5-23-9/2 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 5-23-9 Määruse kuupäev

16. märts 2023 Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Ants Kull ja Heiki Loot Kohtuasi Martti Randma kaebus Menetlusosalised Martti Randma Vabariigi Valimiskomisjon Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta kaebus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Martti Randma esitas 13. märtsil 2023 Riigikohtule kaebuse, milles leidis, et Riigikogu 2023. a valimistel oli elektroonilisel hääletamisel hulgaliselt anomaaliaid, mistõttu valimised olid ebaseaduslikud. Elektrooniliselt hääletanute arv suurenes pärast elektroonilise hääletamise lõppu, mistõttu on kahtlus, et kolmandatel isikutel oli võimalik elektroonilisi hääli lisada. Valimiskomisjon peidab pabersedeliga elektroonilise hääle üle hääletanute arvu ja jaoskonda, mistõttu pole võimalik hääletamistulemusi kontrollida.

2. Riigikohus saatis 13. märtsil 2023 kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile, kuna põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 38 lõike 1 teise lause kohaselt esitatakse kaebus Riigikohtule Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.

3. Vabariigi Valimiskomisjon edastas M. Randma kaebuse 14. märtsil 2023 Riigikohtule koos oma selgitustega (PSJKS § 38 lõige 2).

4. Vabariigi Valimiskomisjon märkis, et Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 15 lõike 1 punkti 1 alusel korraldab elektroonilist hääletamist riigi valimisteenistus. Elektroonilise hääletamise tulemused teeb RKVS § 601 lõike 1 järgi kindlaks riigi valimisteenistus. Need tulemused allkirjastab riigi valimisteenistuse juht (RKVS § 601 lõige 10). Vabariigi Valimiskomisjon ei ole käesolevaks hetkeks hääletamistulemusi ega valimistulemusi kindlaks teinud (RKVS §-d 61 ja 62). Samuti ei ole Vabariigi Valimiskomisjon lahendanud ühtki M. Randma kaebust riigi valimisteenistuse toimingute peale elektrooniliselt antud häälte lugemisel. M. Randma pole Vabariigi Valimiskomisjonile selliseid kaebuseid ka esitanud.

5. Lisaks sellele selgitas Vabariigi Valimiskomisjon, et esialgsete valimistulemuste statistika ja osaluse statistika avaldamine valimised.ee veebilehel puudutavad statistika kuvamist, mitte häälte kehtivust. Häälte kehtivus ei sõltu sellest, millist teavet valimised.ee lehel on kuvatud või kuvatakse. Õige hääletanute arv selgitatakse välja häältelugemisega ja protokollide põhjal. Veebilehel ebatäpsete

5-23-9

2(2) andmete kuvamisest ei saa tuleneda, et valijate elektrooniliselt antud hääled tuleks lugeda kehtetuks. Enne elektrooniliste häälte lugemist tühistati 1333 elektroonilist häält, mida oli hääletamissedeliga hääletamisel muudetud (RKVS § 601 lõike 3 punkt 1).

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile saab kaebuse valimiste korraldaja toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks või valimiskomisjoni otsuse tühistamiseks esitada erakond, valimisliit või isik, kes leiab, et toiming või otsus rikub tema õigusi (PSJKS § 37 lõige 1, RKVS § 721 lõige 1). Kaebus valimiste korraldaja (sh riigi valimisteenistuse (RKVS § 13 lõike 1 punkt 1)) toimingu peale tuleb esitada esmalt Vabariigi Valimiskomisjonile. Riigikohtule saab kaebuse valimiste korraldaja toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks esitada alles pärast asja lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis (kohustuslik kohtueelne menetlus) (PSJKS § 38 lõige 1, RKVS § 721 lõige 2). Kui kaebaja hinnangul rikub tema õigusi aga Vabariigi Valimiskomisjoni enda toiming või otsus, saab kaebuse esitada kohe Riigikohtule.

7. M. Randma Riigikohtule esitatud kaebusest nähtub, et kaebaja ei pea elektroonilist hääletamist seaduslikuks selle korraldamisel väidetavalt toimunud rikkumiste tõttu. Rikkumised väljendusid esiteks selles, et elektrooniliselt hääletanud isikute arv suurenes pärast elektroonilise hääletamise lõppu. Kuivõrd elektroonilist hääletamist korraldab ning elektroonilise hääletamise tulemused teeb kindlaks riigi valimisteenistus (RKVS § 15 lõike 1 punkt 1, § 601 lõige 1), on kolleegiumi hinnangul kaebuse eesmärgiks riigi valimisteenistuse mõne toimingu vaidlustamine. Riigi valimisteenistuse (valimiste korraldaja) toimingu peale ei saa aga kaebust esitada otse Riigikohtule, vaid kõigepealt tuleb läbida seadusest tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus Vabariigi Valimiskomisjonis. Vabariigi Valimiskomisjoni selgituste kohaselt kaebaja seda teinud ei ole.

8. Teiseks leiab kaebaja, et valimiskomisjon peidab andmeid elektroonilise hääle pabersedeliga üle hääletanute kohta. Vabariigi Valimiskomisjoni toimingut saaks küll vaidlustada otse Riigikohtus, kuid selleks peab valimiskomisjon olema vaidlustatava toimingu teinud. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks Vabariigi Valimiskomisjonilt (ega ka riigi valimisteenistuselt) kõnealust teavet küsinud ning talle oleks keeldutud seda andmast. Elektroonilise hääletamise tulemused tegi riigi valimisteenistus avalikult kindlaks 5. märtsil 2023 ning selle käigus tühistati ka elektroonilised hääled, mida hääletamissedeliga oli muudetud (RKVS § 601 lõike 3 punkt 1, lõike 5 punkt 3). Vabariigi Valimiskomisjoni selgituste kohaselt oli sellisel alusel tühistatud hääli 1333.

9. Kuivõrd kaebaja ei ole riigi valimisteenistuse toimingute vaidlustamiseks läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust ning puudub Vabariigi Valimiskomisjoni toiming, mis saaks kaebaja õigusi rikkuda, ei kuulu M. Randma 13. märtsi 2023. a kaebuse lahendamine Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi pädevusse. Tegemist on puudusega, mida ei saa kõrvaldada (PSJKS § 39 lõige 3), mistõttu kolleegium jätab PSJKS § 40 lõike 1 punktile 1 tuginedes kaebuse läbi vaatamata.

10. Kolleegium märgib, et valimised.ee lehel esitatakse valimiste kohta statistikat, andmaks paremat ülevaadet valimiste käigu kohta. Vabariigi Valimiskomisjoni 13. märtsi 2023. a otsuses nr 58 (RT III, 15.03.2023, 3) on esitatud riigi valimisteenistuse selgitused mh selle kohta, miks elektrooniliselt hääletanute arv pärast elektroonilise hääletamise lõppu (4. märts 2023 kell 20.00) muutus.

(allkirjastatud digitaalselt)