2-22-142051/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Roman Levin

Määruse tegemise aeg ja koht 17. märts 2023. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-142051

Tsiviilasi

Kastre vald, Võnnu alevik, Tartu tn 9 korteriühistu avaldus

K. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Lõpplahend hagita asjas

Avaldaja: Kastre vald, Võnnu alevik, Tartu tn 9

korteriühistu (registrikood 80402994)

Avaldaja

lepinguline

esindaja:

E.

J. (e-post

menetlus@ejlegal.ee)

Puudutatud isik: K. K. (isikukood XXX, e-post XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada täies ulatuses.

2. Välja mõista K. K. lt Kastre vald, Võnnu alevik, Tartu tn 9 korteriühistu kasuks

majandamiskulude võlgnevus perioodi 01.11.2021. a – 30.11.2022. a eest summas

1911,98 eurot, sh 1840,88 eurot põhivõlgnevus ja sissenõutavaks muutunud viivis 71,10

eurot.

3. Välja mõista K. K. lt Kastre vald, Võnnu alevik, Tartu tn 9 korteriühistu kasuks viivis

0,02% tasumata põhivõlgnevuselt päevas alates 18.03.2023.a. kuni põhivõlgnevuse

täieliku tasumiseni.

4. Menetluskulud jätta K. K. kanda.

5. Mõista K. K. lt välja Kastre vald, Võnnu alevik, Tartu tn 9 korteriühistu kasuks avaldaja

menetluskuluna kokku 580 eurot, sh riigilõiv 65 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu

20 eurot ja avaldaja õigusabikulud 495 eurot.

K. K. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva määruse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

6. Määrus on viivitamata täidetav.

7. Toimetada määrus kätte avaldaja esindajale ja puudutatud isikule.

2(5)

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu

kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada

määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Kastre vald, Võnnu alevik, Tartu tn 9 korteriühistu (avaldaja) esitas Tartu Maakohtule

avalduse K. K. lt (puudutatud isik) võlgnevuse väljamõistmiseks. Avalduse kohaselt on K. K.

Kastre vald, Võnnu alevik, Tartu tn 9 korteriühistu liige, kellele kuulub korteriomand nr XXX.

2. Kastre vald, Võnnu alevik, Tartu tn 9 korteriühistu majandamiskulude arvestuspõhimõtted on

sätestatud korteriühistu põhikirjas, asutamiskoosoleku protokollis ja üldkoosoleku

protokollides.

Avaldaja

on

väljastanud

puudutatud

isikule

regulaarselt

arveid

korteriühistu

majandamiskulude tasumiseks. Avaldaja on majandamiskulude jaotamisel ja puudutatud

isikule arvete esitamisel lähtunud kehtestatud arvestuspõhimõtetest ning asjaoludest, et:

− elamus on kokku 18 korterit kogusuurusega 1026,90 m2;

− puudutatud isiku korteri suurus on 71,9 m2;

− puudutatud isiku korteris elab alates märtsist 2022. a 4 inimest (varasemalt 5 inimest);

− haldustasu maksemäär on majanduskavade kohaselt 0,25€/m2 (arvetel nimetatud kui

majanduskulude tasu);

− remondifondi maksemäär on majanduskavade kohaselt 0,65€/m2, juunist septembrini

0,80€/m2.

Tarbimisest sõltuvaid kulusid (vesi ja kanalisatsioon, prügivedu, keskküte, vee soojendamine)

majanduskava ei sisalda ning selliste kulude arvestamine toimub pärast kulude suuruse

selgumist.

3. Puudutatud isik ei ole avaldaja esitatud arveid tarbitud teenuste eest nõuetekohaselt tasunud,

mistõttu on tekkinud makseviivitus ning avaldaja on arvestanud tasumata maksetelt ka viivist

0,02% päevas ning üksnes nende arvete tasumisega viivitamise eest, kus maksetähtaega on

ületatud rohkem kui 90 päeva. Avalduse esitamise seisuga (13.12.2022. a) on sissenõutavaks

muutunud viivise suuruseks 36,49 eurot.

