2-21-13844/93 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 16.03.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-13844

Kohtuasi

C avaldus lapsega suhtluskorra kindlaksmääramiseks

Q avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ja Q-le üleandmiseks lapse viibimiskoha

määramise ning hariduse ja tervise küsimustes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

30.09.2022

määrus

suhtluskorra

kindlaksmääramiseks

Kaebuse esitaja ja liik

Q määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Irina Vassiljeva

Puudutatud isik I X (isikukood XXXXXXXXXXX),

määratud korras esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson

Puudutatud isik II Q (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Piia Roosileht

Eestkosteasutus Keila linn (Keila Linnavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde C vastusele lisatud tõendid.

2. Tühistada Harju Maakohtu 30.09.2022 määrus osas, milles maakohus määras, et

paaris nädalatel viibib laps koos isaga alates esmaspäeval kell 16.00 kuni teisipäeva

hommikuni (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 2.1 esimese lause esimene osa),

ning määras tingimuse, et kui laps on selleks valmis, siis alates 01.12.2022 toimuvad

paaritute nädalate nädalavahetuse kohtumised reede õhtul kella 16.00st kuni

esmaspäeva hommikuni (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 2.1 kolmas lause),

samuti osas, milles maakohus määras kumma vanemaga viibib laps jõulude ja

aastavahetuse ajal (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 2.2 ja 2.3). Teha

tühistatud osas uus määrus, millega muuta suhtluskorda vastavalt käesolevas

määruses esitatud resolutsiooni terviklikule sõnastusele.

2-21-13844

3. Täiendada Harju Maakohtu 30.09.2022 määruse resolutsiooni otsustusega

tühistada käesoleva kohtumääruse jõustumisel Harju Maakohtu 10.06.2022

määrusega kohaldatud ja 06.09.2022 määrusega muudetud esialgse õiguskaitse

abinõud.

4. Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 30.09.2022 määrus muutmata.

5. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

6. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a X-le riigi

õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.

7. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

7.1. Rahuldada C avaldus osaliselt.

7.2. Määrata kindlaks X (laps) alljärgnev suhtlemise kord C-ga (isa) ja Q-ga (ema).

7.2.1. Paaris nädalatel viibib laps koos isaga neljapäeval kella 16.00-st kuni

reede hommikuni. Paaritutel nädalatel viibib laps koos isaga esmaspäeval

kella 16.00-st kuni teisipäeva hommikuni, neljapäeval kell 16.00-18.30

ning reedel kella 16.00-st kuni esmaspäeva hommikuni. Lapsele tuleb

lasteaeda või ema juurde järele lapse isa, kes viib lapse kohtumise

lõppedes lasteaeda (kui on lasteaiapäev) või ema juurde (kui on puhkepäev

või kui laps ei viibi mingil põhjusel sel päeval lasteaias).

7.2.2. Paaris aastatel veedab laps 24.–25.12 isaga ja paaritutel aastatel emaga.

Kui laps ei viibi juba isa juures, võtab isa paaris aastatel lapse 24.12 kell

10.00 ema elukohast ja toob tagasi ema elukohta 25.12 kell 17.00.

7.2.3. Paaris aastatel veedab laps aastavahetuse (31.12–01.01) isaga ja paaritutel

aastatel emaga. Kui laps ei viibi juba isa juures, võtab isa paaris aastatel

lapse 31.12 kell 10.00 ema elukohast ja toob tagasi ema elukohta 01.01 kell

17.00.

7.2.4. Isadepäeva veedab laps isaga ja emadepäeva emaga. Kui isadepäev langeb

paaris nädala nädalavahetusele, võtab isa lapse kell 12.00 ema elukohast

ja toob lapse ema elukohta tagasi kell 19.00. Kui emadepäev langeb

paaritu nädala nädalavahetusele, võtab ema lapse kell 12.00 isa elukohast

ja toob lapse isa elukohta tagasi kell 19.00.

7.2.5. Lahusviibival vanemal on õigus kohtuda lapsega lapse sünnipäeval tema

õnnitlemiseks ja kingi üleandmiseks.

7.2.6. Isa sünnipäeva 25.03 veedab laps alati isaga ja ema sünnipäeva 10.10 alati

emaga.

7.2.7. Kohtumise ärajäämisest tuleb teavitada teist vanemat ette esimesel

võimalusel. Kui lahus elaval vanemal pole temast tingitud põhjustel

võimalik määratud ajal kokku saada, siis kohtumisi ei asendata.

7.2.8. Kui laps on haige, siis kuulub kohtumine võimalusel asendamisele lähima

kahe kuu jooksul. Kohtumise asendamine toimub vanemate vahelise

kokkuleppe alusel, kuid tingimusel, et laps saaks ema juures viibida igas

kuus vähemalt kaks nädalavahetust.

7.2.9. Suhtluskorras sätestamata küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse

põhimõttest.

7.2.10. Vanemad võivad teha kokkuleppel suhtluskorras muudatusi, need

kokkulepped peavad olema omavahelises suhtluses selgelt väljendatud ja

kirjalikult taasesitatavad.

7.2.11. Vanemad suhtlevad lapsesse puutuvates küsimustes omavahel e-posti või

sõnumivahetuse teel ega kasuta infokanalina last. Erakorralistes

olukordades vanemad helistavad teineteisele ja vastavad kõnele. Saadud

2-21-13844

suhtluskorda puudutavale teabele peab teine vanem reageerima hiljemalt

järgmisel päeval, tehes seda e-kirja teel.

7.2.12. Kõikidel lapse üleandmistel käituvad lapsevanemad ja nendega kaasas

viibivad isikud üksteise suhtes lugupidavalt ja viisakalt, s.t ei karju, ei

halvusta, ei tõsta häält jne.

7.2.13. Vanemad austavad lapse kiindumust teise vanemasse ega halvusta lapse

juuresolekul teist vanemat, samuti hoiduvad vanemad teise vanema suhtes

vastumeelsuse kujundamisest.

7.2.14. Kumbki vanem ei takista lapse ja eemalviibiva vanema suhtlemist

sidevahendi teel.

7.2.15. Eeltoodud suhtluskord kehtib kuni lapse 1. klassi minekuni. Enne lapse

kooliminekut lepivad vanemad kokku uue suhtluskorra, kasutades selleks

vajadusel perelepitaja abi.

7.2.16. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi

kanda, v.a X-le määratud riigi õigusabi esindaja tasu ja kulud, mis jätta

Eesti Vabariigi kanda.

7.2.17. Määrata, et kohtumäärus kehtib ja kuulub resolutsiooni punkti 7.2.1 osas

täitmisele alates jõustumisest ning ülejäänud osas sõltumata jõustumisest

viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta

määrus on tehtud.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. C (avaldaja, isa) esitas 02.09.2021 Harju Maakohtule avalduse X-ga (puudutatud isik I, laps)

suhtluskorra kindlaksmääramiseks.

