3-22-2302/37 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

16. märts 2023, Tartu

Haldusasja number

3-22-2302

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla 14. mai 2022. a käskkirja

nr 2-22/1-2/148 ja 27. septembri 2022. a vaideotsuse

nr 1-11/171-2 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahendid

Tartu Halduskohtu 3. ja 29. novembri 2022. a, 19.

detsembri 2022. a ja 2. jaanuar 2023. a määrused

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebused Tartu Halduskohtu 3. ja 29. novembri 2022. a ning 2.

jaanuari 2023. a määruste peale rahuldamata ning halduskohtu määrused muutmata.

2. Jätta määruskaebuse esitamise tähtaeg ennistamata ja tagastada määruskaebus

Tartu Halduskohtu 19. detsembri 2022. a määruse peale läbivaatamatult.

3. Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

4. Jätta taotlus käesoleva haldusasja materjalide juurde haldusasjade nr 3-22-906, nr

3-22-1132 ja nr 3-22-2548 toimikutest materjalide lisamiseks rahuldamata.

5. Tagastada X.X.-ile 8. jaanuaril 2023 esitatud määruskaebusega esitatud

määruskaebuse lisad.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest. Ringkonnakohtu määrusele ei saa esitada määruskaebust osas, mis

puudutab Tartu Halduskohtu 3. novembri 2022. a määruse peale esitatud määruskaebuse

rahuldamata jätmist riigi õigusabi andmata jätmisega seonduvalt (HKMS § 119 lg 1, § 203 lg

1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kohaldas 14. mai 2022. a käskkirja nr 2-22/1-2/148 alusel kinnipeetav X.X.-i

suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist,

kehakultuuriga tegelemise keelamist, ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist ning

vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, mis kõik kehtisid kuni asjaolude

äralangemiseni. Kõikide täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati 3. juunil 2022

asjaolude äralangemise tõttu.

X.X. esitas 16. mail 2022 nimetatud käskkirja peale vaide, mille Tartu Vangla jättis 27.

septembri 2022. a vaideotsusega nr 1-11/171-2

2. X.X. esitas pärast edutut vaidemenetlust (vaie jäeti rahuldamata 27. septembri 2022. a

vaideotsusega nr 1-11/171-2) halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 14. mai 2022. a

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja ning vaideotsuse tühistamiseks. Koos

kaebusega esitas kaebaja ka riigi õigusabi taotluse.

3. Tartu Halduskohus jättis 3. novembri 2022. a määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse

rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna taotleja on ise võimeline

kaitsma oma õigusi. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat

suunata ja abistada. Seejuures jätab kohus vajadusel kaebaja poolt kohtule esitatud kaebuse

või muu avalduse käiguta ning selgitab kaebajale seal esinevaid puudusi, andes ühtlasi tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks ei ole kaebajal vaja õigusalaseid

teadmisi. Lisaks on kohtute infosüsteemist nähtuvalt kaebaja eelnevalt esitanud halduskohtule

hulgaliselt kaebusi vangla vastu, mistõttu ei ole kaebaja puhul tegemist

halduskohtumenetluses kogenematu isikuga. Kohus selgitab kaebuse edasiseks menetlemiseks

vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika välja enda initsiatiivil. Seega

on kaebaja iseseisvalt ilma riigi õigusabi määramiseta võimeline halduskohtumenetluses

osalema.

4. Tartu Halduskohus võttis 23. novembri 2022. a määrusega kaebaja kaebuse täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja ja vaideotsuse tühistamiseks menetlusse.

5. X.X. esitas 27. novembril 2022 halduskohtule täiendavad selgitused ning soovis

vaidlustada ka vanglaametniku tegevust, st tuvastada selle õigusvastasus. Kaebaja kirjeldas

oma kannatusi eraldatud lukustatud kambris viibimise ajal ning mainis ka 23. novembril 2022

toimunud vahejuhtumit, mil ta tutvus kontaktisiku kabinetis ühe kohtutoimikuga. Seal tegi

kontaktisik talle märkusi seoses sellega, et kaebajal on lubatud kaasas kanda veepudelit.