4. Avaldaja palub mõista K. K. lt korteriühistu kasuks välja põhivõlgnevus summas 1840,88

eurot, avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 36,49 eurot ning viivis 0,02%

tasumata põhinõudelt päevas alates 14.12.2022. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni,

kusjuures viivis kuni lahendi tegemiseni mõista välja kindla summana ja edasi protsendina

põhinõudest.

5. Kohus võttis avalduse menetlusse 15.12.2022. a määrusega ja andis puudutatud isikule aega

14 päeva kohtule kirjaliku seisukoha esitamiseks.

6. K. K. teatas 27.12.2022. a, et on kirja kätte saanud, kuid ei saa dokumente telefonis avada.

Arvuti saab kätte 30.12.2022. a. Kinnitust dokumentide kättesaamise kohta puudutatud isik ei

esitanud. Seetõttu edastas kohus 17.01.2023. a K. K. le dokumendid tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 kohaselt K. K. poolt 27.12.2022. a avaldatud e-posti aadressile

XXX ja luges dokumendid kättetoimetatuks 21.01.2023. a. Seega oli avaldusele vastamise

3(5)

viimaseks päevaks 06.02.2023. a. Puudutatud isik ei ole esitanud kohtule vastust ega muul

viisil avaldusele reageerinud.

7. TsMS § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu

avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning

puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu

vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandit võõrandama. Seega

lahendab kohus TsMS § 613 lg-st 1 tulenevalt antud asja hagita menetluses.

8. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 7 alusel kontrollib kohus

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud

vastuväiteid.

9. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud

oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses

korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest,

korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes.

Korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu (lg 2).

KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise

küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga

ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase

valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist.

KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks

majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab.

10. KrtS § 17 lg 2 sätestab, et põhikirjaga võib ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega

ega eriomandi kokkuleppega. KrtS § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad

majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS

§ 40 lg 2 täpsustab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu

põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse

aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades

mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib

põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik

pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt

tema poolt tarbitud teenuse mahule. See tähendab, et põhikirjas sätestatud kohustused

majandamiskulude kandmisel on korteriühistu liikmetele kohustuslikud.

11. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg-le 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on

täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS

§ 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse

rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja

VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal

kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid

õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva

õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

viivist.

4(5)

12. Kohus loeb tõendatuks, et puudutatud isik on korteriomandi nr XXX asukohaga Kastre vald,

Võnnu alevik, Tartu tn 9 omanik, ning on seega korteriühistu liikmeks KrtS § 1 lg 4 järgi.

Avaldaja on esitanud puudutatud isiku vastu kommunaal- ja majandamiskulude võlgnevuse

väljamõistmise nõude perioodi 01.11.2021. a – 30.11.2022. a eest. Puudutatud isik ei ole

arveid nõuetekohaselt tasunud alates 20.12.2021. a, mil oli 2021. aasta novembrikuu arve

tasumise tähtaeg. Täielikult tasumata on 2022. aasta veebruari-, aprilli-, mai-, augusti-,

septembri- ja novembrikuu arve.

Puudutatud isik ei ole vastu vaielnud asjaolule, et talle on igakuiselt esitatud arveid

korteriomandi hooldamise, ülalpidamise ja teenuste osutamisega seotud maksete tasumiseks,

kuid ta ei ole tasunud talle kuuluva korteriga seotud majandamiskulusid.

Kohtu hinnangul on avaldaja täitnud oma tõendamiskoormise ühistu majandamiskulude

kandmise ja jaotamise osas. Kuna puudutatud isikul oli kohustus majandamiskulude eest

tasuda, avaldaja on puudutatud isikule vastavad arved esitanud, arvetel kajastatud summad on

sissenõutavaks muutunud ning puudutatud isik on majandamiskulude tasumise kohustust

rikkunud, tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1840,88 eurot.

