2-23-3288/5 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Nele Seping Otsuse tegemise aeg ja koht 17.03.2023, Paide kohtumaja Tsiviilasi nr 2-23-3288 Tsiviilasi XX hagi YY vastu elatise saamiseks Tsiviilasja hind 1940,76 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XX (isikukood x), seaduslik esindaja QQ, lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus Kostja YY (isikukood x) Asja läbivaatamine kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt YY hageja XX kasuks alates 28.02.2023 kuni XX täisealiseks saamiseni (so kuni xx.xx.xxxx) välja elatis 215,64 eurot kuus (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – (50% lapsetoetusest, mis tagaseljaotsuse seisuga on 40 eurot). Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3. Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette QQ arveldusarvele nr x selgitusega „XX elatis“.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Hagejad võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja. Asjaolud ja kohtu põhjendused 1. XX (koos hageja) esitasid 28.02.2023 Pärnu Maakohtule hagi YY (kostja) vastu, milles palusid mõista kostjalt hagejate kasuks välja alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni elatise seadusjärgses miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt ei osale kostja hageja ülalpidamises. Kostja ei täida hageja ülalpidamiskohustust. 2. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 02.03.2023. Seega on kostja teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Hageja on palunud mõista elatise välja seadusjärgses miinimummääras. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt. Kõigepealt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui vanem on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. 4. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.

3

Statistikaameti andmete kohaselt on 1. aprilli seisuga tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelneva aastaga 4,6%. Seega on alates 2022 aprillist elatise baassumma 200 × 4,6% = 209,20 eurot. 2021 keskmine brutokuupalk oli 1548 eurot, millest 3% on 46,44 eurot ja seega on elatise miinimummäär 255,64 eurot. Kohus arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel, et miinimumelatisest tuleb PKS § 101 lg 5 järgi maha arvata lastele makstavad toetused. Esitatud asjaolude kohaselt saab hageja ema toetusi 80 eurot. Eeltoodust tulenevalt on alates 28.02.2023 kostjalt hageja I kasuks väljamõistetava elatise suurus 215,64 eurot (255,64 – 40). Kui muutub mõni elatise arvestamise aluseks olev asjaolu, muutub vastavalt ka elatise suurus. 5. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

6. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele kindlaks otsuse täitmise korra. Elatis tuleb kanda iga kuu ette hageja seadusliku esindaja kontole. Makserekvisiidid nähtuvad otsuse resolutsioonist.

7. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 8. Hagi hinna osas märgib kohus järgmist. TsMS § 123 alusel võetakse hagi hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Hagejate lõplik nõue oli välja mõista elatis miinimummääras, mis hagi esitamise ajal on 215,64 eurot. Hagi hind on seega 1940,76 eurot (TsMS § 129 lg 2). 9. TsMS § 164 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik