1-23-1315/6 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-23-1315

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

16. märts 2023, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-23-1315 (22730000126) Kohtunik Sten Lind Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri 8. juuni 2022 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X esindaja vandeadvokaat Priit Palmiste, kaebus RESOLUTSIOON 1. Jätta Riigiprokuratuuri 8. juuni 2022 määrus muutmata ja X esindaja Priit Palmiste kaebus rahuldamata. 2. Taotlus hüvitada X-le õigusabikulud jätta rahuldamata.

MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Lähtudes Riigikohtu 21. mail 2020 asjas nr 1-20-79 tehtud määruses väljendatud seisukohtadest lähtudes leiab ringkonnakohus, et määrus on vaidlustatav. Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. X saab määruskaebuse esitada advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kuriteokaebus 1. X esitas 21. aprillil 2022 Põhja Ringkonnaprokuratuurile kuriteokaebuse, milles taotles kriminaalmenetluse alustamist kontrollimaks, kas Y on pannud toime KarS § 201 lg 1 ja lg 2 p-de 2 ja 4, § 3891 lg 1 ning § 3811 järgi ja C KarS § 201 lg 1 ja lg 2 p-de 2 ja 4 ning § 3891 lg

1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Kuriteokaebus puudutab Q OÜ varade kasutamist.

1-23-1315

Kuriteokaebuses ja vastuses prokuratuuri lisainfo päringule märgitakse, et Q OÜ osanikud on X ja C ning juhatuse liige on C. Q OÜ Swedbanki pangakaardid on C ja Y kasutuses. Nad on võtnud perioodil 1. jaanuarist 2019 kuni 18. veebruarini 2020 äriühingu arvelduskontolt välja sularaha 292 915 eurot ja teinud isiklikes huvides äriühingu rahalistest vahenditest kaardimakseid 5995,34 euro ulatuses. Kuivõrd Y ja C on tehingute arvelt, mille käigus võeti välja sularaha ja tehti makseid äriühingu vara valdajate isiklikes huvides, teeninud tulu, palus kuriteokaebuse esitaja kontrollida, kas andmed tulude kohta on maksudeklaratsioonis kajastatud. Veel on X toonud välja, et ettevõtte enamusosanik C takistab tal osaleda äriühingu juhtimises, raskendades äriühingu varalisest seisust ülevaate saamist. Ka pole juhatus esitanud 2019. ja 2020. aasta majandusaastaaruannet, mistõttu on oluliselt raskendatud ka ettevõtte varadest umbkaudse ülevaate saamine.

2. Põhja Ringkonnaprokuratuur koostas 12. mail 2022 kriminaalmenetluse osalise alustamise ning vastavalt uurimisalluvusele edastamise teate. Prokuratuur otsustas alustada menetlust KarS § 3811 tunnustel ja mitte alustada KarS § 201 ja § 3891 järgi. Menetleja leidis, et kuriteokaebusest ei nähtu piisavalt kuritegudele viitavat teavet.

3. X esitas 22. mail 2022 kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale kaebuse Riigiprokuratuurile, vaidlustades KarS § 201 lg 2 p 2 järgi menetluse alustamata jätmist. X arvates oli ta esitanud piiavalt materjali, mille põhjal on alust kahtlustada, et maksed on tehtud tehingute teostajate isiklikes huvides. Kriminaalmenetluse alustamise eelduseks ei ole, et kannatanu lahendaks kuriteo ja esitaks kõik tõendid.

4. Riigiprokuratuur jättis 8. juuni 2022 määrusega X kaebuse läbi vaatamata, põhjendades seda kaebeõiguse puudumisega. Prokurör märkis, et kaebusest nähtuvalt soovitakse kriminaalmenetluse alustamist KarS § 201 süüteokoosseisu osas. Selles asjas on kannatanuks äriühing Q OÜ, keda vastavalt seadusele esindab juhatuse liige. Kuna X ei ole Q OÜ juhatuse liige, ei ole tal kaebeõigust. Seetõttu puudub ka alus kaebuse sisuliseks läbivaatamiseks.

Kaebus Riigiprokuratuuri määruse peale 5. X esindaja vandeadvokaat Priit Palmiste esitas 27. veebruaril 2023 Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse, taotledes määruse tühistamist ja Riigiprokuratuuri kohustamist X kaebust läbi vaatama. Ühtlasi palub ta mõista Eesti Vabariigilt X kasuks välja kaebuse esitamisega tekkinud menetluskulud. Kaebuse esitaja leiab, et kaebus on esitatud tähtaegselt, kuna X sai Riigiprokuratuuri määruse kätte 27. jaanuaril 2023.