13. KrtS § 42 lg 1 näeb ette, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib

korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

suuruses. Käesolevas paragrahvis sätestatust teistsuguse viivise määra võib ette näha vaid

eriomandi kokkuleppes.

Avalduse kohaselt on avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks

36,49 eurot. Avaldaja selgituste kohaselt on avaldaja arvestanud viivist vastavalt KrtS § 42

lg-le 1 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid ümardatult 0,02%-ni. Kohtu hinnangul on

selline viivisearvestus võlgnikule soodsam, mistõttu kohus rahuldab sissenõutavaks

muutunud viivise nõude 36,49 euro ulatuses.

Avaldaja on palunud välja mõista ka edasiulatuv viivis alates 14.12.2022. a kuni lahendi

tegemiseni kindla summana ning alates lahendi tegemisest 0,02% tasumata põhinõudelt

päevas kuni põhinõude tasumiseni.

Aluse selliseks nõudeks annab TsMS § 367, mille kohaselt võib viivisenõude koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

Kuigi seadusjärgne (VÕS § 113 lg 1) viivisemäär on lahendi tegemise ajaks muutunud, on

kohus TsMS § 4 lg 2 ja § 5 lg 1 kohaselt seotud avaldaja poolt avalduses esitatud selge viivise

nõudega. Kohus mõistab K. K. lt välja viivise vastavalt avaldaja taotlusele suuruses 0,02%

tasumata põhivõlgnevuselt päevas alates 14.12.2022. a kuni 17.03.2023. a summas 34,61

eurot ning alates 18.03.2023. a 0,02% tasumata põhinõudelt päevast kuni põhivõlgnevuse

täieliku tasumiseni. Kohtu hinnangul ei ole selline viivisenõue puudutatud isiku huvidega

vastuolus, kuivõrd võimaldab puudutatud isikul tasuda väiksemat viivist, kui käesoleval ajal

VÕS § 113 lg 1 esimene lause ette näeb.

14. Eeltoodust tulenevalt tuleb K. K. lt Kastre vald, Võnnu alevik, Tartu tn 9 korteriühistu kasuks

välja mõista majandamiskulude võlgnevus perioodi 01.11.2021. a – 30.11.2022. a eest

summas 1911,98 eurot, sh 1840,88 eurot põhivõlgnevus, kohtulahendi tegemise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivis 71,10 eurot (36,49 + 34,61) ja viivis 0,02% tasumata

põhivõlgnevuselt päevas alates 18.03.2023.a. kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

5(5)

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Kuna avalduse esitamise põhjustas puudutatud isiku kohustuse rikkumine seoses

majandamiskulude tasumisega, leiab kohus, et põhjendatud on jätta menetluskulud

puudutatud isiku kanda.

16. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

17. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §

175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Avaldaja on esitanud taotluse avalduselt tasutud riigilõivu 65 euro, maksekäsu kiirmenetluse

kulu 20 euro ja õigusabikulude 495 euro väljamõistmiseks. Kokku on avaldaja

menetluskulude suuruseks 580 eurot.

Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on avaldaja menetluskulud 65 euro suuruse

riigilõivu osas põhjendatud. TsMS § 4842 järgi on põhjendatud ka avaldaja maksekäsu

kiirmenetluse kulud 20 eurot.

Arvestades nõude olemust, kohtule esitatud dokumentide sisu ja mahtu, on ka avaldaja

õigusabikulud summas 495 eurot (5,5 x 90) põhjendatud. Nii avaldaja esindaja ajakulu 5 tundi

30 minutit kui ka tunnitasu 90 eurot on kohtu hinnangul mõistlikus suuruses.

Kokku on avaldaja põhjendatud menetluskulude suuruseks seega 580 (riigilõiv 65 eurot +

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 495 eurot) eurot. Menetluskulude

jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb K. K. lt Kastre vald, Võnnu alevik, Tartu tn 9

korteriühistu kasuks menetluskulude katteks välja mõista 580 eurot.

18. Vastavalt avaldaja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus ka, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

19. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Roman Levin