Lisaks sellele mainis ta, et kaebaja ei ilmuks tema ette enam palvehelmestega ja Ukrainat

toetava märgiga. Ka 24. novembril 2022 ei olnud kontaktisik rahul sellega, kuidas kaebaja

kannab oma nimesilti, sest sinna juurde oli lisatud Eesti lipumärk ja nimesildi taga oli ka

märkmik koos pastakaga. Kontaktisik on oma käitumisega alandanud kaebaja väärikust,

põhjustanud valu ja kannatusi. Kaebaja märkis, et ta soovib, et suurem osa tema kaebustest

oleks ühes menetluses, kuna eraldiseisvalt ei ole iga juhtum oluline ja kaebus on

väheintensiivne.

6. Tartu Halduskohus jättis 29. novembri 2022. a määrusega kaebaja taotluse kaebuse

muutmiseks rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg 1 kohaselt võib

kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus

menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas

kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMSi

kohaselt lubatav. Halduskohus leidis, et kuna kaebuse eesmärk on tühistada käskkiri, millega

kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid, ja vaideotsus, ning menetlusse

võetud nõude sisulisel lahendamisel peab kohus andma hinnangu täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspärasusele, ei kattuks 2022. a novembris aset leidnud

sündmuse asjaolude tuvastamine juba menetluses oleva nõudega. Halduskohus ei pidanud

menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt otstarbekaks läbi viia algse vaidlusega võrreldes

teistsuguste rikkumiste täieulatuslikku kontrolli käesoleva haldusasja menetluse raames.

Eraldiseisva tuvastamisnõude lisamine muudaks käesoleva asja lahendamist asjatult

keerukamaks ning takistaks asjas kiiremini lõpplahendini jõudmist.

7. Kaebaja esitas 8. detsembril 2022 uue taotluse kaebuse muutmiseks ning ta soovib, et

kohus tuvastaks, et tema mõnitamised seoses Ukraina ja presidendi toetamisega on

õigusvastased; kaebajalt võeti õigusvastaselt ära Ukraina lint, sõjavastased pildid ja kollaažid;

kaebajale keelati õigusvastaselt Ukraina märk, palvehelmed, märkmik, Eesti lipp, jook

pudelis; tuvastada, et kaebajat rünnati ja ähvardati, alandati kaebaja inimväärikust ja tekitati

terviserike; kaebaja suhtes kohaldati õigusvastaselt käeraudu; kaebaja lukustati 14. mail 2022

ebaseaduslikult ning järgmisel päeval jäeti vabastamata; kaebajal ei lubatud kasutada

külmkappi, kööki, veekeedukannu jne; kaebajat ei lubatud aidata; kaebajal ei lubata kanda ega

hoida kambris tooli või laua peal sõjavastaseid karikartuure, kollaaže ja pilte.

8. Tartu Halduskohus jättis 19. detsembri 2022. a määrusega kaebaja taotluse kaebuse

muutmiseks rahuldamata. Halduskohus leidis, et kaebuse muutmine ei teeni kaebuse eesmärki

ning tuvastamisnõude esitamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks ka kuidagi vajalik.

9. Tartu Halduskohus kuulutas 2. jaanuari 2023. a määrusega käesoleva haldusasja menetluse

Tartu Vangla 28. detsembri 2022. a vastuse lisaks 6 oleva videosalvestise osas kinniseks ning

piiras kaebaja õigust tutvuda nimetatud videosalvestisega ja saada sellest koopiaid. Määruse

põhjenduste kohaselt tuleb menetlus osaliseks kinniseks kuulutada, kuna kohtule edastatud

videosalvestisel oleva informatsiooni puhul on tegemist avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg

1 p 9 mõistes asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, mida on vaja kaitsta. Salvestise

vaatlusel on võimalik näha kaamera vaateulatust ning -nurki, aga ka salvestatava pildi

kvaliteeti ja detailsust, mistõttu sisaldub videosalvestisel teave Tartu Vangla turvasüsteemide

kohta. Kaamera vaateulatuse täpne teadmine ohustab vangla julgeolekut, sest annab

kinnipeetavatele võimaluse tegutseda väljaspool kaamera vaateulatust. Seega on asja osaline

kinniseks kuulutamine vajalik asutusesesiseseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 88 lg 1

kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde

kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. Vastavalt HKMS § 88

lg-le 2 võib HKMS § 88 lg-s 1 nimetatud õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel.

