2-20-14920/252-20-14920/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2023-03-16

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 16.03.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-14920 Tsiviilasi E.M-i (E.M) hagi AS-i Õhtuleht Kirjastus, M.Y, W.K ja U.T (U.T) vastu õigusvastase kahju tekitamise lõpetamiseks ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõisemiseks Tsiviilasja hind AS-i Õhtuleht Kirjastus vastu esitatud hagi hind ...

mittevaralise

kahju

hüvitise väljamõisemiseks Tsiviilasja hind AS-i Õhtuleht Kirjastus vastu esitatud hagi hind 6500 eurot M.Y, W.K ja U.T vastu esitatud hagi hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja E.M (isikukood XXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov Kostja I AS Õhtuleht Kirjastus (registrikood 10678223) Kostja II M.Y (isikukood XXX) Kostja III W.K (isikukood XXX) Kostja IV U.T (isikukood XXX) Kostjate ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat Mari Männiko Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata E.M-i hagi AS-i Õhtuleht Kirjastus, M.Y, W.K ja U.T vastu. 2. Jätta menetluskulud E.M-i kanda. Välja mõista E.M-ilt AS Õhtuleht Kirjastus kasuks menetluskulud 1632,10 eurot. Välja mõista E.M-ilt M.Y , W.K ja U.T kasuks ühiselt menetluskulud 1632,10 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb E.M-il tasuda AS-le Õhtuleht Kirjastus, M.Y-le, W.K-le ja U.T-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad eitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (16.03.2023). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad 1. E.M (hageja) esitas 12.10.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse (täpsustatud 30.11.2020, 16.03.2021 ja 28.03.2022) AS Õhtuleht Kirjastus (kostja I), M.Y (kostja II), W.K (kostja III) ja U.T (kostja IV) vastu. Hageja palus jätta menetluskulud kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja I 15.07.2020 ajalehe Õhtuleht veebiväljaandes artikli pealkirjaga „Kui see lugu ilmub, siis kaebame teid kohtusse!“ Muinasjutulisi intresse pakkuvad hoiu-laenuühistud turnivad seaduse piiril“. Artikli autoriteks olid kostjad II–IV. Artiklis olid avaldatud hageja ees- ja perekonnanimi, andmed hageja karistatuse kohta ning hageja varasemad perenimed. Hageja leidis, et tema ees- ja perekonnanime (sh endiste perekonnanimede) ning karistatuse avaldamine ei olnud põhjendatud. Hageja ei andnud nõusolekut andmete avaldamiseks. Andmete esitamisega on kostjad rikkunud hageja isikuandmete töötlemise reegleid. Lisaks kahjustas andmete avaldamine hageja õigust eraelu puutumatusele. Andmete esitamise järele puudus vajadus ja nende avaldamine artiklis ei andnud sellele lisaväärtust. Avalikkusel puudub huvi saada teada hageja varasematest perekonnanimedest ja karistatusest. Hageja ei ole avaliku elu tegelane. Hageja ei ole juhtinud hoiu-laenuühistu ERIAL-i tegevust, mistõttu ei olnud hageja varasema karistatuse avaldamine põhjendatud ka ühistu tegevuse kontekstis. Vaidlusalused andmed on artiklis endiselt kättesaadavad, mistõttu tekitakse hagejale kestvalt õigusvastaselt kahju. Kostjaid saab pidada andmete avaldajateks. Hageja I avaldas artikli ajalehe veebiväljaandes, tehes sellega artiklis sisalduvad andmed teatavaks avalikkusele. Hageja palus kohustada kostjat I eemaldama artiklist osad, mis sisaldavad hageja ees- ja perekonnanime, varasemaid perenimesid ja andmeid hageja varasema karistatuse kohta. Alternatiivselt palus hageja kohustada kostjat I asendama hageja ees- ja perekonnanime artiklis pseudonüümiga. Hageja palus keelata kostjal I avaldada artiklit või selle osad või refereeritud osad kujul, kus on märgitud hageja isikuandmed (st kehtiv ja endine ees- ja perekonnanimi, hageja initsiaalid). Seoses kahju tekitamisega palus hageja välja mõista kostjalt I mittevaralise kahju hüvitise 3000 eurot. Kostjad II–IV on artikli autorid ja nad avaldasid artiklis sisalduvad andmed kostjale I. Hageja palus kohustada kostjaid II–IV esitama kostjale I avalduse, kus palutakse kustutada artiklist osad, mis sisaldavad hageja ees- ja perekonnanime, andmed hageja varasema karistatuse kohta ning hageja varasemaid perenimesid. 2. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjad on töödelnud hageja isikuandmeid kooskõlas seadusega. Hageja isikuandmete avaldamine artiklis oli põhjendatud. Hoolimata sellest, et hageja ei ole avaliku elu tegelane, esines avalik huvi vaidlusaluste andmete avaldamise vastu. Artiklis kajastati hoiu-laenuühistute tegevust ning nende juhtimisega seotud isikute andmeid. Isikute, sh hageja, tegevust kajastati majandus- ja kutsetegevuses. Artiklis ei avaldatud andmeid, mis puutuksid rangelt hageja erasfääri. Teiste ühingutega koos kirjeldati ka hoiu-laenuühistu ERIAL, selle tegevust ja juhtimist. Muuhulgas käsitleti artiklis hageja rolli ERIAL-i tegevuses. 2

Hageja endiste perekonnanimede avaldamine artiklis oli vajalik. Hageja on varem karistatud ning seejärel nime vahetanud. Isikud, kes sooviksid kontrollida hoiu-laenuühistu ERIAL-iga seotud isikute usaldusväärsust ei pruugi hageja nimevahetuse tõttu kriminaalkaristuse andmeid leida. Samuti on ebatavaline, et inimene mitu korda oma nime vahetab. Lisaks on hageja oma eelmiste perenimede kehtivuse ajal pidanud ka muid kohtuvaidlusi, millega saab ajalehe lugeja tutvuda juhul, kui lugejale on teada hageja kohtuvaidluse ajal kehtinud perenimi. Avalikkuse huvi hageja isikuandmete vastu on seotud hageja poolt varem toime pandud süüteo liigi, tekitatud kahju ning hageja praeguse kutseala ja tegevusvaldkonnaga. Hageja on karistatud maksupettuse eest tingimisi vabadusekaotusega. Hagejal oli hoiu-laenuühistu ERIAL tegevusega lähedalt seotud isikuna võimalus mõjutada ühistu juhtimisega seotud otsuseid. ERIAL-i klientidel ja tema teenuste kasutajatel on õigustatud huvi otsida ja saada teavet hageja varasema käitumise kohta. Kostjate kui ajakirjanduse alal tegutsevate isikute eesmärk oli juhtida avalikkuse tähelepanu ühistu ERIAL-is toimuvatele võimalikele minetustele liikmete hoiustatud raha kasutamisel. Andmete avaldamine ei kahjustanud hageja huve ülemäära. Usutav on, et hageja nimemuutus on seotud tema sooviga varjata oma seost kriminaalkaristusega, siis ka hageja varasemate perekonnanimede kasutamise fakti avaldamine ei riiva liigselt hageja eraelu puutumatust. Oluline on ka see, et avaldatud andmed olid õiged. Hageja nõue asendada tema nimi initsiaalidega artiklis ei ole põhjendatud. Kui meediaorganisatsioon peaks rahuldama andmesubjektide anonüümimise taotlused võiks see omada ajakirjandusvabaduse teostamisele halvavat mõju. Hageja nõudel artiklist isikuandmete kaotamiseks puudub õiguslik alus. Puudub alus keelata hageja isikuandmete töötlemine tulevikus. Kostja I palus jätta rahuldamata hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Hagejale ei ole kahju tekkinud. Kohtu põhjendused 3. Hageja on korduvalt täpsustanud 12.10.2020 esitatud hagiavaldust (hageja 30.11.2020, 16.03.2021, 25.03.2021, 28.03.2022 menetlusdokumendid) ja on esitanud ka alternatiivse nõude kostja I vastu (hageja 07.02.2022 menetlusdokument). Seetõttu peab kohus vajalikuks esmalt piiritleda hagi eset. 3.1. Asja materjalide kohaselt olid vaidlusaluses artiklis avaldatud järgmised hageja andmed: hageja kehtiv ees- ja perekonnanimi, hageja endised perenimed ja andmed hageja varasema karistatuse kohta. Hageja palus 25.03.2021 täpsustatud hagiavalduses kohustada kostjat I eemaldama artiklist laused, mis sisaldavad eelviidatud andmeid hageja kohta. 3.2. Hageja esitas 07.02.2022 menetlusdokumendis nõude kohustada kostjat I lõpetama artiklis hageja kehtiva ees- ja perekonnanime ning endiste perenimede avalikustamise, asendades neid pseudonüümiga, mis ei võimalda hageja isiku tuvastamist. Märgitud nõue on hageja alternatiivne nõue hagis esitatud nõudele (vt otsuse p 3.1). Kohus möönab, et hageja alternatiivne nõue on sõnastatud segaselt. Arvestades aga hageja poolt 14.02.2022 istungil antud selgitusi, et tema ei soovi artikli tervikuna eemaldamist ja tema tahaks, et kostja ei avaldaks hageja kehtivat ees- ja perekonnime, hageja endiseid perenimesid ja andmeid varasema karistatuse kohta, on selge, et alternatiivse nõude esitamisega soovib hageja saavutada olukorra, kus tema kehtivad ja endised nimed artiklis oleksid asendatud varjunimega. Hageja ei soovi artikli tervikuna eemaldamist. Seetõttu on põhjendamatu kostja 26.04.2022 menetlusdokumendis esitatud käsitlus selle kohta, et hageja nõuab kogu artikli eemaldamist. 3

3.3.

Hageja palus 07.02.2022 menetlusdokumendis keelata kostjal I taasavaldada artiklit või selle osad kujul, kus on märgitud hageja kehtiv ees- ja perekonnanimi, hageja endine perekonnanimi, hageja initsiaalid. Viidatud nõue on hinnatav hageja eraldi nõudena kostja I vastu. 3.4. Lisaks on hageja palunud kohtul välja mõista kostjalt I mittevaralise kahju hüvitis 3000 eurot. 3.5. Hageja nõuded kostjate II–IV vastu on menetluse kestel olnud samad: kohustada kostjaid II–IV esitama kostjale I avaldus, kus palutakse kustutada vaidlusalusest artiklist laused, mis sisaldavad hageja kehtivat ees- ja perekonnanime, hageja endiseid perenimesid ja andmeid hageja varasema karistatuse kohta. 4. Kohus toob välja, et praegu on tegemist menetlusosaliste paljususega kostja poole peal. Hageja on esitanud ühe hagi nelja kostja vastu. Kohus leiab, et kostja I ja kostjad II–IV ei ole vältimatud kaaskostjad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 207 lg 3 mõttes. Kostja I ja kostjate II–IV tegevus on selgelt eristatav: kostja I on teinud hageja andmed avalikkusele teatavaks; kostjad II–IV kui artikli autorid on avaldanud andmed hageja kohta kostjale I. Seega osalevad kostja I ja kostjad II–IV menetluses teise poole suhtes iseseisvalt (TsMS § 207 lg 2 esimene lause). Kostjad II–IV on vaidlusaluse artikli autorid. Seejuures ei ole võimalik tuvastada kostjate II–IV panust artikli koostamisesse. Võimatu on tuvastada, kes kostjatest II–IV on kirjutanud artikli osa, mis sisaldab andmeid hageja kohta. Kohtu hinnangul ei ole kostjate II–IV tegevus artikli koostamisel selgelt eristatav. Seetõttu saab kostjaid II–IV pidada vältimatuteks kaaskostjateks TsMS § 207 lg 3 mõttes. 5. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt. 6. Kohus on tuvastanud TsMS § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:  kostja I avaldas 15.07.2020 ajalehe Õhtuleht veebilehel artikli pealkirjaga „Kui see lugu ilmub, siis kaebame teid kohtusse!“ Muinasjutulisi intresse pakkuvad hoiu-laenuühistud turnivad seaduse piiril“ (tl 8–15);  artikli autoriteks on kostjad II–IV;  artiklis on hageja kohta avaldatud järgmised andmed: „Ehkki ühistul on sadu liikmeid ja kõigil neil on seaduse järgi võrdselt täpselt üks hääl, kontrollivad firmat täielikult B.D ja E.M “; „Mõlemat on varem tuntud ka teiste nimede all: B. kandis F.F nime ning E.M on kandnud perekonnanimesid W ja Q“;  „E.M jäi 2015. aastal süüdi käibemaksupettuses, kui kullaäris kasutati ära seaduseauke ja tekitati riigile 306 000 euro suurune kahju“;  „Toonase nimega Q mõisteti kohtus 2,5 aastaks tingimisi vangi“;  „Kriminaalkaristus välistab küll E.M-i kuulumise juhatusse, kuid volikirjade alusel ta saab esindada ühistu liikmeid näiteks üldkoosolekul“;  hageja ei andnud kostjatele nõusolekut viidatud andmete avaldamiseks. Andmed hageja endiste perenimede ja varasema karistatuse kohta on õiged. 4

