2-21-18924/45 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen, Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

17. märts 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-18924

Tsiviilasi

Finetrek OÜ avaldus Ekinokks Almadjalass OÜ

pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldajate

nimekirja kinnitamine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 1. septembri 2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Ekinokks Almadjalass OÜ (pankrotis) pankrotihalduri

Martin Pärna määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Määruskaebuse esitaja: Ekinokks Almadjalass OÜ

(pankrotis) pankrotihaldur Martin Pärn

Võlausaldaja (vastustaja määruskaebemenetluses): X,

lepinguline esindaja advokaat Kristiina Pralla

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

MÄÄRUSE RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 1. septembri 2022 määrus osas, milles jäi rahuldamata

pankrotihalduri vastuväide X nõudele summas 9840 eurot (resolutsiooni punkt 2),

kinnitati X nõude suuruseks 19 225 eurot ja määrati sellest lähtuvalt nõuete jaotis

(resolutsiooni punkti 7.1, tabeli 5. rida ja viimane tulp). Saata asi tühistatud osas

tagasi maakohtule X nõude suuruse kindlakstegemiseks ja vastavalt võlausaldajate

nimekirja uuesti kinnitamiseks.

2. Ülejäänud osas jätta punktis 1 viidatud määrus muutmata.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (4)

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus kuulutas 14. märtsi 2022 määrusega välja Ekinokks Almadjalass OÜ

(võlgnik) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Martin Pärna (edaspidi: haldur).

2. Haldur esitas 29. augustil 2022 maakohtule kinnitamiseks võlausaldajate nimekirja, mis

kajastab vaidlustatud nõudeavaldusi järgmiselt.

2.1. Energiapartner OÜ (võlausaldaja I) esitas nõudeavalduse summas 681,38 eurot, sh põhi-

võlg 426,66 eurot ja viivis 254,72 eurot (määraga 0,15% päevas). Haldur vaidlustas nõude

viivise osas 217,50 euro ulatuses. Võlausaldaja I seisukohta halduri vastuväitele ei esitanud.

2.2. Mek Elekter OÜ (võlausaldaja II) esitas nõudeavalduse summas 34 665,18 eurot. Haldur

vaidlustas nõude 16 995,58 euro ulatuses, sest nõude loovutamise kokkuleppe alusel loovutas

võlgnik võlausaldajale II võla osaliseks likvideerimiseks enda garantiiaja tagatise nõude

OÜ Metropoli Ehitus vastu 14 162,98 eurot (lisandub käibemaks). Lepingu kohaselt on

garantiiaeg 24 kuud alates ehitise omanikule üleandmisest, ehitis anti üle 15. septembril 2021,

mistõttu on võlausaldaja II nõue vaidlustatud summa võrra väiksem. Samade väidetega esitas

ka X (võlausaldaja IV) vastuväite võlausaldaja II nõudele 16 995,576 euro ulatuses.

Võlausaldaja II ei esitanud seisukohta halduri ja võlausaldaja IV vastuväidetele.

2.3. Y (võlausaldaja III) esitas nõudeavalduse summas 9612,10 eurot, millest põhivõlg on

8808,52 eurot, viivis 574,40 eurot ja kohtutäituri tasu ettemaks 229,20 eurot. Haldur vaidlustas

nõude 5849,52 euro ulatuses põhjusel, et selle summa maksis võlausaldajale Eesti Töötukassa,

ja 2070 euro ulatuses põhjusel, et selles summas on võlgnikul võlausaldaja IV vastu kahju

hüvitamise nõue. Võlausaldaja IV esitas samuti vastuväite võlausaldaja III nõudele 2070 euro

ulatuses. Võlausaldaja III vastuväidetega 2070 euro osas ei nõustunud ja leidis, et tema ei ole

võlgnikule kahju tekitanud.

2.4. Võlausaldaja IV esitas nõudeavalduse summas 19 225 eurot. Tema nõue tuleneb

võlgnikuga suuliselt sõlmitud tähtajatutest laenulepingutest. Võlausaldaja IV kandis laenu-

lepingute alusel raha võlgniku pangakontole, märkides selgitusteks „laen“. Ta andis laenu

jooksvate kulude katteks ja äritegevuse jätkamise võimaldamiseks. Võlgnik laenu tagasi ei

maksnud. Haldur vaidlustas nõude 9840 euro ulatuses, sest selles summas tehti võla-

usaldajale IV võlgniku pangakontolt ülekandeid või võeti välja sularaha võlgniku kontolt

ajavahemikul 17. september 2019 – 15. detsember 2020. Tõendatud ei ole, et neid väljamakseid

ei saa maha arvata võlausaldaja IV laenust.

3. Võlausaldaja IV halduri vastuväidetega ei nõustunud. Ta tegi võlgniku majandustegevusse

olulisi panuseid alates võlgniku asutamisest 29. septembril 2016. Lisaks laenu andmisele,

kasutas võlausaldaja IV oma raha, et katta võlgniku kulutusi. Võlgnikul sai 2016. aastal soetada

kogu äritegevuse alustamiseks vajaliku tehnika ainult võlausaldaja IV antud laenude abil.