2. Avaldaja ja Q (puudutatud isik II, ema) on lapse vanemad. Laps elab alaliselt emaga. Ema

takistab lapse ja isa kohtumisi, isa katsed kontakti parandada ning ühiselt lapse huvides

tegutseda on lõppenud edutult. Abi ei ole olnud perelepitusest ega lastekaitse poole

pöördumisest.

3. Isal on kahtlus ema võimes lapse eest kohaselt hoolitseda, kuna ta on käitunud ennast

kahjustavalt (lõikunud enda käsi nii rasedana kui ka pärast lapse sündi). Vanemate vahel on

lahkhelid seetõttu, et ema jätab lapse võõraste inimeste järelevalve alla. Isa on palunud, et juhul

kui emal on vaja kuhugi minna, võib ta alati pöörduda isa poole, kes hoiaks last hea meelega ja

veedaks temaga aega. Ema käitumine rikub vaimset sidet isa ja lapse vahel. Alates lapse sünnist

üritab lapse isa osaleda lapse elus, hoolitseda tema eest ja oma lapsevanema rolli täita. Lapse

2-21-13844

isa soovib võrdset võimalust lapse eest hoolitseda. Isa osaleb lapse ülalpidamises, teeb seda

vabatahtlikult ja ostab lapsele kõike vajalikku.

4. Avaldaja töötab Soome ettevõttes Z OY ja täidab oma tööülesandeid Eestis, lisaks tegeleb

vabakutseliselt autode ja mototehnika taastamise ning müügiga. Avaldajal on stabiilne

sissetulek ja võimalus iseseisvalt oma tööaega planeerida. Isal on mugavad elutingimused,

eramajas on lapsel vajalik mööbel ja mängunurk, suur territoorium, mis on aiaga ümbritsetud

ja võimaldab lapsel palju aega veeta värskes õhus. Isal on olemas kõik vajalik lapse heaolu ja

turvalise tagamiseks. Kodune õhkkond on sõbralik.

5. Avaldaja taotleb määrata kindlaks kuni lapse kooliminekuni kehtiv vahelduv suhtluskord,

mille kohaselt laps viibib isaga üle nädala esmaspäevast kell 16.00 kuni pühapäevani kell 18.00,

isa tuleb ise lapsele tema elukohta järele ning toob lapse ema elukohta tagasi. Samuti sisaldab

avaldaja taotletud suhtluskord erisusi pühade ajal, isadepäeval ja emadepäeval, lapse

sünnipäeval, vanemate sünnipäevadel. Avaldaja taotluse kohaselt peaksid vanemad leppima

uue suhtluskorra lapse kooliminekul. Vahelduv suhtluskord tähendaks lapsele vähem sõitmist.

6. Vastuseks ema süüdistustele märgib avaldaja, et tal ei ole probleemi alkoholi ega

narkootiliste ainete tarbimisega. Ka ema on kasutanud isaga rääkides ebaviisakaid sõnu ja tarbib

alkoholi. Avaldaja ei ole kunagi kasutanud vägivalda lapse ema suhtes, väidetud rünnakud on

tõendamata. Avaldaja ei esita emale oma nõudmisi ning püüab leida lapse emaga kontakti, et

suhelda oma lapsega. Laps on alati isaga rahulik, tunneb end turvaliselt ning isa ja lapse vahel

on soe ja tugev side. Isa ei ole lapsele ohtlik.

Puudutatud isiku II seisukoht

7. Ema esitas 01.10.2021 vastuse suhtlemiskorra kindlaksmääramise avaldusele ning avalduse

vanemate hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja emale ainuhooldusõiguse üleandmiseks

lapse elu- ja viibimiskoha määramise, hariduse ja tervise küsimustes.

8. Vanemad ei ole kunagi koos elanud, sest isa soovis last saada sõpradena. Probleemid

ilmnesid juba tutvuse alguses, sest avaldaja tarvitas ülemäära alkoholi ja narkootilisi aineid,

ning selle tagajärjel muutus vägivaldseks nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Isa kõnemaneer ja

sõnakasutus ei ole kohane ega lapsele head eeskuju andev.

9. Kohtumised lapsega on toimunud esialgu ema kodus. Jõulud ja aastavahetus veedeti koos.

Pärast jõule oli avaldaja alkoholijoobes, laamendas oma kodus, saatis seosetuid ja arusaamatuid

sõnumeid ning kamandas lapse ema koos lapsega öösel enda juurde. Avaldaja on korduvalt

ähvardanud, et võtab emalt lapse ära. Pärast taolist ähvardust 03.01.2021 ei käinud isa last 3

nädalat vaatamas. 22.01.2021 tuli isa peale pikka pausi last vaatama, sealjuures sõimas ema

lapse juuresolekul ja ähvardas lüüa.

10. Perelepitaja juures ei toimunud sisulist lepitamist. Isa esitas vaid omi nõudmisi, arvestamata

lapse unegraafikuga. Kohtumised toimusid graafikujärgselt. Isa jalutas lapsega, kuid ei olnud

huvitatud ema pakutud võimalusest lapsele vanni teha või muid toiminguid õppida. Kohtumine

jäi 03.02.2021 ära isa joobeseisundi tõttu. Märtsis oli kohtumisi isegi enam kui oli kokku

lepitud.

11. 19.03.2021, kui ema viis avaldaja palvel viimase tööle, kuna avaldaja ei olnud kaineks

saanud, helistas sõidu ajal emale võõras number ning selle eest sai ema avaldajalt rusikaga vastu

põske. Seepeale parkis ema auto Viljandi mnt äärde kõnniteele, lahkus 4-kuuse lapsega, tellis

2-21-13844

lähimast tanklast takso ja sõitis koju. Sel hetkel ema politsei kutsumise peale ei mõelnud,

soovides vaid kiiresti lahkuda. Isa oli ka järgmisel päeval tugevas alkoholijoobes ning soovis,

et ema talle alkoholi viiks ja teda taaskord sõidutaks. Kõige selle juures sõimas avaldaja ema

inetute sõnadega. Pärast seda tegi lapse ema avalduse politseisse ning pöördus ohvriabi poole.

Kriminaalmenetlust ei algatatud.

12. 19.04.2021 tuli isa last vaatama, hakkas maja ees ema tõukama ja rindu lööma, samaaegselt

sõimas taaskord inetute sõnadega. Seekord kutsus ema kohale ka politsei, kes palus isal laps

ema kätte anda ning kohtumine jäi ära, sest isa oli ärritunud ning sõimas nii ema kui ametnikke.

Sellele järgnevalt ei ilmunud isa lapsega kohtumistele, jätkates meili teel solvamist.

