3-23-163/31 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

17. märts 2023, Tallinn

Haldusasjade numbrid

3-23-163

Haldusasjad

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba paigutada

X kinnipidamiskeskusesse

Vaidlustatud kohtulahendid

Tallinna Halduskohtu 25. jaanuari 2023. a määrus

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja KB

Puudutatud isik – X, esindaja v.adv Keijo Lindeberg

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata X taotlus vaadata määruskaebus läbi kohtuistungil.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25. jaanuari 2023. a

määrus haldusasjas nr 3-23-163 muutmata.

3. Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Armeenia Vabariigi kodanik X (sünd. XX.XX.XXXX) saabus 03.11.2022 koos

abikaasaga Venemaalt Eestisse ning taotles samal päeval rahvusvahelist kaitset. Politsei ja

Piirivalveamet (PPA) pidas isiku kinni ning Tartu Halduskohus andis 05.11.2022 määrusega

haldusasjas nr 3-22-2367 loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse (KPK). PPA 27.12.2022

taotluse alusel pikendas Tallinna Halduskohus 04.01.2023 määrusega PPA-le antud luba isiku

KPK-s kinnipidamiseks mitte kauemaks kui 04.05.2023.

2. X esitas PPA-le 06.01.2023 avalduse, millega loobus rahvusvahelise kaitse taotlemisest,

ning PPA lõpetas 09.01.2023 otsusega nr 12211030126-1 tema rahvusvahelise kaitse taotluse

menetluse. X ei ole seda otsust vaidlustanud.

3-23-163

2(5)

3. Politsei- ja Piirivalveamet esitas Tallinna Halduskohtule 24.01.2023 taotluse anda

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 p 1 alusel luba paigutada X

KPK-sse kuni kaheks kuuks. Isik võttis 06.01.2023 avaldusega rahvusvahelise kaitse taotluse

tagasi ja PPA lõpetas 09.01.2023 otsusega nr 12211030126-1 selle menetlemise. Isik seda

otsust ei vaidlustanud. Rahvusvahelise kaitse taotleja staatuse lõppemise tõttu esineb alus isiku

kinnipidamiseks väljasaatmise täideviimise eesmärgil. Väljasaatmist ei ole võimalik 48 tunni

jooksul lõpule viia, sest esimene võimalik lend Armeeniasse toimub 30.01.2023. Isiku puhul

esineb VSS § 68 p-de 6 ja 9 kohane põgenemisoht, mille põhjenduste osas kordab PPA

haldusasjas nr 3-22-2367 esitatud 27.12.2022 taotluse põhjendusi. PPA märkis 25.01.2023

täiendustes, et KPK-s toimus 18.01.2023 intsident, kus isik ja tema abikaasa eirasid korduvalt

ametnike korraldusi ning rikkusid KPK kodukorda. Intsidendid, kus isik ja tema abikaasa ei

täida korraldusi ja käituvad ametnikega verbaalselt agressiivselt, on igapäevased. KPK-s toimus

ka 25.01.2023 intsident, kus isik ei allunud korraldustele, muutus agressiivseks ja kasutas KPK

ametniku suhtes füüsilist vägivalda, mille tõttu paigutati isik eralduskambrisse. Põgenemisohu

tõttu puudub isiku kinnipidamisele tõhus alternatiiv. Isik on viibinud KPK-s ligi 2,5 kuud ja

tema kinnipidamine ei ole ebaproportsionaalne. Isiku KPK-s kinnipidamine ei ole teadaolevalt

vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega.

4. X selgitas 25.01.2023 kohtuistungil KPK-s samal päeval toimunud intsidendi kohta, et

tema käitumine oli ajendatud soovist saada teada abikaasa asukoht.