Kohus on 14.02.2022 istungil selgitanud, et hageja poolt esitatud andmete eemaldamise nõude õiguslikuks aluseks võib olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1 koosmõjul VÕS § 1045 lg 1 p-ga 7 ning isikuandmete kaitse seadusega (IKS) ja isikuandmete kaitse üldmäärusega nr 2016/679 (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta; edaspidi IKÜM) või alternatiivselt VÕS § 1055 lg 1 koosmõjul VÕS §1045 lg 1 p-ga 4. Kohus juhtis tähelepanu ka sellele, et hagejal võib olla õigus nõuda andmete eemaldamist IKÜM art 17 alusel. Kohus palus hagejal järjestada nõude õiguslikke aluseid (tl 128–132). Pärast istungit esitatud 28.02.2022 menetlusdokumendis ei ole hageja nõude aluseid selgelt järjestanud, viidates samaaegselt nii VÕS § 1045 lg 1 p-le 4, kui ka sama sätte p-le 7 (tl 135-136). Viidatud dokumendist järeldab kohus, et hageja soovib andmete eemaldamise nõudes tugineda VÕS-i sätestatud regulatsioonile ja ta ei tugineda oma nõudes IKÜM-ile. 8. Kuivõrd hageja ei ole andmete eemaldamise nõude õiguslikke aluseid järjestanud, kontrollib kohus aluseid enda valitud järjekorras. Kohtupraktikas tuuakse välja, et kostja käitumise väidetava vastuolu korral isikuandmete kasutamiseks ja avalikustamiseks erinorme sätestava IKS-iga, on otstarbekas alustada kostja tegevuse õigusvastasuse analüüsimist VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 alusel. Kui kohus ei tuvasta IKS-i nõuete rikkumist, tuleks vajadusel hinnata, kas kostja on rikkunud hageja isiklikke õigusi VÕS § 1045 lg 1 p 4 mõttes (vt Riigikohtu 04.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 10). 9. Puudub vaidlus, et artiklis avaldatud hageja ees- ja perekonnanimi, tema endised perenimed ja hageja varasem karistatus on hageja isikuandmed. Esmalt kontrollib kohus seda, kas kostjad on avaldanud hageja isikuandmeid kooskõlas VÕS § 1047 lg 1 p-ga 7, sama sätte lg-ga 3, IKS-i ja IKÜM-iga. Kohus leiab, et kostjad töötlesid hageja isikuandmeid vastutavate töötlejatena (IKÜM art 4 p 4). 10. Esmalt kontrollib kohus kostja I tegevuse seaduspärasust hageja ees- ja perekonnanime, varasema karistatuse ning endiste perenimede artiklis avaldamisel. 11. Üldjuhul on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes IKÜM art 6 lg-s 1 toodud tingimustel, sh andmesubjekti nõusolekul (art 6 lg 1 p „a“). IKÜM art 85 lg 1 kohaselt ühitavad liikmesriigid õigusaktiga isikuandmete kaitse üldmääruse kohase õiguse isikuandmete kaitsele ning mh sõna- ja teabevabaduse õiguse, mh seoses isikuandmete töötlemisega ajakirjanduslikel eesmärkidel. Sama artikli lõike 2 kohaselt näevad liikmesriigid seoses isikuandmete töötlemisega mh ajakirjanduslikel eesmärkidel ette vabastusi või erandeid IKÜM II–VI ja IX peatükist, kui need on vajalikud, et ühitada õigus isikuandmete kaitsele sõna- ja teabevabadusega. Nende eesmärkide saavutamiseks on Eestis kehtestatud IKS § 4, mis reguleerib isikuandmete töötlemist ajakirjanduslikul eesmärgil. Selle sätte kohaselt võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. 12. IKÜM art 10 näeb ette süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud isikuandmete töötlemise reeglid. Viidatud säte näeb ette, et süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude või nendega seotud turvameetmetega seotud isikuandmeid töödeldakse art 6 lg 1 kohaselt ainult ametiasutuse järelevalve all või siis, kui töötlemine on lubatud liidu või liikmesriigi õigusega, milles on sätestatud asjakohased kaitsemeetmed andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitseks. Süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste terviklikku registrit peetakse ainult ametiasutuse järelevalve all. 5

Praeguses vaidluses on oluline, et kostjad avaldasid andmed hageja varasema karistatuse kohta ajaleheartiklis, mis käsitleb hoiu-laenuühistute tegevust ja nendega seotud isikute tausta. Tähtis on ka see, et hageja süüdimõistmine vastab tõele ja andmed hageja poolt toimepandud süüteo ja tema karistamise kohta olid avaldatud pärast kohtumenetluse lõppemist ja süüdimõistva otsuse jõustumist. Seetõttu tuleb hageja karistatuse andmete avaldamise seaduspärasust kontrollida IKÜM art 85 lg-test 1 ja 2 tulenevalt IKS § 4 alusel. Kohtu hinnangul lubab viimasena viidatud riigisisene õigusnorm töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil muu hulgas andmeid isiku varasema karistatuse kohta. See norm näeb ette asjakohased kaitsemeetmed (andmete seaduspärase avaldamise kriteeriumid) andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitseks, järgides sellega IKÜM art-s 10 sätestatud andmete töötlemise reegleid. 13. Riigikohus on isikuandmete ajakirjanduslikel eesmärkidel töötlemise nõudeid selgitanud perioodil 01.01.2008–14.01.2019 kehtinud IKS (edaspidi IKS2008) § 11 lg 2 kontekstis. Viidatud säte nägi ette, et isikuandmeid võis ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks oli ülekaalukas avalik huvi ning see oli kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohtinud ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. Riigikohus on IKS2008 § 11 lg 2 eesmärgi selgitamisel märkinud, et selle kohaldamisel tuleb arvestada ka Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikat väljendusvabaduse ja eraelu tasakaalustamisel. Riigikohus osutas EIK lahenditest tulenevale järeldusele, et leidmaks tasakaalu väljendusvabaduse ja eraelu puutumatuse kui võrdsete põhiõiguste vahel, tuleb hinnata mh andmete panust üldist huvi pakkuvasse debatti, puudutatud isiku tuntust ja avalikustatud materjali teemat, puudutatud isiku varasemat käitumist, teabe hankimise viisi ja tõelevastavust, avaldatud materjali sisu, vormi ja tagajärgi. Riigikohus selgitas, et avaliku huvi puudumist võiks sedastada näiteks juhul, kui avaldatakse eraelu detaile, mis kuidagi ei seostu avaliku huviga ega aita kaasa ühiskondlikule debatile. (Riigikohtu 23.03.2016 otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-15, p-d 19–21). Riigikohus selgitas, et IKS2008 § 11 lg 2 kohaselt tuleb riive puhul leida tasakaal eraelu puutumatuse ning avaliku huvi ja teiste isikute õiguste (sh sõnavabadus, ajakirjandusvabadus) vahel (Riigikohtu 23.03.2016 otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-15, p 21). Seejuures on ajakirjandusel ajakirjandusvabaduse olemusest tulenevalt lai otsustusvabadus avalikku huvi puudutava teemaderingi määratlemisel. Avaliku huvi puudumist võiks sedastada näiteks juhul, kui avaldatakse eraelu detaile, mis kuidagi ei seondu avaliku huviga ega aita kaasa ühiskondlikule debatile. Sealjuures peaks avalik huvi puuduma täielikult ja ilmselgelt, sest vastasel juhul saaks avalik võim liiga suures ulatuses otsustada, millistel teemadel võib ajakirjandusväljaanne kirjutada ja millistel mitte. See moonutaks ajakirjandusvabadust. Avaliku huvi ülekaalukus tuleb kindlaks teha konkreetse juhu asjaolude põhjal, võrreldes andmete avaldamise kasuks rääkivaid asjaolusid tagajärgedega, mida isikule põhjustatakse, ning isiku andmete avaldamist ei õigusta pelk erahuvi ega sensatsioonijanu. Näiteks isiku poliitilise tegevuse kajastamise vastu on üldjuhul kaalukas avalik huvi (Riigikohtu 23.03.2016 otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-15, p 23; 04.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 16). 14. Riigikohtu eelnevalt viidatud seisukohtade arvessevõtmisel praeguse asja lahendamisel tuleb arvestada sellega, et erinevalt IKS2008 § 11 lg-st 2 ei nõua kehtiv IKS § 4 lg 1, et isikuandmete töötlemiseks ja avalikustamiseks oleks ülekaalukas avalik huvi. Kehtiv norm näeb ette üksnes avaliku huvi olemasolu. Muus osas on normide sõnastused sarnased. 15. Vaidlusaluses artiklis käsitlesid asjakirjanikud, kas hoiu-laenuühistud järgivad seaduses sätestatud nõuet mitte anda ühistu liikmele laenu kuni 20% ühistu omakapitalist. Artiklis käsitletakse kokku nelja hoiu-laenuühistut. Üks nendest oli hoia-laenuühistu ERIAL, millega on seotud hageja. Artiklis tuuakse välja, et käsitletud hoiu-laenuühistud on autorite hinnangul eksinud eelnevalt viidatud reegli vastu. Ajakirjanikud käsitlevad iga ühingut, toovad välja 6

