3-23-130/27 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

16. märts 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-130

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Katri Bergmann

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat

Keijo Lindeberg

Asja läbivaatamine

15.03.2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste ära langemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 16.07.2023 (kaasa arvatud).

2. Rahuldada vandeadvokaat Keijo Lindeberg 15.03.2023 riigi õigusabi tasu suuruse

kindlaksmääramise taotlus ja määrata riigi õigusabi tasu suuruseks 97 eurot ja 20 senti

(sh käibemaks 16 eurot ja 12 senti).

3. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 13.03.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse X

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks välismaalasele rahvusvahelise

kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 5 alusel kuni neljaks kuuks, kuna isiku suhtes esinevad

VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 6 sätestatud alused.

Taotlust põhjendatakse kokkuvõtlikult järgmiselt.

1.1. PPA pidas 18.01.2023 kell 22.20 Saatse külas kinni piirkonnas jalgrattaga liikunud

meessoost isiku, kelleks osutus Tadžikistani Vabariigi kodanik X. Isik tuvastati Tadžikistani

Kodaniku passi nr XXXXXXXX alusel. Isikul puudus seaduslik alus Eesti Vabariigis

3-23-130

2(5)

viibimiseks. 18.01.2023 kell 22.55 esitas isik Värska teenistuses suuliselt rahvusvahelise kaitse

taotluse ning samal hetkel peeti isik kinni VRKS alusel ja alustati menetlustoimingutega. Isiku

väitel soovib ta rahvusvahelist kaitset Eestis, sest kodus on ebameeldivused ja ta soovib siin

elada, kuna on sõnavabadus, mida kodumaal ja Venemaal ei ole. PPA esitas 20.01.2023 Tartu

Halduskohtule taotluse VRKS § 362 lg 2 alusel loa saamiseks X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks. Tartu Halduskohus rahuldas

20.01.2023.

a

määrusega

PPA

taotluse

ja

andis

loa

X

kinnipidamiseks

ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates 20.01.2023 kuni kinnipidamise aluste

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

1.2. Puudub vaidlus, et puudutatud isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis

viibimiseks. Ka isik ise kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Isik ei

proovinud seaduslikult Eestisse tulla rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. PPA hinnangul on

põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Isik

on menetlustoimingute raames esitanud vastuolulisi andmeid. Isiku väitel pole ta Tadžikistanis

viis aastat viibinud, kuid passis leiduvate templijäljendite alusel on isik Tadžikistanis viibinud

25.08.2021-13.10.2021. PPA-le nähtub isiku dokumentidest ja ütlustest, et isik on alates 2018.

a elanud Venemaal, seal õppinud ja töötanud. Isik on küll soovinud Euroopasse tulla, kuid viisa

taotlemine on tema jaoks kallis olnud. PPA hinnangul jääb arusaamatuks, miks isik pärast mitut

aastat Venemaal elamist otsustas Eestilt rahvusvahelist kaitset taotleda ning miks isik otsustas

Eestisse saabuda ebaseaduslikult, olemata proovinud ühtegi seaduslikku võimalust. Isiku sõnul

ta kartis Venemaal, et teda võidakse saata sõtta Ukrainasse, kuid ei oska välja tuua konkreetset

isiku näidet, kes välismaalasena oleks tänavalt kinni püütud ja sõtta saadetud. Isiku väitel

soovib ta Euroopas õppida, kuid pole uurinud Euroopas õppimise kohta ega reaalselt astunud

selleks samme. Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes

ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isik on toonud

rahvusvahelise kaitse taotluse isikuandmete ankeedis taotlemise põhjusena välja, et kodus on

ebameeldivused ja soovib siin elada, mis PPA hinnangul ei ole adekvaatne põhjus

rahvusvahelise kaitse taotlemiseks ning juba sellel põhjusel on vältimatult vajalik isiku kinni

pidamine menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. PPA on isikuga läbi viinud

vestluse, kus isik andis samasuguseid ebamääraseid ütlusi ega esitanud ühtegi tõendit, et ta

oleks reaalselt rahvusvahelise kaitse vajaja. Pigem on tegu isikuga, kes soovib oma

majanduslikku olukorda parandada. PPA-l on plaanis viia isikuga läbi veel üks intervjuu ja

tutvuda päritoluriigi infoga, et kõrvutada isikult saadud infot tegelikkusega. PPA hinnangul

esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik

ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni (VRKS

§ 361 lg 2 p 4, VSS § 68 lg 8; vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-52-14).