Võlausaldaja IV soetas võlgnikule sõiduki, erinevaid tööriistu, jäätiseputka jne.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus otsustas võlausaldajate nimekirja kinnitamise 1. septembri 2022 määrusega

(vaidlustatud määrus). Rahuldamata jäi halduri vastuväide võlausaldaja IV nõudele 9840 euro

ulatuses. Maakohus rahuldas halduri vastuväited võlausaldaja I nõudele 217,50 euro ulatuses,

võlausaldaja II nõudele 16 995,58 euro ulatuses, võlausaldaja III nõudele 7919,52 euro

ulatuses ning võlausaldaja IV vastuväited võlausaldaja II nõudele 16 995,58 euro ulatuses ja

võlausaldaja III nõudele 2070 euro ulatuses. Ühtlasi esitas kohus võlausaldajate nimekirja,

milles märkis kõigi võlausaldajate tunnustatud nõuded ja jaotise protsentuaalselt. Maakohus

otsustas, et määrus tehakse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

4.1. Maakohus lahendas pankrotiseaduse (PankrS) § 100³ lg 1 kohaselt võlausaldajate

nimekirja kinnitamisel nimekirja juurde esitatud vastuväited.

3 (4)

4.2. Võlausaldaja I nõue kajastatakse võlausaldajate nimekirjas summas 463,88 eurot. Arvetel

kajastuv viivisemäär ei tõenda osapoolte kokkulepet viivise määras 0,15% päevas, seega ei

kuulu viidatud määraga arvestatud viivisenõue võlausaldajate nimekirjas kajastamisele. Viivise

kokkulepet tõendab leping. Lepingut nõudeavalduse lisana ei esitatud. Seega tuleb viivist

arvestada määras 8% aastas – nii nagu tegi haldur.

4.3. Võlausaldaja II nõue kajastatakse võlausaldajate nimekirjas summas 17 669,60 eurot.

Võlgnik on võlausaldaja II nõude 16 995,58 euro ulatuses täitnud.

4.4. Võlausaldaja III nõue kajastatakse võlausaldajate nimekirjas summas 1692,58 eurot.

Eesti Töötukassa tegi võlausaldajale III väljamakse 5849,52 eurot 28. märtsi 2022 otsuse

alusel. Lisaks on võlgnikul 2070 euro ulatuses võlausaldaja III vastu kahju hüvitamise nõue

seoses võlausaldaja III tööülesannete rikkumisega.

4.5. Võlausaldaja IV nõue kajastatakse võlausaldajate nimekirjas summas 19 225 eurot.

Võlgniku pangakonto väljavõttest nähtuvalt on võlausaldaja IV andnud võlgnikule laenu

19 225 eurot. Lisaks esitas võlausaldaja IV kohtule tõendid, millest nähtub, et tal on kulunud

äritegevuseks vajalike seadmete ostuks ja arvete tasumiseks 10 524,46 eurot. Kuna

võlausaldaja IV on teinud võlgniku majandustegevuses kulutusi vähemalt 10 000 euro ulatuses,

siis võlgniku tehtud ülekandeid 9840 euro ulatuses ei saa tasaarvestada võlausaldaja antud

laenuga 19 225 eurot. Haldur ei tõendanud viidatud summa seost laenulepinguga.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

5. Haldur esitas 16. septembril 2022 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada osas, milles jäi rahuldamata vastuväide võlausaldaja IV nõudele 9840 euro ulatuses.

Kaebuse väitel jaotas maakohus tõendamiskoormise valesti, st hoopis võlausaldaja IV pidanuks

tõendama, et 9840 euro ulatuses pole alust temale tehtud väljamakseid maha arvestada tema

antud laenudest. Üksnes rahaülekannete selgitused ei tõenda, et võlausaldajale IV tehtud

väljamakseid ei saa maha arvestada tema antud laenudest. Võlgnik ei ole haldurile üle andnud

raamatupidamisdokumente ja see peaks panema võlausaldaja IV selgituste ja esitatud tõendite

elulise usutavuse kahtluse alla.

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis võlausaldajale IV tähtaja sellele

vastamiseks. Võlausaldaja IV vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud

ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus

10. jaanuaril 2023.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 3, § 659 ja § 667 lg 2 alusel menetlusõiguse normide rikkumise tõttu osas, milles

maakohus jättis rahuldamata halduri vastuväite võlausaldaja IV nõudele summas 9840 eurot

(resolutsiooni p 2), tunnustas võlausaldaja IV nõuet summas 19 225 eurot teises rahuldamis-

järgus (p 7.1 tabeli 5. rida) ja määras sellest summast lähtuvalt nõuete jaotise (sama tabeli

viimane tulp). Asi saadetakse võlausaldaja IV nõude suuruse kindlakstegemiseks ja sellest

johtuvalt ka jaotise vajadusel uuesti määramiseks tagasi maakohtule, sest ringkonnakohus ei

saa asja ise sisuliselt lahendada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

8. TsMS § 651 lg 1 ja § 659 kohaselt kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu määruse

vaidlustas haldur võlausaldaja IV nõude osas, millele ta esitas vastuväite. Siiski mõjutab halduri

vastuväite ja võlausaldaja IV nõude suuruse määramine ka maakohtu määruses märgitud teiste

võlausaldajate jaotise protsente. Nii ei ole seni määratud jaotis lõplik ja võib võlausaldaja IV

kahjuks, aga teiste võlausaldajate kasuks muutuda.

