1-10-10408/13 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-10-10408

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.veebruar 2011 Jõgeva kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-10408 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margit Veike Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Häidberg Kriminaalasi

Süüdimõistetu tingimisi enne tähtaja N.N lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

N.N, ik xxx, asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 426 lg 1, § 432 lg. 3, KarS § 76 lg.1, maakohus m ä ä r a s :

Mitte vabastada *i temale Tartu Maakohtu 12.10.2010.a. otsusega mõistetud N.N karistuse 1 (üks) aasta vangistust, kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik. N.N mõisteti süüdi Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-10-10408 KarS § 25 lg.1,2- § 199 lg 2 p 9 järgi, mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. Vangistuse algus KarS § 68 lg 1 alusel alates tema kinnipidamisest, s.o. 17.06.2010a, karistuse lõpp 17.06.2011.a.

Tartu Vangla on esitanud kohtule kohta koostatud materjalid tingimisi enne N.N tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus alates 17.12.2010a, elektroonilise järelevalve alla 17.12.2010a.

2 (3) Tartu Vangla iseloomustuses toetatakse vabastamist enne tähtaega.

N.N-i N.N

puudub kindel elukoht alates 1998a, on elanud tuttavate juures ja viimati varjupaigas. Omandanud puusepa elukutse, alates 1998a juhutöödel. Tööturuametis tööotsijana nimekirjas. Päritoluperekonnaga ei suhtle, lähisuhet ei ole. Ei pea end teiste poolt mõjutatavaks, kuriteod on toime pannud üksinda. Alkoholi tarvitas sõltuvalt sissetulekust, ka tsüklitena, vägivaldset

käitumist sellega ei kaasnenud. Kinnipeetaval on suhtlemisraskused. Mõistab enda tegude

tagajärgi, vangistuses käitumisega probleeme ei ole olnud. Realistlikud pikaajalised eesmärgid puuduvad.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes ennetähtaegset vabastamist ei toeta, kuna N.N puudub kindel elukoht ja toetav sotsiaalvõrgustik. Vanglas puuduvad distsiplinaarkaristused näitavad, et N.N suudab range järelevalve all elada õiguskuulekalt.

Kohus arutas vabastamise küsimust kohtuistungil 25.01.2011.a. N.N-i N.N soovib enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Elama asuks ta xxxxxxx asuvasse

varjupaika xxxxxxx kus elas ka enne vangistust. Seal elaks natuke aega ja siis saaks ehk kuhugi metsatööle näiteks, läheks elama kuhugi xxxxxxkanti, kus tal on tuttavaid.

Prokurör N.N-i ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Kriminaalhooldusele ei ole teda

võimalik allutada, kuna tal puudub elukoht. Kodutute varjupaik ei ole elukoht, vaid

ööbimiskoht. Sinna ei saa ka tõkendit kohaldada. Selliselt rakendatud kriminaalhooldus on mõttetu, seda ei ole võimalik teostada.

Kohtu seisukohad

N.N on toime pannud ja süüdi tunnistatud teise astme kuriteos.

KarS § 76 lg.1 p.1 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem

kui 6 kuud; § 76 lg.1 p.2 järgi- vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast kandnud ära rohkem N.N

kui 6 kuud ehk üle poole, seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

N.N-i karistus saab kantud 16.juunil 2011. See tähendab, et tema vabastamata jätmisel

praegu ei teki tal enam uut võimalust ennetähtaegseks vabastamiseks ja tema vabanemine

saaks toimuda ilma vabanemisjärgse järelevalveta ja kriminaalhoolduseta. on N.N kriminaalkorras karistatud kolmel korral, kannab teist reaalset vangistust. Kuriteod on toime pandud rahalise või majandusliku kasu saamise eesmärgil, puuduliku sissetuleku tõttu.

Kohus leiab, et ennetähtaegsel vabastamisel rakendatavad võimalikud abinõud – näiteks kriminaalhooldaja toetus ja kontrollnõuded, võimalikes sotsiaalprogrammides osalemine- ei lahenda N.N-i probleeme. N.N ei ole elukohta. Seda ei ole tal olnud juba aastaid ja ta on elutsenud juhuslikes kohtades, ka näiteks kuurides. Selline eluviis ei soodusta ka

püsivate, n.ö. kindlate sõprade teket, kellest võiks saada vabaneja tugivõrgustik. Oma lähedastega (näiteks ema ja õde) ei ole ta suhelnud juba aastaid. See tähendab, et praegu ei

ole N.N vabaduses toetavat sotsiaalvõrgustikku. Lisaks sellele puudub N.N

3 (3) vabaduses elukoht. Varjupaik ei ole elukoht, vaid lühiajaliselt kasutatav ööbimisvõimalus.

Tartu Linna Asutus Varjupaik on teatanud, et nad ei saa garanteerida N.N-ile

elamisvõimalust nende juures. See tähendab, et ennetähtaegse vabastamise ja

kriminaalhoolduse peamist tingimust- püsivat elukohta, millega siduda kriminaalhoolduse teostamine, N.N ei ole. N.N ei ole ette näha ka sissetulekut, millest ennast

ise elatada. Järelikult puuduvad tema puhul peamised tingimused, mis võimaldaksid tema ennetähtaegse vabastamise. Isiku vabastamine ennetähtaegselt sellistesse oludesse tähendab tema määramist praegusel ajal (külmal talvel) olema elukohata, toiduta, toetavate lähedasteta

ehk tema jätmist objektiivsete ilmaolude hooleks ja olukorda, milles uute kuritegude toimepanemine on eeldatav. Kriminaalhoolduse teostamine sellise isiku üle ei ole võimalik Seetõttu tuleb N.N oma karistus lõpuni kanda, et vabaneda tähtaegselt juunis 2011.

Kohtunik Ãœlle Raag