1.3. Põgenemisohtu ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega (VRKS § 29).

Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda temast tulenevat

põgenemisohtu. Lisaks pole PPA-le teadaolevalt isikul Eestis võimalikku elukohta. Isik väitis,

et kuskile mujale peale Eesti pole ta tahtnud minna, samas toob ta välja, et kaalus varianti minna

Ameerikasse, Euroopasse ja Inglismaale, kuid see oleks läinud liiga kulukaks, ning Eesti kohta

uuris, et tegu on Venemaa naaberriigiga. Selline käitumine annab alust arvata, et isik ei pruugi

vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja

ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki. PPA-ga on nõustunud Tartu Halduskohus oma

20.01.2023 määruse punktis 7. Isikul on Lätis tuttavad ning isik on andnud vastuolulisi ütlusi,

seetõttu on PPA hinnangul põhjendatud alus arvata, et isiku Tadžikistani passi hoiule võtmise

korral ei ole välistatud, et isik võib vabaduses viibides omavoliliselt liikuda Läti Vabariigi või

mujale Euroopasse, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning

dokumentideta liikumine ei ole raskendatud.

3-23-130

3(5)

1.4. Täidetud on VRKS § 361 lg 2 p-st 5 tulenevad kinnipidamise alused. Isik oli eelnevalt kinni

peetud Eestist lahkuma kohustamise menetluse raames. Mõistes, et teda saadetakse tagasi

Venemaale (kuna oli tuvastatud ebaseaduslik piiriületus suunaga Venemaa Eesti, siis Venemaa

piirivalve oleks olnud kohustatud isiku tagasi võtma) või äärmisel juhul kodakondsusjärgsesse

riiki Tadžikistani, esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse.

1.5. Isiku kinnipidamise pikendamine kinnipidamiskeskuses kuni tema rahvusvahelise kaitse

menetluse läbiviimiseks ning võimaliku Eesti Vabariigist väljasaatmiseni on põhjendatud, kuna

isikul puuduvad sidemed Eesti Vabariigiga, tal ei ole Eestis elu- ja töökohta ning

perekonnaliikmeid ning tal puuduvad rahalised vahendid Eestis toimetulekuks. Kuigi isiku

kinnipidamise pikendamine riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, ei saa PPA hinnangul valitud

abinõu pidada ülemääraseks, võttes arvesse isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis. PPA-le

teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamistähtaja pikendamine vastuolus isiku

turvalisuse ja tervisekaalutlustega.

2. PPA jäi 15.03.2023 istungil taotluse juurde.

3. Puudutatud isik vaidles taotlusele vastu. Isik soovib Eestis alustada õpinguid, EBS-i

marketing ja turundus tundus sobiv eriala. Moskvas õppis Synergy ülikoolis infotehnoloogiat.

Vastuseks küsimusele, kuidas plaanib EBS-i õpingute eest tasuda, vastas isik, et soovib Eestis

töötada. Isiku kinnitusel ei ole ta kodumaal 5 aastat käinud. Eestisse tuli, sest see oli esimene

riik, mis pähe tuli. Eestis tuttavaid ei ole. Vastuseks kohtu küsimusele, et kuhu isik kavatseb

minna, kui peaks kinnipidamiskeskusest vabanema, vastas isik, et Tartus olevasse laagrisse,

kuhu saavad rahvusvahelise kaitse taotlejad. Sellest laagrist kuulis ta kinnipidamiskeskuses.

Esindaja selgitas, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Puudub sisuline alus taotlus rahuldada. Isik

ei ole väljendanud, et ta kavatseb kuhugi põgeneda ja asjaolu, et ta kunagi planeeris teise riiki

minna, ei ole põgenemisoht. Pole välja toodud konkreetset riiki, kuhu isik põgeneda soovib.

Samuti pole välja toodud, et isik oleks teinud mingeid ettevalmistusi selleks, mh ei nähtu,

millised on isiku finantsilised võimalused põgeneda ja asuda kolmandas riigis elama. Asjaolu,

et isik ei ole esitanud tõendeid, on täiesti tavapärane – varjupaigamenetluses ei pea isik esitama

mingeid tõendeid. Isik on selgelt välja toonud, et soovib rahvusvahelist kaitset Eestis, sest siin

on sõnavabadus, mida kodumaal ega Venemaal ei ole. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus

on kestnud ebamõistlikult kaua. PPA on suutnud selle aja jooksul viia läbi ainult ühe intervjuu.

Päritoluriigi info peaks PPA-l olemas olema, mistõttu puudub vajadus seda täiendavalt koguda.

