2-22-140512/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Asja menetlev kohtunik

Marian Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

16. märts 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-22-140512

Tsiviilasi

A. F. G. O. hagi D. M. vastu võla väljamõistmiseks

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. F. G. O.; registrikood XXX; asukoht XXX.

Hageja esindaja: A. Ž.

e-post XXX

Kostja: D. M., isikukood XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata.

RESOLUTSIOON

1. Jätta A. F. G. O. hagi D. M. vastu võla väljamõistmiseks menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud A. F. G. O. kanda.

3. Määrus toimetada kätte hageja esindajale.

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D. M. võla

väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna D. M. ei

õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 12. jaanuari 2023. a

määrusega asja üle Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Tartu Maakohus jättis 13. jaanuaril 2023 hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks, s.o nõude ja selle põhjenduse esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis;

hageja nimel hagiavalduse esitanud isiku esindusõiguse kohta tõendite esitamiseks; andmete

esitamiseks, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada; kohtualluvuse

põhjendamiseks ning täiendava riigilõivu tasumiseks vastavalt hagi hinnale.

Hageja esitas 1. veebruaril 2023 oma nõude ja selle põhjenduse.

Tartu Maakohus jättis 2. veebruaril 2023 hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks, s.o hagi aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks ja kohtualluvuse

põhjendamiseks.

Hageja esitas 15. veebruaril 2023 avalduse puuduste kõrvaldamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kontrollib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt, kas rahvusvahelise

kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi

allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kohus ei võta TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel hagiavaldust

menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.

Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse

ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi: määrus

nr 1215/2012) art 17 lg 1 p c näeb ette, et asjades, mis puudutavad lepinguid, mille isik on

tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse

kohtualluvus kindlaks määruse neljanda jao alusel, kui tegemist on:

• järelmaksuga kaupade müügilepinguga,

• osamaksetena tasutava laenulepinguga või muud liiki krediidilepinguga, mis sõlmiti

kaupade müügi rahastamiseks, või

• muudel juhtudel lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha

liikmesriigis äri- või kutsetegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega

suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki,

ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse.

Hagi kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu I. A. ja kostja vahel 31. märtsil 2022 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr XXX (edaspidi: leping). Lepingu alusel sai kostja laenu 2383 eurot,

mille kostja kohustus tagastama I. A. vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule. Intressi

määr oli 16% aastas. Arvestades laenu suurust ning asjaolu, et kostja on füüsiline isik, võib kohtu

hinnangul eeldada, et kostja sõlmis lepingu isikliku eratarbimise vajaduse rahuldamiseks. Kohus

leiab seega, et kostja sõlmis lepingu tarbijana oma majandus- ja kutsetegevusest sõltumatul

eesmärgil. Leping sõlmiti Eestis tegutseva äriühinguga kauba kostjale müümiseks ja müügi

rahastamiseks. Tsiviilasja kohtualluvus tuleb määruse nr 1215/2012 art 17 lg 1 punkti b järgi

seega määrata määruse nr 1215/2012 II peatüki neljanda jao alusel.

Teine lepingupool võib määruse nr 1215/2012 neljanda jao art 18 lg 2 kohaselt algatada

menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Sellest

sättest võib kõrvale kalduda üksnes määruse nr 1215/2012 art 19 sätestatud nõuetele vastava

kohtualluvuse kokkuleppe alusel.

Hageja ei ole tuginenud, et lepingust tulenevate vaidluste lahendamiseks on sõlmitud

kohtualluvuse kokkulepe. Tuvastamaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle

kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab kohus määruse nr 1215/2012 art 62 lg 1 järgi enda

siseriiklikku materiaalõigust. Kui poole alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kelle kohtutele on

asja kohta hagi esitatud, kohaldab kohus teise liikmesriigi õigust, et selgitada, kas nimetatud

poole alaline elukoht on selles liikmesriigis (määruse nr 1215/2012 art 62 lg 2).

Hagiavalduse, rahvastikuregistri ja e-maksuameti andmetel on kostja elukoht XXX, XXX.

Maksekäsu kiirmenetluses tagastati menetlusdokumendid sellelt aadressilt hoiutähtaja

möödumisel. Kohtutäituri O. K. 25. novembri 2022. a aruandest selgub, et varasemas menetluses

ei õnnestunud toimetada kostjale dokumente kätte aadressil XXX, kuna kostja ei ela seal. Korteri

XXX omanik kinnitas 11. jaanuaril 2023, et kostja elas seal paar nädalat, kuid enam ei ela.

Rahvastikuregistri andmetel elab aadressil XXX 12 täiskasvanut enamasti lätipäraste nimedega

isikut. Hagiavaldusele lisatud lepingu järgi on kostja aadress XXX. Kohtul ei õnnestunud leida

XXX. Rahvastikuregistri andmetel on kostja Lätis sündinud ja Läti kodanik, kostja emakeel on

läti keel. E-maksuameti andmetel ei ole kostja kunagi saanud Eesti Vabariigis maksustatavat

tulu.

Arvestades kostja seotust Läti riigiga ning kostjaga seotud Eesti aadresside kohta ülal kirjeldatud

teavet, on kohtu hinnangul alust arvata, et kostja elab Lätis. Kohus palus sellest tulenevalt esitada

hagejal kohtule väljavõte Läti rahvastikuregistrist kostja elukoha ja muude sidevahendite

andmete kohta või Läti rahvastikuregistri kinnitus, et hagejale ei väljastata Läti

rahvastikuregistrist kostja elukoha ja muude sidevahendite andmeid. Kohtul on kohtualluvuse

väljaselgitamiseks õigus nõuda hagejalt tõendeid (vt Riigikohtu 19. aprilli 2017. a lahend

tsiviilasjas nr 3-2-1-7-17, p 29.2). Hageja märgib, et on 20. juulil 2021 kontrollinud Läti

Rahvastikuregistris olevaid andmeid kostja elukoha kohta ning teada saanud, et kostja elukohaks

on märgitud XXX. Hageja ei esitanud kohtule andmeid, millest saaks järeldada, et kostjal ei

olnud hagi esitamise aja seisuga Lätis elukohta. Hageja ei esitanud kohtule ka kinnitust, mille

kohaselt talle ei väljastata Läti rahvastikuregistrist kostja elukoha ja muude sidevahendite

andmeid.

Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kostjal puudub tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg 1

tähenduses Eesti Vabariigis elukoht. Läti tsiviilkoodeksi (Civillikums) § 7 lg 1 järgi on isiku

elukoht koht, kus isik vabataktlikult viibib otsese või kaudse sooviga seal alaliselt elada või

tegutseda. Kohtul on alust arvata, et kostja on loobunud oma Eesti elukohast ja naasnud Lätti.

Arvestades, et pooled ei ole sõlminud kehtivat kohtualluvuse kokkulepet Eesti kohtu kasuks

ning kostja elukoht on Läti Vabariigis, on Läti kohtud määruse (EL) nr 1215/2012 art 18 lg 2

alusel pädevad käesolevat tsiviilasja lahendama. Kuna hagi ei allu Eesti kohtule, tuleb see jätta

TsMS § 371 lg 1 p 2 ja § 75 lg 2 alusel menetlusse võtmata.

Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik