3-22-231/74 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

16. märts 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-231

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Katri Bergmann

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat

Aleksei Ratnikov

Asja läbivaatamine

15.03.2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba Xi kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste ära langemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 16.07.2023 (kaasa arvatud).

2. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 13.03.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse Xi

kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise

tähtaja

pikendamiseks

nelja

kuu

võrra

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 25 lg 2 alusel, kuna isiku suhtes

esinevad VSS § 23 lg 1 punktides 1-3 sätestatud alused. Taotlust põhjendatakse kokkuvõtlikult

järgmiselt.

1.1. X peeti 27.01.2022 kell 22.30 VSS alusel PPA poolt 48-tunniks kinni ja toimetati PPA

kinnipidamiskeskusesse. Isikul puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks. Isikule

23.03.2019 tehtud ettekirjutus nr 1046645446 Eestist lahkumiseks on täitmata ning

sundtäidetav alates 13.11.2020. Alates 04.11.2015 viibib isik ilma seadusliku aluseta Eestis

ning pole Eestist lahkunud.

3-22-231

2(5)

1.2. PPA esitas 27.01.2022 Tartu Halduskohtule taotluse saada luba Xi kinnipidamiseks ja PPA

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 2 kuuks. Tallinna Halduskohus andis 28.01.2022

määrusega nr 3-22-231 loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28.03.2022. Tallinna

Halduskohus pikendas 24.03.2022 määrusega kinnipidamist kuni 24.07.2022 ning 21.07.2022

pikendas Tallinna Halduskohus määrusega nr 3-22-231 kinnipidamise tähtaega kuni

kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 20.11.2022. Tallinna

Halduskohus pikenda 19.11.2022 määrusega kinnipidamist kuni kinnipidamise aluse ära

langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 18.03.2023. Isik on kinnipidamiskeskuses viibinud 14

kuud.

1.3. Xi puhul esineb põgenemisoht (VSS § 68 lg 1) kuna puudub vaidlus, et isik ei järginud

varasemalt tema suhtes kehtestatud järelevalvemeetmeid. Isikule oli koostatud ettekirjutus Eesti

Vabariigist lahkumiseks ning tema suhtes olid kehtestatud järelevalvemeetmed. Samuti esineb

põgenemisoht VSS § 68 lg 6 tähenduses. Varasemalt on isik täitnud järelevalvemeetmeid ning

on ise tegelenud enda dokumenteerimisega, kuid alates 14.10.2020 asus isik ennast vabaduses

varjama, millega takistas enda väljasaatmist. Alates 27.01.2022 viibib isik PPA

kinnipidamiskeskuses. Isik ei ole kinnipidamiskeskuses enda dokumenteerimisega tegelema

hakanud ja keeldub koostööst PPA-ga. Isikule on PPA poolt pakutud võimalust minna taotlema

endale tagasipöördumistunnistust, kuid isik keeldus. Isiku sõnul ei soovi ta Eestist lahkuda ning

soovib endale Eestis elamisluba saada. Sellega ei täida isik kaasaaitamiskohustust ja oluliselt

takistab enda väljasaatmist. PPA varasemas praktikas seoses Venemaa Föderatsiooni

kodanikele dokumentide hankimisega näitab, et isiku dokumenteerimine võtab isiku koostööga

(telefonikõned ja kokkusaamised saatkonna ametnikuga, dokumendi taotluse ankeedi täitmine

ja edastamine saatkonnale) aega umbes pool aastat (vt nt haldusasjad nr 3-19-2410, 3-19-1817,

3-21-1343, 3-22-1691). Venemaa Föderatsioonile isiku tagasivõtmiseks esitatud taotluse

lahendamine on aeganõudvam (vt nt haldusasjad nr 3-18-629, 3-19-1690, 3-19-334, 3-20-735,

3-20-18, 3-19-2284) ja võib võtta aega üle pooleteise aasta tulenevalt Venemaa Föderatsiooni

ametivõimude tegevusest. Seda ajakulu saaks vältida, kui isik ise dokumenti taotleks.