1-23-1315

Kaebuses ei nõustuta Riigiprokuratuuri seisukohaga, et kuna X ei ole selles menetluses kannatanuks KrMS § 37 lg 1 mõistes, st tal ei ole kaebeõigust, siis tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. KrMS § 37 lg-st 1 ei tulene, et isikut saab lugeda kannatanuks üksnes siis, kui omastamise objektiks olev raha on ära võetud vahetult isiku käest. Õiguskirjanduse ja kohtupraktika kohaselt tuleb isikut lugeda KrMS § 37 lg 1 järgi kannatanuks, kui talle on tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju ja see kahju on tekitatud vahetult kuriteoga.

Väljendit „õigushüve on kuriteoga vahetult kahjustatud“ mõistetakse selliselt, et olemas on vahetu seos kuriteo ja kahju tekkimise vahel s.t. kuriteoga on põhjustatud kahju. Varalise kahju all mõistetakse esmajoones isiku varaliselt hinnatavatesse õiguspositsioonidesse tungimist kõige üldisemalt, mitte üksnes vara väärtuse tegelikku vähenemist või saamata jäänud tulu. Tingimus, mille kohaselt peab kahju olema tekitatud vahetult kuriteoga, tähendab seda, et kannatanuna saab käsitada üksnes isikut, kelle kahju on kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteoga nii faktiliselt kui ka õiguslikult seotud.

Kannatanu kahju ei pea aga kokku langema kuriteo koosseisulise kahjuga. Äriühingu osad kuuluvad äriühingu osanikele ja on nende varaliselt hinnatav õigus. Äriühingu vara omastamisel ja seeläbi äriühingu maksejõuetuse põhjustamisel väheneb neile kuuluva õiguse rahaline väärtus. Samuti jäävad äriühingu osanikud ilma sellest, mida nad on äriühingu osade omamisest tulenevalt õigustatud saama. Asudes hindama, kas isikul tekkinud füüsilise, varalise ja/või moraalse kahju ning menetletava kuriteo vahel on piisav faktiline ja õiguslik seos käsitamaks isikut konkreetses kriminaalmenetluses kannatanuna, tuleb aluseks võtta kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon (RKKK 3-1-1-97-10, p 26).

Menetletava kuriteo ja kannatanu kahju faktiline seos tähendab seda, et kannatanu kahju peab olema tekkinud sellistel asjaoludel, mis olulises osas kattuvad menetletava kuriteokoosseisu tunnustele vastavate faktiliste asjaoludega (RKKK 3-1-1-97-10, p 18). Kannatanu kahju ja kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo vahel nõutav õiguslik seos väljendub järgnevas: kuriteokoosseis, mille järgi kriminaalmenetlus toimub, peab olema määratud kaitsma sedasama õigushüve, mille rikkumisest kannatanu kahju tuleneb (RKKK 3- 1-1-97-10, p 19). Kannatanu kahju peab tulenema kriminaalmenetluse aluseks oleva kuriteokoosseisuga kaitstava õigushüve rikkumisest.

See tingimus ei tähenda kõikidel juhtudel seda, et kannatanuks saab pidada üksnes kahjustatud õigushüve vahetut kandjat. Nii on eeskätt eluvastaste süütegude puhul (kus kahjustatud õigushüve kandjat enam ei ole) kannatanuna käsitatav surnud isiku lähedane (RKKK 3-1-1-97-10 p 20). Samuti saab senise kohtupraktika kohaselt KarS §-s 384 ette nähtud kuriteo puhul olla KrMS § 37 lg 1 alusel kannatanuks isik, kes oli võlgniku varalise seisundi kahjustamise ajal tema võlausaldaja (RKKK 1-19-9575).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Kaebus on esitatud tähtaegselt. Ringkonnakohtule esitatud kaebusele on lisatud Riigiprokuratuuri vastus X teabenõudele, milles nähtuvalt saadeti X-le Riigiprokuratuuri 8. juuni 2022 määrus alles 27. jaanuaril 2023. Vastuskirjas selgitatakse, et Riigiprokuratuuri määrus oli jäänud X-le saatmata tehnilistel põhjustel. Kuna X sai Riigiprokuratuuri määruse 27.

1-23-1315

jaanuaril 2023 ja KrMS § 208 lg 1 kohaselt on Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamise tähtaeg üks kuu, on X esindaja 27. veebruari 2023 kaebus esitatud tähtaegselt.

7. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et kuriteokaebuses kirjeldatud asjaolude valguses tuleb käsitada X kannatanuna. Kaebuses tsiteeritud KrMS § 37 lg 1 ütleb, et kriminaalasjas saab kannatanu olla vahetult kuriteo tulemusel kahju saanud isik. Õige on Riigiprokuratuuri seisukoht, et väidetava kuriteo asjaolude järgi on vahetult kahju saanud isikuks Q OÜ. Seda on kuriteokaebuses möönnud sisuliselt ka X ise, märkides: „Tehingud, mille käigus võeti välja sularaha ja tehti makseid äriühingu vara valdajate isiklikes huvides, on toimunud 01.01.2019 kuni 18.02.2020. Äriühingule vara tagastatud ei ole, äriühing on jäänud sellest ilma ja selle võrra on rikastunud isikud, kes on äriühingu vara enda kasuks pööranud.“ Kaebuses esitatud väited X-l tekkinud kahju kohta tulenevad äriühingu majandusliku seisu mõjust tema kui osaniku õigustele. Osaühingu vara ei kuulu samaaegselt osanikele ja äriühingu majandusliku seisu muutus ei ole üks ühele üle kantav osanike varalisele seisule. On selge, et omastamisel saab vahetult kahju see, kelle vara omastatakse. Kui tema varalise seisundi vähenemine mõjutab omakorda kellegi teise varalist seisu, ei ole enam tegemist vahetult kuriteo tulemusel saadud kahjuga. Seega, X võimalik kahju on tekkinud just vahendatult – vaheastmeks on osaühingu majandusliku seisu muutus. KrMS § 37 lg 1 esimeses lauses öeldu tähendab ringkonnakohtu hinnangul aga muu hulgas seda, et kannatanu saab olla vaid isik, kellel tekkinud kahju seos kuriteoga on kõige vahetum. St kriminaalmenetluse seadustik ei tunnista n-ö kannatanut kannatanu taga. Eelnevast tulenevalt ei ole kaebuses esitatud argumentide põhjal alust Riigiprokuratuuri määruse muutmiseks ja kaebus, milles on üheselt käsitatud kannatanuna X, tuleb jätta rahuldamata.

8. Kuna X ei saa käsitada selles kriminaalmenetluses kannatanuna, puudub tal kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamise õigus. Seega on Riigiprokuratuur jätnud X kaebuse põhjendatult rahuldamata. Juhindudes KrMS § 208 lg-test 1 ja 5, jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 8. juuni 2022 määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. Seoses õigusabikulude hüvitamise taotlusega nendib ringkonnakohus, et kohtule ei ole menetluskulude kohta tõendeid esitatud. Samas tuleb märkida, et kuna ringkonnakohus ei rahuldanud kaebust, jäävad KrMS § 187 lg 2 alusel menetluskulud X kanda.

9. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et ei jaga Riigiprokuratuuri seisukohta, nagu oleks praeguses olukorras õigus esindada kannatanuks olevat osaühingut ainult selle juhatusel. Olukorras, kus kuriteo toimepanemist heidetakse ette just äriühingu juhatuse liikmele, kes on ühtlasi osaühingu enamusosanik, oleks absurdne käsitada juhatuse liiget ainsana, kellel on õigus juriidilisest isikust kannatanut esindada. Ringkonnakohus on seisukohal, et olukorras, kus vähemusosanik(ud) on seisukohal, et ametis olev juhatus on pannud äriühingu vastu kuriteo, tuleks lähtuda ÄS § 168 lg 1 p-st 10. Nimetatud

1-23-1315

säte näeb muuhulgas ette, et osanike pädevusse kuulub osaühingu juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine. Seejuures ei või isik, keda otsus puudutab (st enamusosanikust juhatuse liige), vastavalt ÄS § 177 lg-le 1 otsuse tegemises osaleda. Kriminaalmenetluse alustamine annaks osaühingule võimaluse osaleda kannatanuna ehk n-ö vastasleeri kuuluva kohtumenetluse poolena õigusvaidluses kahtlustuse või süüdistuse saanud juhatuse liikme vastu. Kui äriühingul ongi vaid üks vähemusosanik, siis otsus juhatuse liikmega õigusvaidlust pidada võikski avalduda äriühingu nimel juhatuse liikme(te) vastu kuriteokaebuse esitamises (mutatis mutandis RKKKo 1-18-5732/226, p 68). ÄS § 168 lg 1 p 10 alusel määratud esindajat tuleb ringkonnakohtu hinnangul pidada kannatanu seaduslikuks esindajaks KrMS § 37 lg 2 tähenduses.

Allkirjastatud digitaalselt