Tadžikistan ei ole mõni eksootiline riik. Esindaja palus kohtul hinnata rahvusvahelise kaitse

menetlemise kestuse mõistlikkust. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et taotlus kuulub

rahuldamisele, siis ei saa sellisele menetlusele kuluda enam kui üks kuu.

KOHTU PÕHJENDUSED

Haldustoiminguks loa andmine

4. Kohus leiab, et PPA taotlus tuleb rahuldada (HKMS § 264 lg-d 1, 3, 5 ja 6, § 265 lg 1; VRKS

§ 362 lg 5, § 361 lg 1, lg 2 p 4, lg 21; väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (VSS) § 68

p 8).

5. Vaidlus puudub, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ning selle menetlus on veel

pooleli. PPA on taotluses selgitanud, et kõiki olulisi asjaolusid ei ole veel rahvusvahelise kaitse

taotluse menetluses välja selgitatud ning planeeritud on veel üks intervjuu puudutatud isikuga,

samuti koguda päritoluriigi infot ning seda kõrvutada puudutatud isiku ütlustega.

6. Vastavalt VRKS § 361 lg-le 1 võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada VRKS § 361

lg-s 2 sätestatud alusel, kui VRKS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt

kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning

3-23-130

4(5)

kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud

olulisi asjaolusid. Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada

rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni,

eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (VRKS § 361 lg 2 p 4). Väljaselgitamist vajavate

asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust

põhistavad

asjaolud,

päritoluriigis

ümberpaiknemise

võimalikkusega

seostuv

jms)

kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust (vt Riigikohtu lahend nr

3-17-792/61, p 18.2). Eelnevalt on tuvastatud, et käesoleval juhul esineb vajadus välja selgitada

rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud. Puudutatud isiku

esindaja subjektiivne hinnang on, et puudub vajadus päritoluriigi info kogumiseks. Selle väite

kinnituseks pole kohtule ühtegi tõendit esitatud, mistõttu on tegemist paljasõnalise väitega.

Samas ei ole asjaolude ebaselgus üksi üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks, vaid see

võib olla aluseks koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta

ei ole võimalik (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12).

7. Kohus nõustub PPA-ga, et isiku suhtes esineb põgenemise oht ning seda olenemata asjaolust,

et isik ei ole selgesõnaliselt avaldanud PPA-le soovi Eestist teise riiki põgeneda või ei ole

tuvastatud, et isik oleks selleks ettevalmistusi teinud.

8. Põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata

lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (VRKS § 361 lg 21). Käesoleval juhul on täidetud

VSS § 68 p-s 8 nimetatud eeldused. Viidatud normi kohaselt esineb põgenemise oht, kui

välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud

luba või õigust Eestis viibida. Asjas on tõendatud, et isik ületas 18.01.2023 ebaseaduslikult

Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelist ajutist kontrollijoont Eesti Vabariigi

piirimärk 415+m juurest, Perdaku külas, Setomaa vald, Võru maakond (vt PPA 13.03.2023

taotlus, lisa 1; digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 147). Isik on andnud kohtuistungil varasemaga

võrreldes vastuolulisi ütlusi. Nii nähtub Tartu Halduskohtu 20.01.2023 määruse 3-23-130

punktist 7, et isiku kohtuistungil antud selgitustest järeldub, et Eesti ei olnud tema esimene

eelistus, kuhu tulla; isik uuris võimalusi minna mujale Euroopasse või Ameerikasse, aga kui

ilmnes, et see on tema jaoks liiga kallis, otsustas tulla Eestisse kui Venemaa naaberriiki.

Tallinna Halduskohtu 15.03.2023 kohtuistungil vastas puudutatud isik kohtu küsimusele miks

ta otsustas Eestisse tulla, et see oli esimene riik, mis pähe tuli. Samuti on 15.03.2023

kohtuistungil väitnud puudutatud isik, et ta ei ole kodumaal käinud 5 aastat. Ometi nähtub isiku

passist, et viimati viibis isik Tadžikistanis 25.08.2021-13.10.2021 (vt PPA 13.03.2023 taotlus,

lisa 3; dtl 134). Esineb põhjendatud kahtlus, et isiku tegelik tahe ei olnud Eestis rahvusvahelist

kaitset taotleda (st oma Eestis viibimine seadustada), kuivõrd selle asemel, et peale

ebaseaduslikku piiriületust ise piiripunkti rahvusvahelise kaitse taotluse esitamiseks pöörduda,

läks isik otsima lähedal asuvasse majapidamisse ööbimiskohta (vt PPA 13.03.2023 taotlus, lk

1; dtl 151). Eluliselt usutav ei ole ka puudutatud isiku väide, et Eestis soovib ta õppida EBS-s

marketingi ja turundust, kuigi puudutatud isik on selgitanud, et Venemaal õppis ta

infotehnoloogiat. Isik on kinnitanud, et Eestis puuduvad tal tuttavad, aga Lätis on tuttavad (vt

PPA 13.30.2023 taotlus, lisa 4; dtl 157). See annab aluse kahtluseks, et isik võib soovida liikuda

Eestist naaberriiki, kuivõrd Eestis ei ole isikul elu- ega töökohta, samuti puuduvad tuttavad,

millist asjaolu kinnitas isik ka 15.03.2023 kohtuistungil.

9. Kohtupraktikas on leitud, et ka kinnipidamiskeskusse paigutamiseks antud loa pikendamise

taotluse lahendamisel võib sarnaselt esmakordse loa andmisega olla tegu piiratud

informatsiooniga, mille tõttu võib piisata ka sellest, et kinnipidamiskeskusse paigutamine on

vajalik ega ole ilmselgelt mittemõõdukas (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-52-14, p 14).

Puudutatud isiku suhtes esineva põgenemisohuga seoses ei ole asjaolud muutunud, võrreldes

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmisega. Seetõttu nõustub kohus Tartu

3-23-130

5(5)

Halduskohtu 20.01.2023 määruse nr 3-23-130 punktis 7 antud hinnanguga põgenemisohule.

Kuivõrd eelnevalt on tuvastatud, et VRKS § 361 lg 2 punkti 4 eeldused on täidetud, siis puudub

vajadus analüüsida VRKS § 361 lg 2 punkti 5 eelduste olemasolu.

10. PPA on asjakohaselt leidnud, et leebemad järelevalvemeetmed ei maanda isikust lähtuvat

põgenemisohtu. VRKS §-s 29 loetletud järelevalvemeetmete kohaldamine ei pruugi tagada

isiku kättesaadavust rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemises oluliste asjaolude

väljaselgitamiseks. Vaidlust ei ole selles, et isikul puudub kindel elukoht Eestis. Samuti nõustub

kohus PPA-ga, et ka reisidokumendi hoiule võtmine ei ole piisav meede, kuivõrd Schengeni

alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud.

11. Isiku kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks. Isik on viibinud praeguseks

kinnipidamiskeskuses pea 2 kuud. Isiku osas toimuva menetluse pikkust ei saa pidada praegust

suuremat halduskoormust (tingituna Ukraina sõjalisest olukorrast) arvestades põhjendamatult

pikaks. Isiku väited rahvusvahelise kaitse osas vajavad kontrollimist. Kohtul puuduvad andmed

selle kohta, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või

tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3).

12. Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa X kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste ära langemiseni, kuid mitte

kauemaks kui 16.07.2023 (kaasa arvatud).

13. Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg

3).

Riigi õigusabi tasu

14. Puudutatud isiku esindaja esitas 15.03.2023 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaks

määramiseks ning taotleb riigi õigusabi eest tasu 97 eurot ja 20 senti (sh käibemaks). Taotluse

kohaselt koosnesid riigi õigusabi osutamise korras tehtud toimingud kohtuistungiks

valmistumisest (asjaoludega tutvumine varasemas toimikus) ning kohtuistungist.

15. Riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus määratakse kindlaks

riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis

vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal (RÕS § 22 lg

6). Selliseks korraks on justiitsministri 26.07.2016 määrus nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi

tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (kord). Vastavalt Korra § 11 lg-le 1 on tasu riigi

õigusabi osutamise eest haldusmenetluses, sh haldusmenetluse algatamiseks taotluse

koostamine ja esitamine, ja halduskohtumenetluses, sh halduskohtusse kaebuse koostamine ja

esitamine, 39 eurot iga poole tunni kohta. Juhindudes RÕS § 22 lg-st 7 leiab kohus, et kulunud

aeg (62 minutit) ja tehtud toimingud on põhjendatud, mistõttu tuleb tasu taotlenud suuruses

kindlaks määrata. Taotluse kohaselt osutati õigusabiteenust Advokaadibüroo LINDEBERG

kaudu, mistõttu on põhjendatud taotletud summale käibemaksu lisamine.

(allkirjastatud digitaalselt)