1.4. PPA

poolt

on

korduvalt

esitatud

taotlusi

Venemaa

Föderatsioonile

isiku

dokumenteerimiseks. Viimane taotlus oli saadetud 08.03.2023. PPA-le saabusid 28.12.2022

vastused Venemaa Siseministeeriumilt 08.11.2022 ja 24.11.2022 PPA poolt koostatud

tagasivõtmise palvetele. 08.11.2022 vastuses teatab Venemaa Föderatsiooni Siseministeeriumi

Rändeküsimuste peavalitsus, et 19.09.2022 läbi viidud vestluse tulemusel Xilt tähtsat teavet ei

saadud. 24.11.2022 vastuses teatab Venemaa Föderatsiooni Siseministeeriumi Rändeküsimuste

peavalitsus, et läbi viidud kontrollide käigus on kindlaks tehtud, et X on Venemaa Föderatsiooni

kodanik; kuid tagasivõtualuse isiku isikut ei olnud võimalik tuvastada, kuna Venemaa

Siseministeeriumi andmetes puuduvad Xi fotod. PPA edastas 08.03.2023 korduva noodi isiku

dokumenteerimise ja tagasivõtmise osas. Hetke seisuga isiku dokumenteerimine on pooleli,

kuna PPA ootab vastust Venemaa poolt isiku tagasivõtu osas.

1.5. Kinnipidamiskeskuses kinnipidamise asendamine leebemate VSS §-s 10 sätestatud

järelevalvemeetmetega ei vii piisava tõenäosusega soovitud tulemuseni. Leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamine baseerub usaldusel. Käesoleval juhul ei ole isik oma

varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks

leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. Isiku varasem käitumine on näidanud, et ta ei

austa ega järgi Eesti Vabariigi seadusi. Kuna isik ei ole nõus Eesti Vabariigist lahkuma ja tema

soov vältida väljasaatmist on suur, mistõttu on tõenäosus, et vabaduses viibides hakkab isik

ennast varjama ning ei täida järelevalvemeetmeid. Samuti puudub isikul reisidokument. Pole

eluliselt usutav, et vabaduses viibides asuks isik ennast dokumenteerima ja lahkuks enda

3-22-231

3(5)

kodakondsusjärgsesse riiki. Seega on täidetud VSS § 23 lg 1 p-des 1-3 kinnipidamise alused

(vt Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2022 määrus nr 3-22-231).

1.6. Kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu, et PPA-l oleks võimalik tagada isiku

väljasaatmine Eesti Vabariigist. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud majutus, toitlustus,

vajadusel arstiabi ja on võimalus viibida värskes õhus.

1.7. PPA on isikule selgitanud, et taotletakse kohtult luba isiku kinnipidamise pikendamiseks

kuni isiku väljasaatmiseni.

2. PPA jäi 15.03.2023 istungil taotluse juurde. Venemaa Föderatsiooni käitumine on

tavapärane. Välistatud ei ole, et Venemaa Föderatsioon väljastab tagasivõtmise tunnistuse.

Sellisel juhul tuleb reageerida 12 h või 48 h jooksul.

3. Puudutatud isik vaidles taotlusele vastu. Isik soovib koju ema juurde, emal on tulemas

operatsioon ning vajab seejärel hoolitsust. Esindaja leiab, et taotlus on põhjendamata ning uusi

asjaolusid ei esine peale 19.11.2022 määruse tegemist. Asjaolu, et Venemaa Föderatsioon on

teatanud, et tuvastatud on, et puudutatud isik on Venemaa Föderatsiooni kodanik, ei ole uus

asjaolu. Isik ei ole seda kunagi eitanud. Seaduses tuleb teha muudatus, et teatud juhtudel oleks

isikul võimalus viibida kindlas kohas ja paigaldada talle jälitusseade. Selline võimalus on

kriminaalmenetluses olemas, kuid mitte haldusmenetluses. PPA peaks tegutsema selle nimel,

et vastav seadusemuudatus sisse viia. PPA jätkab isiku kinnipidamist asutuses, mis on sarnane

vanglale, kuigi isik ei ole kriminaalkorras karistatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et PPA taotlus tuleb rahuldada (HKMS § 264 lg-d 1, 3, 5 ja 6, § 265 lg 1; VSS

§ 25 lg 2, § 23 lg 1 p 3, § 68 p-d 5 ja 6).

5. Vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes: 1) puudutatud isikul puuduvad kehtivad

reisidokumendid; 2) puudutatud isik ei ole asunud neid taotlema; 3) puudutatud isik viibib

Eestis seadusliku aluseta; 4) puudutatud isik on teatanud, et ei soovi Eestist lahkuda.

6. PPA on tuginenud haldustoiminguks loa andmise taotluses VSS § 23 lg 1 punktidele 1-3.

Tallinna Ringkonnakohus on 22.12.2022 määruse nr 3-22-231 punktis 8 selgitanud, et VSS §

23 lg 1 punkti 1 alusel isiku kinnipidamine on piiratud üksnes kuue kuuga (VSS § 25 lg 1).

Käesolevaks ajaks on VSS § 25 lg-s 1 nimetatud kuus kuud möödunud. Luba puudutatud isiku

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks anti Tallinna Halduskohtu

28.01.2022 määrusega nr 3-22-231, mistõttu on isik viibinud kinnipidamiskeskuses taotluse

esitamise hetkeks 14 kuud. Järelikult ei ole VSS § 23 lg 1 p 1 asjassepuutuv norm ning sellel

alusel ei saa halduskohus PPA taotlust rahuldada.

7. PPA on leidnud, et täidetud on VSS § 23 lg 1 punktis 2 sätestatud eeldused. Vastavalt VSS

§ 23 lg 1 punktile 2 taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv

välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s

sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise

menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust; eelkõige on see lubatud

juhul, kui välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust. VSS § 23 lg 1 p 2 kohaldamine nõuab

kaasaaitamiskohustuse muul viisil täitmata jätmist, kui dokumentide hankimisega seonduvalt,

st see peaks seonduma eelkõige VSS § 264 lg 1 p-s 1 (väljasaatmist täideviivatele

valitsusasutustele suuliste ja kirjalike andmete ja seletuste esitamine), p-s 2 (isiku valduses ja

väljasaatmismenetluses tähtsust omavate andmete, dokumentide ja tõendite esitamine) või p-s

4 (isiku tuvastamiseks ja kontrollimiseks vajalike andmete kogumine) sätestatud kohustuse

täitmata jätmisega; seejuures peaks konkreetne kohustus olema taotluses piisavalt selgelt

3-22-231

4(5)

piiritletud; kaasaaitamiskohustuse rikkumist ei saa tuletada isiku väidetest, et ta ei soovi Eestist

lahkuda ega päritoluriiki naasta (vt Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2022 määrus nr 3-22-231,

p 13; 18.09.2020 määrus nr 3-20-1268, p 12; 12.09.2019 määrus nr 3-19-334, p 16; 02.11.2018

määrus nr 3-18-1771, p 9; 27.04.2018 määrus nr 3-18-658, p 13). Taotluses leitakse, et isik ei

ole nõus ennast dokumenteerima ega PPA-ga koostööd tegema; lähtudes isiku käitumisest ja

ütlusest on PPA arvamusel, et isik endiselt ei soovi Eesti Vabariigist lahkuda ja endale

tagasipöördumistunnistust taotleda; sellega ei täida isik kaasaaitamiskohustust ja oluliselt

takistab enda väljasaatmist (vt PPA 13.03.2023 taotlus, lk 3; dtl 413). Eelnevast nähtuvalt on

PPA kaasaaitamiskohustuse rikkumise sidunud dokumentide taotlemata jätmisega ning väitega,

et isik ei soovi Eestist lahkuda. Need ei ole piisavad VSS § 23 lg 1 p 2 kohaldamiseks.

8. Küll aga on täidetud VSS § 23 lg 1 p-s 3 sätetatud eeldused. Vastavalt viidatud normile

taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja

paigutada

ta

kinnipidamiskeskusesse

kuni

kaheks

kuuks,

kui

VSS-s

sätestatud

järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse

läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust; eelkõige on see lubatud juhul, kui

välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine

vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et isikul kehtivad

reisidokumendid puuduvad ning nende hankimine võtab aega. Seejuures on isikule pakutud

võimalust ennast dokumenteerida, millest aga isik on keeldunud. Ühtlasi on PPA selgitanud, et

PPA varasem praktika seoses Venemaa Föderatsiooni kodanikele dokumentide hankimisega

näitab, et isiku dokumenteerimine võtab isiku koostööga (telefonikõned ja kokkusaamised

saatkonna ametnikuga, dokumendi taotluse ankeedi täitmine ja edastamine saatkonnale) aega

umbes pool aastat, erinevalt olukorrast, kus Venemaa Föderatsioonile esitatakse taotlus isiku

tagasivõtmiseks (vt PPA 13.03.2023 taotlus, lk 3; dtl 413).

9. Euroopa Kohus on selgitanud, et mõiste „koostöö puudumine“ direktiivi 2008/115 artikli 15

lõike 6 tähenduses eeldab, et ametiasutus, kes langetab otsust kolmanda riigi kodaniku

kinnipidamise pikendamise osas, uurib ühelt poolt selle kodaniku käitumist esialgse

kinnipidamise ajal, tegemaks kindlaks, kas viimane on keeldunud pädevate ametiasutustega

koostööst seoses väljasaatmise elluviimisega, ja teiselt poolt uurib võimalust, et nimetatud

kodaniku käitumise tõttu kestab väljasaatmine kauem, kui ette nähtud; kui viimase

väljasaatmine kestab või kestis ettenähtust kauem mõnel muul põhjusel, ei saa tuvastada

asjaomase kodaniku käitumise ja kõnealuse väljasaatmise kestuse vahel põhjuslikku seost ja

seega ka viimase koostöö puudumist (Euroopa Kohtu otsus asjas C-146/14, p 82). Lisaks nõuab

direktiiv 2008/115 artikli 15 lõige 6, et enne asjaomase kolmanda riigi kodaniku koostöö

puudumise hindamist peab asjaomane ametiasutus olema võimeline näitama, et hoolimata

nende mõistlikest jõupingutustest kestab väljasaatmine ettenähtust kauem, mis põhikohtuasja

puhul eeldab seda, et kõnealune liikmesriik on teinud ja teeb jätkuvalt aktiivselt pingutusi selle

nimel, et asjaomase kodaniku isikut tõendavad dokumendid väljastatakse (Euroopa Kohtu

otsuse asjas nr C-146/14, p 83).

10. Käesoleval juhul on PPA piisavalt konkretiseerinud ja ära näidanud, et hoolimata PPA

mõistlikest jõupingutustest kestab väljasaatmine ettenähtust kauem just nimelt puudutatud isiku

tegevusetuse tõttu. Seejuures ei ole väljasaatmine muutunud perspektiivituks ning PPA on

teinud mõistlikke jõupingutusi isiku dokumenteerimiseks (vt PPA 13.03.2023 taotluse lisa 2;

dtl-d 407-410). Nii on PPA esindaja 15.03.2023 toimunud kohtuistungil selgitanud, et nende

praktikas on olnud olukordi, kus isik on kinnipidamiskeskuses viibinud 16 kuud ja siis väljastab

Venemaa Föderatsioon isikule tagasivõtutunnistuse.

11. Kohus nõustub PPA-ga, et leebemate järelevalvemeetmete (VSS § 10 lg 2) kohaldamine

võimalik ei ole, kuivõrd esineb isiku põgenemisoht. Põgenemisohtu on hinnatud Tallinna

3-22-231

5(5)

Ringkonnakohtu 22.12.2022 määruse punktis 8 ning kohus nõustub nende seisukohtadega ega

pea vajalikuks neid korrata. Põgenemisohtu mõjutavaid uusi asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

12. Paljasõnalised on puudutatud isiku väited, et tal võib esineda vajadus hooldada oma ema,

kuivõrd emal on tulemas operatsioon. Selle väite kinnituseks ühtegi tõendit kohtule esitatud ei

ole.

13. Kinnipidamistähtaja pikendamine nelja kuu võrra ei ole ebaproportsionaalne arvestades, et

sama

tõhusad

aga

leebemad

meetmed

taotletava

eesmärgi

saavutamiseks

(väljasaatmismenetluse lõpule viimiseks) puuduvad. Alternatiiviks ei saa olla isiku paigutamine

Vao keskusesse, kuivõrd puudutatud isik ei ole rahvusvahelise kaitse taotleja, lisaks esineb

isiku suhtes põgenemisoht. Kinnipidamiskeskus ei ole oma olemuselt vangla, kuivõrd selle

eesmärgiks on tagada väljasaatmise lõpuleviimise edukus. Käesoleval juhul, kui puudutatud

isik taotleks endale reisidokumendid, siis oleks võimalik isik Eesti Vabariigist välja saata ning

ta ei peaks kinnipidamiskeskuses viibima.

14. Asjakohatud on puudutatud isiku esindaja väited, et PPA peaks astuma samme, et

seadusandlust muuta selliselt, et ka haldusmenetluses oleks võimalus paigaldada isikule

jälitusseade (sarnaselt kriminaalmenetlusele). Riigikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid (Eesti

Vabariigi põhiseadus § 65 p 1).

15. Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa Xi kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste ära langemiseni, kuid mitte

kauemaks kui 16.07.2023 (kaasa arvatud).

(allkirjastatud digitaalselt)