4 (4)

9. TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 463 lg 2

alusel kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse

olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 465 lg 2 p 8 näeb ette, et kirjalikus määruses, mille peale

saab esitada määruskaebuse, märgitakse põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis,

samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Vaidlustatud määrus ei vasta neile nõuetele.

Võlausaldaja IV nõude ja halduri vastuväite aluseks olevad asjaolud on välja selgitamata,

tõenditega sidumata ja õiguslikult kvalifitseerimata.

10. PankrS § 100³ lg 1 kohaselt lahendab kohus võlausaldajate nimekirja kinnitamisel nime-

kirja juurde esitatud vastuväited, seisukohad, taotlused ja avaldused sisuliselt, määrab nõuete

suurused, rahuldamisjärgud ja jaotised ning kinnitab võlausaldajate nimekirja 30 päeva jooksul

selle saamisest arvates kohtumäärusega. Kohus võib vajaduse korral võlausaldajate nimekirja

kinnitamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Sama paragrahvi teine lõige näeb ette, et

kohus jätab võlausaldajate nimekirja kinnitamata ja tagastab selle haldurile määrusega, kui

võlausaldajate nimekirja vormistamisel ei ole järgitud PankrS sätestatud korda ja nõudeid või

on rikutud võlausaldaja õigusi, eelkõige vastuväidete ja seisukohtade esitamisel, ja kohus ei saa

ise puudust kõrvaldada. PankrS § 100¹ lg 4 teise lause kohaselt on haldur kohustatud esitama

nõudele põhistatud vastuväite. Seega on kohtul võlausaldajate nimekirja kinnitamisel kohustus

põhjalikult tutvuda esitatud nõuete ja vastuväidetega ning anda neile õiguslik hinnang.

11. Kohtul on üldjuhul selgitamiskohustus olukorras, kus poolte esitatud asjaolud võimaldavad

asja lahendada erinevatel õiguslikel alustel ning poole avaldustest ei ole selge, millisele alusele

ta tugineb (vt nt Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19). Praegusel

juhul viitab haldur oma vastuväites võlgniku pangakonto väljavõttele, kuid ei selgu, kas ta esitas

täitmise vastuväite (võlausaldajale IV on laen tagasi makstud) või tasaarvestuse vastuväite

(võlgnikul on võlausaldaja IV vastu muu rahaline nõue, mille saab tasaarvestada). Õigusliku

hinnangu andmiseks on vaja välja selgitada, millisele faktilisele väitele tuginedes esitas haldur

vastuväite võlausaldaja IV nõudele. Kui nõude või vastuväite kvalifitseerimiseks vajalikke

asjaolusid pole piisavalt esile toodud, siis tuleb lasta menetlusosalisel oma seisukohti

täpsustada. Menetlusõigusliku aluse halduri vastuväite puhul annab selleks PankrS § 3 lg 2

esimese lause kaudu kohalduv TsMS § 340¹ lg 1, st tegemist on olukorraga, kus kohus saab ise

puuduse kõrvaldada PankrS § 100³ lg 2 tähenduses.

12. Nõude kvalifitseerimisel tuleb kohtul ka selgeks teha, milliseid asjaolusid peavad pooled

tõendama (vt Riigikohtu 2. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 15). Määrus-

kaebuses märkis haldur, et võlgniku seaduslikud esindajad, kellest üks on võlausaldaja IV, ei

ole talle üle andnud võlgniku raamatupidamisdokumente. Nimetatud väite põhjal peab maa-

kohus kaaluma, kas hea usu põhimõttest tulenevalt võib asjaolude esile toomise ja tõendamise

koormis nõude suuruse kindlakstegemisel ringi pöörduda, sest halduril ei pruugi olla piisavalt

andmeid ega tõendeid võlasuhte kohta. Seda tuleb menetlusosalistega arutada ja anda neile

võimalus esitada seisukohad. Kui täiendava asjaolu esiletoomise või tõendamise vajadus selgub

alles kohtu selgitamiskohustuse täitmisel, siis ei takista vähemalt heauskse menetlusosalise

puhul hilisemale tõendile tuginemist PankrS §-de 93–100¹ tähtaegade regulatsioon.

13. Menetluskulud jaotab maakohus asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 174 lg 6). Ringkonna-

kohus märgib, et vaidlustatud määrust tehes rikkus maakohus TsMS § 173 lg-d 1 ja 2, kui jättis

menetluskulud jaotamata.

14. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse

peale saab kaevata PankrS § 100³ lg 7 teise lause alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)