Halduskohus leidis, et antud juhul on huvi videosalvestist kaebaja eest salajas hoida ilmselgelt

kaalukam kaebaja õigusest sellega tutvuda. Vältida tuleb ohtu, et kinnipeetav võiks saada

teavet vangla turvasüsteemide kohta. Osaliselt on kaebajal võimalik videosalvestise sisu

kirjeldusega tutvuda Tartu Vangla 28. detsembri 2022. a vastuse kaudu, mistõttu ei piirata

kaebaja õigusi ülemääraselt.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. X.X. esitas 21. novembril 2022 Tartu Ringkonnkohtule määruskaebuse, milles palub

tühistada Tartu Halduskohtu 3. novembri 2022. a määrus osas, millega halduskohus ei

rahuldanud tema taotlust talle riigi õigusabi korras esindaja määramiseks.

11. X.X. esitas 30. novembril 2022 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus

tühistada Tartu Halduskohtu 29. novembri 2022. a määrus, millega halduskohus jättis taotluse

kaebuse muutmiseks rahuldamata. Kaebaja on juba kevadest saati vanglale,

Justiitsministeeriumile, prokuratuurile ja õiguskantslerile kirjutanud sellest, kuidas

vanglaametnik teda kiusab ja teda ei aita. Teda ähvardatakse vägivalla ja karistustega.

Kaebaja on esitanud haldusasjades nr 3-22-906 ja nr 3-22-1132 kohtule kaebused

samasisuliste nõuetega, kuna ta ei jõua ja ei ole võimeline kaebusi lõpuni kirjutama. Kaebaja

eesmärk on ühendada kõik kolm asja, kuna eraldiseisvalt on tema kirjeldatud episoodid

väheintensiivsed ja ei too kaasa soovitud tulemust.

12. X.X. esitas 8. jaanuaril 2023 määruskaebused Tartu Halduskohtu 19. detsembri 2022. a

ja 2. jaanuari 2023. a määruste peale. Määruskaebuse kohaselt on kohus tagastanud kaebaja

esitatud kaebused haldusasjades nr 3-22-906, nr 3-22-1132, nr 3-22-2301 ja nr 3-22-2548.

Kaebaja hinnangul ongi probleem selles, et kui vaadata juhtumeid eraldiseisvalt, on nad

väheintensiivse sisuga, aga kui neid kogumis vaadata, siis seda väita ei saa. Kaebaja eesmärk

ongi kokku liita või eraldi numbritega menetleda seda, mida kohtud menetlusse ei võtnud.

Vanglaametnikud on taaskord kaebajat rünnanud Ukrainat toetava sümboolika kasutamise

eest ja ei ole õige kohtu seisukoht, et preventiivne huvi puudub. Kaebaja ei nõustu vanglaga,

et talle ei tohi näidata videosalvestist ega teha sellest talle ka koopiat. Oma väite kinnituseks

esitas kaebaja ringkonnakohtule lisa, kust on näha, mida kaamera näitab. 2018. a näidati

kohtus vangla videosalvestisi. Ka ajakirjanduses on avaldatud pilte, mis on tehtud vangla

sektori valvekaamera abil. Kaebajal on päris palju videosalvestiste abil tehtud pilte ja kaebaja

näeb kõiki valvekaameraid, mis on Tartu Vanglas hoones ja õues. Kui kaebaja näeb salvestisi,

on tal võimalus neid selgitada.

13. X.X. esitas vastuseks Tartu Ringkonnakohtu 14. veebruari 2023. a määrusele, millega

ringkonnakohus jättis kaebaja määruskaebuse 19. detsembri 2022. a määruse peale käiguta

määruskaebuse esitamise tähtaja ületamise tõttu, taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja

ennistamiseks. Kaebaja esitas määruskaebuse hilinenult, kuna viimane päev määruskaebuse

esitamiseks oli reede ning sel päeval ja ka laupäeval ei võeta vanglas kirju vastu. Seda tehakse

pühapäeval. Lisaks tõi kaebaja vabanduseks ka oma tervisliku seisundi. Muuhulgas märkis

kaebaja, et taolises olukorras on kohus ka tema kaebuse menetlusse võtnud, kuna menetlusse

võtmist ei takista asjaolu, et kaebaja saatis kirja reede asemel kohtule pühapäeval. Pealegi ei

tööta kohtud nädalavahetuseti. Lisaks taotleb kaebaja ka endale esindaja määramist ning

asjade nr 3-22-906, nr 3-22-1132 ja nr 3-22-2548 toimikutest andmete lisamist käesoleva asja

juurde, sest on selge, et nimetatud haldusasju enam keegi ei menetle, aga seal on kaebaja

esitatud kaebusi täpsustanud ja esitanud ka lisasid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Kaebaja on esitanud määruskaebused neljale Tartu Halduskohtu määrusele. Esmalt

lahendab ringkonnakohus 3. novembri 2022. a määruse peale esitatud määruskaebuse (I),

seejärel 29. novembri 2022. a määruse peale esitatud määruskaebuse (II). Kuna kaebaja on

vaidlustanud 19. detsembri 2022. a määruse hilinenult, lahendab ringkonnakohus esmalt

määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse ning võtab seejärel seisukoha

määruskaebuse osas, kui määruskaebust saab lubatavaks pidada (III). Lõpuks lahendab

ringkonnakohus 2. jaanuari 2023. a määruse peale esitatud määruskaebuse (IV) ja

määruskaebemenetluses esitatud taotlused (V).

I

15. Määruskaebuses nõuab kaebaja endale jätkuvalt riigi õigusabi korras esindaja määramist.

Halduskohus leidis põhjendatult, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kohtulikus

menetluses kaitsma, mistõttu ei ole alust talle riigi õigusabi määramiseks lähtudes RÕS § 7 lg

1 p-st 1. Määruskaebuses ei ole kaebaja halduskohtu arusaama ümber lükanud ega esitanud

ühtegi põhjendatud vastuväidet. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et Tartu Halduskohtu 3.

novembri 2022. a määruse tühistamiseks, mis puudutab riigi õigusabi andmata jätmist, ei ole

alust.

II

16. Halduskohus on käesolevas haldusasjas võtnud 23. novembri 2022. a määrusega

menetlusse kaebuse nõudega tühistada Tartu Vangla 14. mai 2022. a käskkiri nr 2-22/1-2/148,

millega kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid seoses 13. mail 2022 aset

leidnud sündmusega, mil kaebaja ärritus selle peale, kui vanemvalvur juhtis tähelepanu

sellele, et ta ei tohi kanda kaelas Z-tähega märgistust. Käskkirjast nähtuvalt ähvardas kaebaja

lüüa vanemvalvurit tugikepiga, kui ta peaks talt vastava märgistuse ära võtma. Ühtlasi liikus

kaebaja valvuri suunas ja žestikuleeris kätega. Halduskohtu menetluses on ka Tartu Vangla

27. septembri 2022. a vaideotsuse nr 1-11/171-2 tühistamise nõue, kuna vangla jättis käskkirja

peale esitatud vaide rahuldamata ja käskkirja kehtetuks tunnistamata.

17. Kaebaja on soovinud täiendada kaebust nõudega tuvastada vanglaametniku tegevuse

õigusvastasus. Eelkõige puudutab see 2022. a novembris aset leidnud situatsioone.

18. HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni

kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja

möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning

kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav.

19. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus jättis õiguspäraselt 29. novembri 2022. a

määrusega kaebaja taotluse kaebuse nõude muutmiseks rahuldamata. Kaebaja nõue tuvastada

tema suhtes ebameeldivalt käituva vanglaametniku tegevuse õigusvastasus ei teeni kuidagi

juba menetluses oleva nõude lahendamist. Tegemist täiesti erinevate nõuetega, mis seonduvad

erinevate sündmustega. Tuvastamiskaebuse läbivaatamine raskendab tühistamiskaebuse

lahendamist, kuna nõuab täiendavat tähelepanu. Seetõttu oleks ainult tühistamisnõue võimalik

lahendada kiiremini. Kaebaja arusaam, et mida rohkem erinevaid nõudeid ühes menetluses

on, seda tõenäolisem on ka soovitud tulemuse saavutamine, ei pea paika ja ei tähenda, et

kohus peaks ühte menetlusse kokku tooma nõuded, mille osas kaebused on tagastatud.

Siinkohal märgib ringkonnakohus, et asjas nr 3-22-1132 esitas kaebaja halduskohtule kaebuse

täpselt sama nõude ja alusega nagu käesolevas menetluses ning seetõttu tagastas halduskohus

3. veebruari 2023. a määrusega haldusasjas nr 3-22-1132 kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 3

alusel, kuna tühistamiskaebus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirjale ja

vaideotsusele on juba käesolevas haldusasjas kohtu menetluses. Asjas nr 3-22-906 tagastas

halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus ei vastanud HKMS § 37–39

nõuetele, kaebaja ei olnud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja

puudused takistasid asja läbivaatamist. Nimelt ei täpsustanud kaebaja, millist vangla

haldusakti või toimingut ta vaidlustab, mistõttu jäi halduskohtule esitatud kaebuse nõue

ebaselgeks. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja ei saa rohkearvuliselt kaebusi esitades

eeldada, et menetlusse mitte võetud kaebusi menetletakse hiljem esitatud ja lubatavaks

tunnistatud kaebusega koos. Menetlusseadustik näeb ette vastavad reeglid kaebuse nõude

muutmiseks ning lubab ühes menetluses menetleda nõudeid, mis on omavahel siiski seotud.

Hetkel vastavad eeldused täidetud ei ole.

III

20. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamise tähtaeg 19. detsembri 2022. a määruse

peale ei kuulu ennistamisele.

21. HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva

jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Halduskohus selgitas

vaidlusaluses määruses selle edasikaebamise korda.

22. Kaebaja sai halduskohtu 19. detsembri 2022. a määruse kätte 22. detsembril 2022, seega

oli määruskaebuse esitamise viimane päev 6. jaanuar 2023. Kaebaja esitas määruskaebuse 8.

jaanuaril 2023, s.o kahepäevase hilinemisega.

23. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline

ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Ringkonnakohus selgitas määruskaebuse

esitajale 14. veebruari 2023. a määruses, et kohus saab menetlustähtaja ennistada üksnes

vastava avalduse alusel ja juhul, kui tähtaja mööda laskmiseks oli mõjuv põhjus. Samuti

selgitas kohus, et tähtaja ennistamise taotluses tuleb märkida tähtaja ennistamise aluseks

olevad asjaolud ja põhjendus selle kohta, miks määruskaebuse esitaja määruskaebuse

esitamise tähtaja mööda on lasknud.

24. Kaebaja põhjendas määruskaebuse hilinenult esitamist asjaoluga, et vanglas ei võeta kirju

reedel ja laupäeval vastu, mistõttu sai ta kohtule adresseeritud kirja ühes määruskaebusega üle

anda alles pühapäeval ehk 8. jaanuaril 2023. Kaeba märkis, et varasemalt on kohtud sedasi

esitatud kaebusi menetlusse võtnud, sest see asjaolu ei takista asja menetlemist ning pealegi

kohtud ju nädalavahetuseti ei tööta. Ühtlasi tingis tähtaja ületamise kaebaja tervislik seisund.