5. Tallinna Halduskohus andis 25.01.2023 määrusega VSS § 23 lg 1 p 1 ja lg 11 alusel

PPA-le loa paigutada X KPK-sse mitte kauemaks kui 25.03.2023. PPA taotlus on põhjendatud,

sest isiku puhul esineb VSS § 68 p-de 6 ja 9 kohane põgenemisoht. Põgenemisohu tuvastamisel

VSS § 68 p 9 alusel nõustus kohus Tallinna Halduskohtu 04.01.2023 määruses nr 3-22-2376

väljendatud seisukohtadega. Kuna rahvusvahelise kaitse menetlus on lõppenud, siis on

põhjendatud ka PPA kahtlus, et isik võib asuda vältima enda võimalikku väljasaatmist (VSS §

68 p 6). Sellele viitab mh isiku varasem käitumine (st 2016. a-l kindlaksmääratud elukohast ja

ravilt lahkumine, eri riikides korduvalt rahvusvahelise kaitse taotluste esitamine, kohaldatud

sisenemiskeelud). Neil asjaoludel on jätkuvalt põhjendatud alus arvata, et ilma kinnipidamiseta

võib isik asuda end varjama ja üritab liikuda mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki, kasutades

ära Schengeni riikide vahel sisuliselt puuduvat piirikontrolli. Tallinna Halduskohtu 04.01.2023

määrusega nr 3-22-2376 tuleb nõustuda mh selles, mis puudutab isiku koostöötahte puudumist,

menetlustoimingute takistamist ja käitumist kohtuistungil. Vene keele valdamisele vaatamata

keeldus isik ka 25.01.2023 kohtuistungil osalemast ilma armeenia keele tõlgi osavõtuta. Samas

väljendas isik istungil soovi saada kohtumääruse tõlge vene keelde, mitte aga armeenia keelde,

kuigi kohus seda pakkus. Selline käitumine näitab selgelt, et isik ei soovi teha ametivõimudega

konstruktiivset koostööd ning ei tekita usaldust, et isiku poolt menetluses väljendatu on siiras

ja vastab tegelikule tahtele. Isik ei ole Eestis viibimise ajal olnud õiguskuulekas, sest temaga

toimusid 18.01.2023 ja 25.01.2023 KPK-s intsidendid. PPA 23.01.2023 distsiplinaarmenetluse

protokolli kohaselt lärmas isik KPK-s 17.01.2023–18.01.2023 kella 23.40–02.08 vahel koos

abikaasaga, mis segas teisi kinnipeetavaid. Isiku eluruumi läbiotsimisel avastas PPA ametnik,

et uksesilm on kinni kleebitud, mis takistas eluruumi kontrollimist. Ka teistkordsel kontrollil

oli uksesilm uuesti kinni kaetud, vaatamata isikule antud selgitusele selle lubamatusest. Isik

karjus ja solvas PPA ametnikke, mis näitab üheselt tema suhtumist kehtivasse õiguskorda. Isiku

allumatust ilmestab ka 25.01.2023 intsident, kus isik püüdis tungida läbi koridoriuste, et otsida

üles oma abikaasa, kes viibis videokonverentsi ruumis kohtuistungil. Kuigi intsidendi uurimine

on algusjärgus, on konflikti toimumine siiski vaieldamatu. Leebemate järelevalvemeetmete

(VSS § 10) kohaldamine eeldaks usaldust isiku suhtes, kuid põgenemisohu tõttu selline usaldus

puudub. Isiku kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu.

3-23-163

3(5)

6. PPA tegi 24.01.2023 ettekirjutuse nr 1052264137 (teatavaks tehtud 26.01.2023), millega

kohustas VSS § 7 lg 1 ja § 72 lg 2 p 1 alusel X lahkuma Eestist koheselt, kuid mitte hiljem kui

24.01.2023 (sundtäidetav alates 24.01.2023), määrates sihtriigiks Armeenia, ning kohaldas

tema suhtes VSS § 74 lg 2 alusel sissesõidukeeldu Schengeni alale 5 aastaks. Isik ei ole

ettekirjutust vaidlustanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. X palub 27.01.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu 25.01.2023 määrus ning uue

määrusega jätta PPA 24.01.2023 taotlus rahuldamata ja vabastada ta KPK-st. Halduskohus ei

ole nõuetekohaselt tuvastanud, et isiku põgenemise oht on piisavalt suur tema kinnipidamiseks.

Mitte igasugune põgenemisoht ei tingi automaatselt kinnipidamise vajadust. Ebaeetiline on

heita ette, et isik on teistes riikides korduvalt edutult taotlenud rahvusvahelist kaitset. Alusetu

ja paljasõnaline on kahtlus, et isik võib pärast rahvusvahelise kaitse taotlusest loobumist asuda

vältima enda väljasaatmist. Põgenemisohtu ei saa tuletada pelgalt Schengeni alal piirikontrolli

puudumisest. Kohus ei ole toonud välja ühtegi riiki, kuhu isik võiks põgeneda. Isiku

pahatahtlikkust (st vene keele oskuse varjamist) või kaasaaitamiskohustuse rikkumist ei saa

järeldada asjaolust, et ta soovis kohtumääruse tõlget vene keelde. Määruskaebuse esitaja ei vaja

tõlget mitte enda jaoks, vaid juhuks, kui ta peaks Venemaale tagasi pöörduma ja tal esineb

vajadus kasutada määrust Venemaa ametivõimudega suheldes. Halduskohtu põhjendused PPA

valitud abinõu kohasusest ja proportsionaalsusest on puudulikud ning rikutud on kohtulahendi

põhjendamise kohustust. Isik palub lahendada määruskaebus kohtuistungil armeenia keele tõlgi

osavõtul.

8. Politsei- ja Piirivalveamet palub 15.02.2023 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Isik ei ole toonud välja mingeid konkreetseid asjaolusid, mida halduskohus ei oleks arvestanud.

Isiku käitumine KPK-s ja kohtuistungitel ei ole olnud õiguskuulekas ega koostööaldis. Isik

loobus rahvusvahelise kaitse taotlusest, kuna arvas ilmselt, et ta vabastatakse sel juhul KPK-st

ja tal avaneb võimalus lahkuda iseseisvalt Venemaale. Seda kinnitab ka isiku põhjendus seoses

kohtumääruse vene keelde tõlkimise sooviga. Isikule tehti sundtäidetav lahkumisettekirjutus

väljasaatmiseks Armeeniasse ning see täideti 30.01.2023, kuigi määruskaebuse esitaja ja tema

abikaasa püüdsid enda väljasaatmist igal võimalikul viisil takistada (nt simuleerisid terviseriket,

karjusid lennujaamas ja lennukis, ründasid saatemeeskonda verbaalselt ja füüsiliselt).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus

ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Olenemata sellest, et HKMS § 264 lg 5 kohaselt tuli

halduskohtul korraldada PPA 24.01.2023 taotluse lahendamiseks kohtuistung, ei ole HKMS

§ 265 lg 5 teisest lausest tulenevalt siiski nõutav kohtuistungi korraldamine samas asjas esitatud

määruskaebuse läbivaatamiseks. Määruskaebus ei sisalda ainsatki põhjendust, miks tuleks selle

läbivaatamiseks korraldada kohtuistung. Puudutatud isik sai osaleda Tallinna Halduskohtu

25.01.2023 istungil, millest võttis osa ka vene keele tõlk. Puudutatud isiku vene keele oskus on

usutavalt põhistatud. Isikut esindab advokaat, kes on saanud määruskaebuses tuua välja kõik

asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ja põhjendused. Määruskaebuse väiteid on piisava

põhjalikkusega võimalik hinnata ka kirjalikus menetluses. Seetõttu jääb taotlus kohtuistungi

korraldamiseks rahuldamata.

10. Kuigi X on 30.01.2023 saadetud Eestist välja Armeeniasse, ei takista see määruskaebuse

lahendamist ega tingi selle läbi vaatamata jätmist, sest ringkonnakohus hindab, kas puudutatud

3-23-163

4(5)

isiku KPK-s kinnipidamine oli põhjendatud Tallinna Halduskohtu 25.01.2023 määruse

tegemise ajal ja kuni X Eestist väljasaatmiseni.

11. PPA 24.01.2023 taotlus tugines VSS § 23 lg 1 p-le 1 ning põgenemise ohu osas VSS § 68

p-dele 6 ja 9. VSS § 23 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib PPA paigutada Eestis viibimisaluseta viibiva

välismaalase halduskohtu loal kuni kaheks kuuks KPK-sse siis, kui VSS § 10 lg-s 2 sätestatud

järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse

läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige esineb välismaalase

põgenemise oht. VSS § 23 lg 11 kohaselt annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks

VSS § 23 lg 1 alusel, kui VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik

tõhusalt kohaldada ja kinnipidamine ei ole välismaalasega seotud olulisi asjaolusid arvestades

ebaproportsionaalne. VSS § 68 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht mh juhul, kui tema

hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6)

või välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast (VSS § 68 p 9).

12. PPA on põgenemisohtu järeldanud puudutatud isiku käitumisest KPK-s ja rahvusvahelise

kaitse menetluses (VSS § 68 p 6) ning 2016. a-l omavoliliselt majutuskeskusest ja sundravilt

lahkumisest (VSS § 68 p 9). Samuti on PPA viidanud puudutatud isiku korduvatele katsetele

taotleda rahvusvahelist kaitset ja siseneda erinevatesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Tuleb

nõustuda, et eelkõige 2016. a-l toimunud rahvusvahelise kaitse menetlusega seotud asjaolude

põhjal oli alust järeldada puudutatud isiku põgenemise ohtu VSS § 68 p 9 järgi. Vaidlust ei ole

selles, et 2016. a-l paigutati isik koos abikaasa ja alaealiste lastega elama rahvusvahelise kaitse

taotlejate majutuskeskusesse. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS)

§ 34 lg 1 kohaselt on taotleja kohustatud menetluse ajal elama majutuskeskuses, kui PPA ei ole

andnud isikule VRKS § 34 lg 2 alusel luba elada väljaspool majutuskeskust. VSS § 68 p-st 9 ei

tulene piirangut, et isik peab olema määratud elukohast loata lahkunud käimasoleva menetluse

ajal, vaid põgenemise ohu hindamisel saab arvestada ka varasemates menetlustes toimunud

sündmusi. Kuigi 2016. a-l omavolilisest lahkumisest VRKS § 29 lg 1 p 1 alusel määratud

elukohast on praeguseks möödunud küllaltki pikk aeg, ei järeldu isiku hilisemast tegevusest (sh

korduvad püüded seadusliku aluseta siseneda erinevatesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse) ega

2022. a-l rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta esitatud üldsõnalistest põhjendustest, et varem

toimunu ei saa enam olla asjakohane. Põgenemist ei välistaks ka asjaolu, et isik saabus Eestisse

koos abikaasaga, sest abikaasa väidetavalt halb tervislik seisund ei ole leidnud kinnitust ning

2016. a-l lahkus isik Eestist koos abikaasa ja kahe alaealise lapsega.

13. Määruskaebuses ei ole toodud välja ühtegi asjaolu, mille põhjal saaks isiku kinnipidamist

kuni kaheks kuuks hinnata ebaproportsionaalseks (nt tervise kaitse või turvalisuse kaalutlustel).

Isiku KPK-sse paigutamist kuni kaheks kuuks ei saa pidada ebaproportsionaalseks ainuüksi

kinnipidamise kestusest tulenevalt. VSS § 25 lg-s 1 sätestatud 6-kuulist tähtaega ei ole ületatud

isegi juhul, kui arvestada täiendavalt isiku kinnipidamise aega rahvusvahelise kaitse menetluses

(s.o isik peeti kinni 03.11.2022 ja vaidlustatud määruse alusel sai teda KPK-s kinni pidada mitte

kauem kui 25.03.2023). Seejuures tuleneb VSS § 25 lg-st 3, et rahvusvahelise kaitse menetluse

tagamiseks toimunud kinnipidamist ei arvata väljasaatmise tagamiseks toimuva kinnipidamise

tähtaja hulka. VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab usaldust, et

isik järgib PPA seatavaid reegleid, kuid tuvastatud asjaolud (sh VRKS § 29 lg 1 p-s 1 ettenähtud

järelevalvemeetme eiramine 2016. a-l) ei anna sellise usalduse tekkimiseks alust. Seetõttu

esineb põhjendatud kahtlus, et muud (leebemad) järelevalvemeetmed ei tagaks tõhusalt isiku

kättesaadavust väljasaatmise täideviimiseks.

14. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25.01.2023

määrus muutmata.

3-23-163

5(5)

15. HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb määruse avaldamisel asendada puudutatud

isiku nimi tähemärgiga.

16. X-le määruskaebuse menetluses riigi õigusabi osutanud advokaadil on õigus esitada

ringkonnakohtule taotlus riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks 30 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

(allkirjastatud digitaalselt)