13. Isa ei tunne huvi lapse arengu vastu. Isa ei saa reaalselt lapsega hakkama ilma kolmandate

isikute abita. Laps on väike ja temaga on tegelenud peamiselt lapse ema. Isa ei ole korraldanud

iseseisvalt lapsega seotud toiminguid. Avaldaja peab enda nõudmiste esitamisel silmas vaid

iseenda, mitte lapse huve. On arusaamatu, kes lapse eest hoolitseb, kui isa on tööl. Ema on

lapsehoolduspuhkusel, teeb osalise tööajaga tööd kodus ning saab enda tööaega seada vastavalt

lapse huvidele.

14. Lapsele on oluline, et tal säiliks suhe isaga. Seetõttu ei tee ema isale takistusi lapsega

suhtlemiseks ning on nõus kokku leppima mõistlikus suhtluskorras. Vanemate omavaheline

suhtlemine on olnud komplitseeritud isa käitumise tõttu ning ema arvates ei ole isa valmis

muutuma.

15. Ema tegi ettepaneku lapsega suhtlemiseks, mille kohaselt viibiks laps isaga igal

esmaspäeval ja neljapäeval selliselt, et isa võtab lapse kell 16.00 ema juurest ja toob tagasi

hiljemalt 18.00. Lisaks saab isa viibida koos lapsega neil laupäevadel, kui vanemad õed on

suhtluskorra alusel oma isaga. Siis võtab isa lapse laupäeval kell 11.00 ema juurest ning toob

lapse tagasi kell 14.00, lapse rinnapiimaga toitmise lõpetamise järgselt kell 17.00. Samuti oli

ema ettepanekus nähtud ette erisused tähtpäevade puhuks ning kohtumiste ärajäämine lapse

haigestumise korral. Taoline suhtluskord peaks kehtima kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.

Eestkosteasutuse seisukoht

16. Avaldaja suhtlusstiil lastekaitsetöötajaga on olnud ebaviisakas ja ähvardav. Avaldaja näeb

enda soovitud suhtluskorda ainuvõimalikuna ning eeldab, et lastekaitse teeb emale selgeks,

millised on avaldaja ootused suhtluskorrale lapsega.

17. Mõlemal vanemal on soov lapse kasvatamises osaleda. Kogutud infost ei selgu, mil moel

ema teeb takistusi isa ja lapse suhtlemisel. Ema on valmis koostööks, mõistab isa õigusi ja

kohustusi lapse osas, on toonud välja omapoolseid mõtteid, kuidas järk-järgult isa ja lapse

koosveedetavat aega pikendada. Avaldajal on valmisolek lapse elus osalemiseks, kuid ta teeb

sageli lapsesse puutuvaid ettepanekuid enda huvidest lähtuvalt ja lapse vajadustega vähem

arvestavalt. Mõlemad vanemad ootavad, et suhtluskord lahendab erimeelsused, vähem

mõistavad seda, et suhtluskord saab toimida efektiivselt juhul, kui vanemad teevad omavahel

koostööd.

18. Nädala kaupa vahelduva elukohaga suhtluskord ei ole lapse huvides lapse vanusest

tulenevalt. Kuna vanemate vaheline koostöö ei ole hea, ei saa sellist suhtluskorda esialgu

tulevikku kavandada. Regulaarne suhtlus isaga on lapse huvides. Oluline on suhtluse

järjepidevus.

2-21-13844

Lapsele määratud esindaja seisukoht

19. Vanemad peavad last kasvatama ühiselt. Lapse emotsionaalse turvalisuse tagamiseks on

vajalik kindlustada lapsele kindel rütm isaga kohtumistel ja teineteisega koosolemisel, mistõttu

peavad mõlemad vanemad tegema kõik selleks, et lapse kohtumine isaga sujuks tõrgeteta ning

vanemad peavad vältima oma tunnete esikohale seadmist. Lapse ja isa vahelise läheduse

hoidmine peab olema vanemate ühine eesmärk.

20. Ühe vanema poolt teise vanema suhtes vaimse või füüsilise vägivalla kogemine on

väikelapsele trauma, see on käsitatav vaimse vägivallana lapse suhtes. Kuna esitatud

materjalidest nähtuvalt võib isal olla probleeme oma emotsioonide juhtimisega, siis võiks antud

juhul kaaluda ka isa suunamist vanemlusprogrammi.

21. Lapse esindaja ei toetanud suhtluskorra määramist isa soovitud mahus. Suhtluskord peab

olema määratud etapiviisiliselt selliselt, et järk-järgult suureneb lapse ja isa koos veedetud aeg.

Menetluse käik

22. Kohtus 08.12.2021 ärakuulamisel selgitas avaldaja, et soovib oma lapse elus osaleda

võrdväärse vanemana. Vanemad leppisid ärakuulamisel kokku, et pöörduvad perelepitaja

poole.

23. Ema andis kohtule 27.05.2022 teada, et perelepitus ebaõnnestus, kuna isa loobus sellest.

Ema sõnul toimuvad kohtumised kokkuleppeliselt esmaspäeval ja neljapäeval kell 16.00–

18.30, isa viib ja toob last. Samuti on isa ja laps saanud viibida koos selliselt, et isa võtab lapse

reedel kell 16.00 ja toob tagasi laupäeval kell 17.00.

24. Kohtus 10.06.2022 ärakuulamisel selgitas lapse ema, et tal tuleb augustis Keilas asuvast

üürikorterist välja kolida ja ta soovib osta maja väljaspool Harjumaad. Lapse suhtlus isaga võiks

kolimise järgselt toimida selliselt, et laps veedab isa juures iga teise nädalavahetuse reedest

pühapäevani, alustades esmalt ühest ööst. Isa kinnitas, et annab lapse emale lapse elukoha

muutmiseks nõusoleku juhul, kui ema kanda jäävad lapse toomise ja viimise kulud isaga

kohtumistele. Ärakuulamise ajaks oli laps ööbinud kahel korral isa juures. Laps peaks minema

lähiajal lasteaeda.

25. Kohus kohaldas 10.06.2022 määrusega esialgse õiguskaitse abinõusid ning määras kindlaks

lapsega suhtlemise ajutise korra kohtumenetluse ajaks. Ajutine kord nägi ette, et:

• paaris nädalatel viibib laps koos isaga alates esmaspäeval kell 16.00 kuni teisipäeva

hommikuni ning neljapäeval kell 16.00 kuni reede hommikuni.

• paaritutel nädalatel viibib laps koos isaga alates esmaspäeval kell 16.00 kuni teisipäeva

hommikuni, neljapäeval kell 16.00–18.30 ning reedel kell 16.00 kuni laupäeval kell 17.00.

26. Kohus rahuldas 06.07.2022 määrusega osaliselt ema avalduse ning lõpetas vanemate ühise

hooldusõiguse lapse suhtes, andes emale üle ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha (sh

elukoha) määramise ja tervise küsimustes. Kohtumäärus on jõustunud.

27. Ema kinnitas 24.08.2022 seisukohas, et esialgu tema elukoht ei muutu ning laps jääb

lähiajal elama Keilasse. Kohtu määratud ajutine suhtluskord pidi hakkama kehtima alates

27.06.2022. Lapse isa ei tulnud lapsele järele ajavahemikus 27.06.2022–22.07.2022 ega andnud

teada mitteilmumisest. 24.07.2022 kirjutas avaldaja emale ning ütles, et nüüd hakkab ema ise

last tooma ja viima. Kuna ema ja laps ei viibinud 25.07.2022 kodus, lepiti kohtumine kokku

2-21-13844

26.07.2022, kuid isa kohale ei ilmunud. Isa ja lapse esimene kohtumine toimus alles

28.07.2022. Kohtumised toimusid koos ööbimisega 01.08–11.08.2022. Kui laps ei soovinud

15.08.2022 isaga kaasa minna, vihastas isa ja lahkus. Avaldaja ei ilmunud kohale 18.08–19.08

ja 22.08.2022 ega andnud teada mitteilmumisest. Ema on nõus ajutises suhtluskorras toodud

kohtumiste tingimustega vaid kohtumenetluse ajaks, mitte pikas perspektiivis. Ema alustas

22.08.2022 lasteaiaga harjutamist.

28. Vanemate ärakuulamisel 06.09.2022 suhtluskorras kokkuleppele ei jõutud. Avaldaja

avaldas, et soovib lapsega nädalavahetusel olla selliselt, et võtab lapse reedel ja viib

esmaspäeval lasteaeda. Vahepealsed kohtumised lapsega jäid avaldaja sõnul ära põhjusel, et

ema ja isa ei suutnud lapse toomises ja viimises kokku leppida ning avaldaja ei pidanud seetõttu

ise võimalikuks lapsele järele minna. Ülejäänud ulatuses võiks avaldaja hinnangul kehtida

selline suhtluskord, nagu kohus esialgse õiguskaitse korras määras. Avaldaja ettepaneku

kohaselt võiks ema tuua lapse isa juurde ning isa viia lapse lasteaeda. Laps on ka hiljuti viibinud

isa juures öösiti ning probleeme ei esine. Avaldaja kinnitas, et kui ta peab lapsele lasteaeda

järele minema, siis ta ka läheb.

29. Ema tõi välja, et kuna laps on hakanud lasteaias käima ning alles harjub sellega, siis on see

lapse jaoks lisastressiallikas. Seetõttu peaks nädalasisesed kohtumised toimuma esialgu õhtuti

ilma ööbimiseta. Lapsele peaks järele tulema isa ja lapse tooks tagasi ema. Lasteaias üleandmise

korral võib juhtuda, et isa ei tule lapsele järele. Ema kinnitusel on tal võimalik nädala sees viia

last isa juurde alates kell 17.00.

30. Lapse esindaja leidis, et arvestades vahepealseid suhtluspause vajab pikem koosviibimine

jälle harjutamist. Ka lastekaitsetöötaja leidis, et vähemalt lähima kuu aja jooksul ei peaks nädala

sees kohtumised olema ööbimisega.

31. Kohus muutis 06.09.2022 määrusega esialgse õiguskaitse abinõusid ning määras kindlaks

lapsega suhtlemise ajutise korra kohtumenetluse ajaks selliselt, et:

• kuni 06.10.2022 viibib laps koos isaga paaris nädalatel esmaspäeval ja neljapäeval kell

16.00–18.30 ja paaritutel nädalatel esmaspäeval ja neljapäeval kell 16.00–18.30 ning reedel

kell 16.00 kuni laupäeval kell 17.00. Lapsele tuleb lasteaeda või ema elukohta järele isa, kes

toob lapse ka esmaspäeval ja neljapäeval tagasi ning laupäeval tuleb lapsele järele ema;

• alates 07.10.2022 viibib laps koos isaga paaris nädalatel esmaspäeval kell 16.00 kuni

teisipäeva hommikuni ja neljapäeval kell 16.00 kuni reede hommikuni ning paaritutel nädalatel

esmaspäeval kell 16.00 kuni teisipäeva hommikuni, neljapäeval kell 16.00–18.30 ning reedel

kell 16.00 kuni laupäeval kell 17.00. Lapsele tuleb lasteaeda või ema elukohta järele isa, kes

viib teisipäeval ka lapse lasteaeda ja neljapäeval tagasi ema juurde ning laupäeval tuleb lapsele

järele ema.

Maakohtu määrus

32. Maakohus rahuldas 30.09.2022 määrusega avalduse osaliselt ja määras kindlaks lapse

suhtlemiskorra oma vanematega järgmiselt:

32.1. laps viibib paaris nädalatel koos isaga esmaspäeval kell 16.00 kuni teisipäeva hommikuni

ning neljapäeval kell 16.00 kuni reede hommikuni. Paaritutel nädalatel viibib laps koos isaga

alates esmaspäeval kell 16.00 kuni teisipäeva hommikuni, neljapäeval kell 16.00–18.30 ning

alates reedel kell 16.00 kuni laupäeval kell 17.00. Kui laps on selleks valmis, siis alates

01.12.2022 toimuvad paaritute nädalate nädalavahetuse kohtumised reedel kell 16.00 kuni

esmaspäeva hommikuni. Lapsele tuleb lasteaeda või ema juurde järele lapse isa, kes viib lapse

kohtumise lõppedes lasteaeda (kui on lasteaiapäev) või ema juurde (kui on puhkepäev või kui

2-21-13844

laps ei viibi mingil põhjusel sel sel päeval lasteaias). Kui kohtumine lõpeb laupäeval, siis tuleb

lapsele järele lapse ema.

32.2. Paaris aastatel veedab laps 24. detsembri isaga ja 25. detsembri emaga ning paaritutel

aastatel vastupidi. Kui laps ei viibi juba isa juures, võtab isa paaris aastatel lapse 24. detsembril

kell 10.00 ema elukohast ja toob tagasi 25. detsembril kell 10.00 ning paaritutel aastatel võtab

isa lapse ema elukohast kell 10.00 ja toob tagasi 26. detsembril kell 10.00.

32.3. Laps viibib isaga igal paaritu aasta aastavahetusel alates 31. detsembrist kell 15.00 kuni

1. jaanuar kella 18.00-ni. Kui laps ei viibi juba isa juures, võtab isa lapse ema elukohast ja toob

lapse ema elukohta tagasi.

32.4. Isadepäeva veedab laps isaga ning emadepäeva emaga. Kui isadepäev langeb paaris

nädala nädalavahetusele, võtab isa lapse kell 12.00 ema elukohast ja toob lapse ema elukohta

tagasi kell 19.00. Kui emadepäev langeb paaritu nädala nädalavahetusele, toob ema lapse isa

juurest pühapäeval kell 12.00.

32.5. Lahusviibival vanemal on õigus kohtuda lapsega lapse sünnipäeval tema õnnitlemiseks ja

kingi üleandmiseks.

32.6. Isa sünnipäeva 25.03 veedab laps alati isaga ja ema sünnipäeva 10.10 alati emaga.

32.7. Kohtumise ärajäämisest tuleb teavitada teist vanemat ette esimesel võimalusel. Kui lahus

elaval vanemal pole temast tingitud põhjustel võimalik määratud ajal kokku saada, siis

kohtumisi ei asendata.

32.8. Kui laps on haige, siis kuulub kohtumine võimalusel asendamisele lähima kahe kuu

jooksul. Kohtumise asendamine toimub vanemate vahelise kokkuleppe alusel, kuid tingimusel,

et laps saaks ema juures viibida igas kuus vähemalt kaks nädalavahetust.

32.9. Suhtluskorras sätestamata küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest.

32.10. Vanemad võivad teha kokkuleppel suhtluskorras muudatusi, need kokkulepped peavad

olema omavahelises suhtluses selgelt väljendatud ja kirjalikult taasesitatavad.

32.11. Vanemad

suhtlevad

lapsesse

puutuvates

küsimustes

omavahel

e-posti

või

sõnumivahetuse teel ega kasuta infokanalina last. Erakorralistes olukordades vanemad

helistavad teineteisele ja vastavad kõnele. Saadud suhtluskorda puudutavale teabele peab teine

vanem reageerima hiljemalt järgmisel päeval, tehes seda kirjalikult, e-kirja teel.

32.12. Kõikidel lapse üleandmistel käituvad lapsevanemad ning nendega kaasas viibivad isikud

üksteise suhtes lugupidavalt ja viisakalt, st ei karju, ei halvusta, ei tõsta häält jne.

32.13. Vanemad austavad lapse kiindumust teise vanemasse ega halvusta lapse juuresolekul

teist vanemat, samuti hoiduvad vanemad teise vanema suhtes vastumeelsuse kujundamisest.

32.14. Kumbki vanem ei takista lapse ja eemalviibiva vanema suhtlemist sidevahendi teel.

32.15. Eeltoodud suhtluskord kehtib kuni lapse 1. klassi minekuni. Enne lapse kooliminekut

lepivad vanemad kokku uue suhtluskorra, kasutades selleks vajadusel perelepitaja abi.

Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a lapse kulud, mis jättis riigi

kanda. Maakohus määras, et kohtumäärus kehtib ja kuulub resolutsiooni p 2.1 (käesolevas

määruses punkt 32.1) osas täitmisele alates jõustumisest ning ülejäänud osas sõltumata

jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus

on tehtud.

33. Maakohtu hinnangul oli põhjendatud määrata ligilähedaselt selline suhtluskord, mis on

toimunud 16.06.2022 määrusega esialgse õiguskaitse korras. Kuna suhtluskorra p 2.1 hakkab

kehtima alles kohtumääruse jõustumisel, siis saab laps suhelda isaga kuni selle ajani esialgse

õiguskaitse korras määratud suhtluskorra alusel hilisemast mõnel määral piiratumas ulatuses.

Kohtumääruse jõustumise ajaks on eelduslikult taastunud isa ja lapse regulaarne suhtlus, laps

on enam harjunud lasteaiaga ning valmis viibima isa juures ka pikemalt.

2-21-13844

34. Kohtu hinnangul ei ole vanemate konfliktsuse astet arvestades võimalik kaaluda vahelduvat

suhtluskorda. Vahelduv suhtluskord eeldab vanemate vahel head koostööd ja normaalset

suhtlust. Praegusel juhul selline suhtlus puudub, üks vanem (antud juhul lapse isa) kasutab teise

vanemaga omavahelises suhtluses vägivalda – kasutab alandavat, solvavat, halvustavat

sõnastust ja kõneviisi. Avaldaja väited, mille kohaselt ei ole ta kasutanud puudutatud isiku II

suhtes vägivalda, on vastuolus asjas esitatud tõenditega. Vanemate omavahelisest suhtlusest

nähtub, et avaldaja on suhtlemisel puudutatud isikuga II konfliktne ja kompromissitu ning tema

suhtlemisstiili saab pidada vaimse vägivalla kasutamiseks puudutatud isiku II suhtes.

Väljendid, mida ta kasutab, näitavad üles sügavat austuse puudumist lapse teise vanema suhtes.

Avaldajal tuleb edaspidi silmas pidada, et kui ta kavatseb kasutada selliseid väljendeid ka lapse

juuresolekul, siis haavab ta nendega ka last, kuna laps identifitseerib end vanema kaudu. Samuti

tuleb avaldajal arvestada, et kui jätkub lapse juuresolekul ema halvustamine või ema suhtes

agressiivne käitumine, siis on selline olukord last kahjustav ning on ilmselt aluseks suhtluse

piiramisele.

35. Kohtu hinnangul on lapse huvides, kui kohtumisteks lapse üleandmine toimub valdavalt

lasteaias. Selliselt on välistatud vanemate omavaheline konflikt lapse juuresolekul ning

eelduslikult on laps seetõttu enam motiveeritud isaga suhtlema.

36. Suhtluskorra täitmisel tuleb avaldajal valdavalt endal lapsele järele tulla ja teda tagasi viia.

Seda põhjusel, et üleandmised toimuvad enamasti lasteaias. Ka on isal eelduslikult võimalik

tulla lapsele järele 16.00, samas ema saaks oma töökohustuste tõttu anda lapse üle alles kell

17.00 ning selliselt jääb lapse kohtumine isaga lühemaks. Ka nädalavahetusel toimuvate

üleandmiste puhul on mõistlik, kui lapsele tuleb järele isa, sest varem on korduvalt juhtunud, et

isa on suhtluskorra ära jätnud, sellest varasemalt teavitamata. Avaldaja on väitnud, et tal on

transpordiga suured kulud ning ka suured kohustused, samas on avaldaja ise esialgses avalduses

taotlenud sellist suhtluskorda, mille kohaselt tema ise viib ja toob last.

37. Suhtluskorra kindlaksmääramisel arvestas maakohus, et see oleks võimalikult lihtne ja

lapse jaoks arusaadav. Kuna mõlemad vanemad pidasid vajalikuks määrata suhtluskord, mis

toimib kuni lapse kooliminekuni, siis määras kohus suhtluskorra kindlaks kuni lapse 1. klassi

minekuni.

Määruskaebus

38. Puudutatud isik II esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse

resolutsiooni p-d 2.1, 2.2 ja 2.3 ja määrata selles osas kindlaks uus suhtluskord, mille kohaselt:

• laps viibib paaris nädalatel koos isaga kolmapäeval kella 16.00-st, kui isa võtab lapse

lasteaiast ja viib lapse lasteaeda neljapäeva hommikul. Paaritutel nädalatel võtab isa

lapse lasteaiast reedel kell 16.00 ja ema tuleb lapsele järgi isa elukohta pühapäeval kell

17.00;

• paaris aastatel veedab laps 24.–25.12 isaga ja paaritutel aastatel emaga. Lapse isa võtab

lapse 24.12 kell 10.00 lapse elukohast ja 25.12 kell 17.00 viib lapse tema elukohta

tagasi.

• laps viibib isaga paarisaastatel 31.12–01.01, paaritutel aastatel viibib laps emaga. Lapse

isa võtab lapse 31.12 kell 10.00 lapse elukohast ja viib lapse tagasi 01.01 kell 17.00

lapse elukohta.

Menetluskulud palub puudutatud isik II jätta menetlusosaliste endi kanda.

2-21-13844

39. Määratud suhtluskord on vastuolus lapse põhiõigustega ja huvidega. Lapse isa huvid on

seatud kõrgemale lapse õigustest ja huvidest. Arvestatud ei ole lapse vanusega, lapse

harjumuspäraste tegevustega ja sellega, et üleminekud peaksid olema järk-järgulised.

40. Maakohus jättis põhjendamata, mille alusel jõudis kohus veendumusele, et 1 aasta 10 kuu

vanune laps peab iganädalaselt praktiliselt üle päeva veetma aega koos isaga ning laps on ema

ja õdedega vaid kolmel päeval nädalas.

41. Maakohus tegi last kahjustava määruse. Kohus ei arvestanud lapse senist elukorraldust,

asjas esitatud tõendeid perevägivalla kohta, et isa on nii enne kohtumenetlust kui ka

kohtumenetluse ajal korduvalt jätnud lapsega kokkulepitud suhtluskorra aegadel kohale

tulemata, korduvalt on lapse isa ka lapse enne suhtluskorras kokkulepitud aega koju tagasi

toonud. Maakohus on pannud lapse olukorda, kus laps peab oma elukorraldust muutma ja

kohandama vastavalt isa elukorraldusele, mis on ilmselgelt last kahjustav. Maakohus ei

analüüsinud, miks peab kohus vägivaldset vanemat võrdväärseks vanemaks mittevägivaldse

vanemaga (emaga).

42. Maakohus jättis suhtluskorra määramisel analüüsimata mõlema vanema senise panuse lapse

kasvatamisel ning hooldusõiguse teostamisel.

43. Enne isa esitatud avaldust on lapse elukorraldus olnud selline, kus ta viibis isaga vaid lapse

ema juuresolekul ja aeg-ajalt paar tundi. Laps on kohtumenetluse ajal isa juures ööbinud vaid

loetud ööd. Seega ei ole eluliselt usutav, et laps mõistaks olukorda, kus ta peaks isa juures

viibima üle kahe-kolme päeva mitu päeva ja ööd järjest.

44. Arusaamatuks jääb, kes peaks hindama olukorda, kas laps on 01.12.2022 valmis selleks, et

igal paaritul nädalal kohtub laps isaga reede õhtust kuni esmaspäeva hommikuni.

45. Küsimus tekib ka selles, et kui lapse isa viib pärast paaritu nädala kohtumist lapse lasteaeda

esmaspäeva hommikul, mis on paarisnädala algus, siis paarisnädala suhtluskorra järgselt peaks

lapse isa jällegi lapsele esmaspäeval lasteaeda järgi tulema kell 16.00 ja viima lapse siis tagasi

lasteaeda teisipäeva hommikul. Seega viibib laps tegelikult paaritu nädala suhtluskorra järgselt

isaga alates reedest kuni teisipäeva hommikuni. Seega on lapse isaga paaritutel nädalatel juba

10 päeva, lisaks paarisnädalatel 4 päeva. Lisaks on veel laps isaga paaritu nädala neljapäeval

16.00–18.30.

46. Maakohtu põhjendused on vastuolulised. Kohtu hinnangul ei ole vanemate konfliktsuse

astet arvestades võimalik kaaluda vahelduvat suhtluskorda, kuid alates 01.12.2022 viibib laps

isaga detsembris 12 ööd ja jaanuaris 13 ööd, mis sisuliselt on vahelduv suhtluskord.

47. Lapse seisukohast on tegemist lisastressi tekitava elukorraldusega, millega toime tulemine

võib osutuda lapse jaoks ülejõukäivaks. Vahelduv elukoht toob kaasa väga sageli lapsele

tagasilöögid (käitumisprobleemid kodus, laste kollektiivis, õpiraskused, järsud meeleolu

muutused jms). Miks peab lapsega, kes on ema ja õdedega elanud alates sünnist, hakkama

tegema katseid.

48. Kohtulahend ei ole jälgitav ega arusaadav. Lapse huvides on kindla, lapse jaoks arusaadava

ja ettenähtava elukorralduse säilitamine.

49. Juhul, kui ema lastega kolib, siis peab ema hakkama arvestama ka igapäevaste sõitudega

Tallinna ja oma elukoha vahel ning ka lisaväljaminekuga seoses transpordikuludega.

2-21-13844

50. Jõulupühade osas ei ole vaidlustatud määruse resolutsiooni p-st 2.2 aru saada, mis

kuupäeval isa lapse paaritutel aastal aastatel enda juurde võtab. Ema palus kohut arvestada

jõulude, aastavahetuse ja sünnipäevade puhul ka lapse vanemate õdedega. Praeguse

suhtluskorra järgi ei saa õed ja ema koos olla jõulude ja aastavahetuse ajal.

51. Pärast seda, kui kohus on suhtluskorra raames määranud lapsele vahelduva elukoha,

tähendaks see, et lapsel on nii öelda kaks elukohta, sest laps viibib peaaegu võrdse aja mõlema

vanemaga. Seetõttu ei ole võimalik ka tuvastada, kes on lapse põhihooldaja. Kohus on tekitanud

juriidiliselt segadusttekitava olukorra.

Menetlusosaliste seisukohad

52. Avaldaja toetab määruskaebust üksnes osas, mis on seotud jõulude ja aastavahetusega.

Ülejäänud osas ta määruskaebusega ei nõustu.

53. Eestkosteasutuse hinnangul ei vasta määratud suhtluskord lapse huvidele.

54. Lapse esindaja nõustub määruskaebusega selles, et sisuliselt on tegemist vahelduva

suhtluskorraga, mis on nii väiksele lapsele koormav.

Menetluse edasine käik

55. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

56. Ringkonnakohus andis 15.02.2023 kirjaga vanematele võimaluse selgitada, kuidas laps ja

tema vanemad on pärast maakohtu määratud suhtluskorda tegelikult suhelnud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

57. Ringkonnakohus tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657

lg 1 p 2 ja TsMS § 659 alusel tuleb vaidlustatud määrus tühistada osas, milles maakohus määras,

et paaris nädalatel viibib laps koos isaga alates esmaspäeval kell 16.00 kuni teisipäeva

hommikuni ning määras tingimuse, et kui laps on selleks valmis, siis alates 01.12.2022

toimuvad paaritute nädalate nädalavahetuse kohtumised reede õhtul kella 16.00st kuni

esmaspäeva hommikuni, samuti osas, milles maakohus määras kumma vanemaga viibib laps

jõulude ja aastavahetuse ajal. Ringkonnakohus saab teha eeltoodud osas uue määruse, millega

muudab vastavas osas suhtluskorra tingimusi. Muus osas ei anna ema määruskaebuse väited

alust maakohtu määrust muuta. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Juhindudes TsMS

§ 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

58. Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebemenetluses esitatud seni lahendamata

taotluse (TsMS § 659 koosmõjus § 442 lg-ga 5). Isa esitas määruskaebemenetluses täiendavad

tõendid (fotod), mis on TsMS § 662 lg 3 järgi lubatav ja ringkonnakohus võtab tõendid vastu.

59. Määruskaebus on esitatud eelkõige põhjusel, et ema ei nõustu suhtluskorra määramisega

alates 01.12.2022, kuna lisanduvate öödega tekib olukord, kus lapsel on sisuliselt vahelduv

elukoht ja sellises mahus suhtluskord on lapsele üleliia koormav.

2-21-13844

60. Maakohus määras kindlaks lapse suhtlemiskorra oma vanematega samas mahus, nagu oli

määratud esialgse õiguskaitse korras alates 07.10.2022, ning lisas, et kui laps on valmis, siis

alates 01.12.2022 toimuvad paaritute nädalate nädalavahetuse kohtumised reedel kell 16.00

kuni esmaspäeva hommikuni. Seega lisandus isa ja lapse koos veedetavale ajale sisuliselt 2

päeva (pühapäevad) ja 4 ööd kuus, s.t kui varem lõppes paaritutel nädalatel isa juures

viibimisaeg laupäeval 17.00, siis alates 01.12.2022 võis laps viibida isa juures üle nädala reede

õhtust esmaspäeva hommikuni.

61. Menetluses on rõhutatud, et laps vajab harjumisaega isa juures ööbimisega kohtumisteks.

Kuigi laps ei ole sünnist saati oma isaga igapäevaselt koos elanud, puudub vaidlus, et laps ja

isa on olnud siiski pidevas kontaktis. Isegi, kui isa ja lapse suhtlemises on olnud aeg-ajalt pause,

on suhtlus pärast jätkunud enam-vähem samas mahus. Eeltoodust tulenevalt ei pea

ringkonnakohus praeguses asjas vajalikuks järk-järgulist suhtluskorda määrata, kuna laps ei ole

isast võõrandunud ja on saanud piisavalt oma isaga menetluse ajal suhelda, ning isa juures

viibimise harjutamise eesmärki on täitnud esialgse õiguskaitse abinõud. Samast eeldusest on

lähtunud ka maakohus, märkides, et kohtumääruse jõustumise ajaks on eelduslikult taastunud

isa ja lapse regulaarne suhtlus, laps on enam harjunud lasteaiaga ning valmis viibima isa juures

ka pikemalt. Asja materjalide põhjal on ringkonnakohus veendunud, et laps on tänaseks

piisavalt harjunud oma isa ja kahe koduga, et olla valmis viibima isa kodus pika nädalavahetuse

korraga. Arvestades Harju Maakohtu 06.09.2022 määrusega esialgse õiguskaitse korras

kehtestatud kohtumiste regulatsiooni alates 07.10.2022 ja vältimaks vanemate vaidlusi teemal,

millisest kuupäevast on laps valmis ööbima terve nädalavahetuse isa juures, peab

ringkonnakohus võimalikuks määrata, et alates käesoleva määruse jõustumisest viibib laps

paaritutel nädalatel isa juures reede õhtust esmaspäeva hommikuni.

62. Ringkonnakohus ei pea õigeks lugeda kokku vaid suhtluskorra öid, nagu määruskaebuses

on tehtud, vaid silmas tuleb pidada aega, millal laps reaalselt kummagi vanemaga suhelda saab.

Kui võtta arvesse, et tänaseks käib laps eeldatavasti esmaspäevast reedeni lasteaias, siis nõustub

ringkonnakohus määruskaebusega osas, et paaritu nädala lõpp ja paaris nädala algus võib

reaalsuses kujuneda välja nii, et laps näeb ema reede hommikul ja järgmisel korral alles

teisipäeva õhtul ning seejärel jääb laps isa juurde ööseks juba ülejärgmisel, s.o neljapäeva õhtul.

Iseenesest on mõistlik, et laps viibib kummagi vanemaga 2 pikemat nädalavahetust kuus, kuid

sellisel juhul on lapse huvides, et pärast pikka nädalavahetust isaga (reede õhtust kuni

esmaspäeva hommikuni) ei viibi laps kohe samal õhtul (esmaspäev) uuesti isaga. Seetõttu peab

ringkonnakohus vajalikuks muuta maakohtu määratud suhtluskorda selliselt, et jätab

suhtluskorrast välja paaris nädalal esmaspäeva õhtust teisipäeva hommikuni toimuva kohtumise

isaga.

63. Ringkonnakohus peab vajalikuks muuta maakohtu määruse resolutsiooni punkte 2.2 ja 2.3

määruskaebuses taotletud viisil. Määruskaebuses on piisavalt põhjendatud, miks ema soovib

jõulude ja aastavahetuse kohtumisi muuta ja vastuses määruskaebusele on isa selle

ettepanekuga ka nõustunud. Seega määrab ringkonnakohus pühadeaegsed kohtumised selliselt,

et laps veedab jõulud ja aastavahetuse isaga paaris aastatel ja emaga paaritutel aastatel.

64. Tulenevalt asjaolust, et ringkonnakohus muudab maakohtu määratud suhtluskorda selliselt,

et laps viibib vaheldumisi ühe vanemaga reedest esmaspäeva hommikuni, siis tuleb täpsustada

ka lapse üleandmist isadepäeval ja emadepäeval. Kui isadepäev langeb paaris nädala

nädalavahetusele, võtab isa lapse kell 12.00 ema elukohast ja toob lapse ema elukohta tagasi

kell 19.00. Kui emadepäev langeb paaritu nädala nädalavahetusele, võtab ema lapse kell 12.00

isa elukohast ja toob lapse isa elukohta tagasi kell 19.00.

2-21-13844

65. Eeltoodud muudatused teevad suhtluskorra ühtlasi ka lihtsamaks ja arusaadavamaks nii

vanematele kui ka lapsele. Laps ei jää liiga kauaks eemale ühest vanemast ja samas ei pea ta ka

üleliia tihti kodu vahetama.

66. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest muid olulisi asjaolusid, mis

välistaksid maakohtu määratud elukorralduse jätkamise ja põhjendaksid isa ja lapse

koosveedetud aja olulise vähendamise. Vastuseks määruskaebuse ülejäänud väidetele selgitab

ringkonnakohus järgmist.

67. Vanema ja lapse vahetu suhtlemise olulises ulatuses piiramine on põhjendatud üksnes juhul,

kui on tõendatud suhtluse kahjulik mõju lapsele. Lapse jaoks on oluline, et ta saab mõlema

vanemaga jagada oma argipäeva rõõme ja muresid ning et kumbki vanem ei jääks kõrvale

korrapärasest suhtlusest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjas tõendatud, et suhtlemine

kummagi vanemaga avaldaks lapsele kahjulikku mõju. Määruskaebuses soovitud määral koos

veetmise aja oluline vähenemine ei ole praeguses asjas õiglane ei lapse ega isa suhtes.

68. Ringkonnakohus ei pea antud juhul suhtluskorra määramisel takistuseks vanemate

omavahelise suhtluse keerukust. Ringkonnakohus selgitab, et PKS § 143 lg 1 kohaselt on

mõlemal vanemal kohustus ja õigus oma lapsega isiklikult suhelda ning lg 2 järgi peab vanem

hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist.

See tähendab ühtlasi seda, et kohtu määratud suhtlemise kord ei anna isale üksnes õigust

lapsega kohtu poolt määratud viisil suhelda, vaid ka kohustab isa lapsega suhtlema kohtu

määratud korras. Suhtluskord peab olema mõistlik ja arusaadav lapse jaoks ning reaalselt

täidetav vanematele, mistõttu ei ole põhjendatud määrata suhtluskorda, mida on keeruline

vanematel endal täita. Kuigi vanemad peavad suutma jätta lapse huvides oma isiklikud

erimeelsused kõrvale, siis olukorras, kus vanemad ei ole veel valmis igapäevaselt kohtuma,

saab suhtluskorra määramisel seda arvesse võtta. Määratud suhtluskorra järgi toimub lapse

üleandmine enamjaolt lasteaias ja üksnes paaritu nädala neljapäevaõhtune kohtumine eeldab

vanemate vahetut kokkusaamist ja suhtlust.

69. Määruskaebuse etteheide, et maakohus ei analüüsinud, miks peab kohus vägivaldset

vanemat võrdväärseks vanemaks mittevägivaldse vanemaga, ei ole antud juhul põhjendatud.

Maakohus tuvastas, et isa on varasemal ajal olnud ema suhtes vaimselt vägivaldne, kuid ei

tuvastanud isa ohtlikkust lapsele. Asjaoludest nähtuvalt on vanemate vaheline otsene

igapäevane suhtlus vähenenud ja vanemad on keskendunud lapse üleandmist puudutavatele

küsimustele, mistõttu ei ole varasemad vanemate vahelised suhtekonfliktid määravad isa ja

lapse suhtlemise reguleerimisel. Isa ei pea jääma lapse elust kõrvale põhjusel, et vanemate suhe

ei toiminud.

70. Ema on määruskaebuses viidanud võimalusele, et tal võivad tulevikus lisanduda

transpordikulud seoses elukoha vahetusega. Elukoha vahetuse küsimus oli arutamisel ka

maakohtus. Ringkonnakohus selgitab, et vanemad peavad lähtuma enda isiklikku elu

puudutavate otsuste tegemisel alati sellest, et nende ühisel lapsel on õigus suhelda mõlema

vanemaga ja arvestama, et otsused oleksid kõiki osapooli võimalikult vähe koormavad.

Praegusel ajahetkel suhtluskorra määramisel lähtub kohus praeguse aja teadmistest, mh

vanemate elukohtade asukohtadest. PKS § 143 lõike 3 järgi võib kohus lapse huvides piirata

suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist või lõpetada suhtlusõiguse

teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise. Seega juhul, kui aastate jooksul

vanemate ja lapse elukorraldus muutub oluliselt ja näiteks tingituna suurtest vahemaadest ei ole

võimalik lapsele tagada mõistlikku elukorraldust, saavad vanemad sõlmida uue kokkuleppe või

taotleda kohtult suhtluskorra muutmist.

2-21-13844

71. Maakohus ei tekitanud suhtluskorda määrates juriidiliselt segadusttekitavat olukorda. See,

et maakohus lõpetas 06.07.2022 määrusega vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes, andes

emale üle ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha (sh elukoha) määramise ja tervise küsimustes,

ei tähenda, et isa ja laps ei võiks kohtu määratud mahus suhelda. PKS § 145 lg 2 kohaselt on

hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel

alaliselt elab, õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt.

Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis

esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta. PKS § 145 lg 3 kohaselt, kui laps viibib

sama sätte lõikes 2 nimetatud vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel teise vanema juures,

otsustab lapse tavahooldamise asju see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib.

72. TsMS § 442 lg 5 järgi koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 ja § 4771 lg 2 teise lausega peab

kohus hagita asjas tehtava lõpplahendi (määruse) resolutsioonis lahendama mh esialgse

õiguskaitse abinõudega seotud küsimused. Praegusel juhul reguleeris Harju Maakohus

10.06.2022 määrusega esialgse õiguskaitse korras kohtumenetluse ajaks lapse ja isa

suhtluskorda ning muutis 06.09.2022 määrusega 10.06.2022 määrusega määratud esialgse

õiguskaitse abinõusid. Maakohus ei võtnud vaidlustatud määruses seisukohta rakendatud

esialgse õiguskaitse abinõude kohta. Selle puuduse saab ringkonnakohus omal algatusel

kõrvaldada. Harju Maakohtu 10.06.2022 määrusega kohaldatud ja 06.09.2022 määrusega

muudetud esialgsed õiguskaitse abinõud tuleb TsMS § 445 lg 2 alusel koosmõjus TsMS § 4771

lg 2 teise lausega tühistada, sest pärast suhtlusõiguse kohta tehtud määruse jõustumist ei ole

esialgse õiguskaitse korras suhtlusõiguse reguleerimiseks enam vajadust (Riigikohtu

19.04.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-17, p 18). Ringkonnakohus täiendab selles osas

maakohtu määruse resolutsiooni.

73. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

74. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi

korras määratud esindaja kulu, mis jäi riigi kanda. Maakohtu määrus jääb sisuliselt muutmata.

Seega ei ole põhjendatud muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust.

75. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada

ka määruskaebemenetluste kulud. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1

järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus

otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on

asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades vaidluse sisu (hagita perekonnaasi) ja seda, et kohus

rahuldab määruskaebuse osaliselt, siis on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta

määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi

õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt

kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)