25. Ringkonnakohus leiab, et mitte ükski eelnevalt nimetatud põhjustest ei too kaasa

määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Tartu Vangla on ringkonnakohtu kohtunõudele

vastuseks selgitanud, et kinnipeetava kohtule adresseeritud kirju võetakse kinnipeetavatelt

vastu igapäevaselt. Selleks, et kinnipeetav saaks kohtule mõeldud kirja reedel ja laupäeval

ametnikele üle anda, tuleb sellest ametnikele teada anda. Selline töökorraldus ei saa X.X.-ile

olla teadmata, sest varasemalt on ta kohtule adresseeritud kirju üle andnud ka reedeti ja

laupäeviti (dtl 366–368). Isegi kui varasemalt ei ole sellele tähelepanu pööratud, et kaebaja on

esitanud väidetavalt mõnes muus asjas kohtule mõeldud avalduse reede asemel näiteks

pühapäeval, ei saa seadusest tulenevatesse kaebetähtaegu pikendada kaebaja jaoks sobival

viisil. Kui määruskaebuse esitamiseks on ette nähtud konkreetne tähtaeg, tuleb määruskaebus

ka vastava tähtaja jooksul esitada. Samuti on asjassepuutumatu kaebaja seisukoht, et kohtud

nädalavahetuseti ei tööta. Sel oleks tähtsust vaid juhul, kui tähtaeg langeb nädalavahetusele,

sest sellisel juhul saabub see sellele järgneval tööpäeval. Praegusel juhul oli tähtaeg aga

reedel, mis on tööpäev. Kaebaja ei ole põhjendanud ka seda, milline oli tema tervisest tulenev

takistus määruskaebuse esitamise tähtaja rikkumisel. Tegemist on kaebaja paljasõnalise

väitega.

26. Kohus ei saa menetleda määruskaebust, mis on esitatud seadusega sätestatud tähtaega

rikkudes. Kuna ringkonnakohus ei saa ennistada määruskaebuse esitamise tähtaega, tagastab

ringkonnakohus määruskaebuse läbivaatamatult määruskaebuse esitajale (HKMS § 204 lg 1,

§ 207 lg 1, § 187 lg 3 p 2). Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse tagastamisel loetakse,

et määruskaebust ei ole esitatud.

IV

27. Halduskohus kuulutas 2. jaanuari 2022. a määrusega käesoleva haldusasja menetluse

kinniseks Tartu Vangla esitatud videosalvestise osas ning piiras kaebaja õigust

videosalvestisega tutvuda ja sellest koopiaid saada.

28. HKMS § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal

olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest

ärakirju. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et lõikes 1 nimetatud õigust võib piirata HKMS

§ 79 lg-s 1 loetletud alustel. Käesoleval juhul on selleks HKMS § 79 lg 1 p 1 ehk riigi

julgeoleku või avaliku korra tagamine, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe

hoidmine või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitse. Lisaks tuleb

tutvumisõiguse piiramisel arvestada sellega, et vastavalt HKMS § 88 lg 2 ls-le 2 ei anta

menetlusosalisele luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on

kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde

kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju. Sama paragrahvi kolmas lõige näeb ette, et

menetlusosalisel võimaldatakse toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate

menetlusdokumentidega tutvuda maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest

keeldutakse minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki

kahjustamata võimalik.

29. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus ei ole videosalvestisega tutvumise ja

sellest koopiate saamise õigust piirates eelnevalt nimetatud reeglite ja põhimõtete vastu

eksinud. Kohtupraktika kohaselt on taolistel juhtudel juurdepääsu piiramine tavapärane (vt nt

Tartu Ringkonnakohtu 30. aprilli 2021. a määrus asjas nr 3-20-2109; 26. jaanuari 2021. a

määrus asjas nr 3-20-556; 19. veebruari 2020. a määrus asjas nr 3-19-2282; 6. aprilli 2016. a

määrus asjas nr 3-15-1780; 24. märtsi 2016. a määrus asjas nr 3-14-50481). Arvukates

kohtuasjades, millele ringkonnakohus ka eelnevalt viitas, on videosalvestisega tutvumise

õiguse piiramist põhjendatud asjaoluga, et videosalvestisel olevale informatsioonile ligipääsu

võimaldamine ohustab olulisel määral vangla üldist julgeolekut, kuna turvakaamera(te)

paigutus ja vaatevälja ulatus ning muu taoline info võimaldab kinnipeetavatel ja kõrvalistel

isikutel planeerida vanglas õigusrikkumiste, korratuste vms toimepanemist või sellele kaasa

aidata. Samuti nähtub videosalvestiselt, millist turvataktikat kasutatakse allumatu vangi

suhtes. Taolistele andmetele ligipääsu võimaldamine toob endaga kaasa julgeolekuohu. Lisaks

kohustab AvTS seaduse § 35 lg 1 p 9 teabevaldajat tunnistama teabe turvasüsteemide,

turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta asutusesiseseks kasutamiseks

mõeldud teabeks.

30. Kaebaja väidab määruskaebuses, et videosalvestisega tutvumise ja koopiate saamise

õiguse piiramine ei ole põhjendatud, kuna tema käsutuses on palju erinevaid pilte vangla

turvakaameratest, seetõttu on talle kaamera vaatenurgad jms teada. Pealegi on vanglas

videosalvestisi näidatud ka meedias. Kaebaja arvates saab ta videosalvestisi vaadates paremini

selgitada toimunud intsidendiga seonduvat. Ringkonnakohtu arvates ei lükka kaebaja esitatud

väited eelnevalt esitatud põhjendustest tulenevat järeldust ümber. Ringkonnakohtul puudub

teave selle kohta, milliseid juhtumeid on kujutatud nendel videosalvestistest tehtud piltidel,

mis on kaebaja käsutuses ja millised neist ja mis asjaoludel on käinud läbi erinevatest

meediaväljaannetest. Meedias millegi kajastamine ei tähenda, et konkreetsel juhul tuleks

kohtumenetluses reeglitest mööndusi teha. Kaebajal puudub igasugune vajadus saada enda

kätte täiendavat informatsiooni vanglas olevatest turvakaameratest ja nende võimalikest

asukohtadest. Isegi kui kaebajal oleks kergem videosalvestist vaadates kommenteerida seal

toimunut, ei ole ka see tarvilik, sest kaebaja oli ju ise sündmuse juures ning teab eeldatavasti

sellega seotud üksikasju. Lisaks on kaebajal osaliselt võimalik videosalvestise sisu

kirjeldusega tutvuda Tartu Vangla 28. detsembri 2022. a vastuse kaudu, mistõttu ei piirata

kaebaja õigusi ülemääraselt. Ringkonnakohus tagastab kaebajale 8. jaanuaril 2023 esitatud

määruskaebusele lisatud fotod valvekaamera salvestistest, kuna need ei ole määruskaebuse

lahendamiseks vajalikud.

V

31. Kaebaja on määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist taotledes esitanud taotluse endale

riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. Kuna tegemist on määruskaebuse läbivaatamisega

ringkonnakohtus, on kaebaja eesmärk suunatud sellele, et ta saaks endale praeguses

kohtuastmes esindaja. Ringkonnakohus ei pea aga vajalikuks nimetatud taotlust rahuldada.

Kaebaja on ise esitanud piisavalt selge ja arusaadava määruskaebuse ning määruskaebuse

esitamise tähtaja ennistamise taotluse, mistõttu puudub igasugune vajadus hetkel kaebajale

esindajat määrata. Ringkonnakohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata

tulenevalt RÕS § 7 lg 1 p-st 1, mis sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi.

32. Kaebaja on taotlenud võtta käesoleva haldusasja toimiku juurde asjade nr 3-22-906, nr 3-

22-1132 ja nr 3-22-2548 toimikutest seal esitatud kaebuste täpsustused ja lisad, kuna

nimetatud haldusasjade menetlused on lõppenud. Ringkonnakohus ei näe vajadust täiendavate

tõendite kogumiseks ja ülal märgitud haldusasjadest materjale käesolevale lisada, sest need ei

ole menetluses olevat kaebuse eset ja alust arvestades asjakohased, kuna ei seondu menetluses

oleva käskkirja ja vaideotsuse tühistamise nõudega. lisamist käesoleva asja juurde, sest on

selge, et nimetatud haldusasju enam keegi ei menetle, aga seal on kaebaja esitatud kaebusi

täpsustanud ja esitanud ka lisasid. Seega jätab ringkonnakohus vastava taotluse HKMS § 62

lg 2 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)