ühinguga seotud juhtfiguurid ja neid iseloomustavaid asjaolusid (nt varasem ärialane tegevus, karistatus, tuntus avalikkuse silmis). ERIAL-i tegevust käsitletavas artikli osas on avaldatud hageja ees- ja perekonnanimi, andmed tema varasema karistatuse kohta ning hageja endised perenimed. 16. Kohus leiab, et hageja kehtiva ees- ja perekonnanime avaldamiseks oli avalik huvi. Artiklis märgitakse, et hoiu-laenuühistud pakuvad oma klientidele pankadega võrreldes muinasjutuliselt tulusat investeerimisvõimalust: tähtajalise hoiuse eest intress üle kümne protsendi. Kohtu hinnangul on avalikkusel põhjendatud huvi teada saada hoiu-laenuühistu tegevusest ja muu hulgas nende poolt seadusega kehtestatud normide täitmisest olukorras, kus ühistu pakub klientidele väga atraktiivset võimalust tulu teenida. Artiklis tuuakse välja, et hoiu-laenuühistu ERIAL-il on kõige agressiivsem reklaamikampaania kõikidest käsitletud ühingutest. Olukorras, kus hoiu-laenuühistu ERIAL on konkurentide taustal paistnud silma kõige agressiivsema reklaamikampaaniaga, oli avalikkusel huvi teada saada ka ühistuga seotud isikutest. Sellise teabe jagamine oli võimatu ilma hageja ees- ja perekonnime avaldamata. Reklaamides ühistu tegevust on sellega seotud isikud ja sealhulgas hageja asetanud ennast paratamatult avalikkuse ja ajakirjanduse tähelepanu keskmesse. Seega pidi hageja arvestama sellega, et tema nimi võis tõmmata ajakirjanduse tähelepanu ja see võis olla avaldatud ERIAL-i tegevuse kontekstis. Avalikkusel oli õigustatud huvi saada teada ERIAL-i tegevusest ja sellest tulenevalt oli ka avalik huvi hageja ees- ja perekonnanime avalikustamise vastu. Hageja ees- ja perekonnime avaldamine seostub artikli eesmärgiga. Kuigi hageja ei ole avaliku elu tegelane, oli ajakirjandusel õigus avaldada artiklis hageja ees- ja perekonnanime. Hageja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, millest nähtuks, et tema ees- ja perekonnanime avaldamine oleks põhjustanud talle kahjulikke tagajärgi. 17. Kohtu hinnangul esines avalik huvi hageja varasema karistatuse avaldamiseks. 17.1. Kui hoiu-laenuühistu pakub võimalust teenida väga head tulu, on avalikkusel põhjendatud huvi teada saada ühistuga seotud isikute varasema tegevuse ja käitumise kohta. Liiga atraktiivne tulu teenimise võimalus võib tekitada inimesel kahtlust selles, kas lubatud eesmärgi saavutamine on võimalik ja teatud juhul kas see on seaduslik. Seetõttu on oluline näidata ühistu juhtimisega seotud isikute tausta, mis aitab potentsiaalsel kliendil hinnata, kui tõenäolised ja usutavad on reklaamis välja toodud lubadused. Enne rahapaigutuse otsuse tegemist peab potentsiaalne ühingu klient saama võimaluse veenduda ühingu üle kontrolli omavate isiku reputatsioonis. Teave ühistuga seotud isikute kohta võib hõlmata isiku varasemat ärialast tegevust ning õiguskaitseorganite huviorbiiti sattumist või kriminaalkorras karistamist. 17.2. Artikli järgi on hageja üks ERIAL-i üle kontrolli omavatest isikutest. Asjaolu, et hageja omas kontrolli ühingu üle või et temal oli võimalus mõjutada ühingu tegevust kinnitab kostjate poolt esitatud 10.12.2020 ERIAL-i juhatuse pöördumine kõigi Eesti elanike poole, kus hagejat nimetatakse ühingu tegevuse mõtte suunajaks ja innovaatoriks. Lisaks on hageja pöördumise järgi töötanud ERIAL-is kogu aeg, arendades nii hoiu- laenuühistut kui ka kogu kontserni (tl 54– 58). Vaidlusaluses artiklis tuuakse välja, et hageja jäi 2015. aastal süüdi käibemaksupettuses ja kohus mõistis ta 2,5 aastaks tingimisi vangi. Kohus leiab, et hageja karistatuse avaldamise vastu esines avalik huvi. Hageja mõisteti küll süüdi maksualase süüteo toimepanemise eest, kuid arvestades seda, et hoiu-laenuühistu tegevus on seotud klientidelt saadud raha kasumliku investeerimisega ja klientidele tulu teenimisega, omab suurt tähtust teave ühistu tegevuse üle kontrolli omava või alternatiivselt tegevust mõjutava isiku karistatuse kohta (eriti siis, kui see on seotud maksude ehk kaudselt raha ebaseadusliku käitlemisega). 17.3. Kohus leiab, et hoiu-laenuühistu ERIAL-i tegevus oli avalik, sest ühistu kaasas inimestelt raha, pakkudes tulu teenimise võimalust. Ühistuga seotud isikud ja sealhulgas hageja asetasid 7

ennast paratamatult avalikkuse tähelepanu ette. Seega pidi hageja arvestama võimalusega, et meedia või teised isikud tunnevad huvi muu hulgas selle vastu, kas hageja on varem käitunud seaduskuulekalt. Kuigi hageja ei ole avaliku elu tegelane, vastas avalikule huvile tema varasema karistatuse avaldamine. Arvestades ERIAL-i tegevuse sisu ja hageja rolli ühistu tegevuses ei ole andmed hageja varasema karistatuse kohta selgelt eraelulised. Kohtu hinnangul asub käsitletav teave eraeluliste-avalike andmete skaalal selle keskel. Avalikkusel oli põhjendatud huvi teada saada hageja varasemast karistatusest. Hageja varasema karistatuse väljatoomist artikli kontekstis õigustab ka see, et avaldatud andmed olid tõesed. Teave ei asetanud hagejat negatiivsesse valgusesse ega põhjustanud hageja negatiivsete hinnangutega väärtustamist. Lisaks oli andmete avaldamine kooskõlas artikli eesmärgiga. Hageja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, millest nähtuks, et tema varasema karistatuse avaldamine oleks põhjustanud talle kahjulikke tagajärgi. 17.4. Asjaolu, et hageja oli talle määratud karistuse artikli avaldamise hetkeks ära kandnud, ei välista ajakirjanduse õigust hageja varasemat karistatust meedias kajastada. 18. Kohtu hinnangul esines avalik huvi hageja varasemate perenimede avaldamiseks. 18.1. Kohus jääb otsuse p-s 17.1 esitatud seisukoha juurde, et avalikkusel on huvi saada andmeid hoiu-laenuühistuga seotud isikute kohta. Kohus möönab, et isikul on õigus otsustada perekonnanime vahetamise üle ja tal on muu hulgas õigus otsustada, kas ta soovib enda varasemaid perenimesid avalikkusele teatavaks teha. Samas on perenimede korduv muutmine isikut iseloomustav tunnus, mis näitab, et isik soovib varjata enda käitumist või tegevust varasemate perekonnimede kehtivuse ajal. Avalikkusel on huvi teada saada hoiu-laenuühistuga seotud isikute tegevusest ka sel ajal, kui neil oli teine perenimi. 18.2. Hageja kandis tema süüdimõistmise ajal perenime Q, mistõttu on usutav, et hageja soovis nimevahetusega teha kolmandate isikute jaoks raskendatuks või võimatuks tema seostamist varem toime pandud süüteoga. Kohus jääb eelnevalt esitatud seisukoha juurde, et avalikkusel on huvi teada saada, kas hoiu-laenuühistuga seotud isik on kriminaalkorras karistatud. Käsitletava perenime avaldamine annab lugejale võimaluse kontrollida andmebaasidest ka seda, kas artiklis avaldatud andmed hageja süüdimõistmise kohta on tõesed. Seega esines hageja endise perenime Q avaldamise vastu avalik huvi. 18.3. Artiklis on avaldatud veel üks hageja endine perenimi W. Hagejat ei ole küll viidatud nime all süüdi mõistetud süüteo toimepanemise eest, kuid selle nime artiklis esitamine on põhjendatud. Teades hageja endist perenime tekib lugejal võimalus siduda hagejat teiste äriühingutega, mille tegevusega oli hageja seotud W perenime all. Kohus jääb eelnevalt esitatud seisukoha juurde, et avalikkusel on huvi teada saada hoiu-laenuühistuga seotud isikute varasemast äritegevusest. Näiteks kui kasumlikud või kahjumlikud olid isiku poolt juhitavad äriühingud, mis aitab hoiu-laenuühistu kliendil hinnata seda, kas ta soovib ühistu tegevuses osaleda. Kostjad on esitanud väljavõtte äriregistrist, et hageja on tegelenud äritegevusega ka ajal, kui tema perenimeks oli Q või W (tl 144). Seega esines hageja endiste perenimede avaldamise vastu avalik huvi ka käsitletava argumendi (võimalus kontrollida hoiu-laenuühistuga seotud isiku varasemat äritegevust) seisukohalt. Hageja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, millest nähtuks, et tema endiste perenimede avaldamine oleks põhjustanud talle kahjulikke tagajärgi. 19. Kohus leiab, et hageja isikuandmete avaldamine panustas üldist huvi pakkuvasse ühiskondlikku debatti, sest ajakirjandus tõi avalikkuse ette hoiu-laenuühistute tegevusega seotud probleemsed kohad (nt seaduses sätestatud reeglite järgimine ja ühistutega seotud isikute taust/reputatsioon). Andmete töötlemise vastu esines avalik huvi. 8

20.

Kohus leiab, et hageja kehtiva ees- ja perekonnanime, varasema karistatuse ning endiste perenimede avaldamine oli kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. 20.1. Riigikohus on IKS2008 § 11 lg 2 sisustamisel selgitanud, et ajakirjanduseetika põhimõtted tulenevad peamiselt Eesti Ajakirjanike Liidu koostatud Eesti ajakirjanduseetika koodeksist ning selles valdkonnas üldiselt omaks võetud rahvusvahelistest printsiipidest (Riigikohtu 04.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 16). 20.2. 12.10.2020 hagiavalduses heitis hageja ette ajakirjanduseetika koodeksi p-de 4.8 ja 4.9 rikkumist. Koodeksi p 4.8 näeb ette, et avaldades materjale õigusrikkumistest, kohtuasjadest ja õnnetustest peab ajakirjanik kaaluma, kas asjaosaliste identifitseerimine on tingimata vajalik ja milliseid kannatusi võib see asjaosalistele põhjustada. Ohvreid ja alaealisi kurjategijaid üldjuhul avalikkuse jaoks ei identifitseerita. Koodeksi p 4.9 sätestab, et inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale avaldatakse vaid juhul, kui avalikkuse huvid kaaluvad üles inimese õiguse privaatsusele. 20.3. Kohus leiab, et hageja isikuandmete avaldamine oli artikli kontekstis põhjendatud ja vajalik. Viidatud andmete esitamise vastu esines avalik huvi. Kohus möönab, et hageja isikuandmete avaldamine riivas tema eraelu, kuid riive ei olnud ülemäära intensiivne. Kostja I õigus väljendusvabadusele kaalus üle hageja õiguse eraelu kaitsele. Avalikkusel oli õigustatud huvi saada teada hageja isikuandmed, sest ta oli seotud hoiu-laenuühistu ERIAL-iga. Avalikkuse huvi toetab seda, et kostja I sõnavabust tuleb praegu eelistada hageja õigusele eraelu kaitsele. Avaldatud andmed olid tõesed ja need ei kahjustatud hageja mainet. Hinnates andmete esitamist artikli kontekstis ei saa väita, et kostja oleks neid avaldanud sensatsioonijanust. Hageja oli kõigest üks isikutest, kelle varasemat tegevust ja sealhulgas karistatust artiklis käsitleti. Kohus leiab, et kostja I avaldas isikuandmeid kooskõlas ajakirjanduseetika koodeksi p-dega 4.8 ja 4.9. Kohus ei näe praegusel juhul kostja I tegevuses ka muude ajakirjanduseetika põhimõtete rikkumist. 21. Kohus leiab, et hageja isikuandmete avaldamine ei kahjustanud ülemäära hageja õigusi. Andmeid hageja kohta esitati minimaalses mahus: andmed sisalduvad ainult ühes artikli tekstilõigus. Käsitletav teave ei asetanud hagejat negatiivsesse valgusesse ega sisaldanud kohatuid väärtushinnanguid. Avaldatud andmed olid tõesed. Andmete vastu esines avalik huvi. Kohus jääb varem esitatud seisukoha juurde, et käsitletava teabe avaldamine riivas hageja eraelu, kuid riive ei olnud ülemäära intensiivne. Kuna hageja oli seotud ühistu ERIAL-iga, pidi ta arvestama sellega, et teda võidakse tähelepanu keskmesse tuua. Hageja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, millest nähtuks, et tema isikuandmete töötlemine oleks põhjustanud talle kahjulikke tagajärgi. 22. Hageja on heitnud ette ka IKS § 14 rikkumist. Kohus leiab, et viidatud säte praegu ei kohaldu. IKS § 14 asub neljandas peatükis, mis reguleerib isikuandmete töötlemist õiguskaitseasutuse poolt süüteo tõkestamisel, avastamisel ja menetlemisel ning karistuse täideviimisel. Puudub vaidlus, et kostja I ei töödelnud hageja isikuandmeid IKS neljanda peatüki alusel. Kostja I avaldas andmeid ajakirjanduslikul eesmärgil, mistõttu kohaldub IKS § 4. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja I on järginud isikuandmete töötlemisel märgitud sätte reegleid. 23. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja I on järginud hageja isikuandmete töötlemisel IKS § 4 nõudeid. Kostja I ei ole hagejale õigusvastaselt kahju VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja sama sätte lg 3 ning IKS § 4 alusel tekitanud. 24. Järgnevalt kontrollib kohus kostjate II–IV tegevuse seaduspärasust hageja isikuandmete töötlemisel VÕS § 1047 lg 1 p 7, sama sätte lg 3, IKS-i ja IKÜM-i alusel. Kostjate II–IV käitumise osas jääb kohus kostja I tegevuse juures esitatud seisukohtade juurde ja ei korda neid. 9

Otsuse p-des 15–22 esitatud põhjenduste alusel leiab kohus, et kostjad II–IV on järginud hageja isikuandmete töötlemisel IKS § 4 nõudeid ja nad ei ole hagejale õigusvastaselt kahju VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja sama sätte lg 4 ning IKS § 4 alusel tekitanud. 25. Järgnevalt kontrollib kohus, kas kostjad on tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel. Kohus leiab, et vaidlusaluses artiklis avaldatud hageja ees- ja perekonnanime, hageja varasem karistatus ja hageja endised perenimed kuuluvad tema eraelu sfääri. Hageja väidab, et viidatud andmete avaldamisega on kostjad rikkunud tema eraelu puutumatust ning on tekitanud talle õigusvastaselt kahju. 26. Esmalt võtab kohus seisukoha, kas kostja I on õigusvastaselt rikkunud hageja eraelu puutumatust. 27. Kostja I on teinud hageja ees- ja perekonnanime, varasema karistatuse ning varasemad perenimed avalikkusele nähtuvaks. Seetõttu saab kostjat I pidada hageja andmete avaldajaks. Andmed kuuluvad hageja eraelu sfääri. Kohtupraktika järgi on eraelu kaitsega hõlmatud ka isiku identifitseerimine ja isiksuse muud aspektid. Seega on isikul üldjuhul õigus määrata, kas ja millist informatsiooni ta oma eraelu kohta avalikustab (Riigikohtu 29.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p 34). Puudub vaidlus, et hageja ei nõustunud tema andmete avaldamisega. Kohus leiab, et kostja I on oma tegevusega tekitanud hagejale eelduslikult õigusvastase kahju VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel. 28. Hageja isikliku õiguse rikkumine kostja I poolt ei ole aga õigusvastane, kui esinevad VÕS §-s 1046 sätestatud alused. VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi tuleb õigusvastasuse tuvastamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 näeb ette, et isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. 28.1. Andmed hageja kohta olid avaldatud ajalehe artiklis, kus käsitleti hoiu-laenuühistute tegevust ja muu hulgas seda, kas ühistud järgivad seaduses sätestatud nõuet mitte anda ühistu liikmele laenu kuni 20% ühistu omakapitalist. Artiklis käsitletakse kokku nelja hoiu- laenuühistut. Üks nendest oli hoia-laenuühistu ERIAL, millega on seotud hageja. Artikli eesmärgiks oli juhtida avalikkuse tähelepanu sellele, et ühistud on artikli autorite hinnangul rikkunud eelnevalt viidatud seaduse nõuet. Artikli eesmärgiks oli ka näidata avalikkusele, et osade ühistutega on seotud isikud, kelle taust ei ole laitmatu. Ajakirjanikud käsitlevad iga ühistut, toovad välja ühistuga seotud juhtfiguurid ja neid iseloomustavaid asjaolusid (nt varasem ärialane tegevus, karistatus, tuntus avalikkuse silmis). ERIAL-i tegevust käsitletavas artikli osas on avaldatud hageja ees- ja perekonnanimi, andmed tema varasema karistatuse kohta ning hageja endised perenimed. 28.2. Kohus leiab, et artikli eesmärki saab pidada piisavalt kaaluks, et õigustada hageja andmete avaldamist. Avalikkusel on huvi saada teavet hoiu-laenuühistu tegevusega seotud isikutest ja nende varasemast tegevusest, sealhulgas äritegevuse valdkonnas ja selle kohta, kas juhtfiguurid on kriminaalkorras karistatud. Kohus toob välja, et ajakirjandusel on küll õigus avaldada andmeid isiku poolt toime pandud õigusvastase tegude kohta. Samas ei ole ajakirjanduse viidatud õigus ajaliselt piiramatu. EIK on selgitanud, et süüdimõistetud isikul on õigus olla unustatud; eriti siis, kui ta on määratud karistuse ära kandnud. Avalik huvi isiku poolt sooritatud õigusvastase teo ja seega ka isiku vastu võib aja jooksul kaduma. Aja möödumisel on süüteo toime pannud isik huvitatud sellest, et teda ei seostatakse enam sooritatud tegudega (M.L. and W.W. vs Germany, 28.06.2018, nr 60798/10 ja 65599/10, p 100; M.L. vs Slovakia, 10

14.10.2021, nr 34159/19, p 38). Praegu oli kohtu hinnangul ikkagi põhjendatud avaldada andmeid hageja karistatuse kohta. Artikli kohaselt jäi hageja 2015. aastal süüdi käibemaksepettuses ja kohus mõistis ta 2,5 aastaks tingimisi vangi. Eelduslikult oli hageja talle määratud karistuse artikli avaldamise ajaks suvel 2020. a juba ära kandnud, kuid ajavahemik nende kahe sündmuse vahel ei olnud ülemäära pikk. Lisaks õigustas artikli kontekstis hageja karistatuse avaldamist tema poolt toime pandud süüteo liik ehk käibemaksupettus. Kuna artikli keskmes oli klientidelt saadud raha investeerimisega tegelev hoiu-laenuühistu ERIAL, oli avalikkusel huvi saada teavet selle kohta, kas sellega seotud hageja on varem seaduskuulekalt käitunud ja ega tema ei ole varem finantsalaseid süütegusid toime pannud. Hageja andmete avaldamine oli vajalik artikliga taotletud eesmärgi saavutamiseks. Kohus möönab, et hageja andmete esitamine rikkus tema eraelu puutumatust, kuid rikkumine ei olnud ülemäära intensiivne. Andmeid hageja kohta esitati minimaalses mahus: andmed sisalduvad ainult ühes artikli tekstilõigus. Käsitletav teave ei asetanud hagejat negatiivsesse valgusesse ega sisaldanud kohatuid väärtushinnanguid. Avaldatud andmed olid tõesed. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja isikuandmete avaldamine kostja I poolt ei ole õigusvastane VÕS § 1046 lg 1 teise lause alusel. 28.3. Kohus leiab, et artikli avaldamine riivas hageja eraelu puutumatust. Hageja eraelu kaitsega konkureeris aga kostja õigus väljendusvabadusele. Mõlemad on sama kaaluga põhiseaduslikud õigused. Kohus leiab, et praegusel juhul esines avalikkusel põhjendatud huvi saada teada hageja seotusest hoiu-laenuühistu ERIAL-iga, mis õigustas hageja ees- ja perekonnanime avaldamist. Avalikkusel oli huvi teada saada ka sellest, et hageja oli varem kriminaalkorras karistatud ja et tema kandis teisi perenimesid. Artiklis juhitakse tähelepanu sellele, et hoiu-laenuühistud ei järgi seaduses sätestatud reeglit ja osa ühistutega seotud isikutest, sealhulgas hageja, ei ole laitmatu reputatsiooniga. Enne rahapaigutuse otsuse tegemist peab potentsiaalne ühingu klient saama võimaluse veenduda ühingu üle kontrolli omavate isikute reputatsioonis. Avalikkusel oli põhjendatud huvi teada saada, et hageja oli kriminaalkorras karistatud käibemaksupettuses. Hageja endiste perenimede välja toomine artiklis oli ka põhjendatud. Kui inimene muudab korduvalt enda perenime, näitab see tema soovi varjata avalikkuse eest varasema nime kehtivuse ajal sooritatud tegusid ja toiminguid. Korduv nime muutmine on isikut iseloomustav asjaolu. Avalikkusel on õigustatud huvi teada saada hoiu- laenuühistuga seotud isiku tegevusest ka sel ajal, kui tal oli teine perenimi. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja isikuandmete avaldamine kostja I poolt ei ole õigusvastane VÕS § 1046 lg 2 alusel. 28.4. Kohus leiab, et kostja I tegevuse õigusvastasus hageja eraelu puutumatuse rikkumisel on välistatud VÕS § 1046 alusel. 29. Järgnevalt kontrollib kohus, kas kostjad II–IV on tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel. Kostjad II–IV on artikli autorid, mis sisaldab hageja ees- ja perekonnanime, andmeid varasema karistatuse kohta ja endiseid perenimesid. Puudub vaidlus, et kostjad II–IV on avaldanud viidatud andmed. Kohus leiab, et kostjad II–IV on oma tegevusega tekitanud hagejale eelduslikult õigusvastase kahju VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel. 30. Hageja isikliku õiguse rikkumine kostjate II–IV poolt ei ole aga õigusvastane, kui esinevad VÕS §-s 1046 sätestatud alused. Kostjate II–IV käitumise õigusvastasuse osas jääb kohus kostja I tegevuse juures esitatud seisukohtade juurde ja ei korda neid. Otsuse p-s 28 esitatud põhjenduste alusel leiab kohus, et kostjate II–IV tegevuse õigusvastasus hageja eraelu puutumatuse rikkumisel on välistatud VÕS § 1046 alusel. 31. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjad ei ole hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud. 11

31.1.

Kohus jätab rahuldamata hageja poolt kostja I vastu esitatud nõude kohustada kostjat I eemaldama artiklist laused, mis sisaldavad järgmised hageja andmed: hageja kehtiv ees- ja perekonnanimi, hageja endised perekonnanimed ja andmed hageja varasema karistatuse kohta. 31.2. Kohus jätab rahuldamata hageja poolt kostjate II–IV esitatud nõude kohustada kostjaid II–IV esitama kostjale I avaldus, kus palutakse kustutada vaidlusalusest artiklist laused, mis sisaldavad hageja kehtivat ees- ja perekonnanime, hageja endiseid perenimesid ja andmeid hageja varasema karistatuse kohta. 32. Kohus lahendab hageja alternatiivse nõude kohustada kostjat I asendama artiklis hageja ees- ja perekonnanime pseudonüümiga. 32.1. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja I ei ole hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud. Kohus jääb esitatud põhjenduste juurde. Kuna kostja I ei ole hagejale kahju tekitanud, ei saa hageja nõuda kostjalt I hageja ees- ja perekonnanime artiklis varjunimega asendamist. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat I asendama artiklis hageja ees- ja perekonnanime pseudonüümiga. 33. Kohus lahendab hageja nõude keelata kostjal I taasavaldada artiklit või selle osad kujul, kus on märgitud hageja kehtiv ees- ja perekonnanimi, hageja endine perekonnanimi, hageja initsiaalid. 33.1. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja I ei ole hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud. Kohus jääb esitatud põhjenduste juurde. Kuivõrd kostja I ei ole hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud, ei saa hageja nõuda kostjalt I artikli või selle osade taasavaldamise keelamist. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et kostja I kavatseb artiklit uuesti avaldada. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude keelata kostjal I artikli avaldamine. 34. Kohus lahendab hageja nõude välja mõista kostjalt I mittevaralise kahju hüvitis 3000 eurot. Kohus on leidnud, et kostja I ei ole hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud. Kuna kahju tekitamine on tõendamata, ei saa hageja nõuda kostjalt I mittevaralise kahju hüvitist. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitis. 35. Eeltoodust tulenevalt jääb hageja poolt kostjate vastu esitatud hagi täies ulatuses rahuldamata. 36. Järgnevalt jaotab kohus menetluskulusid juhindudes seejuurest järgmisest. 36.1. Kohus jääb otsuse p-s 4 esitatud seisukoha juurde, et kostja I ja kostjad II–IV ei ole vältimatud kaaskostjad (TsMS § 207 lg 3). Kostjad II–IV on vältimatud kaaskostjad. Kohus jaotab menetluskulusid TsMS § 162 lg 1 alusel, jättes kostja I vastu esitatud hagi menetlemisega seotud kulud hageja kanda ning kostjate II–IV vastu esitatud hagi menetlemisega seotud kulud hageja kanda. Õiguskirjanduses tuuakse välja, et kui otsus tehakse kaaskostjate kasuks, kohaldub kulude jaotumisel TsMS § 162 (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteerid väljaanne, V. Kõve jt, Juura 2017, kommentaar § 165 kohta, punkt 3.2.3 alapunkt „a“). 36.2. Kohus määrab kindlaks kostjate põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruse ning jagab saadud summa kahega, sest tuleks määrata kindlaks hageja poolt kostjale I ja kostjatele II– IV hüvitatavate kulude suurus. Kosjatel on menetluses olnud üks lepinguline esindaja, kes on esitanud menetlusdokumendid kõikide kostjate nimel. Kostjad on menetluses tuginenud samadele väidetele, eristamata neid kostja I ja kostjate II–IV vahel. Seetõttu saab kohtu 12

hinnangul eeldada, et kulud kostja I ja kostjate II–IV esindamiseks on kantud võrdsetes osades, mistõttu saab kostjate põhjendatud ja vajalikud menetluskulud jagada kahega. Seejärel mõistab kohus hagejalt hüvitise kostja I ja ühiselt kostjate II–IV kasuks nende kulude katteks. 36.3. Seoses otsustusega välja mõista hagejalt menetluskulude hüvitis kostjatele II–IV ühiselt märgib kohus järgmist. Õiguskirjanduse järgi on kaaskostjad kulude hüvitamiseks kohustatud poole suhtes osavõlausaldajad VÕS § 71 mõttes (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteerid väljaanne, V. Kõve jt, Juura 2017, kommentaar § 165 kohta, punkt 3.2.3 alapunkt „c“). Kohtu hinnangul on praegu põhjendatud välja mõista hagejalt menetluskulude hüvitis kostjate II–IV kasuks ühiselt. Kostjatel II–IV on menetluses olnud üks lepinguline esindaja, kes on esitanud menetlusdokumendid kostjate II–IV nimel. Kosjad II–IV on menetluses tuginenud samadele väidetele eristamata neid kostjate vahel. Seetõttu saab eeldada, et kostjad II–IV on kandnud kulusid ühiselt. 37. Kohus määrab kostjate menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 juhindudes. 38. Kostjad esitasid käesolevas menetluses oma menetluskulude nimekirjad 16.05.2022 ja 15.02.2023. Kostjate menetluskuludeks on õigusabikulud summas 4 649,18 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutati kostjatele õigusabiteenust tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta) ning alates 01.09.2021 tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta). 16.05.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjatele osutatud õigusabiteenust 33 tunni ja 30 minuti ulatuses ning 15.02.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on täiendavalt osutatud kostjatele õigusabiteenust 3 tunni ja 15 minuti ulatuses. Seega kokku on kostjatele osutatud õigusabiteenust 36 tunni ja 45 minuti ulatuses. 39. Kohus, tutvunud kostjate poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjadega, on seisukohal, et kostjate avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt. 40. Käesolevas tsiviilasjas on kostjaid esindanud vandeadvokaat Mari Männiko. Menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt osutati kostjatele käesolevas tsiviilasjas õigusabiteenust tunnihindadega 120 eurot (käibemaksuta) ja 130 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on kostjatele õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäärad 120 eurot ja 130 eurot (käibemaksuta) tasudena mõistlikud. Kohus leiab, et tunnitasumäärad on kooskõlas turu keskmise tasuga, on käesoleva vaidluse sisu arvestades mõistlikud ning nimetatud tunnitasumäärasid on peetud mõistlikuks ka kohtupraktikas. 41. Kostjatele on menetluses ostutatud õigusabi teenust kokku 36 tundi ja 45 minutit. Hinnates ja analüüsides kostjate menetluskulude nimekirjas välja toodud kostjate lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et kostjate menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt. 41.1. Kohus leiab, et arvestades käesolevas tsiviilasjas kostjate poolt 27.04.2021 esitatud vastuse koos lisadega sisu ja mahtu, tuleb kostjate lepingulise esindaja poolt perioodil 20.04.2021 kuni 27.04.2021 tehtud kostjate vastuse koostamisega ja esitamisega seotud menetlustoiminguid lugeda põhjendatuks ja vajalikuks kokku mahus 9 tundi. Kohus arvestab seejuures ka tsiviilasja keerukust. 13

41.2.

Kohus leiab, et osaliselt ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada kostjate lepingulise esindaja ajakulu 2 tundi 08.02.2022 menetlustoimingule (hageja taotlus hagi muutmiseks, vastuväite koostamine). Arvestades hageja poolt 07.02.2022 esitatud menetlusdokumendi (hagiavalduse täiendamine ja alternatiivse nõude täpsustamine) ja kostjate poolt 10.02.2022 esitatud menetlusdokumendi (kostjate vastus hageja 07.02.2022 menetlusdokumendile) sisu, mahtu ja menetlusdokumentide õiguslikku keerukust, asub kohus seisukohale, et kostjate lepingulise esindaja 08.02.2022 menetlustoiming on põhjendatud ja vajalik ajamahus 1 tund. 41.3. Kohus leiab, et osaliselt ei ole põhjendatud ka kostjate menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu 14.02.2022 menetlustoimingule. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostjate lepingulisel esindajal kohtuistungiks ettevalmistamisele ja kohtuistungil osalemisele kokku 3 tundi ja 40 minutit. Arvestades 14.02.2022 kuupäeval toiminud kohtuistungi kestust (algus kell 10:00 11:23) ning mõistlikku aega kohtuistungiks ettevalmistamiseks, loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks kostjate lepingulise esindaja ajakuluks 14.02.2022 kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise eest kokku 2 tundi ja 30 minutit. 41.4. Arvestades hageja 28.03.2022 menetlusdokumendi sisu ja mahtu, ei pea kohus osaliselt põhjendatuks ka kostjate lepingulise esindaja ajakulu 1 tund ja 30 minutit 28.03.2022 menetlustoimingule (hageja seisukoha analüüs). Kohtu hinnangul tuleb kostjate lepingulise esindaja põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks hageja 28.03.2022 menetlusdokumendi analüüsimiseks pidada 30 minutit. Kohus leiab, et arvestades 14.02.2022 protokolli sisu ja mahtu ning käesolevas tsiviilasjas kostjate poolt 26.04.2022 esitatud menetlusdokumendi koos lisadega sisu ja mahtu, tuleb kostjate lepingulise esindaja poolt perioodil 11.04.2022 kuni 26.04.2022 tehtud menetlustoiminguid lugeda põhjendatuks ja vajalikuks kokku mahus 7 tundi. Kohus selgitab, et arvestades seejuures ka asjaoluga, et hageja 28.03.2022 menetlusdokumendiga tutvumise ja selle analüüsimise eest on kohus eelnevalt juba pidanud põhjendatud ja vajalikuks ajakulu 1 tund ja 30 minutit. 41.5. Kohus asub seisukohale, et kostjate 15.02.2023 menetluskulude nimekirjas kajastuv ajakulu 3 tundi lepingulise esindaja poolt 13.02.2023 tehtud menetlustoimingule, on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Arvestades käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ning õiguslikku keerukust, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks kostjate lepingulise esindaja ajakulu kohtuistungiks ettevalmistumisele 1 tund. 41.6. Hinnates ja analüüsides kostjate menetluskulude nimekirjades välja toodud kostjate lepingulise esindaja ülejäänud menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et menetluskulude nimekirjades kajastuvad ülejäänud menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on välja toodud mahus põhjendatud ja vajalik. 42. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjate lepingulise esindaja menetlustoimingud on põhjendatud ja vajalikud mahus kokku 25 tundi ja 55 minutit. Arvestades asjaolu, et menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjatele kuni 31.08.2021 õigusabiteenust tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta) ja alates 01.09.2021 õigusabiteenust tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuga), tuleb kostjate põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks lugeda kokku 3264,20 eurot [(10 tundi 30 minutit x 120 eurot (käibemaksuta) + (15 tundi 25 minutit x 130 eurot (käibemaksuta)]. Kostjad ei taotle õigusabikulude hüvitamist koos käibemaksuga. 43. Kohus määrab kostjate menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 3264,20 eurot. Käesolevas tsiviilasjas on kohus jätnud kostja I vastu esitatud hagi menetlemisega seotud kulud hageja kanda ning kostjate II–IV vastu esitatud hagi menetlemisega seotud kulud hageja kanda. Kohus on asunud seisukohale, et kindlaks tuleb määrata kostjate põhjendatud ja vajalike 14

menetluskulude suuruse ning jagada saadud summa kahega, sest eraldi tuleks kindlaks määrata hageja poolt kostjale I ja kostjatele II–IV hüvitatavate kulude suurus. Kohus on asunud seisukohale, et saab eeldada, et kulud kostja I ja kostjate II–IV esindamiseks on kantud võrdsetes osades, mistõttu saab kostjate põhjendatud ja vajalikud menetluskulud jagada kahega ning seejärel tuleb hagejalt välja mõista hüvitis kostja I ja ühiselt kostjate II–IV kasuks nende kulude katteks. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt välja mõista kostja I menetluskulud summas 1632,1 eurot (3264,20 eurot : 2) ning kostjate II-IV menetluskulud summas 1632,1 eurot (3264,20 eurot : 2). 44. Kostjate taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 45. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 15