tasuda leppetrahvi.

VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka

töö juurde kuuluvad dokumendid.

427. VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja

töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud

ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes

ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 35 lg 2 näeb ette, et tüüptingimust ei olnud

eraldi läbi räägitud.

428. Riigikohus on selgitanud, et pool, kes väidab, et tegu on tüüptingimusega, peab esile tooma ja

tõendama asjaolud, mille alusel on tingimus kvalifitseeritav tüüptingimusena (RK TKo 2-16-13477, p

13). VÕS § 42 lg 2 sätestab, et tüüptingimust ei loeta ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab

lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuse sisu tugineb õigusaktil,

millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Seega on iseenesest põhjendatud kostja

väide, et ainuüksi leppetrahvi suurus ei saa tähendada leppetrahvi ette nägeva tüüptingimuse tühisust.

429. VÕS § 158 lg 1 näeb ette, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 161 lg 1 järgi võib

lepingu rikkumise korral kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. VÕS

§ 162 lg 1 sätestab aga, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda

leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni,

arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja

lepingupoolte majanduslikku seisundit.

430. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste ehk FIDIC tingimuste alapunkt 4 reguleeris töövõtja

kohustusi. Punkti 4.1. järgi pidi töö sisaldama kõiki töid, mis on vajalikud tellija tingimuste, töövõtja

ettepaneku ja loendite täitmiseks või millele on viidatud lepingus ning kõiki töid, mis on vajalikud (kui

neid ka ei ole kirjeldatud lepingus) töö stabiilsuse tagamiseks, lõpuleviimiseks või ohutuks ja

nõuetekohaseks toimimiseks. Sama punkti järgi pidi töövõtja korraldama kasutusloa taotluste

koostamise, esitamise ning tasuma tasud ja lõivud.

431. Töövõtja pidi koostama ja ette valmistama kõik vajalikud dokumendid projekti raames olevate

rajatiste ning teemaale ja väljapoole teemaad ehituse käigus rajatavate või ümbertõstetavate rajatiste

servituutide seadmiseks ning kooskõlastama ja esitama need dokumendid osapooltele. Vajalikud

servituudi ja isikliku kasutusõigusega koormamise dokumendid koostatakse lisaks kinnisasja

servituudile ka kinnistusraamatusse kandmata maaüksusele ehitatavate rajatiste kohta. Eeltoodust

tulenevalt lasus hagejal lepingu järgi kohustus taotleda ja saada kasutusload ning ette valmistada ka

kõik selleks vajalikud dokumendid.

432. FIDIC tingimuste punkti 8.7 reguleeris leppetrahvi. Töö või etapi täitmisajaga hilinemisel on

tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,1% lepingukokkuleppes esitatud töö või etapi

maksumusest iga täitmisaega ületanud päeva eest vastavalt pakkumuslisas toodud töö või etapi

täitmisaegadele. Iseenesest võib nõustuda, et FIDIC tingimused kujutasid endast tüüptingimusi.

Pakkumuse lisa vorm 7 järgi oli tööde teostamise lõpptähtaeg 02.10.2017 (toimiku 12. kd, lk 163).

Leppetrahvi maksimumsumma töö täitmisajaga viivitamisel oli 100% heakskiidetud lepingusummast

433. Küll aga nähtub asjas kogutud tõenditest, et hageja ja kostja sõlmisid 08.08.2017 kokkuleppe

(toimiku 15. kd, lk 166-167), milles kinnitati, et hageja on lepingut rikkunud ja on hilinenud

tähtaegadega. Leppetrahvid kokku seoses lõpptähtaja rikkumisega olid lepingu punkti 8.7 alusel 2 157

514,80 eurot ja seoses tööprogrammis toodud tähtaegade rikkumisega 6 714 783,10 eurot.

434. Kokkuleppe alapunktis III loobus kostja leppetrahvinõudest hageja vastu, mis ületas 1 797 928,70

eurot. Poolte kokkuleppel vähendati kostja leppetrahvinõuet kuni kokkuleppe sõlmimiseni summani 1

797 928,70 eurot täitmistagatise arvelt. Samas lepiti kokku, et lepingu sõlmimise järel toimunud

rikkumiste eest ja kokku lepitud uute tähtaegade rikkumise korral säilib leppetrahvi kasutamise õigus.

Kokkuleppe punktis 4 lepiti kokku täiendavad täitmise tähtajad. 01.09.2017 pidi olema trammiliiklus

taastatud, 22.12.2017 kõik ehitustööd lõpetatud ja 31.01.2018 dokumendid üle antud.

435. Lepingu punktis 5 on märgitud, et täiendavad tähtajad antakse, kuna tööde tähtaegne lõpetamine

ei olnud enam reaalne. Kostjal oli jätkuvalt huvi lepingu täitmise vastu. Toimunud oli arvukalt

tähtaegade rikkumisi. Tähtaegade rikkumise ühe põhjusena viidati OÜ Xxx poolt hanke

ettevalmistamisel tehtud ebapiisavat tööd trammitee trassi alusel pinnase seisundi ja koosseisu

uurimisel. Neid rikkumisi pidi kompenseerima antud kokkuleppe alusel tasutav leppetrahv.

436. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mille esinemise tõttu saaks eelviidatud

kokkulepet lugeda tüüptingimustel sõlmituks. Kuna hageja ei ole neid asjaolusid välja toonud ega

tõendanud, ei saa kohus lugeda kokkulepet tüüptingimustel sõlmituks. Kokkuleppega anti hagejale

täiendav tähtaeg töö lõpetamiseks ja dokumentide üleandmiseks hiljemalt 31.01.2018. Hageja võttis

endale kohustuse tasuda leppetrahvi, kui ta tähtaegselt dokumente üle ei anna. Vaidlus puudub selle

üle, et tähtaegselt hageja oma lepingulist kohustust ei täitnud.

437. 24.10.2017 saatis insener hagejale kirja (toimiku 2. kd, lk 135-136), milles viitas, et tööd ei ole

lepingus toodud tähtajaks valmis ning tellijal on seetõttu õigus nõuda leppetrahvi. 24.05.2018 inseneri

kirjas (toimiku 2. kd, lk 137-138) on uuesti juhitud tähelepanu tellija õigusele nõuda leppetrahvi.

Eeltoodud tõenditest nähtub, et hageja tähelepanu juhiti leppetrahvi nõudmise võimalusele ning kostja

ei ole leppetrahvi nõudest teatanud hilinemisega.

438. 14.06.2018 saatis insener hagejale kirja, milles muuhulgas märkis, et seisuga 31.05.2018

puuduvad kasutusload II, III, IV, V, VI ja VII etappides (toimiku 2. kd, lk 66-67). 26.06.2018 e-kirjaga

saatis kostja hagejale leppetrahvinõude (toimiku 2. kd, lk 20-22). Samas kirjas teatas kostja, et

tasaarvestab leppetrahvi nõuded töövõtja nõuetega. 09.07.2018 esitas kostja hagejale tasaarvestuse

avalduse (toimiku 2. kd, lk 73-74), milles ta tasaarvestas oma leppetrahvinõudest 25 894,48 eurot

hageja tasunõudega summas 25 894,48 eurot. 16.11.2018 saatis kostja hagejale kirja, milles teatas, et

kuna viimane kasutusluba väljastati 12.10.2018, on seisuga 12.10.2018 tellija leppetrahvi nõue 4 566

738,90 eurot 254 viivitatud päeva eest (toimiku 2. kd, lk 152-153). Järelikult on kostja hagejat

korduvalt leppetrahvi nõudest teavitanud ja leppetrahvi osaliselt ka varem tasaarvestanud.

439. xxx OÜ (toimiku 4. kd, lk 55-56) saatis hagejale 02.02.2018 kirja, milles loetles hulgaliselt

ehitustöid puudutavaid dokumente, milliseid ei olnud veel esitatud. 26.02.2018 palus insener hagejal

esitada teostusdokumendid ülevaatamiseks 28.02.2018 (toimiku 4. kd, lk 57-58). Kostja esitas tabeli

kujul ülevaate kasutuslubadest (toimiku 2. kd, lk 112), millest nähtub, et taotlused kasutuslubade

saamiseks esitati alles märtsis 2018 ja seejärel uuesti pärast märkuste lahendamist juulis 2018.

440. Hageja esitas kohtule e-kirjad, millega ta edastas kostjale ja insenerile VII ja II ning IV etapi

ehitusload (toimiku 3. kd, lk 180-182, lk 184). II etapi ehitusloal oli märkus, et tehnovõrkude

valdajatel tuli sõlmida Tallinna linnaga isikliku kasutusõiguse lepingud enne kasutusloa taotlemist

(toimiku 3. kd, lk 183). Pooled ei vaidle iseenesest selle üle, et vähemalt osade kasutuslubade

väljastamise eelduseks oli isikliku kasutusõiguse lepingute sõlmimine.

441. Maa-amet saatis 06.04.2018 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile kirja (toimiku 8. kd, lk 74-75),

mis puudutas kooskõlastamiseks esitatud kasutusloa taotlust 1811371. Kuna rajatised asusid

muuhulgas xxx kinnisasjal, ei olnud sellele seatud isiklikku kasutusõigust. Kuna seda ei olnud

taotletud, ei kooskõlastanud Maa-amet kasutusloa taotlust, vaid selgitas, et tuleb esitada taotlus isikliku

kasutusõiguse seadmiseks. 06.04.2018 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku 8. kd, lk 85), milles

selgitas, et VII etapi kasutusloa taotlused tagastati märkustega. Lahendamata jäi Maa-ameti märkus.

Hageja selgitas, et isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimisega tuleb kiirustada.

442. Vastava taotluse esitas kostja Maa-ametile 13.04.2018 (toimiku 8. kd, lk 76-79). 02.05.2018

kirjas kinnitas kostja, et ta on nõus kandma lepingu sõlmimisega seotud notaritasu (toimiku 8. kd, lk

80-82). 04.05.2018 kinnitas Maa-amet, et ei kooskõlasta kasutusluba enne isikliku kasutusõiguse

lepingu sõlmimist. Hageja selgitas samal päeval kostjale täiendavalt, et kooskõlastuse saab, kui

tehingu sõlmimiseks on käidud notari juures (toimiku 8 kd, lk 86). 05.07.2018 oli Tallinna

Linnavalitsus kinnitanud, et enne isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimist kasutusluba ei väljastata,

millest hageja teavitas kostjat (toimiku 8. kd, lk 84).

443. 11.07.2018 teatas Maa-amet, et kontaktisikutega ei olnud kostja veel isikliku kasutusõiguse

lepingu sõlmimiseks ühendust võtnud (toimiku 2. kd, lk 94, toimiku 8. kd, lk 87). 23.07.2018 sai

hageja Tallinna Linnavaraametilt kinnituse, et üks isikliku kasutusõiguse leping oli sõlmitud (toimiku

8. kd, lk 89). Teise tehingu notari aeg lepiti kokku 23.08.2018 (toimiku 8. kd, lk 83).

444. Hageja esitas kohtule kasutusloa nr 1811371 taotlemisega seotud kooskõlastused ja märkused

(toimiku 3. kd, lk 185-186), millest nähtub, et selle taotluse kohane isikliku kasutusõiguse leping oli

sõlmitud 27.08.2018. Kasutusloa nr 1711371 taotlemisega seotud kooskõlastustest (toimiku 3. kd, lk

187-197) nähtub, et kasutusõiguse lepingud olid sõlmitud 23.08.2018 ja 11.07.2018.

445. Hageja saatis kostjale 28.02.2018 e-kirja (toimiku 3. kd, lk 198), milles teatas, millised

kasutuslubade taotlused on esitatud ja menetlusse võetud. 29.03.2018 küsis hageja kostjalt, kas isikliku

kasutusõiguse lepingud on sõlmitud (toimiku 3. kd, lk 199). Täiendavalt selgitas hageja, millisest

lepingust jutt on (toimiku 3. kd, lk 200) ning selgitas 06.04.2018, et taotlus tagastati kasutusloa lepingu

esitamata jätmise tõttu (toimiku 3. kd, lk 201). 04.05.2018 e-kirjas selgitas hageja kostjale, et Maa-

amet ei kooskõlasta kasutusluba enne lepingu esitamist (toimiku 3. kd, lk 202). 16.07.2018 saatis

hageja kostjale e-kirja ja küsis, kas isikliku kasutusõiguste lepingutega seoses on toimunud arenguid

(toimiku 8. kd, lk 73), millele kostja vastas 16.07.2018, et valmisolek linna poolt tuli 21.06, kuid kostja

esindaja ei osanud vastata, miks ei ole notari aega pandud. 19.07.2018 saatis hageja kostjale e-kirja

(toimiku 3. kd, lk 203), milles selgitas, millised kasutusloa taotlused on esitatud. Ühe taotluse osas oli

kasutusõiguse leping endiselt sõlmimata. 01.08.2018 teatas hageja, et esitas taotluse uuesti, kuid leping

oli vaja sõlmida (toimiku 3, kd, lk 204-205).

446. Kostja teatas vastuseks hageja 01.08.2018 e-kirjale seoses isikliku kasutusõiguse lepinguga, et

leping on sõlmitud (toimiku 8. kd, lk 70). 23.08.2018 teatas kostja järgmise isikliku kasutusõiguse

lepingu sõlmimisest (toimiku 8. kd, lk 71). Kohus osundab, et eeltoodud tõenditest nähtuvalt teavitas

hageja kostjat vajadusest sõlmida kahe kasutusloa osas isikliku kasutusõiguse lepingud. Kostja sõlmis

lepingud mitu kuud hiljem. Kuigi leping nägi hagejale ette dokumentide ettevalmistamise kohustuse, ei

saa esitatud tõenditest järeldada, et hageja oleks seoses isikliku kasutusõiguse lepingutega aidanud

kostjal dokumente ette valmistada.

447. Kostja saatis 12.02.2019 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile teabenõude (toimiku 5. kd, lk 53-

54), soovides muuhulgas teada, millal esitas hageja kasutuslubade taotlused, millal tehti märkusi ja

millise sisuga need olid ning millal märkused kõrvaldati. Vastuse kohaselt (toimiku 5. kd, lk 55-90) on

vaid üks kasutusloa taotlus esitatud 29.12.2016 ning teine 24.03.2017, ülejäänud taotlused olid esitatud

märtsis ja aprillis 2018. Kasutusload olid väljastatud (välja arvatud üks kasutusluba) 2018. aasta juulist

kuni oktoobrini. Vastusest nähtub, et kasutuslubade menetlemisel tehti ka muid märkusi, mis ei olnud

seotud isiklike kasutusõiguste lepingutega. Analüüsides teabenõude vastust tõi kostja välja, et

kasutuslubade menetluses kõrvaldas hageja hulgaliselt puudusi ning sealhulgas kõrvaldas ta puudusi

ka pärast seda, kui isikliku kasutusõiguse lepingud olid sõlmitud. Järelikult ei ole õige hageja väide, et

kasutuslubade väljastamise menetlus venis üksnes seetõttu, et kostja ei sõlminud piisavalt kiiresti

isikliku kasutusõiguse lepinguid.

448. Hageja esitas kohtule ka hulgaliselt tõendeid selle kohta, kuidas kostja ei allkirjastanud koheselt

dokumente või tegi seda hilinemisega (toimiku 8. kd, lk 97-113, 9. kd, lk 129-136), kuid kõik

tõenditest nähtuvad toimingud olid tehtud 2018. aasta alguses ehk mitmeid kuid enne kasutuslubade

väljastamist. Tegu ei olnud puudustega, milliste kõrvaldamise järgselt oleks kasutusload koheselt

väljastatud. Kasutusload väljastati mitu kuud hiljem ja alles järgmiste puuduste kõrvaldamise järel.

449. Eeltoodut kokku võttes ei nõustu kohus hageja väidetega, et kasutuslubade väljastamine venis

kostjast tingitud põhjustel. Neid väiteid hageja tõendanud ei ole. Lisaks asus hageja esitama

kasutuslubade saamiseks taotlusi alles siis, kui talle lepingus ette nähtud tähtaeg oli juba möödunud.

Kokkuvõttes nõustub kohus kostjaga, et hageja viivitas lepinguliste kohustuste täitmisel.

450. Kohus loeb kostja leppetrahvi nõude osas asjakohatuteks hageja väiteid, et teise trammiliini

rajamisel ei nõudnud kostja leppetrahve. Sõltumata sellest, kas kostja seda tegi või mitte, on tegemist

eraõigusliku isikuga, kellel puudub kohustus käituda kõikide lepingupartneritega täpselt ühel viisil.

Võlaõigusseadusest ei tulene, et võlausaldaja võib võlgnikult nõuda leppetrahvi vaid siis, kui ta on

samasuguse nõude esitanud kõigile teistele oma võlgnikele. Sisuliselt on hageja väited ka tõendamata.

451. Hageja esindaja esitas teabenõude TLPA-le (toimiku 3, kd, lk 206), küsides, kas kasutusload on

väljastatud kirjas märgitud rajatistele, millele saadetud vastuse kohaselt oli kasutusluba väljastatud

vaid ühele tunnelile (toimiku 3. kd, lk 208). Kostja vastas hageja esindaja teabenõudele (toimiku 3. k,

lk 209-210), et Lennujaama trammiliini leping oli täidetud ja kõik kasutusload väljastatud. Kostja

esitas ka väljavõtte ehitisregistrist (toimiku 2. kd, lk 133-134), millest nähtub, et hageja viidatu näol oli

tegu trammiteedeks olevate rajatistega, mis kasutusluba ei vajanud. Seega ei ole hageja ka oma väiteid

tõendanud.

452. Hageja esitas kohtule kostja 2017. aasta majandusaasta aruandele (toimiku 3. kd, lk 159-179),

milles ei ole kajastatud kostja leppetrahvinõuet hageja vastu. Tallinna Linnavalitsuse 2019. aasta

korraldusega on kinnitatud kostja 2018. aasta majandusaasta aruanne (toimiku 12. kd, lk 157159) ja

2020. aasta korraldusega 2019. aasta aruanne (toimiku 12. kd, lk 160-162). Aruannetes ei ole viidatud

kostja leppetrahvinõudele hageja vastu. Kohtu hinnangul ei oma leppetrahvi nõude lahendamisel

tähtsust see, kas võlausaldaja on nõuet majandusaasta aruandes kajastanud või mitte. Seadus ei näe

leppetrahvi nõude esitamise eeltingimusena ette selle kajastamist majandusaasta aruandes.

453. Hageja väited selle kohta, et pooled sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt kostja loobus leppetrahvi

nõudest, ei ole tõendatud. 30.11.2022 istungil tunnistajana ütlusi andnud M P (toimiku 15. kd, lk 170-

171) väitis, et hageja ja kostja sõlmisid suuliselt 2018. a juunis kokkuleppe, mille järgi pidi kostja

leppetrahvist loobuma, kui tramm hakkab sõitma 01.09.2017.

Tunnistaja samas ei osanud vastata küsimusele, et kui 2017. a mais sõlmiti suuline kokkulepe

leppetrahvi mittenõudmise kohta, miks sõlmiti augustis 2017 kirjalik kokkulepe selle kohta, et

leppetrahvi nõue on sissenõutavaks muutunud. 05.12.2022 istungil tunnistajana ütlusi andnud E T

(toimiku 15. kd, lk 184) avaldas, et hagejale avaldati, et kui täitedokumentatsiooniga hilinemine on

mõistlik, kaalub kostja leppetrahvi mitterakendamist. Eeltoodud tõendid ei tõenda leppetrahvist

loobumise kokkuleppe sõlmimist. Kõige enam võib tõenditest järeldada, et pooled pidasid leppetrahvi

osas läbirääkimisi, kuid kokkuleppele ei jõudnud.

454. Eeltoodut kokku võttes on iseenesest kostja leppetrahvinõue põhjendatud. Hageja on lepingut

rikkunud ega ole kasutuslubasid üle andnud lepingus toodud tähtajaks. Asjas kogutud tõenditest ei saa

järeldada, et viivitused oleksid olnud tingitud üksnes kostjast. Küll aga nõustub kohus hageja

väidetega, et leppetrahv kuulub vähendamisele. Hageja on nõustunud, et seoses kasutuslubade

väljastamisega viivitamisega tekkis kostjal kahju, sest kostja pidi inseneriga lepingut pikendama ja pidi

talle täiendavat tasu maksma. Hageja on nõustunud, et kostjale tekkinud kahju suuruseks oli 20 730,72

eurot. Kuigi leppetrahvi saab nõuda sõltumata tekkinud kahju suurusest, nõustub kohus hageja

väidetega, et vastuhagis nõutud leppetrahv on ebamõistlikult suur. Leppetrahvi saab kohus vähendada,

kui arvestada hageja kohustuse täitmise ulatust ja kostja õigustatud huvi. Hageja on oma kohustuse

täitnud ning kostja õigustatud huvi leppetrahvi nõudmisel ei saa kohtu hinnangul ületada 20 730,72

eurot ehk kahju suurust.

455. Kohus vähendab seega leppetrahvi ja mõistab hagejalt kostja kasuks leppetrahvina välja 20

730,72 eurot. Kohus mõistab hagejalt välja viivise leppetrahvilt lepingulise määraga 0,1% päevas.

Alates leppetrahvinõude esitamisest 09.12.2018 kuni käesoleva lahendi koostamise päevani oleks

sissenõutavaks muutunud viivise summa 32 339,92 eurot, mis ületab kohtu poolt mõistlikuks peetud

leppetrahvi summat. Seetõttu vähendab kohus viivist kuni leppetrahvi summani ja mõistab hagejalt

kostja kasuks sissenõutavaks muutunud viivisena välja 20 730,72 eurot. Alates kohtulahendi

tegemisele järgnevast päevast edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõuet kohus ei rahulda.

Kogumis mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja 41 461,44 eurot.

456. Kohus osundab, et loe asjakohasteks tõendeid, mida käesolevas lahendis hinnatud ei ole. Lisaks

olid paljud tõendid esitatud seoses ekspertarvamuse koostamisega ning nende eraldiseisev hindamine

kohtu poolt ei ole vajalik. Kohus ei loe asjakohaseks K S koostatud arvamust (toimiku 9. kd, lk 142-

226, toimiku 11. kd, lk 4-78), sest ekspertarvamus oli oluliste puudustega, 30.08.2021 istungil küsitles

kohus ekspert K S (toimiku 13. kd, lk 1-5), kuid ekspertarvamusega seotud puudusi küsitlemise teel

kõrvaldada ei õnnestunud. 14.12.2021 otsustas kohus määrata kordusekspertiisi, sest K S arvamuses

toodud järeldused ei olnud põhistatud ning arvamus koosnes suures mahus hinnangutest ja osadest, mis

olid ebavajalikud ega seondunud kohtu esitatud küsimustega. Lisaks tugines ekspert pädevusvälistele

õiguslikele hinnangutele, milliste tõttu jõudis ta ebaõigete järeldusteni. Ekspert ei suutnud põhistada

oma järeldusi ka istungil küsimustele vastates. Eeltoodu tõttu ei arvesta kohus tõendina K S

ekspertarvamust.

Menetluskulud

457. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb hagiga seotud menetluskulud jätta hageja kanda. Vastuhagi

rahuldas kohus osaliselt ehk 0,5% ulatuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Kohus leiab, et vastuhagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb vastuhagiga seotud kulud jätta

poolte endi kanda.

458. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 näeb ette, et kui maakohus

kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja

lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude

rahalise ulatuse kindlaks pärast käesoleva kohtulahendi jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik